Download pdf - EHITUS JA REMONT (oktoober 2012)

M A ALEHE LISA 4. oktoober 2012

3. - 3

1.

OKTOOBER

Piltidel on illustreeriv tähendus. Hinnad kehtivad 3. - 31. oktoobrini 2012 või kuni kaupa jätkub. Mõnedes kauplustes kaubad ettetellimisel.Abja-Paluoja, Raudtee 4, Ehitusmaterjalid; Antsla, Jaani 4, Ehitaja; Elva, Kirde 3, E-Ehituskeskus; Jõgeva, Suur 11, Ehitustarve; Järva-Jaani, Jaani 1, AjaO/E-Ehituskeskus; Kadrina, Viitna tee 4, Konsum/E-Ehituskeskus; Koeru, Pärna 2, Tuljak; Kunda, Mäe 33, Konsum/E-Ehituskeskus; Kuressaare, Pikk 61, Rehemäe Ehitusmaterjalid; Lihula, Tallinna mnt. 29, E-Ehituskeskus; Mustvee, Tartu mnt 7, Ehitusmaterjalid; Otepää, Lipuvaljak 28, E-Ehituskeskus; Paide, Tööstuse 26, Paide Ehitustarbed; Põltsamaa, Kingu 1, Ehitusmaterjalid; Põlva, Jaama 62, Ehitaja; Rapla, Viljandi mnt 126, E-Ehituskeskus; Räpina, Pargi 3, E-Ehituskeskus; Saku, Tallinna mnt 6, E-Ehituskeskus; Türi, Viljandi 14a, E-Ehituskeskus; Tõrva, Tartu mnt 6, Meister

LAMINAATPARKETT KANADA JALAKASklass 31, plank, 6mm

VARJUTUSKANGAS 45% GARDEN SEASON

NAHKSAAPAD S3suurused 42-47

TALVEKANGASGARDEN SEASONvalge, 50g/m2,1,6x5m

PILOOTJOPE KAPUUTSIGAsinine, suurused S-XXXL

16.109.45

34.50

4.15

25.90

24.90

46.5041.5035.90

3.25

pppppp

4.99

TRUUBIHARI KORSTNALUUD 300mm

KORSTNAPUHASTUS KOMPLEKT 300mm/15m

KATLAHARI 76mm

TALVE TRAKSIDEGA TÖÖPÜKSID sinised, 60/40 puuv/pol.,suurused M-XXL

0.650.45

3.553.10

3.4512.85

2.75

ALUSVAIP PARKETILErull 25jm, L=1,2m

SOOJAPUHUR 2 kW, 1000/2000

ÕLIRADIAATOR

PORIMATT HAMAT RENOX 007antratsiit, 40x60cm

TÜVEKAITSE GARDEN SEASON 30x80cm, 3tk/pk.

KOOTUD SOE SÕRMIKmust, kummipeopesa, nr. 9-11

3.95

2.65

PORIMATT VEBE LEYLA 60pruun, 60x90cm

PORIMATT VEBE LEYLA 51must, 60x90cm

7.997.99

9.45m2 3mm

1,8mm

11-ribi, 2000w

200mm

135mm

9-ribi, 2000w

7-ribi, 1500w

1,5x10m

1,5x5m

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected] 4. oktoober 2012 2 E H I T U S J A R E M O N T

“Kui soovite nautida mõne puu-liigi ilu, peate mõtlema rohkem ette: kas asukoht, muld, niiskus ja valgus on sellele puule õige? Nii säästate end tulevikus hul-gast puu hooldamisega seotud lisategevusest ega pärsi tema loomulikku kasvu.

Sageli juhtub, et krunt poo-litatakse või otsustatakse ehi-

tada uus garaaž ning alles neli-viis aastat tagasi istutatud kau-nis puu jääb ehitusele ette,” räägib Heiki Hanso ja lisab, et oluline on ka õige puittaime valik.

Näiteks pukspuu ja sirel on kahjutult pisikesed ning kadakas võib kasvada 50 aastat suurust muutmata. Aga näiteks pappel

ja kask on väga agressiivse juu-restikuga, tungides läbi vunda-mendi, kanalisatsioonikaevude ning keldri soojuse poole. Ehk siis need puud ei sobi elamule liiga lähedale kasvama.

“Reeglina on suure võraga puudel suured juured, aga ohtu kujutavad endast ka katust mä-dandavad lehed-okkad ning kui-vanud ja tormituultes murdu-vad oksad.

Puulehed võivad rikkuda ka-tust ning ummistada vihma-veerenne ka siis, kui puu asub 20–30 meetri kaugusel majast, kuna tuul kannab lehti mööda ilma laiali. Seejuures tammepuu leht võib mädaneda aastaid, sa-mas saare leht on juba kukku-des kõdunev,” jutustab Heiki Hanso.

“Puud koduaias on väga ilu-sad ja kindlasti soovitan kõigi-

le julgemalt loodust oma õuele tuua, aga õige puu ja tema asu-koha valik nõuab veidi eeltööd.”

Tema sõnul peavad maja juu-res suurt puud kasvatavad ini-mesed arvestama iga-aastase katuse ja rennide hooldusega, mis tegelikult on isegi hea ko-hustus, sest nii hoolitsetakse ti-hedamalt ja hoolsamalt ka oma kinnisvara eest.

“Käisin hiljuti ühe vägeva vana talu hoovil võtmas maha puid, mis ei lase rookatusega hoonetele päikest ligi ning on

sellega uhked katused ära rik-kunud. Puu istutamisel või maja ehitamisel peab arvestama sel-liste asjadega.”

Vahel on ka puudel stress

Suured puud ei talu oma kesk-konnas suuri muutusi. Sageli ehitatakse metsadesse linnakuid ja külasid ning müüakse krunte, kus uuel omanikul lastakse ot-sustada, millised puud ta soovib alles hoida ja millised ei.

“Aga see on vaid näiliselt omaniku otsus. Kui puud on harjunud üksteise kõrval kas-vama, peaks nad ka nii jätma, sest nad pole harjunud šokkide-ga nagu müra, harvendamine, uued valgustingimused.

Kui teie krundil kasvab palju puid, siis püüdke alguses neist võimalikult väheseid maha võt-ta, sest 3–5 aastaga on näha, millised puud olid kohanemis-võimelised,” annab Hanso nõu.

Ta lisab, et suurt kahju teeb sageli ka moodne maaküte, mis on küttena küll efektiivne, kuid võib olla puude jaoks surmav, jahutades mitme kraadi võr-ra mullas elavat juurestikku. Juhtumeid, kus maakütte taga-järjel on puud hakkanud välja minema, võib tuua nii Tallinna külje alt Viimsist kui ka Saare- maalt.

Puukasvatus nõuab hoolt

Kui puud on harjunud üksteise kõrval kasvama, peaks nad ka nii jätma, sest nad pole harjunud šokkidega nagu müra, harvendamine, uued valgustingimused. Heiki Hanso

Puu efektiivne kasvatus algab tema istutamisest, paneb arborist ehk puuhoolduse spetsialist Heiki Hanso Arborest OÜ-st inimestele südamele. Muide, arenenud riikides tõstab hoolitsetud põlispuude olemasolu märgatavalt kinnistu hinda.

3 Ohtlikuks puuks võib nimetada puud, mis murdudes võib põhjustada vigastusi või varalist kahju.

Jälgige, et tööle valitu omaks piiratud ruumis puude langetamise tunnistust ning töö- ja tsiviilvastutuskindlustust.

