Download pdf - Eluruum 2011 sügis

ELURUUMPostimehe sisustuseri • november 2011

22. november 20112 ELURUUM

Sisukord

Tulevikukodu: mõnus elanikele, hea keskkonnale 4

Kodu ostmine – teekond unistustest reaalsuseni 6

Kui armas kodu tuleb müüa 10

Nõuandeid kodu kujundamiseks 11

Armsad Eesti asjad 12

Rõivad on iga kodu loomulik osa 14

Võtame katusealused eluruumina kasutusele 16

Too nutikas rohelus eluruumi 17

Värvitud vannituba – lihtsalt saavutatav vastupidav tulemus 18

Tõeline kodukino 18

Üürikodu Brüsselis 22

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2194, [email protected]

Projektijuht:Marianne Peep, tel 666 [email protected]

Küljendus: Andrus Rebane

JUHTKIRI. On hämmastav, kuidas vahel võivad väikseimad pisiasjad tekitada turvalise ja sooja kodutunde ka kõige häma-ramal hetkel, samas peavad kindlalt paigas olema neli seina ja katus ning kodu ja pere arenguvisioonid, eelarve, kindlustusle-pingud ja palju muud, et tekiks tõeline koduharmoonia.

Kõ

ik k

an

ga

d ja

ta

rvik

ud

Ka

ng

ad

zun

glis

t

selle

ku

po

ng

iga

no

vem

bri

lõp

un

i

-30%

(alla

hin

dlu

sed

arv

est

ata

kse

alg

hin

na

st k

ass

as,

alla

hin

dlu

skp

on

gid

pa

ralle

els

elt

ei k

eh

ti)

WWW.KANGADZUNGEL.EE

Tühjendusmüük

-50% 20. detsembrini!

Mustamäe tee 60

Kangadzungel

kolib Ekskaubamajja

Mustamäe tee 4

aastal 2012.

Kangadzungel aitab suurendada isetegemise ja loomise rõõme!Tule ammutama inspiratsiooni meie kauplustest!

Rain Uusenteemalehe toimetaja

Eluruumid meie ümber on alati seotud meie unistuste ja nende elluviimisega. Üks õige kodu aitab meil edukalt järgida kõiki meie visioone. Just unistamisest räägib intervjuus Kristel Kossarile arhi-tektuuribüroo MOI looja, arhitekt Margus Paut, kes julgustab oma kodu planeerides ja luues jagama oma unistusi ning kaugemale ula-tuvaid visioone ka arhitektiga.

Pauti sõnul on õige tundega kodu saavutatud siis, kui läbimõel-dud lahendused jaksavad meid ka aastate möödudes inspireerida, luues kutsuva keskkonna pere ja sõpradega ühiselt toimetamiseks.

Terviklik koduKui arhitekt aitab eluruumid meie ümber seada planeeringult ja tehniliselt selliseks, et inimes-tel oleks eluruume mugav, turva-line ja inspireeriv kasutada, siis kodus tuleb pöörata palju tähele-panu ka detailidele, erisugustele sisustuselementidele. Kinnisva-raeksperdid, maaklerid, kes on aastaid kodusid ostnud, müünud ja vahetanud ning külastanud sadu ja sadu eriilmelisi eluruume, teavad rääkida – kodu terviklik-kus selle detailides ja ideedes ning välimus ja puhtus jäävad üldjuhul esimestena silma ka po-tentsiaalsetele koduostjatele.

Seetõttu otsustasime pilgu heita Tallinnas pakutavatele

uutele korteritele ning jagada selle kõrvale ka praktilisi nõu-andeid stiilse kodu kujundami-seks. Stiilne, detailideni läbi mõeldud kodu on kindluseks perele ja pädevaks müügiargu-mendiks juhul, kui ühel päeval tuleb olemasolev kodu uue vas-tu vahetada.

Garderoobid kordaSeekordsest Eluruumist leiad nõuandeid ka koduse garderoo-binduse korraldamiseks. Aeg-ajalt tasub tähelepanu pöörata rõivastele, mis on kodus kuskil küll ladustatud, aga mille olemas-olu ja praktiline väärtus on juba ammu ehk ununenud.

