Download pdf - Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9. klassvandragumnaasium.edu.ee/ainekavad/Ainekava_eesti_keel_ja_kirjandu… · Väitlus, väitluse reeglid. Õpilane 1) esitab kuuldu ja loetu

Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9. klass

Eesti keele ja kirjanduse õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane

keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja

nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku

ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja

keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine

teeb vaimselt rikkamaks.

9. klass eesti keel 2,5 tundi nädalas

Teemad

Õpitulemused

1. Suuline ja kirjalik suhtlus

Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused

ja ohud.

Veebipõhised suhtluskanalid:

jututoad, blogid, kommentaarid.

Veebis kommenteerimine.

Keeleviisakus ja -väärikus.

Anonüümsuse mõju keelekasutusele.

Aktuaalse meediateksti

kommenteerimine vestlusringis. Loetu

kirjalik ja suuline vahendamine.

Suhtlemine ajakirjanikuga.

Väitlus, väitluse reeglid.

Õpilane

1) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb

kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab

hinnanguid;

2) suudab asjalikult sekkuda avalikku

diskussiooni meediakanalites, üritustel ja

mujal;

3) teab veebisuhtluse eesmärke, võimalusi ja

ohtusid;

4) kasutab veebipõhiseid suhtluskanaleid;

5) kommenteerib veebis asjakohaselt.

2. Teksti vastuvõtt

Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus.

Veebist teabe otsimine, teabeallikate

ja info kriitiline hindamine.

Teabe talletamine ja

süstematiseerimine.

Sõnalise teksti seostamine pildilise

teabega (foto, joonis, skeem jm).

Pilttekstide ja teabegraafika lugemine

ja tõlgendamine.

Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide

Õpilane

1) loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja

õppimise või töö eesmärkidel ning isiklikust

huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri

viise ja võimalusi;

2) loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja

arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui

ka õpi- ja elutarbelisi tekste;

3)valib teadlikult oma lugemisvara;

4) suudab teha järeldusi kasutatud

keelevahenditest, märkab kujundlikkust;

5) loeb veebilehti;

tunnused ja ülesehitus. Tarbe- ja

teabetekstidest olulise info leidmine,

süstematiseerimine ja selle põhjal

järelduste tegemine.

Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-,

meedia- ja reklaamitekstide

keelekasutus.

6) otsib veebist vajalikku teavet;

7) oskab teavet elektrooniliselt talletada ja

süstematiseerida.

3. Tekstiloome

Arutlusteema leidmine ja sõnastamine

isikliku kogemuse või alustekstide

põhjal. Arutluse põhiskeem: väide,

põhjendus, järeldus.

Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik,

tekstilõigu ülesehitus. Lõikude

järjestamise põhimõtted ja

võimalused.

Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava

ja arutleva tekstiosa sidumine

tervikuks.

Sobivate keelendite valimine

kõnelemisel ja kirjutamisel vastavalt

suhtluseesmärkidele.

Kirjaliku ja suulise keelekasutuse

eripära.

Teksti keeleline toimetamine:

sõnastus- ja lausestusvigade

parandamine.

Keeleteadmiste rakendamine töös

tekstidega. Keelekujundite

kasutamine tekstiloomel: konteksti

sobivad ja sobimatud kujundid.

Tarbetekstide koostamine ja

vormistamine: elulookirjeldus,

seletuskiri, avaldus, taotlus.

Õpilane

1) oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;

asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;

2) oskab kirjutada elulugu, avaldusi,

seletuskirju ja taotlusi;

3) seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse

või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;

4) vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt,

sobiva pikkuse ja täpsusega;

5) kasutab teksti loomiseks, toimetamiseks ja

talletamiseks elektroonilisi vahendeid.

4. Õigekeelsus ja keelehoole

Üldteemad

Keeleuuendus. Kirjakeele areng

tänapäeval: võimalused ja ohud.

Keelesugulus, soomeugri ja

Õpilane

1) väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja

maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult,

tajub nende erinevusi;

2) edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot

indoeuroopa keeled.

Eesti keele eripära, võrdlus teiste

keeltega.

Häälikuõpetus ja õigekiri

Muutumatute sõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.

Tsitaatsõnade märkimine kirjas.

Võõrnimede õigekiri ja

vormimoodustus.

Lühendamise põhimõtted ja õigekiri,

lühendite käänamine.

Poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede

poolitamine.

Arvuti keelekorrektori kasutamine.

Sõnavaraõpetus

Keelendite stiilivärving, seda

mõjutavad tegurid. Fraseologismid,

nende stiilivärving.

Sõnavara täiendamise võimalused:

sõnade tuletamine, liitmine ja

tehissõnad. Sagedamini esinevad

tuletusliited ja nende tähendus.

Eesti keele olulisemad sõna- ja

käsiraamatud, keelealased

veebiallikad. Sõnaraamatute

kasutamine sõnade tähenduse ja

stiilivärvingu leidmiseks.

korrektses eesti keeles ja arvestades eesti

keele kasutuse väljakujunenud tavasid;

3) leiab oma sõnavara rikastamiseks

keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi,

kasutusviise ja mõistesuhteid;

4) tunneb keelendite stiiliväärtust;

5) oskabkeelendeid tekstis mõista ja kasutada;

6) tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja

avalikus elus ning edasi õppides;

7) kasutab arvuti keelekorrektorit;

8) kasutab keelealaseid veebiallikaid.

9. klass kirjandus 2 tundi nädalas

Teemad

ÕPITULEMUSED

1. Lugemine

Erinevate lugemistehnikate

valdamine. Oma lugemise analüüs

ja lugemisoskuse hindamine.

Õpilane

1) on läbi lugenud vähemalt neli

eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka

kuuluvat tervikteost (raamatut);

Huvipakkuva kirjanduse leidmine

ja iseseisev lugemine.

Loetud raamatu autori, sisu,

tegelaste, probleemide ja sõnumi

tutvustamine klassikaaslastele,

teose võrdlemine mõne teise

teosega. Lugemissoovituste

jagamine klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste

kodulugemine, ühisaruteluks

vajalike ülesannete täitmine.

2) loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku

teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab

lugemist;

3) tutvustab loetud raamatu autorit, sisu,

tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb

teost mõne teise teosega;

4) huvipakkuva kirjanduse ja selle kohta

kirjutatud info leidmiseks kasutab

beebiallikaid.

2. Jutustamine

Loo jutustamine: jutustamine

teksti kompositsioonist lähtuvalt,

jutustades tegevuse aja ja koha

muutmine,

uute tegelaste ja sündmuste ja/või

erinevat liiki lõppude lisamine,

eri vaatepunktist jutustamine,

jutustades tsitaatide kasutamine,

kokkuvõtlik jutustamine faabula

ja/või süžee järgi.

Tutvumine elektroonilise meedia

(raadio, televisioon, internet)

erinevate jutustamisviisidega.

Õpilane

1) jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest,

järgides teksti sisu ja kompositsiooni;

2) tunneb elektroonilise meedia

jutustamisviise.

3. Teksti tõlgendamine, analüüs ja

mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimuste koostamine: fakti-,

järeldamis-, analüüsi- ja

hindamisküsimused. Küsimustele

vastamine tsitaadiga, teksti toel

oma sõnadega või oma

Õpilane

1) vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis-

ja analüüsiküsimustele;

2) kasutab esitatud väidete tõestamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate;

3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -

kohta, määratleb teose olulisemad

sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste

üle;

4) kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust,

arvamusega, toetumata tekstile.

Teksti kesksete mõtete leidmine.

Teose teema ja peamõtte

sõnastamine. Konspekti

koostamine.

Arutlemine mõnel teoses käsitletud

teemal. Autori hoiaku ja teose

sõnumi mõistmine ja sõnastamine.

Oma arvamuse sõnastamine,

põhjendamine ja kaitsmine.

Esitatud väidete tõestamine oma

elukogemuse ja tekstinäidete varal.

Illustratiivsete näidete leidmine

tekstist: tsitaatide otsimine ja

valimine, tähenduse

kommenteerimine ja valiku

põhjendamine. Probleemi olemuse-

põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste

üle arutlemine. Loetu põhjal

järelduste tegemine.

Tundmatute sõnade tähenduse

otsimine sõnaraamatust või teistest

teabeallikatest, oma sõnavara

rikastamine.

Teose/loo kui terviku mõistmine

Tegelase analüüs: bioloogiline,

psühholoogiline ja sotsiaalne

aspekt. Muutuv ja muutumatu

tegelane. Teose käigus tegelasega

toimunud muutuste leidmine.

Lihtne ja keeruline tegelane.