Avamise puhul väga soodsad hinnad.Pakume tooteid paekivist, graniidist, marmorist.

Haapsalu Paekivi on taas avatud!

www.ungrukivi.eeUngru Paekivi OÜ, Kivikoda, Väike-Ahli, 90446 Ridala vald, Läänemaa. E–R 8–17, tel 518 8350.

ARBOREST.EE

ARBOREST.EE

Euroopas tõstab põlispuude olemasolu kinnistul märgatavalt selle väärtust.

MARI PETERSON

4. oktoober 2012 E H I T U S J A R E M O N T 3

Puukasvatus nõuab hoolt

33-12

Igapäevase töö tarbeks vajate vastupidavaid ning ilmastikukindlaid uksi, mis töötavad ohutult. Hörmann pakub Teile kogu Euroopa suurima uste ja ajamite valikuga perfektselt üksteisega kokku sobivaid lahendusi, milles peitub kogu 75 aasta jooksul kogutud uste tootmise alane kogemus.

Tööstushoonete rulluksed kuni 11,75 m laiadele avadele

Tööstushoonete sektsioonuksed SPU

Euroopa suurim tootja pakub Teile ulatuslikke võimalusi

Rohkem informatsiooni: www.hormann.ee • Tasuta info telefonil: 800 5500 • Faks: 6 105 085 • [email protected]

Kui suur puu juba kasvab maja lähedal ning tekkis mure, kas see hoonele liiga ei tee või liiga suures stressis pole, tuleks lasta arboristil koostada riski-analüüs ja määrata puu hool-dusvajadus.

Riskianalüüs võib puu päästa

“Kõige kindlam on leida ini-mene Arboristide Koja kodu-lehelt, mitte aga kutsuda moo-torsaega metsa tegevat küla-meest. Kui puu on teie jaoks vähegi oluline, saab õppinud puuhooldaja ta tõenäoliselt päästa: tagada turvalisuse kui-vanud ja surnud okste maha-võtmisega ning tasakaalusta-da puu võra,” selgitab Hanso.

Arvesse tuleb võtta ka maa-aluseid töid, sest kui lasta mõne meetri kaugusel kaevata kraave, lõhutakse tõenäoliselt ära juured, mis puud tormide ajal paigal hoidis.

Kui veel arvestada seda, et okaspuudel on juured suhteli-selt pinnapealsed ning igihalja-na on neil ka aasta läbi “purje-pind” suurem, ei pruugi õnne-tus kaugel olla.

“Eks võra pealt ole näha, kas ja kui suur osa juuri vigas-tatud on. Paljudel vigastatud puudel ei saagi enam ilusat ta-gasilõikust teha ning sel juhul tuleks pigem süda kõvaks teha ja puulangetus ette võtta,” tõ-deb spetsialist.

Vali usaldusväärne spetsialist

“Ent mahavõtmine olgu ikkagi viimane samm,” rõhutab Han-so. “ Kui puu meeldib, püüame

kindlasti muid lahendusi lei-da ning arvestame ka kohaliku omavalitsuse arvamust.”

Kui puu siiski vaatamata kõigele vajab mahavõtmist, tu-leks võtta spetsialistidelt hin-napakkumised ning jälgida, et tööle valitu omaks piira-tud ruumis puude langetamise tunnistust ning töö- ja tsiviil-vastutuskindlustust.

“Läbi aegada on juhtu-nud palju õnnetusi seoses ini-meste teadmatuse ja kogene-matusega.

Kindlustus on vajalik eel-kõige töö tellijale: kui mingi õnnetus peakski juhtuma ning tellija läbi selle varalist kahju kandma, aitab kindlustuska-te,” selgitab Hanso.

Puulangetamine ei hõlma endas ainult saega töötamist, vaid ka hilisemat koristustööd ning kännu likvideerimist. Puulangetaja kutsunud klient peab olema teadlik, mida ta soovib: kas täisteenust koos okste purustamise ning krun-di koristamisega või tahab jät-ta puu endale küttepuude te-gemiseks.

Kändude eemaldamiseks on parim variant kännu freesi-mine lokaalselt 10– 20 cm all-pool mullapinda. Seejärel on lihtne katta tekkinud auk mul-laga ning külvata sinna muru-seeme.

Juurimine hüdrauliste ma-sinatega võib Hanso sõnul olla ohtlik, sest puujuured ulatavad maaall väga kaugele ning nen-de jõuga väljatirimisel võivad viga saada maa sisse kaevatud side-, vee- või kanalisatsiooni-seadmed.

GERLI RAMLER

ARBOREST.EE

Kui puu on teie jaoks vähegi oluline, saab õppinud puuhooldaja ta tõenäoliselt päästa – tagada turvalisuse kuivanud ja surnud oks-te mahavõtmisega ning tasakaalustada puu võra. “Puu mahavõt-mine olgu ikkagi viimane samm,” rõhutab arborist Heiki Hanso.

Info ja registreerimine:AS Tartu Näitused, Kreutzwaldi 60, Tartu

Anders Urbel, projektijuhtTel: +372 742 1662E-post: [email protected]

www.tartunaitused.ee

Tartu Näitused messikeskusesed messikeskusesTartu Näituse

11.-13.oktoober


Taevalik katus

Suurem valik katuseprofiile: www.weckman.eeLiitu ka fännilehega: www.facebook.com/weckman.ee

Telli i katus enne31. oktoobrit ja võida kuninglik luksus kahele!

Loosi läheb 5 eksklusiivset Arensburg Boutique Hotel & Spa paketti kahele.Loosi läheb 5 eksklusiivset Arensburg Boutique Hotel & Spa paketti kahele.

Energiatõhus telliskorsten

Küttekollete lahendused

Building Material Solutions

• Kõige soodsam!• Ainuke korsten, mis salvestab soojust ja annab seda aeglaselt edasi eluruumi

• Telliskorsten on kui lisa soojusallikas, mis talletab hästi soojust

• Soojusvõimsus on kolmekordne võrreldes moodul korstnatega (tõestatud katsetega)

• Soojendab ka ülemist korrust

• Tulekindel

Lisainfo tel 618 1900www.wienerberger.ee

Mitteköetavruum

Köetav ruum

Köetav ruum

Soojasalvestavadtäistellised(VTT, PTT)

Külmakindladauk- või käsivormitellised (VAT, KVT)

Värvimaailm on kirev ja ääretult lai. Õnneks ei lähe inimesel, kes soovib oma kodule maalrivärskendust anda, kogu sellekohast tarkusemerd vaja.

Aga hea on ka see, et meil on “tark mees taskus” igal ajal ar-vutivõrgust võtta. Kuid lihtsa-te tõdede kordamine pole ku-nagi liiast. Siinkohal aitab lu-gejat Kemiflora värvispetsia-list Aare Arndt.

Sügis on käes. Kas värvipo-tid ja pintslid võib nüüd nur-ka panna?

Miks? Tubaseid remondi-tööd võibki just pimedatele ae-gadele jätta, kui ilm enam õue-toimetamisi ei soosi. Samas võib ka oktoobris olla piisavalt kuivi ja sooje päevi, mis värvi-töid ei takista.

Võib öelda, et puidu värvimi-ne on tihtipeale keerukam kui muude pindade võõpami-ne. Mis tüüpi värve on puidu-le üldse olemas?

Välispuiduvärvid jagune-vad katvuselt kaheks: katvad

värvid ja lasuurid ehk puidu-kaitsevahendid (nn pinotexi-tüüpi).