«Ärge fetišeerige üle kvali-

Kodu terviklikkusega tuleb t


teetseid ja kalleid riideid,» kirju-tab A La Carte Uniformsi tegev-juht Aivar Roop. «Ka need on mõeldud kandmiseks, mitte las-telastele pärandamiseks.» Ja kind-lasti leidub iga pere riidekappide või garderoobide pimenurkades mitmeid moepuudega esemeid, mis tegelikkuses pakuksid selle kandjale pärast väikest tuunimist taas sooja ja head meelt, võimal-dades nii uut hingamist endale kui ka vajalikku tuulutust riideese-metele.

Nii nagu võivad aastate jook-sul kodus unustusehõlma hämar-duda paljud rõivaesemed, võib meie kodus leiduda ka unustatud ja hämaraid ruumi-ruutmeetreid, mille kasutuselevõtust kirjutab Tiina Kolk. Kolikambriteks ja tol-mulaboriteks muutunud pöönin-gutest ja katusealustest saab, nagu näited kinnitavad, luua väga põnevaid ja loomingulisi töö- või puhkekeskkondi.

Punugem siis kodus suured ideed ja väikesed, aga armsad ning asjalikud detailid aeg-ajalt taas tervikuks kokku.

Enne külmade tulekut tuleb veetorud üle vaadataBrem Avarii hoiatab, et külmade saabumise eel on majaomanikel viimane aeg pöörata tähelepanu hoonete veetorudele ja vaadata, kas need on korralikult soojustatud.

«Viimaste külmade talvede põhi-liseks probleemideks on olnud jää-tuvad torud, mille tõttu on korteri-omanikud jäänud päevadeks veeta,» ütles Brem Avarii juhataja Ain Hallist. «Selle vastu aitab veeto-rude soojustamine ja küttekaabliga varustamine külmades ruumides nagu keldrid ja muud panipaigad.»

Esialgsed kulutused veetorude soojustusele võivad näida suured, aga hilisemad murevabad talved teevad kulud kiiresti tasa. (Tarbija24)

Kuidas vähendada küttekulusid ja vältida ülekütmist?«Energia on kallis, muutub üha kal-limaks ja tarbija ei saa loota võima-lusele osta kütet alla selle tegeliku hinna,» kirjutab Eesti Energia ener-giasäästu valdkonna juht Marja-Lii-sa Alop energiasäästu blogis. Tema

sõnul saab igaüks mõjutada seda, kui palju ja targalt ta tarbib. Mida siis teha, et kasvavaid küttekulusid alandada? Väldi ülekütmist.

Reguleeri kütet ilma ja ilmaennustuse järgiHoone kütteautomaatikat regulee-rides pea silmas väljas valitsevaid ilmastikutingimusi ja ilmaennus-tust. «Selleks peab hoones olema automaatsoojasõlm, mis võtab il-majaamalt vastu infot oodatavate ilmastikutingimuste kohta,» kirju-tab Alop. «Nõnda asendatakse hoo-ne välistemperatuuri anduri näit täpsema väärtusega, mis võtab ar-vesse lähiaja ilmastikumuutusi nagu näiteks päikesepaiste, tuule suund ja kiirus ning temperatuur, aga ka hoone asukohta ja seisukor-da.» Ilmaennustusega arvestamise kaudu võib küttekuludelt saavutada 10-15% kokkuhoiu.

Küta ainult siis, kui selleks on tegelik vajadusEramaju üldjuhul ei köeta enne ko-dust lahkumist, ega hoita soojana sealt eemal olles – see oleks ju rais-kamine. Korterelamuid köetakse aga sageli sõltumata sellest, kas inimesed on kodus või kas korter on üldse parasjagu kasutuses. «Rää-

kimata sellest, et päevaseks tööloleku ajaks võiks kütet maha keerata,» soovitab Alop.