Tegelase suhe iseendaga, teiste

tegelastega, ümbritseva maailmaga.

Tegelase sisekonflikti äratundmine.

Tegelastevahelise põhikonflikti

leidmine ja sõnastamine, suhete

analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide

selgitamine, käitumise põhjuste

iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste

omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab

tegelasi, lähtudes humanistlikest ja

demokraatlikest väärtustest;

5) arutleb kirjandusliku tervikteksti või

katkendi põhjal teksti teema,

põhisündmuste, tegelaste, nende

probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab

ja põhjendab oma arvamust, valides

sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma

elust;

6) leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud

teose teema, probleemi ja peamõtte;

7) otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb

endale selgeks nende tähenduse;

8) kasutab veebisõnastikke;

analüüsimine.

Tegelasrühmadevaheline konflikt

ja konflikti gradatsioon.

Erinevate teoste peategelaste

võrdlemine.

Sündmuste toimumise aja ja koha

kindlaksmääramine. Miljöö

kirjeldamine. Tegevuse

pingestumine, kulminatsioon ja

lahendus. Pöördeliste sündmuste

leidmine. Teose rütm: ellipsi

täitmine. Sündmuste põhjus-

tagajärg-seoste leidmine.

Ajaloosündmuste ja

kirjandusteoses kujutatu

seostamine. Ajastule iseloomuliku

ainese leidmine teosest.

Eesti aja- ja kultuuriloo

seostamine.

Teksti aja- või kultuuriloolise

tähenduse uurimine.

Kujundliku mõtlemise ja

keelekasutuse mõistmine

Epiteedi, võrdluse, metafoori,

isikustamise, korduse, retoorilise

küsimuse ja hüüatuse, ellipsi ja

inversiooni tundmine ja

kasutamine.

Sümbolite seletamine. Allegooria ja

allteksti mõistmine.

Sõna-, karakteri- ja

situatsioonikoomika leidmine.

Luuleteksti tõlgendamine.

Autori keelekasutuse omapära

leidmine. Teose stiililise eripära

kirjeldamine.

Oma kujundliku väljendusoskuse

9) tunneb ära ja kasutab enda loodud

tekstides epiteete, metafoore, isikustamist,

võrdlusi ja algriimi;

10) mõtestab luuletuse tähenduse iseenda

elamustele, kogemustele ja väärtustele

tuginedes;

hindamine ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku

metakeele tundmine

Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika,

lüürika, dramaatika tunnused.

Eepose, romaani (erinevad liigid),

jutustuse, novelli, miniatuuri

tunnused.

Luule vorm: värss, stroof, erinevad

riimiskeemid. Oodi, ballaadi,

soneti, haiku ja vabavärsilise luule

tunnused.

Komöödia, tragöödia ja draama

tunnused.

Arvustuse olemus.

11) seletab oma sõnadega eepika, lüürika,

dramaatika, eepose, romaani, jutustuse,

novelli, ballaadi, haiku, vabavärsi, soneti,

komöödia ja tragöödia olemust.

4. Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks,

kellele ja mida?).

Esituse ladusus, selgus ja

tekstitäpsus; esitamiseks kohase

sõnavara, tempo, hääletugevuse

valimine; korrektne kehahoid,

hingamine ja diktsioon. Silmside

hoidmine kuulaja-vaatajaga.

Miimika ja žestikulatsiooni

jälgimine.

Teost tutvustava ettekande

koostamine ja esitamine.

Õpilane

1) koostab ja esitab teost tutvustava

ettekande;

2) kasutab elektroonilisi näitlikustamise

vahendeid;

5. Omalooming

Õpilased kirjutavad lühemaid ja

pikemaid omaloomingulisi töid:

regilaulu, kujundirikka luuletuse

või miniatuuri, tegelase

iseloomustuse või CV, tegelaste

juhtlaused,

Õpilane

1) kirjutab tervikliku sisu ja ladusa

sõnastusega kirjeldava (tegelase

iseloomustus või miljöö kirjeldus) või

jutustava (muinasjutu või muistendi)

teksti;

2) kirjutab kirjandusteose põhjal arutlus-

teise ajastusse paigutatud

tegevustikuga loo, miljöö

kirjelduse,

kirjandusteose probleemidest

lähtuva arutluse,

alustekstile sisulise vastandteksti,

teatrietenduse, filmi või

kirjandusteose arvustuse vms.

Omaloomingulised tööd (nt

lühiuurimused) tänapäeva

kultuurinähtuste ja kultuurilooliste

isikute kohta.

elementidega kirjandi, väljendades oma

seisukohti alusteksti näidete ja oma

arvamuse abil ning jälgides teksti sisu

arusaadavust, stiili sobivust, korrektset

vormistust ja õigekirja;

3) kasutab teksti loomiseks, toimetamiseks ja

säilitamiseks elektroonilisi vahendid.

Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduseainekavad

Keele ja kirjanduse õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes keele- ja

kirjanduspädevus, mis tähendab suutlikkust mõista keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja

eneseidentiteedi alust ja kunstiliiki ning mõista ja hinnata rahvuslikku ning maailma

kultuuripärandit. Keele- ja kirjanduspädevus tähendab oskust kasutada keelt erinevates

suhtlusolukordades, et saavutada oma eesmärke, arvestades suhtlusnorme ja

keelekasutustavasid. Keele- ja kirjanduspädevus on oskus erinevaid tekste mõista ja luua,

analüüsida ning kriitiliselt hinnata.

Ühe kursuse maht on 35 tundi.

Eesti keel

10. klass„Keel ja ühiskond“, „Praktiline eesti keel I“ „Praktiline eesti keel II“

11. klass , „Meedia ja mõjutamine“, „Praktiline eesti keel III“ „Praktiline eesti keel IV“

12. klass „Teksti keel ja stiil“, „Praktiline eesti keel V“ „Praktiline eesti keel VI

Kirjandus

10. klass „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“, „Kirjandus antiigist 19. sajandini“

11. klass „Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid“, „20. sajandi kirjandus“

12. klass „Uuem kirjandus“, „Müüt ja kirjandus“

Eesti keel

I kursus ,,Keel ja ühiskond“

Teemad Õpitulemused

1. Keele ülesanded: infovahetus,

suhteloome, identiteedi väljendamine,

maailmapildi kujundamine.

Keel kui märgisüsteem. Teised

märgisüsteemid. Graafilised üldistused

Õpilane

1) mõistab ja oskab analüüsida keele

rolli, funktsioone ja tähendust

ühiskonnas;

2) kasutab infovahetuseks IKT

(joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel.

Märgisüsteemide ühendamine tekstis.

Kunst ja keel.

vahendeid.

2.Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi

keeled.

Eesti keele eripära teiste keelte kõrval.

Häälikusüsteem, astmevaheldus,

muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg,

totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses

(täis- ja osaalus, -sihitis, -öeldistäide),

eesti sõnamoodustuse erijooni.

Õpilane

1) tunneb eesti keele erijooni teiste

keeltega võrreldes;

2) kasutab IKT võimalusi keelealase

teabe hankimiseks.

3.Eesti keel võrdluses soome keele ja

teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja

maailma keeled (valikuliselt).

Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja

soome keele mõju eesti keelele. Keele

varieerumine ja muutumine.

Õpilane

1) mõistab allkeelte ja keele

varieerumise olemust;

2) kasutab IKT vahendeid

keelekontaktide uurimiseks.

4.Tänapäevase kirjakeele kujunemine.

Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja

kodumurre.

Kirjakeele norm. Keeleline etikett.

Keelekasutuse valdkonnad ja

sotsiaalrühmade erikeeled. Släng.

Aktsent.

Õpilane

1) tunneb suulise ja kirjaliku keele

norme ja etiketti;

2) tunneb veebietiketti.

5.Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse

maana. Keeleline tolerantsus. Eesti

keelepoliitika.

Eesti keele kasutusvaldkonnad ja

arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia

ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur.

Eesti keele staatus ja tulevik.

Õpilane

1) oskab eakohasel tasemel nimetada ja

analüüsida ajastuomaseid

keelenähtusi;


keeletehnoloogia, terminoloogia,

oskuskeele ja tõlkekultuuri

õppimisel.

II kursus ,,Praktiline eesti keel I“


1. Suuline esinemine ja suhtlus eri

tüüpi olukordades (loetule toetuv

ettekanne, PP-esitlus, käsilehed vm

jaotvara, sõnavõtt)

Õpilane

1) analüüsib avalikke esinemisi;

2) koostab rühmas esitamiseks ettekandeid;

3) imiteerib rollimänguna tüüpilisi elulisi

suhtlusolukordi;

4) kasutab esinemiseks valmistumisel ja

ettekande näitlikustamiseks IKT

vahendeid.