Lisaks jagunevad mõle-mad omakorda lahusti- (nt li-naõlivärv ja alküüdõlivärv) ning veepõhisteks (akrülaat-värvid, mis vahel on ka õli-sisaldusega).

Eraldi grupi moodusta-vad muldvärvid. Need sobi-vad ainult karedatele saepin-dadele. Levinuim on Rootsi punane, palju kasutatakse ka ookerkollast.

Millised sobivad sise- ja milli-sed välistöödeks? Kas ka kül-ma ilmaga saab värvida?

Sisetöödeks sobivad al-küüdvärvid (on nimetatud ka emailvärvideks) ja puidule mõeldud vesialuselised akrü-laatvärvid. See, kas värv sobib sise- või välistöödeks, peab ole-ma purgil kirjas.

Külmaga värvida ei saa, õhutemperatuur peab olema kindlasti vähemalt +5, parem +10 ja suhteline õhuniiskus alla 70%. Puidu poorides olev liigne niiskus ei võimalda vär-vil imenduda.

Värvimist tuleb vältida ka lauspäikese käes, sel juhul toi-

mub kuivamine liiga kiiresti, enne imendumist.

Vahel arvatakse, et nüüdsel ajal on imevärve, mis kaetava pin-na enda jaoks ise sobivaks tee-vad. Näiteks metallivärvidest leiab niisuguseid, mis ei nõua enam pinna roostest puhasta-mist. Kuidas on lood puiduga?

Aluspinna puhastamisest siis-ki ei pääse, see peab olema vaba mustusest ja kuiv. Vana värv tu-leb karestada, lahtine eemalda-da. Välistöödel krunditakse puit selleks ette nähtud puiduimmu-tiga. Niisiis, ei midagi hõlbusta-vat.

Milliseid värve võib katta teist tüüpi värviga (NB! Palju on vana õlivärvi pinda)?

Kasulikke tarkusi värvidest

Kuigi pakendil on kirjas üldpintsel, ei sobi see veel igasuguse värvi jaoks.

Tooni valik on lihtne ja lihtne on ka spetsiaalses masinas soovitud tooni värv kokku segada.


KODU SOODSALT SOOJAKS!

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 [email protected] • www.raidkivi.ee

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

MALAGA

1711 € 1901 €

TALA 09

1011 € 1123 €

KV 055 R/L

1503 € 1670 €

RIANO 03

845 € 994 €

KV 055A

1441 € 1601 €

TALA 06

479 € 605 €

Pliit Aurora 138V

942 € 1177 €

Pliit Gaia 138 V

699 € 918 €

Pliit Gaia 148 V

862 € 1013 €

Pliit 145 GN

599 € 769 €

Kasulikke tarkusi värvidestOleks nagu lihtne vastata ja

ei ole ka. Kunagi kasutati tõe-poolest peamiselt õlivärve. Nii-sugust pinda võib katta nii õli- kui ka vesialuseliste värvidega.

Vana vesialuselist värvi õli-värviga üle võõbata ei saa, ikka ainult veebaasilisega.

Puidukaitsevahenditega töödeldud pindu saab katta kõikide värvide ja ka toonilt so-bivate puidukaitsevahenditega (see tähendab, et puidukaitse-ga töödeldud tumedat pinda ei saa poolläbipaistvaga heledaks tagasi värvida).

Kuidas teha kindlaks, mil-lise vana värviga on tegemist? Et töö untsu ei läheks, peaks seda päris täpselt teadma.

Vana õlivärvi tunneb ära, kui see on muutunud krobe-liseks ja hakkab maha kooru-ma, vesialuseline pigem kulub või eraldub pikkade elastsete laastudena. Kui aga endas kin-del pole, tasub ehitusmeistrilt abi küsida.

Millal pintsel ja millal rull või hoopis pihusti?

Välistöödel puidu värvimi-seks rulli ei kasutata, seal so-bivad ainult pintsel või pihusti. Kodutingimustes on tavaline

töövahend pintsel. Kuid mit-te esimene ettejuhtuv. Lahus-tivärvidele kõlbab naturaal-karvaline, veepõhjalistele on parem sünteetiline, see ei ime endasse vett ega pundu. Ka on värvida mõnusam ja libedam.

Rulli saab kasutada sisetöö-del mööbli ja muude siledate pindade värvimisel.

Kui erinev võib olla värvide kestvus?

Puidukai tsevahendi te (poolläbipaistvate) iga on olu-liselt lühem, kui katvatel vär-videl.

Saepind hoiab muldvär-vi kindlamalt kinni. Kuid nii-sugust materjali kasutatakse harva, vaid kuuride ja aedade puhul. Sisekonstruktsioonides veelgi harvemini.

Õlivärv kaotab oma tooni ja sünnipärase läike kiiremini kui vesialuseline, muutub vanane-des krobeliseks, krokodillina-haks. Vesialuseline küll kulub, kuid seda on tulevikus lihtsam uuendada. Ka on viimast mu-gavam kasutada ja see on oda-vam. Eks nende omaduste jär-gi tulegi valik teha.

IVO PILVE

Valik võib tunduda lõputu. Spetsialiseeritud värvipoodides saab aga alati müüjalt head nõu.

IVO PILVE


Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinnatõus on pannud inimesi otsima alterna-tiivseid küttelahendusi.

Eestis leiavad iga päevaga aina rohkem kasutust erinevad soo-juspumbad. Suurem osa nüü-disajal ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojus-pumbal põhineva küttesüstee-miga.

Soojuspump on energeetili-ne seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse kesk-konda salvestunud soojusener-giat. Soojuspumbas võib ära ka-sutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muude-takse eluruumi kütteks ja soo-jaks tarbeveeks. Maasoojuspum-bad võtavad soojust maapin-nast, õhksoojuspumbad kasuta-vad ära õhus sisalduva energia.

Õhk-õhk tüüpi soojuspump

Kui rääkida säästlikust kütmi-sest, siis selleks sobib väga häs-ti inverteriga õhk-õhk tüüpi soo-juspump. Õhksoojuspump kom-bineerituna mõne teise alterna-tiivse kütteliigiga on ideaalne la-hendus, et hoida kokku kütte-kulusid. Investeering on mõist-lik ja igakuine kokkuhoid mär-gatav ning tasuvusaeg lühike.

Tavalise elektrikatla, -radiaa-tori vms võrreldes võib soo-juspumpade energiatarve olla 30–50% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5kWh ener-giat ja tarbib selleks vaid 2kWh, siis ülejäänud osa – 3kWh – on tasuta energia, mis pärineb õhust. Seda nimetatakse kütte-teguriks (COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump ener-giat oma tööks tarbitava energia suhtes.

Kui küttetegur on 3, siis tä-hendab see, et soojuspump too-dab kolm korda rohkem kütte-energiat, kui ise selle tootmi-seks vajab. Kasutegur sõltub ot-seselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepä-rast tuleb õhksoojuspumba ost-misel jälgida kindlasti kasute-guri muutumist erinevate tem-peratuuride juures ning milli-seks kujuneb sellisel juhul aas-ta keskmine.

Kuhu see soojuspump sobib

Inventeriga õhksoojuspump so-bib nii uude kui ka vanasse majja, kuid eelkõige sinna, kus on elekt-ri-, õli-, gaasi- või ahjuküte.

Väga levinud on õhksoojus-pumpade kasutamine vana-des majades, mille tsentraalkü-te on asendatud elektriküttega. Paraku on elektri hind iga aas-taga tõusnud ja elektriradiaato-ritega kütmine kalliks muutu-

nud. Elektriradiaatoriga kütmi-ne võib külmadel talvekuudel 60m2 korteri elektriarve kasva-tada 80 euroni kuus.