Kütte reguleerimine on tegelikult väga lihtne – radiaatorile lisatakse termostaat, millega seadistatakse eluruumi tegelikule kasutusele vas-tav kütterežiim. Näiteks saab ter-mostaadi programmeerida nõnda, et aktiivsem kütmine toimub hom-mikul enne ärkamist ja õhtusel ajal. Sõltuvalt küttehinnast tasuvad Alopi sõnul termostaadid ära esimesel-teisel kasutusaastal. (Eluruum)

b tegeleda SOOVITUSI TALVEHOOAJAKS


Kristel Kossar

Kuidas kavandada mõnusa ja taskukohase kodu ehitamist? Tahaks ju elada ilusas ja muga-vas majas, mille ülalpidamise-le ei kuluks kosmilisi summa-sid.

Toimiva kodu projekteerimisel tuleb arvesse võtta üha rohkem as-pekte, et lõpptulemuseks oleks muu hulgas madalamad ülalpida-miskulud, tervislikum sisekliima ja minimaalne mõju ümbritsevale keskkonnale. Energiahindade tõus kiirenevas tempos ja ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv on tõepoolest muutnud meie arusaa-ma praktilise maja olemusest. On ilmselt üleliigne mainidagi, et kõik eespool kirjeldatu peab olema saa-vutatav võimalikult väikese raha- ja ajakuluga.

Ainuüksi ilmasuundadega ar-vestamisel, akende paigutamisel ja läbimõeldud ruumilahendusel on märkimisväärne mõju energia-hulgale, mis kulub kütmiseks, ja-hutamiseks ja valgustamiseks.

Parima võimaliku tulemuseni jõutakse aga siis, kui juba projek-teerimise algstaadiumis kasutada ära uusimaid ehitustehnoloogilisi lahendusi ja ehitusmaterjale. Vii-maste puhul ei ole enam oluline üksnes ohutus otseselt meie endi tervisele, vaid mõju keskkonnale kogu elukaare vältel, valmistami-sest utiliseerimiseni.

Millised on kõige moodsamad ehitusmaterjalid?

Kõige trendikamad ehitusma-terjalid on pärit kas otse loodusest, valmistatud mitmesugustest jäät-metest või on neil muul moel või-me meie elukeskkonda parandada. Näiteks uut tüüpi magneesiumok-siidi sisaldav ökotsemendist val-mistatav betoon seob endasse mär-kimisväärse koguse süsihappegaasi – see aga teatavasti on globaalse soojenemise peasüüdlasi.

Mitte vähetähtis seik, kui ar-vestada, et ligi veerandi CO2 emis-sioonist kogu Euroopa Liidus põhjustab just ehitussektor, viis

protsenti ainuüksi tsemendi toot-mine.

Tänu oma keemilise koostise eripärale võib sellesse betoonimas-si segada lisaks muid taaskasutami-seks mittekõlblikke jäätmeid. Be-tooni armeerimiseks kasutatavale terasele (väga energiamahuka toot-misprotsessiga) otsitakse samuti pingsalt alternatiive. Ühe lahendu-sena on rakendust leidnud kihili-selt betooni sisse asetatud lühike-sed süsinik-, klaas- või kanepikiud. Tulemuseks on oluliselt paranenud materjaliomadused, võimaldades muu hulgas toota üliõhukesi, vas-tupidavaid plaate paksusega alates 8 mm.

Ka orgaanilist päritolu ehitus-materjalide vallas võib leida huvi-tavaid lahendusi, mis parandavad materjalide omadusi või edenda-vad säästliku tarbimise põhimõt-teid. Näitena vääriksid äramärki-mist mööbli- ja tselluloositööstuse jääkidest valmistatud ülimalt sta-biilsed ja vastupidavad puitprus-sid. Valmistusprotsessis on lisaks kasutatud ainult vaiku ja 1800-tonnist survet.

Pidamaks vastu karmidele il-mastikutingimustele, on Kebony-nimelise toote puhul puidu immu-tamiseks kasutatavad kemikaalid asendatud suhkrutööstuse biojäät-metega. Puit muutub seeläbi oluli-selt tugevamaks ja stabiilsemaks ning peab suurepäraselt vastu vä-listingimustes ilma täiendavate puidukaitsevahenditeta.