2. Seotud ja sidumata tekstide

mõistmine (nimestik, loend, kava,

rippmenüü, graafikud, tabelid jm)

Õpilane

1) loeb ja mõistab ning kasutab suulises

ja kirjalikus suhtluses erinevaid

tekste alustekstidena;

2) tunneb põhilisi elektroonilise

infootsingu võimalusi ning kasutab

neis leiduvat infot oma tekstides.

3. Suhtluspartneri mõistmine

dialoogis, avaliku esinemise

mõistmine (kuulajamärkmed,

sõnavõtt, küsimus-vastus-dialoog

vms)

Õpilane

1) kuulab suhtluspartnerit, video- ja

audiomaterjali ning kaaslast;

2) konspekteerib loenguesitust;

3) esitab täpsustavaid ja vaidlustavaid

küsimusi või seisukohavõtte;

4) vahendab kuuldut suuliselt või kirjutab

kuuldu põhjal.

4. Argumenteerimine, veenmine,

tooni ja emotsionaalsuse kasutus

(väitlus, läbirääkimised,

seisukohavõtt aktuaalsel teemal,

eriarvamusele jäämine jms)

Õpilane

1) Osaleb väitluses, arutelus,

läbirääkimistes ühise seisukoha

kujundamiseks rühmas ja rühmade

vahel;

2) argumenteerib veenvalt ja selgelt

ning kaitseb oma seisukohti

5. Arvamustekstide koostamine

(lugejakiri, arvustus)

Õpilane

1) Leiab arvamuskirjutiste koostamiseks

alustekstid (loetu, teatris või

televiisoris vaadatu vm) ning määrab

kirjutise sihtrühma;

2) oskab kasutada elektroonilisi ja

paberil sõnaraamatuid;

3) on kinnistanud ja parandanud oma

õigekirja- ja kirjakeeleoskust

III kursus ,,Praktiline eesti keel II“


1.Eesmärgistatud

refereerimine,

ülevaate ja kokkuvõtte

kirjutamine (kirjalik

kokkuvõte, suuline

tunnikokkuvõte, tunni

või aimesaate konspekt

jms)

Õpilane

1) analüüsib alusteksti (kirjalik või suuline tekst, nt arvustus,

refereeriv ja resümeeriv aimetekst, kultuurisündmusi

vahendav telesaade);

2) kasutabprotsesskirjutamise printsiipi mitmesuguste tekstide

koostamisel;

3) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet,

vältides plagiaati.

2.Tarbetekstide

koostamine (elulugu,

avaldus, seletuskiri,

taotlus, kaebus, kiri ja

e-kiri, plangid ja

vormid)

Õpilane

1) koostab levinumaid tarbetekste;

2) leiab veebikeskkonnast nii asjaajamistekstide näidiseid kui ka

oskab neid veebis koostada.

3.Tekstiotsing veebist ja

raamatukogust;

infootsing

elektroonilisest ja

paberil tekstist

Õpilane

1) Leiab vajaliku info nii veebist kui ka paberil tekstist.

4.Õigekirja jm õige-

keelsusküsimuste

kordamine vastavalt

vajadusele

Õpilane

1) kasutab stiili- ja keelevigadega töötades sõnaraamatuid ja

kirjakeele veebiallikaid ning spellerit;

2) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja

kirjakeeleoskust

5.Süstemaatiline

sõnavaraarendus

Õpilane

1) kasutab kõnes ja kirjas asjakohast sõnavara;

2) leiab infot paber- ja veebisõnaraamatutest.

IV kursus ,,Meedia ja mõjutamine“


1.Tekstide liigitamine ja

analüüs.

Teksti üldtunnused:

sobivus suhtlusolukorda,

üldine sidusus ja sisuosade

seostamine. Teksti

adressaat ja

vastuvõetavus.

Tekstide tõlgendamine,

retseptsiooni erinevuse

põhjused: teadmised,

isiklik kogemus,

kultuuritaust.

Keel info ja suhteloome

teenistuses; keeleline

loovus ja õigekeelsus.

Õpilane

1) tunneb tekstide liigitamise aluseid (suuline või kirjalik,

vahendatud või vahetu, kunsti- või tarbetekst, teabe- või

ajaviiteline tekst).

2) oskab tekstiliike ja keelevalikuid suhtlusolukorraga

seostada: adressaat (indiviid või sihtrühm), teksti

eesmärgist tingitud tegevused (nt eravestlus tegevuse

suunajana või suhete kujundajana; ajakirjandustekst

sündmuste vahendajana ja/või teadmiste ja arvamuste

kujundajana; reklaam ja tooteinfo ostuotsuste alusena

jms).

3) analüüsib nii suulisi kui ka kirjalikke tekste (nt ERR

vestlussaadete lindistused; teleuudiste põhitekst ja

illustratiivsed lõigud; portaali Youtube materjal,

pressiteated, kultuuri- või poliitika-sündmusi kajastavad

tekstid, arvamuslood ja arvustused jms

4) tunneb teksti kompositsiooni, üld- ja alapealkirju:

tekstiosade üleminekuid, tekstiosade sidumiseks

kasutatud keelendeid ja võtteid (viiteahelate sidumine

korduse, asenduse ja ellipsi abil jms).

2.Meediakanalid.

Kirjutatud teksti,

kuuldeteksti ja

audiovisuaalse teksti

esitusviisid ning vahendid.

Eri tüüpi meediatekstide

vastuvõtu spetsiifika;

verbaalse teksti taju heli ja

pildi kontekstis.

Tähtsamad meediakanalid

Eestis, eriala- ja

üldhuviajakirjad, raadio-

ja telekanalid, internet,

paber- ja on-line-välja-

anded.

Kvaliteet- ja

meelelahutusajakirjanduse

erinevused.

Õpilane

1) teab nii traditsioonilisi meediakanaleid kui ka uusi

meediumeid: portaalid, mobiilside, Skype, kõnepost

jne..

2) tunneb Eesti kanaleid, kvaliteet- ja meelelahutus-

ajakirjandust, paber- ja on-line-väljaandeid.

3) oskab kuulata ja intervjueerida ning väidelda.

3.Olulisemad

meediažanrid (uudis,

reportaaž, intervjuu,

arvamus).

Meediatekstide

seostamine: viited ja

vihjed, vahendamise

ulatus ja eesmärgid.

Meediatekstide

usaldusväärsus.

Suhtlus interneti-

portaalides. Oma seisu-

koha eetiline ja asja-

kohane sõnastamine.

Õpilane

1) tunneb meediažanreid;

2) suhtleb internetiportaalides.

4.Reklaam (kommerts-

reklaam, poliitiline

reklaam, sotsiaalreklaam).

Reklaami sihtrühmad ja

kanalid.

Reklaam mainekujundus-

vahendina.

Erandlikud keele- ja

tähelepanu äratamise

võtted.

Reklaami mõjusus.

Õpilane

1) tunneb reklaami kui tekstiliiki;

2) mõistab reklaami sotsiaalset rolli ja mõjusust;

3) on kriitiline meediatarbija, analüüsib ja kommenteerib

reklaamitekste.

5.Meedia ja mõjutamine.

Meedia retoorika ja

argumendid.

Sotsiaalsete tunnuste ja

müütide konstrueerimine

meediatekstis.

Verbaalne ja visuaalne

mõjutamine.

Autoripositsioon, info

allikad ja nende usaldus-

väärsus. Manipuleerimine,

meediaeetika ja -kriitika.

Kriitiline ja teadlik

lugemine. Fakti ja

arvamuse eristamine.

Kriitilise reklaamitarbija

kujundamine.

Õpilane

1) kasutab trükimeediat, video- ja audiomaterjali ning ana-

lüüsib mõjutamise võtteid;

2) meediateksti analüüsides seostab, arutleb, leiab veen-

vaid argumente ja näiteid leidmist.

3) osaleb vaidlustavate küsimuste või seisukohavõttude

esitamisel, kuuldu vahendamisel suuliselt või

kirjalikult;

4) kasutab IKT vahendeid fakti ja arvamuse eristamiseks,

leiab tekstidest fakte ja argumente, eristab fakti- ja

tundepõhiseid argumente;

5) analüüsib ajakirjanduse, internetikeskkonna ja reklaami

seotust.

V kursus ,,Praktiline eesti keel III“

ÕPPESISU Õpitulemused

1.Paindliku enese-

väljenduse

harjutamine (suhtlus

ametiisikute ja

teenindajatega,

intervjuu andmine

pressile, arutelul

osalemine)

Õpilane

1) oskab suhelda keerulistes olukordades ametiisikute ja

teenindajatega;

2) oskab suhelda pressiga, osaleda ümarlauaarutelul telesaates.