Suured küttekulutused sun-nivad inimesi kokku hoidma. Õhk-õhk tüüpi õhksoojuspump ongi seade, mida on lihtne ja kiire paigaldada ja mis sobib ideaalselt pea igasse koju ole-masoleva küttesüsteemi sääst-jaks ning olmemugavuste suu-rendajaks.

Mis oleks sobivaim lahendus

Soojuspump valitakse alati no-minaalvõimsuse järgi. Valiku tegemisel on kõige tähtsamaks osaks hoone soojapidavus. Ees-pool kirjeldatud korteri puhul oleks kõige sobivam lahendus õhk-õhk tüüpi soojuspump. See on soojuspumpadest kõige oda-vam ja tõhusam ning ei nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitamist.

Kõige külmemal kuul võib kütte elektriarve sellisel juhul ulatuda 25–35 euroni kuus. Kokkuhoid oleks kaks kuni kolm korda, võrreldes elektriradiaa-toriga kütmisega. Näiteks mak-sab selline Panasonic õhksoo-juspump koos paigaldusega ca 1200 eurot. Sõltuvalt maja, kor-teri vms tüübist, soojustusest ja kasutatavast küttest, tasub soo-juspump end ära kolme aastaga.

Õhk-õhk tüüpi soojuspumba kasutamine on lihtne ja mugav kõigi pereliikmete jaoks. Võrrel-des elektriradiaatoriga ei teki-ta soojuspump toas krõbedat ja

ebameeldivat lõhna, vaid puhas-tab olemasoleva õhu ning värs-kendab seda läbi filtrite ja ioni-saatori. Tänu sellele muutub li-saks toatemperatuurile ka ruu-mis oleva õhu kvaliteet. Suvel on selle seadmega võimalik ruu-mi ka jahutada. Seega on tege-mist multifunktsionaalse sead-mega, mis kütab, jahutab ja va-jadusel eemaldab õhust niiskust.

Õhk-vesi tüüpi soojuspump

Kui rääkida põhiküttest, siis sel-leks sobib väga hästi õhk-vesi tüüpi soojuspump. Sellise soo-juspumba kasutamine leiab üha rohkem kasutamist nii Skandi-naavias kui ka Eestis. See on pa-rim lahendus eramu, korrusma-ja, tootmishoone või kontori küt-

teseadmena, mis aitab viia iga-kuised küttekulud minimaalseks.

Õhk-vesi tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära vä-lisõhku salvestunud soojusener-giat, mille energiakandjaks si-seruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Seade reageerib kiiremini kui maasoojuspump ja suvel on tar-bevesi ning vajalik küte märga-

des ruumides kättesaadav väga säästlikult.

Investeeringu mõistes on mõlemad kütteliigid samaväär-sed. Õhk-õhk tüüpi soojuspum-baga võrreldes on õhk-vesi soo-juspump autonoomne, mis on mõeldud kasutamiseks põhiküt-tena ning mis ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi ole-masolu. Küll aga on õhk-õhk tüüpi soojuspump oma inves-teeringult kordades odavam ja sobib ideaalselt pea igasse era-musse, korterisse ning kontori täiendava küttesüsteemina küt-tekulude kokkuhoidmiseks.

Õhk-vesi soojuspumbad on kompaktsed, mis vajavad hoo-nesse paigaldamiseks vaid ruut-meetri suurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse: veesoojendi, juhtar-vuti, lisaküttekatel jne. Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (välis- ja si-seõhu temperatuur, vee tempe-ratuur jne) ja juhib soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt.

Samuti vabastab täielik au-tomatiseeritus omaniku era-mu kütmise ja sooja vee mu-rest. Enamus õhk-vesi süsteeme on võimalik kasutada ka reno-veeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada ka õli- või elekt-rikütte süsteemide asendami-seks, kasutades mõningatel juh-tudel ka juba olemasolevat soo-jusmahutit.

Õhk-vesi soojuspumba eelised

n Madalad ülalpidamiskulud – hooldus (võrreldes õlikatlaga 5 korda) ja püsikulud n Sõltumatus energiapoliitikastn Lühike tasuvusaeg

n Pikk eluiga, näiteks õlikatlaga võrreldes 2 korda pikemn Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ega lisakulutusin Müra – minimaalne müratase katlaruumisn Lihtne ja kiire paigaldadan Puudub vajadus lisaruumile küttekolde ladustamiseksn Sobib väljaehitatud küttesüs-teemi asendamiseks ja nii ra-diaator- kui ka põrandakütte-süsteemidega liitmiseks

Soojuspumpa valides usalda spetsialisti

Väga oluline on, et soojuspump oleks valitud õige võimsusega, s. o võimsusega, mis oleks ligilä-hedane energiavajadusega. Soo-juskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spet-sialistid. Üle- ja aladimensionee-rimine ei anna lubatud tulemust ja säästu. Õige võimsusega sea-de tagab ökonoomse kütmise ja tarbeveega varustamise.

Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spet-sialisti arvestuste ja arvutusteta võivad otsused valeks osutuda. Näiteks juhul, kui seadme võim-sus on väiksem, kui eramu soo-justarbivus, töötab seade ette-nähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat. See kulutab samuti soojuspumba tööressurs-si ja lühendab seadme eluiga.

Seega on väga oluline osta seade usaldusväärsest ja tuntud ametlikust esindusest. Samuti tu-leks pakkumiste võrdlemisel jäl-gida, et tegemist oleks omava-hel võrreldavate toodetega ehk samaväärsed oma võimsuse, ka-suteguri ning kvaliteedi poolest. Kuna seadet ei soetata üheks ega kaheks aastaks ja tehtav inves-teering on pikaajaline, siis peaks olema otsus kaalutletud.

Erinevad arvutused on tões-tanud, et soojuspumbaga kütmi-sel on kulutused muude küttelii-kidega võrreldes oluliselt väik-semad. Püsikulude järsk langus ja kokkuhoid muudab soojus-pumba tasuvusaja lühikeseks, olles erinevate soosjupumpade puhul vaid mõni aasta.

Eesti tingimustes on õhksoo-juspumba kasutamine majan-duslikult otstarbekas. Võrreldes soojuspumpa teiste alternatiiv-sete kütteliikidega, tuleks inves-teeringute vahe jagada eksplua-tatsioonimaksumuste vahega. See näitab, kui kiiresti seade en-nast ära tasub ja kui mõistlik on investeering õhksoojuspumpa.

Hoolimata pakutavate küt-tesüsteemide rohkusest ja eri-nevatest võimalustest, tuleks kõigepealt mõelda oma hoo-ne soojustamisele ja alles seejä-rel säästliku küttesüsteemi pai-galdamisele. Ühtlane soovitud temperatuur on see, mis muu-dab koduse olemise hubaseks.

IVO KÕPPER Bestair OÜ juhatuse liige

SOOJUSPUMBAGAhoiame küttekulusid kokku

Õhk-vesi tüüpi soojuspumba siseosa.

Õhk-õhk tüüpi soojuspumba siseosa.

Õhk-vesi tüüpi soojuspumba välisosa.

Õhk-vesi tüüpi soojuspumbaga maja.

1. Põrandaküte.2. Tarbevee boiler.3. Radiaator.

3

2

1

BESTAIR OÜ


SÄÄSTA KÜTTEKULUDELT KUNI 50%

Ametlik maaletooja: Bestair OÜ Tel: 60 64 350 [email protected] www.bestair.ee

Külastage meid Delta Plaza majas Pärnu mnt 141, 9. korrus, Tallinn või helistage meile numbril 60 64 350 ja me ütleme kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa.