Sarnaselt betooni kiudarmee-rimisega võib savitelliseid tugev-dada lambavilla ja vetikatest saa-davate polümeeridega. Tellis muutub seeläbi oluliselt tugeva-maks kui muud mittepõletatavad tellised ja valmistusprotsessi juures puudub vajadus kuumuta-miseks kõrgete temperatuuride-ni.

Mittetraditsiooniliste ehitus-materjalide osakonnas pakub oma-pärast väljavaadet tekstiiltellis. Suurepäraste akustiliste omaduste-ga, vaheseinte rajamiseks sobilik toode on kergesti teisaldatav ja väga mängulise väljanägemisega.

Erinevate pindade kaitsmiseks ja seeläbi nende eluea pikendami-seks on tehtud samuti suuri edu-samme. Vedela klaasina tuntust koguv pihustatav materjal põhineb ränioksiidil ja sobib peaaegu kõigi-le aluspindadele. Saja nanomeetri paksune, täielikult osakestevaheli-sel tõmbejõul põhinev kaitsekiht on läbipaistev, elastne ja hingav, ning nagu tavaliste klaaspindade puhul, õnnestub selle puhastamine pelgalt puhta veega. Kõlab ulmeli-selt, kuid on juba kasutusel mitme-tes Suurbritannia haiglates, rongi-des ja mööblitööstuses.

Kuidas on kõikvõimalike info-tehnoloogiliste lahendustega kodus, missugune on nn targa maja tulevik?

Kõrgtehnoloogiliste saavutuste rakendamine tänapäevases elamu-ehituses on olnud võrdlemisi taga-sihoidlik. Põhjus ei peitu ainult selles, et valik oleks väike või hin-nad kättesaamatus kõrgustes – ini-mestele lihtsalt meeldib lihtsus.

Mõned praktilised uuendused on aga meie kodudes juba koha sisse võtnud – näiteks turvalisust ja sisekliimat kontrollivad süstee-mid või majapidamiste interneti-seeritus ja digitelevisioon. Laias laastus võibki kodudesse paigal-datavad rakendused jagada kahte kategooriasse: automatiseerivad ja meelelahutuslikud.

Hoolimata aeglasest tempost selliste süsteemide omaks võtmi-sel on võimalusi siiski väga palju – välja on töötatud prototüüpla-hendusi interaktiivsest virtuaalta-peedist kuni kuju muutvate maja-deni, mis talvel kokku tõmbuvad ja oma turjalt lund raputavad.

Millised neist kunagi elujõulis-teks osutuvad, näitab aeg ja diktee-rib muutuv ühiskond oma muutu-vate vajadustega. Kui võtta võrdluseks autotööstus, kus pea 80 protsenti innovatsioonist tugineb elektrooniliste süsteemide arengul, siis praegu on seal suure tähelepanu all inimese käitumist ennetavate ja abistavate süsteemide arendus.

Tulevikukodu: mõnus elanikeleINTERVJUU. Kes meist ei unistaks tulevikust hästi ilusas ja mugavas, ent samas taskukohases kodus? «Unistustekodud sünnivadki unistades,» on arhitektuuribüroo MOI looja, arhitekt Margus Paut veendunud.

Need, kes julgevad oma ideaalsest kodust unistada ja oma unistusi ka arharhitektuuribüroo MOI looja, arhitekt Margus Paut.


ele, hea keskkonnale

Vaevalt, et meil kunagi elu-toas parkimisassistenti või veo-jõukontrolli vaja läheb, kuid on võimalik, et sarnane, Suurt Ven-da imiteeriv süsteem hakkab ka tulevikukodudes koguma ja tööt-lema infot tema peremeeste koh-ta.

Sensorite innovatsiooni ja tootmistehnoloogia buum annab märku seni mõeldamatuna näiva-test võimalustest koguda erine-vaid andmeid. Kuna kodu on eel-kõige koht lõõgastumiseks, energiavarude taastamiseks ja pe-reliikmetega suhtlemiseks, päl-viksid enim tähelepanu just neid funktsioone toetavad ja tõhusta-vad lahendused.

Kogutud andmete najal teaksi-me täpselt, milline on unetundide optimaalne arv või milliseid toitai-neid organism sel nädalal hädasti vajab. Kokkuvõtvalt võiks oletada, et juba lähitulevikus ei küsi me enam, kuidas ja millest see maja tehtud on, vaid mida see maja teeb.