2.Ratsionaalsete,

emotsionaalsete ja

eetiliste argumentide

kasutamine,

veenmine ja

mõjutamine

Õpilane

1) annab paindlikult ja olukorrale vastavalt edasi oma tundeid,

mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka

ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka

elektrooniliselt;

2) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma

seisukohti eakohastes aruteludes koolis;

3) kasutab argumentide leidmiseks alustekste ajalehtedest ja

internetiportaalidest.

3.Tarbekirjade

koostamine (juhend,

koosoleku memo,

tegevuskava)

Õpilane

1) suudab kirjutada arvamuslugu, retsensiooni ja pressiteadet,

koostada koosoleku memo, tegevuskava;

2) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust, suudab

kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;

3) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.

4.Mitme allika

põhjal kokkuvõtte ja

referaadi

kirjutamine

Õpilane

1) suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri

allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal

tasakaalustatud kokkuvõtet teha;

2) suudab mitme populaarteadusliku allika põhjal

kirjutada referatiivset teksti, vältides plagiaati.

5.Meediatekstide

koostamine:

arvamuslugu,

retsensioon,

pressiteade, blogi,

podcast

(taskuhääling)

Õpilane

1) oskab koostada erinevaid meediatekste, kasutades ka IKT

vahendeid;

2) kasutab korrektseid keelevahendeid.

VI kursus ,,Praktiline eesti keel IV“

Õppesisu Õpitulemused

1.Õigekirja ja

õigekeelsusküsimuste

kordamine vastavalt

vajadusele

Õpilane

1) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja

kirjakeeleoskust;

2) kasutab IKT vahendeid õigekirja ja õigekeelsusküsimuste

kordamiseks;

3) oskab teha korrektuuri oma ja kaasõpilase tööle.

2.Eri modaalsusega

tekstide (kirjalik,

audiovisuaalne,

hüpertekst)

tähenduse mõistmine

Õpilane

1) loeb erinevaid tekste, ka veebitekste;

2) mõistab erinevaid tekste, mis on eelduseks teistele

suhtlustegevustele.

3.Teksti eesmärgi ja

vaatenurga

mõistmine,

meediatekstide

kriitiline

analüüsimine

Õpilane

1) suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri

allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal

tasakaalustatud kokkuvõtet teha;

2) analüüsib kasutada nii kirjutava kui ka audiovisuaalse

pressi päevakajalisi tekste..

3) analüüsib võrdlevalt ajalehtedes ja veebis ilmuvaid

uurivaid artikleid, arvamuslugusid, juhtkirju ja reportaaže.

4.Ratsionaalsete,

emotsionaalsete ja

eetiliste argumentide

eristamine suulises

tekstis, kallutatuse ja

manipuleerimise

Õpilane

1) annab paindlikult ja olukorrale vastavalt edasi oma tundeid,

mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka

ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka

elektrooniliselt

äratundmine

5.Teksti sisuliste ja

keeleliste tunnuste

põhjal paindlike

elektrooniliste

otsingustrateegiate

kasutamine

Õpilane

1) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust,

suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;

6.Süstemaatiline

sõnavaraarendus

Õpilane

1) omab laialdast teemakohast sõnavara;

2) kasutab sõnavara laiendamiseks mitmesuguseid allikaid, ka

elektroonilisi

VII kursus ,,Teksti keel ja stiil“


1.Keel suhtluse ja

tunnetuse vahendina.

Suulise ja kirjaliku

suhtluse ja teksti

erinevused.

Stiil ja stilistika.

Asjalikkus ja

isikupära. Viisakus ja

sõbralik toon.

Võimukus, vulgaarsus

ja suhtlusvead.

Ametlik stiil,

publitsistlik stiil,

teadusstiil.

Stiilivärving, stiiliviga;

keele kasutus-

valdkondade

tüüpilised stiilivead.

Ilukirjandusstiil ja

poeetika.

Õpilane

1) analüüsib tekstide sisu, eesmärke,

kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara, stiili;

2) koostab eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja

muud probleemkirjutised; tarbetekstid;

uurimistöö);

3) kasutab IKT vahendeid tööks tekstidega;

4) kasutab IKT võimalusi keelealese teabe

hankimiseks

2.Eesti sõnavara;

tähendus- ja stiili-

jooned. Oma sõnavara

rikastamise võima-

lused.

Keele kujundlikkus ja

loov keelekasutus.

Õpilane

1) valib sobiva suhtluskanali ja väljendab

ennast korrektselt nii suulises kui kirjalikus

vormis;

2) valib väljendusvahendeid vastavalt

suhtlusolukorrale ja kõneainele;

3) tunneb võrgusuhtluse keele omapära;

4) kasutab IKT vahendeid oma sõnavara

rikastamiseks,

Tekstide võrdlev

analüüs (eesmärgid,

kasutuskontekst,

grammatilised

erijooned, sõnavara,

stiil).

Võrgusuhtluse keele-

valikud.

3.Teadlik kirjutamine.

Kirjutamise eesmärk,

adressaat, pealkiri,

probleem, põhiidee.

Teksti ainestik,

materjali kogumine ja

süstematiseerimine.

Teema, selle varase-

mad käsitlused ja

tahud. Teksti

ülesehitus ja sidusus.

Lõigu ülesanne

(allteema, väide,

selgitus, tõestus,

järeldus, üldistus).

Arutlev kirjutamine.

Oma teksti toimeta-

mine.

Õpilane

1) teab tekstide olulisemaid omadusi;

2) teab tekstiliikide ja keelevalikute seost

olukorratüübiga, pealkirja ja teema sõnastamise

tähtsust, pealkirjade ülesehitust ja eri võimalusi

ning alapealkirjade ja moto ülesannet.

3) oskab valida argumente, tunneb argumentatsiooni

struktuuri;

4) on omandanud protsesskirjutamise oskused;

5) teab ja kasutab tekstistrateegiaid ja kompositsiooni

elemente;

4.Teadustekst.

Uurimiseesmärgi ja

hüpoteesi

sõnastamine.

Materjali

kirjeldamine ja

usaldusväärsus.

Uurimuse struktuur.

Allikate refereerimise

ja tsiteerimise

eesmärgid. Lause- ja

lõiguviited; viitekirje.

Võrdlemine, analüüs,

üldistamine,

järeldamine.

Uurimuse vormistus.

Arvustamine.

Loomevargus ehk

plagiaat.

Õpilane

1) tekstide loomisel seob alustekste omavahel,

refereerib, tsiteerib, parafraseerib, kasutab

viitamissüsteeme;

2) tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid,

argumenteerib, nõustub esitatud väidetega,

lükkab neid ümber nii suulises kui

kirjalikus tekstis.

3) koostab eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja

muud probleemkirjutised; tarbetekstid;

uurimistöö);

4) kasutab tekstide loomisel ja analüüsil IKT

vahendeid.

VIII kursus ,,Praktiline eesti keel V“


1.Keelelise väljendus-

rikkuse ja stilistilise

mitmekesisuse

kasutamine erineva

mõju saavutamiseks

suulises esinemises ja

väitluses.

Õpilane

1) koostab ja esitab erinevaid suulisi tekste;

2) kasutab IKT vahendeid esinemise näitlikustamiseks.

2.Arutleva artikli

kirjutamine eri tüüpi

tekstide (verbaalne,

pildiline,

audiovisuaalne;

lineaarne, mitte-

lineaarne, hüpertekst)

põhjal.

Õpilane

1) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ja kaitsta

oma seisukohti keerukaid küsimusi käsitlevas

ametlikus arutelus.

3.Tarbetekstide

koostamine

(nt projekti

põhjendus,

kandidaadi

põhjendus, tegevus-

aruanne)

Õpilane

1) oskab koostada keerulisi tarbetekste.

4.Teadusteksti

koostamine ja

vormistamine

Õpilane

1) tunneb teadusliku stiili põhitunnuseid ja suudab

koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides

plagiaati.

2) kasutab IKT vahendeid teadusteksti koostamiseks ja

vormistamiseks.

5.Õigekirja ja õige-

keelsusküsimuste

kordamine vastavalt

vajadusele

Õpilane

1) valdab eesti kirjakeelt

2) kasutab kirjandust ja IKT vahendeid

õigekirjaprobleemide lahendamiseks.

IX kursus ,,Praktiline eesti keel VI“


1.Keeruka

struktuuriga ja eri

modaalsusega

tekstide mõistmine

Õpilane

1) oskab mõista ja edastada eri modaalsuse ja

struktuuriga ning eri allikatest saadud infot ja

arutluskäike sidusas tekstis ning lõimida sellesse

oma hinnanguid ja seisukohti.