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBADHinnad koos paigaldusega

alates 899 eurost

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD

(ei sisalda paigaldust)ei sisalda paigaldust)Hinnad alates 4699 eurost

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAGATASUTA KVALITEETNE PUIDUST VÄLISOSA KATE

* Välisosa kate kuni 31.12.12 iga Panasonic õhk-õhk soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

AQUAREA T-CAP

100% võimsus kuni -15ºC

5 AASTATKOMPRESSORI

GARANTIID

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAGATASUTA 42” FULL HD TV **

ÕHK-VESI

COPkuni

4,74AQUAREA T - CAP

A klassi energiasäästmine

ÕHKSOOJUSPUMBAD

alates 899 eurost

5 akompressori

garantiid

COPkuni

5,52Mobiiliga juhtimise

lisavõimalus

AMETLIKULT MAALE-TOOJALT

Panasonic Etherea Inverter+ seeria tooted on enim müüdud seadmed Panasonicu tootevalikus.

Eriti vaiksed seadmed on varustatud erinevate lisafunktsioonide ja �ltritega, mis aitavad parandada ruumi õhu kvaliteeti nagu näiteks E-ion plus õhupuhastussüsteem.

T-CAP seeria on ideealne lahendus nii uutele kui ka olemasolevatele majadele, kus tähtsal kohal on võimsuse säilitamine ja küttekulude säästmine. SXF seeria soojuspumbad saab edukalt ühendada ka juba olemasolevasse küttesüsteemi, olenemata sellest kas hetkel on radiaatorküte või põrandaküte.

*Teler Panasonic TX-L42E5Y kuni 31.12.12 iga Panasonic õhk-vesi soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012


Iga tänapäeva maja peaks olema varustatud korraliku ventilatsiooni-süsteemiga.

Põhiline ajend selleks on üha õhutihedamad majad ja soov energiakasutust väga täpselt op-timeerida. Loomulikult on ees-märgiks ka sobiv ja mugav sise-kliima – inimene peab tundma end majas hästi.

Energia hinnad on kaotanud arusaama, et ventileerida saab ka lahtise aknaga. Lisaks tehni-listele põhjustele on ilmnenud veel üks oluline ventileerimise vajadus. Mida aeg edasi, seda al-lergilisem on inimene, põhjused on seotud tihtipeale toitumise või sissehingatava õhu kvaliteediga.

Põhiline mure sissehingata-vas õhus on seal sisalduvad al-lergeenkomponendid – kõikvõi-malik tolm ja bakterid. Praegu-se (materjali)valiku mõju tun-netatakse alles tulevikus. See-tõttu tuleb kaaluda igat otsust, mis ehitamisel tehakse.

Hästi puhastata ventilatsioonisüsteem

Ventilatsioonisüsteem peaks ta-gama värske ja puhta õhu ehk parema õhukvaliteedi, kuid pa-hatihti on see hoopis peamine tolmureostuse allikas. Millest omakorda tuleb oht tervisele.

Kõik ventilatsioonisüsteemid vajavad hooldust, mille käigus tolm eemaldatakse. Kõige liht-sam on tolmu eemaldada või-malikult siledatelt pindadelt ja tootmistehnoloogia seisukohast puhtaimatelt materjalidelt.

Parimaks näiteks on siinko-hal plastventilatsiooni õhuto-rustikud ja detalid, muudest ma-terjalidest süsteemidetailide nii puhas tootmine ei ole võimalik. See tähendab, et toode on juba ladustamisel puhas, pakendatud ja kaitstud.

Torude otsad on kaetud kor-kidega. Neid korke tuleb peal hoida seni, kuni süsteem tööle pannakse. Hea algus puhta ven-tilatsioonisüsteemi rajamiseks on loodud.

Veel suurem plastventilatsioo-ni tehnoloogiline eelis on selles, et tegu ei ole pelgalt plasttoru-ga, vaid kombineeritud toruga,

mille sisepinda katab antistaa-tiline kiht, millega on raskenda-tud õhuga kaasa lendava tolmu ladestumine toru sisepinnale. See muudab harvemaks vajadu-se õhukanaleid puhastada.

Kogu eelnevale infole tugine-des on nt Uponori plastventilat-siooni süsteemile oma heakskii-du andnud ka erinevad allergia-liidud.

Plasti eelised (ja piirangud) teiste materjalide ees

Lisaks eelnevale on veel hulk eeliseid plastil teiste materjali-de ees, nagu korrosioonikind-

lus, dielektrilisus ja kõige oluli-sim: paigalduslihtsus.

Unustada võib ketaslõiku-ri ja müra, torud saab prarajaks lõigata käsisaega. Liited ei vaja neete ega isepuurivaid kruve, suru vaid liitmik ja toru kokku, kinnita lakke ja kõik. Nutikam peremees või -naine saab süs-teemi paigaldamisega hõlpsas-ti ka ise hakkama.

Energiatõhususe seisukohast on tähtis ka torustiku tihedus, et õhk liiguks just sinna, kuhu vaja ja võimalikult väikese ta-kistusega. Õhutorud peaksid olema varustatud hea tihend- süsteemiga.

Takistuse vähendamiseks on hea soovitus kasutada mis tahes ventilatsioonikomponentide pu-hul kolmikuid mitte aga külgliit-mikke ehk sadulaid.

Külgliitmike ühendamine on objektil tihtipeale mitte kõi-ge kvaliteetsem ning põhjustab süsteemis lisatakistust ja puhas-tamise raskendamist.

Plastventilatsiooni süstee-midel on ka mõingaid piiran-guid. Torude läbimõõdud on 100 kuni 200 millimeerit, mis määrab nende süsteemide ka-sutuskohaks korterid, eramud ja väiksemad olmepinnad. Sa-muti ei saa torustikku rajada

erinevate tuletõkketsoonide va-hele nii lihtsalt kui metalltorus- tikuga.

Pakutakse ka eelisoleeritud ventilatsiooni tooteid. See liht-sustab paigaldamist ja aitab ära hoida kondensaadi teket. Sel ju-hul pole vaja eraldi õhukanaleid isoleerida.

Plasttorustik on sobilik kasu-tamiseks nii uusehitistes kui re-noveerimisel. Peamised detai-lid, mida tähele panna on järg-mised:n Torustike läbiviikudel auru-tõkkest tuleb kasutada spetsiaal-seid aurutõkke läbiviike, et maja jääks endiselt niiskustihe.

n Pärast torustiku paigaldamist tuleb torustik sulgeda korkide-ga. Korgid eemaldada vahetult enne väljahäälestamist ja kasu-tamist.n Külmas keskkonnas tuleb to-rustik isoleerida, isegi kui selle paiknemine on maja üldsoojus-tuses (näiteks laesoojustus).n Plastist ventilatsioonitoru on võimalik tellida ka isoleerituna, ainult kokkupanemise vaev.n Paigaldamine on lihtne ja mugav.

MAREK PLAAMUSUponor Eesti OÜ sisekliima

lahenduste müügiinsener

Ventilatsiooni rajades mõtle tulevikuleUPONOR EESTI OÜ

Uponor ventilatsioonitoru sisepind on antistaatilisest materjalist, mis ei kogu tolmu. Seega sobib ka astmaatikutele ja allergikutele.Mugav on ventilatsioonisüsteemi kokku panna ka lae alla ronimata.