Samas on ju elumajad viimase paarisaja aasta jooksul teinud läbi tohutu arengu?

Tõsi, viimase paarisaja aasta jooksul on majad palju muutunud. Elekter, kraanivesi, kanalisatsioon, ehitusmaterjalid ning leibkonda-de suurus ja elatustaseme üleüldi-ne tõus on kõik tugevasti mõjuta-nud tänapäeva kodude kujunemislugu.

Seeläbi on muutunud ka meie peremudelid ja sotsiaalsed suhted laiemalt. Järjest enam on hakatud arutlema selle üle, kas väljakuju-nenud arusaam heast ruumiprog-rammist vastab ühiskonnas vii-mastel kümnenditel aset leidnud kiiretele muutustele. Suurimaks väljakutseks on kujunenud tasa-kaalu leidmine avatud planeerin-gu ja privaatsuse vahel.

Tõesti, enam ei ela ühe katuse all mitu leibkonda, nagu sada aastat tagasi – vahel ei saa pere-liikmed kodus peaaegu üldse kokku. Millega arvestada pla-

neerimisel, et kodu aitaks kaasa pereliikmete aktiivsemale suht-lemisele?

Meie aina kiireneva elutempo juures jääb oma pere keskel ole-miseks järjest vähem aega, seepä-rast tuleks kodu planeerimisel arvestada asjaolu, et ruumide paigutus ja iseloom mitte ainult ei võimaldaks, vaid ka soodustaks pereliikmete vahelist sagedast suhtlemist ja ühiseid tegevusi.

Lapse arengu seisukohast on see eriti tähtis, sest kodus oman-datakse palju elutähtsaid õppe-tunde. Teismeikka jõudes sulgu-vad noored sageli oma tuppa ja nendega suhtlemine muutub olu-liselt harvemaks.

Siiski võib mõne lihtsa lahen-dusega planeeringus ka siin suu-rendada juhuslike kohtumiste ja põgusate jutuajamiste tõenäosust märgatavalt. Näiteks võib maga-mistubade ette planeerida väikse-ma avatud ruumi, kus madal ja lai aknalaud oma pehmete patjadega meelitaks pigem sinna raamatut lugema või võrgus sõpradega suhtlema.

Ka ülakorrusele viiv trepp ei pea tingimata algama esikust, vaid võiks juhatada koolist naasva lap-se läbi köögi või elutoa.

Soodsaima keskkonna igapäe-vaseks suhtlemiseks moodusta-vad multifunktsionaalsed ruumid, mis toetavad erinevaid, kuid sa-maaegseid toiminguid. Nii näiteks on järjest enam populaarsust ko-gumas köögisaare ümber moo-dustuv pereköök, kus lisaks toidu ühisele valmistamisele võib samas teha ka koolitükke, tegeleda vä-hem keskendumist nõudvate töö-ülesannetega või lihtsalt päeva juhtumistest pajatada.

Elutubade planeerimisel võib seeläbi olla loovam. Mööbli paigu-tamise kõrval tasub planeerimisel arvestada kindlasti ka hobide ning ühiste tegevustega. Öeldakse ju, et pere, kes mängib koos, püsib koos.

Töölt väsinuna naastes ei pruu-gi me alati leida endas energiat kõige selle üle juurelda ja koos ru-tiiniga võivad paljud õilsad ees-märgid ununeda. Seepärast oleks eriti positiivne, kui läbimõeldud lahendused jaksaksid meid veel aastate pärast inspireerida ja looks kutsuva keskkonna koos toimeta-miseks.

On iseenesest mõistetav, et noore pere tähelepanu keskpunk-tiks on lapsed ja füüsiline kesk-kond peaks toetama koos mängi-mist. Kuid just siis vajavad ka

vanemad aega teineteise jaoks ning selle eesmärgiga võiks kaalu-da pereruumiga visuaalselt ühen-datud sopikese loomist teineteise-le pühendumiseks.