2.Keeruka kujundliku

väljenduse mõistmine

Õpilane

1) suudab mõista ja edasi anda tähendusvarjundeid, tajub

keelendite konnotatiivseid tähendusi, mõistab vihjelist

keelekasutust.

3.Süstemaatiline

sõnavaraarendus

Õpilane

1) omab rikkalikku sõnavara, tunneb IKT vahendeid,

mille abil sõnavara rikastada.

4.Teabeotsinguoskust

e tõhustamine.

Õpilane

1) kasutab keerukaid elektroonilise teabeotsingu

strateegiaid, suudab hinnata teabe usaldusväärsust.

5.Keeruka

struktuuriga suulise

teksti

konspekteerimine

Õpilane

1) suudab konspekteerida näitvahenditega toestamata

suulist esitust.

6.Väitluse juhtimine

ja seal esile tõusnud

argumentidest

kokkuvõtte tegemine

Õpilane

1) osaleb väitluses erinevates rollides.

Kirjandus

I kursus „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“


1.Kirjanduse olemus ja roll. Õpilane

1) mõistab ilukirjanduse olemust ja selle

rolli ühiskonnas.

2) on kursuse lõpul tuttav vähemalt

kolme kirjaniku loomingulooga,

mõistab nende loomingu tähtsust

kultuuri- ja kirjandusloos ning

iseloomustab autorite stiili;


kirjandusteaduse, -ajaloo ja –kriitikaga

tutvumisel.

2.Tekstikeskne lähenemine kirjandusele.

Õpilane

1) oskab analüüsida teksti olustiku ja

sündmustiku seisukohalt;

2) oskab vaadelda peategelase välimust

ja käitumist;

3) oskab lahti mõtestada tegelaste

dialoogi ja teose kesksetsümbolit,

sõnastada teose teema ja põhiidee.

4) oskab analüüsida tekst miljööloome

aspektist: leida detaile, motiive ja

kujundeid

5) oskab analüüsida teksti

karakteriloome, teema ja põhiidee

aspektist.

6) oskab analüüsida teksti põhjal

looduse kirjeldamise võtteid,

kujundikasutust, romantilist

loomelaadi (stiili), looduskirjelduste

ja aadete kooskõla.

7) oskab analüüsida teose struktuuriosi

(tasandeid), nende omavahelisi

suhteid ja tähendust.

3.Autorikeskne lähenemine kirjandusele.

Õpilane

1) oskab pöörata tähelepanu autori

stiilile

2) oskab analüüsida teost loo, jutustaja,

vaatepunkti, tegelaste, teema,

probleemistiku ja keelekasutuse aspektist;

3) oskab analüüsida tekstisiseseid

tasandeid, nende omavahelisi

suhteid ja tähendust;

4) oskab vaadelda teksti narratiivi

seisukohalt, näiteks jutustamise

võtteid, sündmustikku, peategelast,

tegelastevahelisi suhteid, nende

käitumist.

4.Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Õpilane

1) oskab käsitleda teost ühiskondliku,

moraalse ja tundelise väärtuse aspektist;

2) oskab leida tekstist olulist (nt tsitaate,

sümboleid), avaldada oma arvamust ja

sõnastada küsimusi, argumenteerida nii

suuliselt kui ka kirjalikult, nii

individuaalselt kui ka rühmatöös

3) hindab käsitletavate kirjandusteoste

humaanseid väärtusi, märkab teostes

peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi,

suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste

maailma, põhjendab oma kirjanduslikke

eelistusi ja lugemiskogemusi.

5.Luuletekstide analüüs ja tõlgendamine.

Õpilane

1) oskab analüüsida ja tõlgendada

loetud luuletuste sisu ja

vormivõtteid: nimetada teema ning

põhimotiivid, iseloomustada

vaatepunkti, kujundi- ja

keelekasutust, riimi, rütmi ja

salmilisust, kirjeldada meeleolu ning

sõnastada mõtte;

2) loeb ja esitab luulet, kuulab seda

salvestustelt (ETV luulenurk);

3) oskab võrrelda ühe või eri autorite

luuletusi;

4) oskab kirjutadaluuletust analoogia põhjal,

koostada luulekava ja esitleda seda IKT

vahendeid kasutades.

II kursus „Kirjandus antiigist 19. sajandi lõpuni“

Õppesisu

Õpitulemused

1.Kultuuri mõiste

Õpilane

1) oskab arutleb kultuuri erinevate

valdkondade suhete ja põimumise üle, tuua

näiteid erinevatest valdkondadest.

2.Maailma loomise müüdid ja

muistendid; eri rahvaste loomismüüte.

Vana-Kreeka müüdid

Õpilane

1) teab müüdi ja muistendi erinevust:

2) oskab analüüsida müüte, leides sarnasusi ja

erinevusi nii tegelastes kui kujutletavas,

uurides fantaasia ja tegelikkuse vahekorda,

nende kujutamist, müütide sõnumit.

3.Kirja ja kirjanduse sünd.

Antiikkirjandus. Homeros. Sophokles

„Kuningas Oidipus“

Õpilane

1) teab kirja ja kirjanduse sündi,

antiikkirjanduse olulisemaid autoreid, nende

rolli kultuuriloos

2) oskab anda hinnangut teostele tänapäeva

seisukohalt.

3) kasutab IKT vahendeid kirjanduse ajalugu

uurides

4.Kirjanduse põhiliikide ja žanride teke

Õpilane:

1) teab ja kasutab olulisi kirjandusteoreetilisi

mõisteid, nende leidmiseks kasutab

erialakirjandust ja IKT vahendeid;

2) oskab arutleda ühiskonna ja kirjanduse seoste

üle.

5.Piibel kui kirjanduse alustekst

Õpilane

1)tunneb kristluse kujunemistja mõju ühiskonnale

ning Piibli olulisi tekste ja nende tegelasi;

2)oskab luua seoseid Piibli ja kirjandusteoste

vahel, leida arhetüüpseid tegelasi, motiive,

teemasid; Piibli mõju teistelekunstiliikidele.

6.Keskaja kirjandus. Saaga,

kangelaseepos, rüütliromaan;keskaegne

luule ja draama

Õpilane

1)oskabaktiivõppemeetodeid kasutades uurida

keskaega ja keskaja kirjandust mõjutavaid

tegureid;

2)suudab teha kokkuvõtte keskaja

kangelaseepostestning ajastu kirjanduse

põhisuundadest, teemadest ja tegelastest;

3) kasutab esitlustehnikat.

6.Renessansikirjandus DanteAlighieri,

FrancescoPetrarca, Giovanni Boccaccio,

Thomas More, Miguel de Cervantes.

Õpilane

1)oskab kirjeldadarenessansikirjandusele

iseloomulikke tekste ja nende põhjal ajastule

iseloomulikku;

3)suudab arutledaDante teose katkendi põhjal

renessansiaja ja tänapäeva inimese maailmapildi

üle;

4)oskab Petrarca loomingule tuginedes uurida

sonetivormile iseloomulikku;

5)loeb katkendeid Boccaccio „Dekameronist“;

6)suudab teha kokkuvõtte renessansikirjanduse

mõjust kirjanduse arengule.

7.Shakespeareí looming; „Hamlet“

Õpilane

1)teeb õppekirjanduse põhjal ülevaate kirjaniku

loomingust;

2)on läbi lugenud teose „Hamlet“;

3)teeb aktiivõppemeetodeid kasutades kokkuvõtte

teose probleemidest ja analüüsib tegelasi,

4)teeb esitluse loetust, kasutab esitlustehnikat;

5)arutleb, kuidas põrkuvad teoses erinevad

arusaamad eetikast, kuidas saada hakkama

mõistuse ja tunnete konfliktiga;

6)analüüsib teose tegelaste käitumist;

7)otsib teosest arhetüüpseid tegelasi, teemasid,

motiive;

8)kirjutab loovtöö.

8.Barokk-kirjandus (PedroCalderón)

Klassitsismikirjandus (Molière)

Õpilane

1)suudab õppekirjanduse põhjal tehakokkuvõtte

barokile ja klassitsismile iseloomulikest joontest;

2)loeb katkendeid teostest ja leiab neist ajastule ja

voolule iseloomulikku;

3)tutvub Moliereí pärandiga ja analüüsib seda

tänapäeva seisukohalt.