3 Plast-ventilatsiooni paigaldamine on imelihtne – õhukanaleid saab lõigata käsisaega ja torud ning liitmikud tuleb lihtsalt üheteise sisse lükata.

6 Võib soetada ka

eelisoleeritud torud ja liitmi-

kud – nii on paigaldamine veel lihtsam.


Enne sügisest vihmahooaega on majaomanikul asjakohane vaadata üle maja vihmavee-süsteemide olukord.

Maapealne vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalsetest rennidest ja allatuleku moodustavatest to-rudest-põlvedest. Nende ko-gupikkus sõltub hoone katuse pindalast ja maja kujust. Vee äravoolu peab ju kindlustama ka tugevamate vihmahoogu-de ajal.

Kas ümar või kandiline – vahet pole

Piisava arvu allatulekute koh-ta tasub küsida nõu tootjatelt-paigaldajatelt. Muidugi aitab ka kaine talupojamõistus – al-latulekud peavad paiknema võrdsete vahedega. Soovitus-lik arv on sileda lihtsama katu-se korral 100 ruutmeetri kohta üks allajooks.

Kelpkatused ja rohkete väl-jaehitustega katused vajavad tihedamalt allajookse. Väga veerohketes sõlmedes, näiteks

neelukohtades, tuleks lisaks kasutada lehtreid. Nii on välis-tatud suurvee ajal rohke üle-jooks.

Vihmaveesüsteeme paku-takse nii ümaraid kui ka kan-dilisi. Valides võib lähtuda oma maitsest ja sobivusest hoonega. Paigaldamise või vee voolami-se seisukohast ei ole neis sisuli-si erinevusi.

Siin võib küll kohata selgi-tusi, et ümaras voolab vesi pa-remini ja nurkadesse ei saa sodi koguneda, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju kor-ral hooldamisest pääsu. Sõltu-valt puude hulgast hoone lähe-duses kogunevad rennid üsna-gi kiiresti lehti või okkaid täis. Seetõttu tuleks neid korrapära-selt puhastada.

Lehesodi püüdmiseks pai-galdatakse ka võrke, kuid need võivad kohati olukorda halven-dada. Sodi koguneb võrgu pea-le, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte.

Mida paksem materjal, seda kindlam

Vihmaveesüsteemide juures on olulisemad kasutatud materja-lid ja nende omadused. Mida

paksem on materjal, seda pa-remini hoiab renn vormi. Õhe-ma materjali korral võib renn lumekoormuse all välja veni-da. Seda muret siiski ei teki, kui rennikinnitid on paigalda-tud tootja juhendite järgi. To-rude puhul ei ole materjalide paksus nii oluline, need pea-vad kandma vaid enda raskust.

Torustike maapinnaläheda-semat osa saab kaitsta ka van-daalide vastu, kui paigaldada sinna kahe millimeetri paksu-sest terasest turvatorud. Neid on soovitatav kasutada just ühiskondlikel hoonetel ja näi-teks kortermajadel.

Kas paigaldada ise või spetsialisti abiga

Valiku määrab paigaldusele ku-luv aeg ja raha. Enamiku Ees-ti tootjate toodang nõuab hea tulemuse saamiseks omajagu oskusi, kuigi lausa raketitea-dus plekkide paigaldamine ei ole. Kallima hinnaklassi toode-te paigaldamisega saab hakka-ma iga inimene, kellel on vaid aega ja tahtmist.

ERKI LOIGOMAS Toode müügi ja turundusjuht

Katus üksi maja ei kaitse

Sõna otseses mõttes silmnähtav põhjus, miks peab sügisel katuse, eriti aga vihmaveeesüsteemid üle vaatama.

AS TOODE

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabie-kiri: [email protected]


Ajast, mil Eestisse paigaldati esimene põrandaküttesüsteem, on möödunud juba peaaegu kaks aasta-kümmet.

Selle aja jooksul on süsteemi-pakkujaid olnud mitmeid, kuid vähesed on suutnud olla oma tootevalikuga esindatud läbi kogu selle ajaperioodi.

Uponor on Eestis tegutsenud 20 aastat ja on jätkusuutlik üle maailma. Kogemuslikult võib öelda, et suur osa paigaldatud süsteemidest vajab lähima aja jooksul uuendamist ja kohen-damist.

Suur hulk süsteeme töötab ja elab, kuid kaasnevad kasutusku-lud on sealjuures liialt suured. Paljuski on unustatud tõsiasi, et iga süsteem vajab hooldust – mis liigub, see kulub.

Paraku palju pole ka piisa-valt saadaval põrandkütte kasu-tus- ja hooldusjuhendeid ning vastavasisulised peatükid on maja hooldusraamatutes käsit- lemata.

Siinjuures soovitus: viige sis-se ja kasutage kinnisvara hool-dusraamatuid! Ükski töö, maal-ritöödest tehniliste seadmete hoolduseni, ei tohiks märkima-ta jääda. Usun, et iga kasutatud kinnisvara ostja tunneks selli-sest infost siirast rõõmu ning ilmselt mõjuks see tervendavalt ka ehitise likviidsusele.

Käesolevas artiklis vaatame peamiselt, kuidas võiks põran-daküttesüsteemi hooldada ning kuidas kidurat süsteemi taas ellu äratada.

Alustuseks vahetage välja vesi

Esmajärjekorras tuleks üle vaa-data põrandaküttesüsteemis ringlev vesi. Pahatihti meenu-tab see värvuselt kohvi. Korro-sioon ja veest välja sadestunud kõikvõimalik orgaanika katab süsteemi sisepindu ja tõkestab selle normaalset tööd.

Mida teha? Süsteem tuleb läbi pesta ja vesi vahetada töö-deldud vee vastu – küttesüstee-mi lastavasse kraanivette tuleks lisada inhibiitorainet. Inhibii-tor ehk inhibeerija on aine või faktor, mis vähendab keemilise reaktsiooni kiirust või takistab reaktsiooni.

Kindlasti halvendab süstee-mi sisepindadele ladestunud aine küttesüsteemi efektiivsust. Selle tagajärjel kasvab pidevalt soojuskandja pealevoolutempe-ratuur, millega kaasneb otseselt küttearve kasv.

Kui põrandaküttesüsteemis on vesi pikemat aega vahetama-ta, on ilmselt kahjustada saa-nud ka liikuvosad, mis tähen-dab juba süsteemi osalist reno-veerimist.

Kontrollige kollektorite seisukorda

Järgmiseks tulekski hinnata põ-randakütte kollektorite seisu-korda. Pahatihti on ventiilid kinni kiilunud ja leketest tingi-tud kahjustused kollektori töö suisa halvanud. Heaks seisundi-kirjelduseks on üldjuhul visuaal-ne pool.

Fotol 1 on näha peamised probleemsed kahjustused, mis viitavad olukorrale, et ventiilid ei avane ega sulgu piisavalt häs-ti. Selline asjaolu võib põhjusta-da klappajamite (foto 2) ja ter-mostaatide (foto 3) sissepõle-mist ja automaatne reguleeri-mine enam ei toimi.

Lahendus on tihtipeale see, et klappajamid keeratakse maha ja süsteem elab oma elu. Kindlas-ti ei tekita selline asjaolu kasu-tuses suuremat ebameeldivust, kuid kindlasti tõusevad sellega soojusenergia kulud.