Mõnikord ei julge inimesed kodu kavandades kõike seda ar-hitektile rääkida – et kuidas ma ikka kõik oma soovid ära rää-gin, võib-olla neid ei saagi teos-tada?

Minu motoks on: ära kunagi karda unistada, ära pea juba ette oma soove teostamatuteks – lase oma fantaasial lennata ja unusta hetkeks kõik normid ja reeglid!

Tuleb tõdeda, et planeeringud on pahatihti stampidesse kinni jäänud. Miks mitte läheneda oma maja projekteerimisele hoopis tei-se nurga alt, alustades oma tulevi-ku-unistuste kaardistamisega: kui suur ja lähedane minu perekond peaks olema, millega mu lapsed tegelevad, millised on ootused enda karjääri suhtes, millised on pereliikmete hobid, kui tähtis on minu jaoks kontakt loodusega jms.

Selle asemel et mõelda, kui mitu ruutmeetrit läheb vaja, püüa endale ette kujutada, missugune õhkkond kodumajas võiks valitse-da. Kas inspireerib hubane või avar ruum? Püüa ära tunda emot-sioon, mida see keskkond esile toob.

Siinkohal ei mõtle me veel seinte ja lagede peale või sellele, milliseid värve ja materjale on seal kasutatud. Näiteks võib kir-jatööd tehes olla unistus hiiglas-likku padjahunnikusse toetudes mõtteid koguda või siis soov eralduda hoopis muust hoonest eemal seisvasse, tillukese akna-ga puumajakesse. Või tekivad kõige paremad mõtted hoopis trepil istudes – teeme siis keset treppi veidi rohkem ruumi, ast-me kõrvale hubase akna ja igaks juhuks sülearvutile laadimispis-tiku!

Kui aga vannituba on see koht, kus tavaliselt kõige tugevam «oma ruumi» tunne tekib, võib teha selle ju tavapärasest suurema ja avara-ma ning planeerida sisse nurgake-se pehme vaiba ja suure tugitooli-ga.

Kui sind aga iseloomustab kok-kamise kirg, siis rõhuta seda jul-gelt: näiteks tõsta köök ja söögi-ruum ülemisele korrusele ja ühenda see suure katuseterrassi-ga. Võimalusi on lõputult ja unis-tustekodud sünnivadki julgelt unistades.

ka arhitektiga arutada, jõuavad kindlamini soovitud tulemuseni, räägib Foto: Kristel Kossar


KOIDU 100ÜLDANDMEDSuurus: 44,2 m2

Asukoht: Tallinna kesklinn, Koidu 100 (Uue-Maailma piirkond)Tubade arv: 2

Maia DaljajevArco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht, kutseline maakler

Mis teeb selle korteri ja maja elukeskkonnana eriliseks?

Aadressil Koidu 100 on tege-mist täiesti uue elamuga, milles maja arhitekt Tim Saan on jälgi-nud 30ndate aastate arhitektuuri-list stiili. Ühe trepikojaga elamu on väliselt küll eelmise sajandi alguse stiilis, kuid sisemiselt vägagi täna-päevane.

Liftiga võib sõita soklikorrusel asuvast garaažist lausa viiendal korrusel asuvasse korterisse. Selli-ne võimalus on küll ainult ühel korteriomanikul, kuna viimasel, s.o viiendal korrusel paikneb vaid üks suure terrassiga penthouse-tüüpi korter.

Kuna majal on tavapärasest kõrgem esimene korrus, siis ka esimese korruse elanik ei pea tre-pist mitte jalgsi üles minema, vaid võib oma korrusele liftiga sõita. Tavapärasest erinev on tubade kõrgus, mis selles elamus on 2,65 meetrit. See annab korterile roh-kem hingamisruumi ning lisab avarust.

Elamus on kokku vaid 21 kor-terit ning kõik korterid on viimist-letud ja sisustatud täpselt nii nagu tulevane korteriomanik soovib. Valmis oleme teinud vaid ühe kor-teri, et näidata huvilistele, millises kvaliteediklassis siseviimistlus-materjale me müügihinna sees pakume.

Korteri ostuga saab tulevane koduomanik sisearhitekt Aet Pieli konsultatsiooni, kes aitab sisevii-mistlusmaterjalide valimisel ja muudes sisustusküsimustes.