9.Valgustuskirjandus Daniel Defoe,

Jonathan Swift, Voltaire, Johann

Wolfgang Goethe

Õpilane

1)oskab tekstikatkendite põhjal leida seoseid

kirjanduse ja filosoofia lõimumise kohta;

2)oskab arutleda, miks tekkis uus kujutlus

ideaalist, kuidas ühiskond seda mõjutas;

3)loeb katkendeid teostest ja loob selle põhjal pildi

ideaalühiskonnast;

4)oskab arutleda, kuidas valgustusajastu ideaalid

ontänapäevaga seotud.

10.Eesti kirjanduse lätetel

Kroonikad, vaimulik kirjandus, ilmalik

kirjandus, juhuluule.

Õpilane

1)tunneb eesti kirjanduse vanimaid allikaid;

2)oskab arutleda, kuidas on need tekstid

mõjutanud eesti keele ja kultuuri arengut;

3)loeb tekstikatkendeid;

1) määrab eesti kirjanduse tekkeaja ning

võrdleb selle kujunemist muu Euroopa

kirjanduse arenguperioodidega;

4)suudab teha ajateljele märkmed eesti kirjanduse

alguse kohta.

11.Romantism. George Byron, Victor

Hugo, WalterScott, ProsperMérimée

Õpilane

1)suudab meenutada romantismile iseloomulikku

ja teha selle iseloomulikest joontest kokkuvõtte;

2)loeb tekstikatkendeid, leiab sealt romantismile

iseloomulikku;

3)oskab analüüsida romantilise kangelase olemust

ja maailmavaadet; arutleda romantismi ideaalide

ja kaasaja seoste üle; uurida tekstidest, kuidas on

kujutatud loodust ja milline on selle seos teose

üldtausta või tegelasega;

4)suudab täiendada ajatelge.

12.Puškini looming; „Jevgeni Onegin“

Õpilane

1)suudab teha õppematerjalide põhjal kokkuvõtte

Puškini elust ja loomingust;

2)on läbi lugenud teose „Jevgeni Onegin“;

3)oskab leida teosest romantismile iseloomulikke

jooni;

4)oskab aktiivõppemeetodeid kasutades

tehakokkuvõtte teose probleemidest ja analüüsida

tegelasi,

5)oskab esitlustehnikat kasutades teha esitluse

loetud teosest;

6)oskab arutleda teose probleemistiku ja

tänapäeva seoste üle;

7)teeb loovtöö.

13.Rahvusliku ilukirjanduse algus

Kristjan Jaak Peterson.

Õpilane

1)tunneb K. J. Petersoni elu ja loominguga;

2)oskab konspteerida;

3)loeb kirjaniku tekste ja analüüsib neid

rahvuslikkust aluseks võttes;


14.Rahvusliku ärkamis-aja kirjandus

Friedrich Robert Faehlmann,

Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia

Koidula

Õpilane

1)suudab meenutada kirjanduse ajalooga;

2)oskab koostada õppematerjali põhjal kokkuvõtte

oluliste autorite tegevuse ja mõjukuse kohta;

3)on läbi lugenud vähemalt ühe peatüki F. R.

Kreutzwaldi „Kalevipojast“, analüüsib tegelast ja

sündmustikku;

4)loeb L. Koidula luuletusi, analüüsib kirjaniku

isamaaluule olemust;

5)oskab arutleda rahvusliku ärkamisaja kirjanduse

olemuse ja mõjukuse üle.

15.Realism ja naturalism Õpilane

Honoré de Balzac, GustaveFlaubert,

Stendhal, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi,

ÉmileZola.

1)oskab teha õppekirjanduse põhjal kokkuvõtte

realismile ja naturalismile iseloomulikest joontest;

2)loeb katkendeid teostest ja leiab neist ajastule ja

voolule iseloomulikku;

3)oskab arutleda, kuidas loetus kajastub

ühiskondlike olude kriitika, missugused inimlikud

voorused ja pahed neis esinevad;

4)oskab kirjutada (ühe) katkendi põhjal selle

analüüsi, lähtudes realismi/naturalismi olemusest


16.Realistlik draamakirjandus. Anton

Tšehhov, Henrik Ibsen, August

Strindberg

Õpilane

1)teab dramaatika arengut ja žanre;

2)oskab võrrelda realismi ja romantismi;

3)loeb katkendeid realistlikust

draamakirjandusest;

4)oskab analüüsida loetut, võttes aluseks

realismile iseloomuliku;


17.Eesti realistliku kirjanduse algus.

Juhan Liiv, Eduard Vilde

Õpilane

1)teab realismile iseloomulikku;

2)tunneb J. Liivi elu ja loomingut;

3)loeb J. Liivi luulet ja analüüsib seda nii autori

isiku kui isamaaluule näitena;

4)oskab võrrelda Liivi ja Koidula luulet (teemad,

kujundlikkus);


18.Estetism. OscarWilde„DorianGray

portree“

Õpilane

1)tunneb estetismi põhimõtteid;

2)oskab arutleda looja vabaduse üle astuda üle

üldkehtivatest normidest;

3)suudab teha kokkuvõtte O. Wilde elu ja

loomingu seostest kaasajaga;

4)on lugenud läbi Wildeí „DorianGray portree“;

5)oskab teha aktiivõppemeetodeid kasutades

kokkuvõtte teose probleemidest ja analüüsida

tegelasi ning IKT vahendid kasutades teha oma

tööst esitluse;

6)oskab arutleda teose probleemistiku ja

tänapäeva seoste üle;

7)oskab analüüsida teost autorikesksest

vaatepunktist;

8)oskab leiada teosest arhetüüpseid teemasid,

motiive, tegelasi; arutleda teoses olevate eetiliste

ja humanistlike väärtuste üle, looa seoseid.

19.Romantismijärgne luule, sümbolism

WaltWhitman, Charles Baudelaire,

Rainer Maria Rilke, Eino Leino,

Rabindranath Tagore

Õpilane

1)loeb sümbolistlikke luuletusi, teeb kokkuvõtte

sümbolismi olemusest;

2)oskab analüüsida sümbolite

tõlgendamisvõimalusi, kordumist, olemust;

arutleda sümbolismi seoste üle ühiskonnas

toimuvaga;leiada sümboleid teistest kunstiliikidest

(nt maalikunstist).

III kursus „Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid“


1.Ilukirjanduse põhiliigid ja žanri

mõiste

Õpilane

1)on lugenud õpiku- jm kirjandusteaduslikke

tekste;

2)oskab konspekteerida materjali;

3)oskab analüüsida loetud tekste, leiab

kirjandusvoolude ja -žanride tunnuseid.

4)eristab õppematerjalidele toetudes

kirjandusvoole, põhiliike ja -žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal;

2.Eepika

Õpilane

1)teab eepika olemust ja tunnusjooni;

2)on lugenud eepiliste tekstide katkendeid;

3)oskab analüüsida tekste, leiab eepika olulisi

tunnuseid;

2) kirjutab loovtöö.

3.Romantiline romaan, realistlik

romaan

Õpilane

1)on lugenud romaani;

2)oskab leida loetust romantismile ja realismile

iseloomulikke tunnuseid,

3)oskab analüüsida erinevaid tekste, lähtudes

kirjandusteoreetilistest teadmistest.

4.Romaani alaliigid: kujunemisromaan,

ajalooline romaan, psühholoogiline

romaan, maagilis-realistlik romaan,

armastusromaan, modernistlik romaan,

postmodernistlik romaan

Õpilane

1)on koostanud romaani alaliikidest ülevaatliku

kokkuvõtte õppematerjali põhjal;

2)on lugenud tekstikatkendeid ja romaane;

3)oskab leida loetust romantismile ja

realismile iseloomulikke tunnuseid,

4)oskab analüüsida erinevaid tekste, lähtudes

kirjandusteoreetilistest teadmistest

5)oskab analüüsida tööjuhenditele toetudes

eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui ka

rühmas töötades, kanda analüüsi rühmas või

klassis ette ja kirjutada tehtu põhjal kirjaliku

töö või teha mõnes muus vormis kokkuvõtte.

6)teab psühholoogilise, maagilis-realistliku

jaarmastusromaani romaani tunnuseid;

7)oskab katkendite põhjal võrrelda modernismi

ja realismi.

8)oskab tekstikatkendist leida postmodernismi

tunnuseid

9)toob näiteid romaani alaliikide, autorite ning

teoste kohta.

5.Novell:

Õpilane

1)teab novelli tunnuseid ja novellikirjanikke;

2)on lugenud novelle;

3)oskab novelli analüüsida.

6.Miniatuur

Õpilane

1)tunnebminiatuuri olemust;

2)oskab loetud miniatuuri analüüsida;

3)oskab kirjutada miniatuuri;

7.Elulookirjandus, Õpilane

1)tunneb elulookirjanduse eri liike;

2)on lugenud elulookirjanduse katkendeid.