Mida teha? Jaotuskollekto-rid tuleks välja vahetada. Väl-javahetamisel on materjalikulu hinnanguliselt 35–40 eurot ühe kütteringi kohta. Tulemuseks on korrektselt sulguvad ja mittelek-kivad komponendid, ehk siis ei mingit ülekütmist ega veekah-justusi. Kahjustused on tihti tek-

kinud ka kehvemate komponen-tide kasutamisel, mis on ostetud mittekvaliteetsetelt tootjatelt.

Metallkollektorite puhul on tootjad isegi eksinud kasutata-

vate komponentidega, lühidalt öeldes ei ole järgitud keemilisu-se aktiivsuse tabelit.

Ilmselt seda ongi väga raske jälgida, kuna me ei suuda kuna-

gi lõpuni kontrollida, mis me-talle süsteemi ulatuses kasuta-takse. Siinkohal on abiks ko-genud paigaldaja ja materjali valik.

Näiteks Uponori tootevalikus on nii metalsed kui plastist jao-tuskollektorid.

Plasttorude mõtte on paljud kasutajad enda jaoks teinud vas-tuvõetavaks, kuid plastkollektor tundub täna ikka veel hirmutav. Asjatult! Plastiga kaasneb sel-gelt vähem ohtusid ning mõtte-viis on samuti säästlikum ja jät-kusuutlikum.

Kollektorite vahetus on lihtne

Kollektorite vahetuse puhul ei ole vaja karta, et olemasolev to-rupundar uue kollektoriga kok-ku ei sobi. Paigaldatud süstee-mides on kasutatud ka spet-siaalseid liitmikke kollektorite ja põrandaküttetorude ühenda-miseks.

Tänaseks on enamus toot-jaid standardiseeritud ühele liit-mikumõõdule ¾ eurokoonus. Need liitmikud on kohandatud pea kõikidele paigaldatud põ-randakütte torustiku liitmiseks ¾ keermestatud otsaga (foto 4). Vana liitmik tuleb vaid maha lõigata nii liitmiku lähedalt kui võimalik.

Kui toru väljaulatuvate otsa-de pikkusest puudu jääb ja toru on vaja jätkata, siis peab juba täpsemalt vaatama, kuidas ja millise liitmikuga seda teha.

Süsteem tuleb uuesti õhutada

Süsteem läbi pestud, uus vesi ringluses ja kollektor vahetatud, peaks süsteemi uuesti õhutama. Õhutada tuleb põrandakütte-süsteemi alati ühe ringi kaupa. Kogu süsteemi korraga õhuta-mine kogu õhku välja ei too.

Samuti peaks automaatsed õhutid välja vahetama kvaliteet-semate õhutite vastu.

Näitena võib tuua õhutajad, mis püüavad kinni ka mikromul-lid ja hõljumi. Sellised õhutajad on võimelised süsteemi õhuta-ma kordades kiiremini ja tule-mus on kindlasti parem kui tava-õhutite puhul.

KÜ T T E SÜS T EEMI V E AD

Avastatud viga

Üleliia kõrge temperatuur enami-kus ruumidest või kogu majas.

Üldine kõrge temperatuur. Pealevoolu temperatuur valitust madalam.

Ruumis kõrge temperatuur, ajam ei sulgu.

Küttering soe, kuigi ajam on eemaldatud ja küttering käsinu-puga suletud.

Üldiselt madal temperatuur.

Üldiselt madal temperatuur. Segamissõlme temperatuur madal.

Temperatuurid ebaühtlased. Ringluspump tekitab müra.

Ühe kollektori piires temperatuurid madalad, ajamid ei avane.

Üksiku ruumi temperatuur madal, ajam ei avane.

Üksiku ruumi temperatuur madal, kuigi termostaat on lülitunud.

Üksiku ruumi temperatuur madal. Ajam avaneb, kuid kütteringi tagasivool külm.

Üksiku ruumi temperatuur madal.

Põrandaküttesüsteemi hooldusTõrked ja nende kõrvaldamine on peamine osa, millega kasutajad tegelevad. Siinkohal mõned näpunäited süsteemivigade iseseisvaks diagnoosimiseks ja kõrvaldamiseks.

Põhjus

Liialt kõrge pealevoolu temperatuur.

Viga segamissõlme regulaatoris.

Viga termostaadis või ajamis.

Klapp ei sulgu korralikult.

Pealevoolu temperatuur madal.

Õhk süsteemis. Hüdrauliline tasakaalustus tegemata.

Trafo kaitse läbi põlenud.

Termostaadi või ajami viga

Termostaat ühendatud mõne teise ruumi ajamiga.

Kollektori klapp kinni paakunud.

Tasakaalustuse seadearv vale.

Toiming

Alandage pealevoolu tempera-tuuri või muutke küttekõverat.

Võtke ühendust paigaldajaga.



Kontrollige pealevoolu tempe-ratuuri küttekõverat. Vajaduse korral muutke seadistust.

Seadistage pealevoolu termostaat kõrgemale temperatuurile.


Vahetage kaitse. Kui viga kordub, võtke ühendust paigaldajaga.


Kontrollige ajamite paigaldust. Võtke ühendust paigaldajaga.

Eemaldage ajam ja kontrollige, kas klapp liigub. Vajaduse korral võtke ühendust paigaldajaga.

Kontrollige seadearvu, vajadu-se korral avage tasakaalustus-ventiili 1/2 pöörde võrra.

Põrandaküttesüsteem vajab hooldust21


Automaatõhutite kasutamisel unustatakse pahatihti need ava-tud asendisse alatiseks.

Pole ka harvad juhused, kui ühest õhutajast õhk sis-se tõmmatakse ja teisest väl-ja lastakse. Sellisel juhul tun-dub mõttetu rääkida hap-niku diffusioonikindlatest toodetest.

Põrandakütte süsteemi reno-veerimise viimaseks peatükiks võib lugeda süsteemi juhtauto-maatika kontrollimist. Enamik automaatikasüsteeme on väsi-nud ja ehitatud välja mitte kõi-ge paremini. Ainuüksi automaa-tikasüsteemi enda energiatarve on kordades suurem kui kaas-aegsetel mudelitel.

Kaasaegne Uponor kontroller tarbib elektrienergiat kuni 90W. Võrdlusnäiteks võiks võtta fotol 5 oleva süsteemi, kus eneriga-tarve on kuni 300W. Ka siin on energiasääst oluline.

Juba mõnda aega on Uponori põrandakütte automaatikas ka-sulikuks uuenduseks lahendus, kus termostaat ja termoklapp

ei ole ühendatud ahelasse, ehk siis koormus ei ole termostaa-dil, termostaati kasutatakse vaid juhtpuldina. Sellega kaas-neb termostaatide pikem eluiga ja täpsem temperatuuri juhtimi-ne. Täpsust temperatuuri juhti-misse lisab ka elektrooniline ter-mostaat, vastupidiselt bimetall-termostaatidele. Energia kok-

kuhoiuks võib siinkohal kuju-neda kuni 10%. Samuti on Upo-nor põrandaküte nutikas abi-mees hooldusel, tehes testkäivi-tusi nii termokappidele kui ring-luspumbale.

Kui olemasoleva põranda-kütte automaatika kaabeldus on riknenud, võib kasutada ka Uponori raadiolevipõhiseid ter-

mostaate ja süsteemi. Ei tasu karta raadiotermostaadi pata-reide kulu, energiatarve on vii-dud minimaalseks ja kasutata-vad AAA patareid on mõistliku hinnaga ning elueaga.