Selle maja korterite omanikud on ainulaadsed ja me soovime

pakkuda neile ka võimalust soeta-da ning sisustada endale ja oma perele ainulaadne kodu.

Milliseid ruumilahenduslikke või planeeringu eripärasid võib esile tuua?

Koidu 100 korterid pole abst-raktsed. Sisearhitekt Aet Piel on need kujundatud konkreetsetele inimestele mõeldes:• Lastetubades on juba sisse pro-

jekteeritud raamaturiiulite ja rii-dekappide nišid.

• Korterites on lisaks rohketele ka-piniššidele garderoobid, kuhu on võimalik teha ka pesuruum (ole-mas vajalikud kommunikatsioo-nid).

• Suurtes 4-toalistes korterites on köök eraldatud elutoast osalise vaheseinaga, kööki on planeeri-tud saareke ehk lett.

• Väiksemates, n-ö kaheinimese-korterites on rõhk pandud just atraktiivsusele – lükandvahesein ruumieraldajana, aknaga vanni-tuba jms.

• Kõikides vannitubades on suu-red valamuga tööpinnad, mille all on koht pesumasinale.

• Läbimõeldud ruumi- ja mööbli-paigutusega kaasneb ka läbi-mõeldud elektriprojekt.

Kellele võiks korter enam sobi-da, kellele maaklerina seda kor-terit soovitaksite?

See maja ning selle maja korter sobib inimestele, kes soovivad ela-da Tallinna kesklinnas, kuid mitte otse linna tuiksoonel; inimestele, kes tahavad elada väikeses elamus ja tuttavaks saada oma naabritega; inimestele, kes soovivad kodu vii-mistlemisel ja sisustamisel kasu-tada oma fantaasiat, sest me ei

ehita ühtegi korterit valmis liht-salt nimetule elanikule (välja arva-tud näidiskorter), vaid arvestame iga kodu siseviimistlusel eelkõige tulevase koduomaniku soove ja vastastikuseid võimalusi.

Milline on korteri hinnatase võrreldes turuolukorra ja sar-naste turul saada olevate korte-ritega?

Korterite hinnad elamus on tu-rul keskmisest hinnatasemest kõrgemad. Kuid selles elamus on ka turu keskmisest hinnatasemest parem ehituskvaliteet ja sisevii-mistlusklass. Sellesse elamusse ostavad korterid keskmisest kõr-gemate soovide ja võimalustega inimesed.

Milliseid korteri või maja mii-nuseid tasub tähele panna?

Selles korteris ja majas ei ole miinuseid, st puudusi – kui vaid saaks igale korterile veel puu-duoleva rõdu juurde panna. Nii mõnigi potentsiaalne ostja, kellele see elamu ja korterid väga meeldi-vad, igatseb siiski seda linnaini-mese privaatõue – rõdu, mida kahjuks selle elamu esimese nelja korruse korteritel pole.

Kodu ostmine – teekond unistustest reaalsuseniUUED KORTERID TALLINNAS. Kuigi nii mitmedki Tallinna planeeritud korterelamu-te arendusprojektid on pankrotistunud, peatatud või lükatud paremasse tulevikku, leiab korteriturult siiski veel uut kaupa. Eluruumi toimetaja Rain Uusen külastas kolme näidiskorterit, et pakutavast aimu saada.

Fotod: Peeter Langovits, PM


VÄIKE-KALAMAJAÜLDANDMEDKorterite suurused: 35,4–127 m2

Asukoht: Tallinna kesklinn, Põhja pst 17 / Soo tn 1Tubade arv: 1–5

Sveta GrünVäike-Kalamaja arenduse projektijuht, Metro Capital Management


Väike-Kalamaja projekti puhul on meil olnud unikaalne võimalus ühendada esialgu võimatuna näi-vad komponendid: mere ja süda-linna lähedus, privaatselt piiratud territoorium majade vahel, liftiga majad Kalamajas, soe maa-alune parkla, suured terrassid paljudel korteritel.