8.Lüürika ja lüroeepika

Õpilane

1)tunneb lüürika allliike;

2)oskab lüületeksti lahti mõtestada ja selle

vormi analüüsida.

9.Sonett

Õpilane

1)teab sonetimeistrite tekste ja oskab leida neist

kujundeid;

2)oskab analüüsida sonettide sisu ja vormi;

3)on teinud kokkuvõtte autoritele

iseloomulikust, kasutades kirjandust ja IKT

võimalusi.

10.Modernistlik luule

Õpilane

1)tunneb modernistliku luule tunnuseid;

2)oskab analüüsida modernistlikku luulet;

3)on kirjutanud loovtöö ühe luuletuse põhjal.

11.Vabavärss

Õpilane

1)teab vabavärsi olemust;

2)on lugenud ja analüüsinud vabavärsilist

luulet;

3)oskab koostada ja ette kanda luulepõimikut.

12.Laululine luule

Õpilane

1)oskab luuletust analüüsida.

13.Dramaatika Tragöödia Komöödia

Draama: Johann Wolfgang Goethe

„Faust“ (I osa)

Õpilane

1)teab dramaatika tunnuseid ja näiteid draama

alaliikide kohta;

2)on lugenud näidendit ja oskab sealt leida

dramaatika elemente

3)oskab analüüsida tragöödia kompositsiooni

ühe teose näitel;

4)oskab arutleda tekstikatkenditele tuginedes

ühe tragöödia probleemide ja tegelaste

motiivide üle;

5)oskab nähtud komöödia põhjal analüüsida

selle koomikaelemente.

6)oskab erinevate ajastute draamatekste;

7)oskab arutleda ühe nähtud draamateose

probleemistiku ja tegelaste käitumise

motiivide üle.

IV kursus „20. sajandi kirjandus“


1.20. sajandi modernistlikud

voolud.

Õpilane

1)on lugenud luulenäiteid erinevatelt vene ja eesti

modernistlikelt autoritelt;

2)oskab analüüsida luule kujundlikkust ja

sõnumit;

3)oskab tuua välja voolule iseloomulikud sisu ja

vormitunnused;

4)oskab võrrelda vene ja eesti modernistlikku

luulet;

5)esitab modernistlikku luulet.

2.Modernistlik proosa Õpilane

1)teab modernismi tunnuseid;

2)oskab leida loetud katkenditest modernismi

tunnuseid;

3)oskab määratleda loetud novelli modernistliku

olemuse;

4)oskab arutleda novelli tõlgendusvõimaluste üle;

5)oskab selgitada modernistliku teose

ülesehituslikku eripära;

6)oskab tuua välja loetud romaani probleemid,

leiab oma väidete tõestamiseks tekstinäiteid

teosest.

3.„Kadunud põlvkond“

Õpilane

1)on lugenud ,,kadunud põlvkonna“ autorite

loomingut;

2)oskab leida „kadunud põlvkonna“ autorite

tegelaskujudes sarnast;

3)oskab sõnastada põlvkonna peamised mõjutajad.

4.Vonnegut, Salinger Õpilane

1)tunneb Ameerika kirjanike Vonneguti ja

Salingeri elu ja loomingut;

2)oskab analüüsida loetud teost;

3)oskab koostada kokkuvõtte Vonneguti ja

Salingeri loomingu võtmeteemadest;

4)oskab kommenteeridaVonneguti teostest välja-

kirjutatud mõtteid, seostada neid tänapäevaga.

5.Eksistentsialism.Camus ja

Sartre

Õpilane

1)on lugenud läbi viimase peatüki Camus’ esseest

„Sisyphose müüt“ ja oskab arutleda vabaduse ja

vastutuse ning tähtsamate eksistentsiaalsete

probleemide üle ja sõnastada oma seisukoha;

2)on lugenud tervikuna läbi Camus’ „Katku“ või

„Võõra“;

3)oskab leida teosest eksistentsialistlikke

jooni,tuua välja Camus’ eksistentsialismi

põhiseisukohad;

4)oskab arutledaSartre’i ja Camus’ tähenduse üle

prantsuse ja Euroopa kirjanduse kontekstis.

6.Modernistlik draama.

Õpilane

1) on tutvunud katkendi põhjal Ionesco

absurdidraamaga „Kiilaspäine

lauljatar“;

2) oskab arutleda absurdikirjanduse eesmärkide ja

sõnumi üle;

3) on lugenud/vaadanud

(video)katkenditBeckettiabsurdi-

draamast/lavastusest„Godot’d oodates“;

4) oskab võrrelda kaht absurdidraamat;

5) suudab analüüsida absurdidraama tegelasi,

olukordi ja ajakujutust.

7.Maagiline realism: Marquez ja

Borges

Õpilane

1)on lugenud läbi Marqueze novellid „Sinise

koera silmad“ ja „Kadunud aja meri“ või

katkendi romaanist “Sada aastat üksildust“ ja

Borgese novelli „Ülevaade Herbert Quaini

loomingust“;

2)oskab sõnastada oma lugemismulje;

3)oskab iseloomustada loetud novellide ja

katkendite põhjal maagilist realismi.

8.60.–80. aastate proosa areng.

Kundera, Traat, Kross.

Proosa uuenduslikkus:

sisemonoloog, eksistentsialisimi

mõjud, võõrandumine, grotesk.

Postmodernism.

Õpilane

1) on lugenud katkendeid Kundera

romaanist „Olemise talumatu kergus“;

2) eritleb Kundera teemaderingi ja probleeme

romaanikatkendi põhjal;

3) teab postmodernismi tunnuseid.

9.60.–80.aastad luules.

Kassetipõlvkond.

Arbujate mõjud: Alver, Talvik.

Alliksaar. Viiding, Kareva, Hirv.

Õpilane

1) oskab koostadaluulekava ühe autori

loomingust;

2) oskab luulekava esitada;

3) oskab kasutada IKT vahendeid luulekava

koostamisel ja esitamisel.

10.Tammsaare. ,,Tõde ja õigus“ I

Õpilane

1) teab Tammsaare kohta eesti kirjandus-

ja kultuuriloos minevikus ja

tänapäeval;

2) on läbi lugenud ja oskab analüüsida

Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus“I;

3) oskab diskuteerida teose eetiliste dilemmade

üle;

4) oskab sõnastada teose väärtused;

5) on kirjutanud romaani põhjal essee.

11.Pagulaskirjandus.

Pagulasproosa ja -luule.

Laabani sürrealism

Õpilane

1)on lugenud katkendi Ristikivi romaanist

„Nõiduse õpilane“;

2)oskab analüüsida peategelase eesmärke ja

saatuse kujunemist;

3)teab sürrealismi tunnuseid.

V kursus „Uuem kirjandus“


1.1980. aastad Eesti ühiskonnas ja kirjanduses.

1990. aastate alguse murrangulised muutused

ühiskonnas ja kirjanduselus.

Õpilane

1)teab Eesti lähiajaloo sündmusi ja fakte;

2)omab ülevaadet muutustest kirjanduselus;

3)oskab arutleda teemal „Ideoloogiad, moraal,

esteetika ümberhinnangute keerises“.

2.Kirjanduse roll ja lugemine

tänapäevaühiskonnas.

Õpilane

1)oskab arutleda teemal „Kirjandus ja ühiskond“,

2)teab, milline koht on täita kirjanduselja

lugemisel inimese elus, (rahvus)kultuuris ja

ühiskonnas.

3.Murranguaastate sõnavabadus.

Provokatiivne keeleluule: Karl Martin Sinijärv,

Kivisildnik, Contra.

Etnofuturism: Kauksi Ülle.

Punkluule: Tõnu Trubetsky, Villu Tamme,

Merca.

Õpilane

1)oskab analüüsida valitud luuletust;

2)teab punkliikumise ja etnofuturismimõistet.

4.TERVIKLIKULT KÄSITLETAV

TEOS:

Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“

Õpilane

1)omab ülevaadet stalinismiperioodist Eestis;

2)oskab analüüsida teose metafoorset stiili.

5.Elulookirjandus. Memuaarid ja

päevikud. Elulooline draama.

Andrus Kivirähk „Voldemar“,

Mart Kivastik nn „Viinistu triloogia“.

Õpilane

1)oskab analüüsida loetud teost, märkab fiktsiooni ja

tegelikkuse seoseid;

2)oskab analüüsida näidendit, teab vajalikke

mõisteid.

6.Sotsiaalne vabavärss.

Näited luulekogudest: Jürgen Rooste „Sonetid“;

„Veri valla“, „21. sajandi armastusluule“.