MAREK PLAAMUSUponor Eesti AS sisekliima

lahenduste müügiinsener

Põrandaküttesüsteem vajab hooldust

MAREK PLAAMUS

3 4 5

Õige pinnakate pikendab oluliselt katuse eluigaKatus on hoone üks olulisematest osadest,

kuna see kaitseb teisi konstruktsioone ilmas-

tiku mõjude eest. Terast katusematerjalina on

kasutatud juba üle sajandi ja see on ennast

tõestanud nii paigalduse lihtsuse, töökindluse

kui pikaealisuse osas. Tänapäeval on turul palju

teraskatuse pakkujaid ja valiku tegemine nende

vahel raske. Väliselt sarnase materjali eluiga

võib erineda kordades. Lugege lähemalt, mis

määrab teraskatuse puhul ära selle kestvuse.

Teraskatuse tooraineks on süsinikterasest õhuke

lehtmaterjal, mis annab katusele kande-

võime ja muud mehaanilised omadused. Ilma

kaitseta süsinikteras hakkab ilmastiku käes

roostetama juba ühe päevaga. Vastupidavuse

suurendamiseks kaetakse teras tsingikihiga ja

veelgi pikema eluea tagamiseks kaetakse tsink

erinevate polümeersete pinnakatetega. Kui

vanasti oli teraskatuse peamine pikaealisuse

tagaja piisavalt paks tsingikiht (~70 μm), siis

tänapäeval määrab selle suhteliselt õhukesel

tsingikihil olev värvikiht. Kaasajal on õhuke-

sele teraslehele võimalik tööstuslikult kanda

maksimaalselt 20-25 μm paksune tsingikiht.

Tsingikihi kulumine sõltub ümbritseva kesk-

konna agressiivsusest. Näiteks soojas ja kuivas

siseruumis kulub tsingikiht 0,1 μm aastas, mis

annab materjali elueaks 200 aastat. Saastu-

nud tööstuspiirkonnas on kulumine kuni 4 μm

aastas, mis annab materjali elueaks ainult

5 aastat. Tsingikihi keskmine kulumine näi-

teks mõõdukalt saastunud linnakeskkonnas

on ~1,4 μm aastas. Seega ilma värvkatteta on

tänapäevase tootmistehnolooia järgi toodetud

tsingitud lehtterase eluiga linnatingimustes

~14-18 aastat.

Hoonetelt oodatakse aga märksa pikemat

eluiga. Eluhoonetel näiteks on Eestis kehti-

vate normide järgi nõutav minimaalne eluiga

50 aastat. See tähendab, et kui kasutame katusel

tsingitud terasplekki, siis tuleb see kas 15 aasta

pärast välja vahetada või iga 10 aasta tagant üle

värvida. See on üsna kulukas, kuna iga ülevär-

vimine läheb maksma ~8-10 €/m2, mis on aga

juba pool uue katusematerjali hinnast. Seega

on selge, et saada tänapäeval piisavalt pika

elueaga teraskatus, tuleb kasutada polümeerse

pinnakattega kaetud tsingitud terast.

Ruukki pinnakatete valikust leiab palju eri-

nevaid värvkatteid - Pural, Pural matt, Purex,

PVDF, polüester jne. On pinnakatteid, mis on

mõeldud katustele, neid mis sobivad eriti häs-

ti fassaadidesse ning neid mida kasutatakse

ainult siseruumides. Vale kasutuskoht võib olu-

liselt vähendada pinnakatte eluiga.

Katustele sobivate pinnakatete puhul on olu-

lised järgmised omadused:

Värvitooni säilimine. Selle tagab pinnakatte

ultraviolettkiirguse (UV) kindlus. On olemas

neli erinevat UV-klassi (Ruv

1-Ruv

4). Mida suurem

number, seda suurem UV-kindlus. Polüestri

klass on näiteks Ruv

2, Puralil aga Ruv

4, mis

sisuliselt tähendab, et Pural säilitab oma värvi-

tooni 2,5 korda kauem kui polüester.

Korrosioonikindlus. Seda määratakse hoonet

ümbritseva keskkonnaklassi järgi (RC2-RC5).

Puhta õhuga maapiirkond on klass RC2, mõõdu-

ka õhusaastatusega linnapiirkond on klass RC3,

mere äärne piirkond ja tööstuskeskkond RC4.

Iga pinnakattega lehtterase tootja peab ära näi-

tama, millisesse keskkonnaklassi antud mater-

jal sobib. Purali maksimaalne keskkonnaklass

on RC5, polüestril RC3. Kui kasutame materjali

vales klassis, on tagajärjeks jällegi katuse eluea

vähenemine.

Temperatuuritaluvus. Tumedamatel katus-

tel tõuseb temperatuur suvel +100˚C lähedale.

Kasutades katusel madalama temperatuuri-

taluvusega pinnakatteid, ei ole tagatud katuse

kestvus. Samuti on oluline minimaalne tööt-

lemistemperatuur (+10 kuni -15˚C). Pinna-

katteid, mille vastav näitaja on suurem kui 0˚C

(polüester), ei tohi talvisel perioodil ehitus-

objekti tingimustes painutada. On oht, et pin-

nakate murdub painutuskohas. Puralil ja Purexil

on vastav näitaja -15˚C.

Lisaks peab jälgima veel kriimustuskindlust,

määrdumiskindlust ja minimaalset painu-

tusraadiust (1-4 korda materjali paksus (T)),

mis on olulised näitajad nii katuse tootmis- kui

paigaldusprotsessis ja samuti hilisemas

ekspluatatsioonis. Kui painutame plekki

rohkem kui tootja poolt lubatud, tekivad värvis

mikropraod ja värvkatte eluiga väheneb tundu

valt. Polüestri näitaja on 3T, Puralil ja

Purexil 1T.

Garantii

Kõigi nende näitajate alusel saab võrrelda

erinevate tootjate pinnakatteid ja ennustada

nende eluiga. Eeldatava eluea alusel saa-

vad tootjad välja anda tegelikkusele vastavaid

garantiisid. Ruukki annab oma katuseprofiili-

dele kahte tüüpi garantiid - esteetiline ja tehn-

iline.

Esteetiline garantii katab toote pinnakatte

kestendamise, pragunemise või koorumise ja

olulise või ebaühtlase värvimuutuse. Tehniline

garantii katab toodet läbiva korrosiooni st. et

tootesse ei teki garantiiajal roostest põhjus-

tatud auke. Lisaks kehtib garantii kõikide toot-

misvigadest põhjustatud pinnakatte kvaliteedi

kahjustuste puhul.

Tsingitud (värvkatteta) katusele garantiid ei

anta, kuna selle vastupidavus ilmastikule ei

ole enamike hoonete jaoks piisav. Võrdluseks,

et näiteks ehitusobjektil ülevärvitud tsingitud

katusele antakse vastavalt Eestis kehtivale

seadusandlusele kahe aastane garantii.

Ka tuleb tsingitud katus koos objektil ülevärvi-

misega lõppkokkuvõttes kallim, kui Ruukki parim

katuse pinnakate Pural. Seega saame suurema

raha eest kümme korda väiksema garantii.

Tasuta infotelefon 1914

www.ruukkikatus.ee

REKLAAMTEKST


www.isover.ee

Uus ISOVER KL 33 on mineraalvilladest soojapidavaim. KL 33 isolatsiooni-võime on üle 10% parem siiani kasutusel olevatest soojustusmaterjalidest. Ehitades uue ISOVER KL 33-ga säästad küttekuludelt kogu hoone eluea jooksul ning lisaks sellele säästad ka loodust!

soojapidavaim

energiasäästlik

turvaline

keskkonnasõbralik

kergesti käsiteldav

KL 33

SOOJUSTUSE KÕRGEIM KLASS