Õpilane

1)oskab analüüsida ja tõlgendada loetud

luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema

ning põhimotiivid, iseloomustab kujundi- ja

keelekasutust, riimi, rütmi, salmilisust või

vabavärsilisust, kirjeldab meeleolu ning

sõnastab mõtte;

2)oskab deklameeridakodus ettevalmistatud luuletust.

7.Tuglase novelliauhinna laureaadid.

Näiteid novellikogudest:

Jüri Ehlvest „Hobune eikusagilt“,

Mehis Heinsaar „Vanameeste näppaja“,

ArminKõomägi „Amatöör“.

Õpilane

1)oskab analüüsida ning tõlgendada loetud

kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab

teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte,

iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste

suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab

sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti

sõnumiga;

2)oskab võrrelda erinevate kirjanike stiili.

8.Eestlaste paroodia ja eneseiroonia. Õpilane

TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS:

Andrus Kivirähk „Rehepapp“ või

Mihkel Mutt „Rahvusvaheline

mees“

1)oskab analüüsida tervikteost;

2)oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja -

nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike

probleemide ja väärtustega.

9.21. sajandi luule otsingud:

Kristiina Ehin, Elo Viiding, Maarja Kangro,

Triin Soomets jt.

Õpilane

1)oskab analüüsida loetud luuletust või luulekogu;

2)teab nüüdisluule iseloomulikke jooni.

10.Nüüdiskirjandus ja ajalugu:

Tiit Aleksejevi „Palveränd“,

Indrek Hargla „Apteeker Melchior“

sari.


SofiOksanen „Puhastus“.

Õpilane

1)oskab analüüsida loetud teost, leiab seoseid

ajaloo, tänapäeva ja teose vahel.

11.Kirjanduse institutsioonid Eestis.

Õpilane

1)omab ülevaaet kirjandusega tegelevatest

institutsioonidest Eestis.

12.Uusim maailmakirjandus.

Õpilane

1)tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi;

2)omab ülevaadet viimasel aastal ilmunud

olulisemast tõlkekirjandusest;

3)oskab arutleda hittkirjanduse, veebikirjanduse ja

küberkirjanduse üle.

13.Uusim eesti kirjandus.


üks värskelt ilmunud eesti kirjanduse uudisteos.

Õpilane

1)oskab arutleda loetud uudisteoste üle,

kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem

loetuga.

VI kursus „Müüt ja kirjandus“


1.Müüt, muistend, muinasjutt

Müüdi olemus.

Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri

rahvaste loomismüüte.

Friedrich Robert Faehlmanni müütilised

muistendid.

Õpilane

1)on tuttav kirjanduse kõige vanema

kihistusega;

2)oskab võrrelda erinevate rahvaste loomismüüte

ja muistendeid; kirjeldada nende põhjal,

erinevate rahvaste, sh eestlaste müütilist

maailma;

3) teab loetud müütide ja muistendite narratiive

ja tegelasi;

4)oskab arutleda selle üle, miks on pärimust

tunda ja hoida vajalik, milliseid elutõdesid

kajastavad müüdid, kuidas kirjandus(teos)e

tähendus aja jooksul muutub .

2.Eestlaste mütoloogiline maailmapilt: vaimud,

haldjad, maa-alused, nõiad, targad, triksterid,

vanapagan jt üleloomulikud olendid.

Õpilane

1) oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente

eestlaste maailmapildis;

2) oskab selgitada müüdi kui arhetüüpse

žanri ja tänapäeva müütide olemust ning

mõtestada pärimust õpitust ja iseenda

kogemusest lähtuvalt;

3) oskab arutleda selle üle, missugune on

fantaasia ja tegelikkuse vahekord

pärimuslugudes;

4) kasutab IKT vahendeid esitluse

koostamiseks. (nt fotoromaan,

mõistekaart).

3.Muinasjutt kui kirjanduse ja müüdi vahelüli,

kunstmuinasjutt.Oscar Wilde „Õnnelik prints“.

Muinasjutu dekonstrueerimineVõrdlev

mütoloogia: rändmotiivid.

Õpilane

1) oskab leida teosest müüdile ja

muinasjutule iseloomulikke jooni;

2) oskab analüüsida folkloorse pärandi

kasutamist autoriloomingus;

3) oskab seletada autori seisukohti ja hoiakuid;

4) oskab leida loost rändmotiive, selgitada

nende päritolu ja võrdlda neid eri maade

lugudes.

4.TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS:

Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ või Anton H.

Tammsaare „Juudit“

Õpilane

1)oskab nimetada arhetüüpseid müüdimotiive ja

leia neid käsitletavast ilukirjandusteostest;

2)oskab analüüsida teost ja oma analüüsi

esitleda.

5.Pärimus kirjanduses.

Eepiline minevik.

Vanakreeka müüdid ja nende töötlused

Õpilane

1) seostab vana pärimust ilukirjanduse ja

kultuuriga;

2) oskab seletada müütidest pärit väljendite

tähendu, kasutab IKT vahendeid;

3) oskab analüüsida vanakreeka

müütidevormi, sisu ja funktsiooni;

4) oskab arutleda müütide tähenduse üle

kaasaegsete inimeste ja tänapäeva lugeja

seisukohast lähtudes.

6.Piibli müüdid ja nende töötlused Õilane

1) oskab loeb õpilane õpiku- jm tekste, teeb

loetust kokkuvõtte;

2) loeb katkendeid õppesisus nimetatud

tekstidest või tervikteose, leiab õpetaja abiga

analüüsi toetavad piiblitekstid, leiab loetud

teostest piiblist pärit motiive, lugusid, tegelasi

jm;

3) oskab kujundada oma seisukoha teoses

kujutatud probleemide suhtes, sõnastada

põhiidee.

.

7.Eepos: Homeros „Ilias“, „Odüsseia“.

Keskaegsed kangelaseeposed

Õpilane

1) teab olulisemaid eeposi, eeposele kui

arhetüüpsele žanrile iseloomulikke jooni

ja olulisi motiive.

8.Rahvuseeposed.

Õpilane

1) teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu

ning kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust.

9.Intertekstuaalne lähenemisviis: teose avamine

teiste tekstide vormilisel või sisulisel taustal.

Õpilane

1) oskab tõlgendada ja analüüsida

ilukirjandusteoste katkendeid või

tervikteoseid, sh regivärsilist rahvalaulu;

2) oskab leida eepose „Kalevipoeg“ ja erinevate

tekstide intertekstuaalseid seoseid motiivi,

loo, tegelase jm tasandil;

3) oskab arutleda kirjanduse mitmekihilisuse

üle, selle üle, kas tekstidevaheline laenamine

on hea või halb ja milline lugeja saab

hakkama intertekstuaalse lugemisega;

4) oskab mõtestada pärimust õpitust ja iseenda

kogemusest lähtuvalt.

10.Argimütoloogia ja rahvapärimus. Müüt

kirjanduses ja tänapäeva kultuuris.

Õpilane

1) oskab tõlgendada ja analüüsida

ilukirjandusteoste katkendeid või

tervikteoseid;

2) oskab arutleda selle üle, miks kirjanikud

pöörduvad vanade lugude juurde, miks on

huvi müütide vastu tänapäeval jälle

suurenenud;

3) oskab leida, missuguseid müüdikangelasi

toodab kaasaegne filmitööstus ja kuidas

kirjandus ja film teineteist müütide loomise

seisukohalt mõjutavad;

4) oskab arutleda meedia rolli üle müüdiloomes;

5) oskab arutleda selle üle, missugused on

vanade müütide ja tänapäevalugude

sarnasused ja erinevused, kuidas on vanad

müüdikangelased tänapäevamaailmas

teisenenud, esindades kindlat müüdikangelase

tüüpi (nt vägilane, päästja, kunstnik,

karismaatiline juht jts).

11.Pärimuse mõtestamine.

Arhetüüp ja arhitekst.

Õpilane

1) mõistab intertekstuaalseid suhteid ning

maailmakirjanduse ja folkloori ühtsust;

2) uurib väärtuste jäävust ja muutumist ajas

ning mõtestab maailma oma

elukogemusest lähtuvalt.

12.TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS:

Bulgakov „Meister ja Margarita“ või

JeanetteWinterson „Taak“

Õpilane

1) tunneb loetud müütide ja arhetüüpsete

tegelastega seotud narratiive ja motiive

ning leiab neid käsitletavatest

ilukirjandusteostest;

2) analüüsib kirjandusteoste teemat, süžeed

ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka

eetilistest ja esteetilistest väärtustest

lähtuvalt;

3) tunneb ära ja analüüsib folkloorse

pärandi kasutamist autoriloomingus ning

selgitab kirjandus(teos)e tähenduse

muutumist ajas;