Esimese kolme hoone korterid on enamikus müüdud ning uued elanikud kolivad juba jõuludeks uude koju. Arendajana oleme eri-list rõhku pööranud kvaliteedile ja inimeste mugavustele ning ilu-meelele. Territoorium on suletud ning haljastusega on krunt püütud liigendada erinevateks aiaruumi-deks.

Terrasside äärtesse on planee-ritud lehtpõõsastest hekid, varja-maks otsest silmsidet möödakäi-jatega. Hoonetevahelisele alale istutatakse murelid, mitut tüüpi dekoratiivvahtra sorte, pihlakad.

Majade esimese korruse korte-rid on avarate akende ning suurte terrassidega ning tänu privaatsele ja rohelisele haljasalale käsitletud pigem majaosadena Tallinna kesk-linnas.

Eriliseks omapäraks on terri-tooriumit kahest küljest piirav kolme meetri kõrgune paekivi-sein, mis ehitustööde käigus reno-veeritakse. Kortermajade ülemis-tel korrustel on korterid 16 m2 suuruste rõdudega, osa kortereid on ka läbi kahe korruse planeerin-guga.

Korteritel, millel pole rõdusid ega terrasse, on hoopis suured prantsuse rõdu tüüpi nurgaaknad, mis tagavad korterite valguskülla-suse.


Korterite planeeringutes on suurt rõhku pööratud loogilisuse-le ning vajalike ruumide olemas-olule. Suuremates korterites on master bedroom’id omaette van-nitubade ja garderoobidega.

Vannitubades ja köökides on arvestatud kodumasinate stan-dardmõõtudega ja ruumid on pla-neeritud nii, et need sinna mahuk-sid. Ka ühetoalistesse korteritesse,

mis on osutunud erakordselt po-pulaarseks, on kõik eluks vajalik kenasti mahutatav.

Korterite siseviimistluses on kasutatud kahte erinevat sisevii-mistluspaketti, mille vahel tuleva-ne korteriomanik valida saab. Traditsiooniline viimistluspakett arvestab Kalamaja vormikeele ning toonidega. Lähtutud on tra-ditsioonilistest materjalidest, rõ-huasetusega 20. sajandi esimesele poolele (juugend- ja kodanlik-esinduslik stiil).

Nii seinte kui põrandate viimist-lemisel on kasutatud suuremõõt-melist ja lihtsat vormikeelt. Põran-dakatte materjaliks on 150 mm tammest laudpõrand.

Modernsest viimistluspake-tist leiab naturaalsete materjali-de hõngu, mis toonide poolest sobib igati moodsale tulevikku vaatavale inimesele. Erinevalt traditsioonilisest paketist on modernses viimistluses rõhuta-tult tihe struktuur erinevate pin-dade mustris.


Väike-Kalamaja kortermajad on sobilikud linlikku elustiili ar-mastavale ning boheemlaslikku agulimiljööd hindavale inimese-le. Praegused ostjad on kiirema elutempoga linlased, kes küll hindavad oma muruplatsi ja ter-rassi olemasolu, kuid ei ole val-mis elama linna äärealadel ja kaotama palju aega kesklinna jõudmiseks.

Need on inimesed, kes armas-tavad käia meelt lahutamas kesk-linnas, ning kuna kesklinna-vana-linna on võimalik jalutada maksimaalselt kümne minutiga, on Soo tänava kortermajad väga heaks kodu soetamise kohaks.

Korterid on ka väga sobilikud üürikorteriteks ning üheks ostjate grupiks on inimesed, kes soetavad korteri väljaüürimiseks.

Milline on korteri hinnatase võrreldes turuolukorra ja sar-

naste turul saada olevate korte-ritega?

Praegu on meil esimeses etapis valmivast 40 korterist müümata veel kaks korterit. Seega võib öel-da, et oleme oma pakutavaga taba-nud ostjate sihtgruppi väga hästi ning suur on huvi ka teises etapis valmiva 46 korteri vastu.

Meie hinnatase vastab Kala-maja uute korterite hindadele, kuid võrreldes konkurentidega pakume mitmeid olulisi lisaväär-tusi nagu turvaline ja soe parkimi-ne, liftid ning ainult jalakäijatele mõeldud avar sisehoov.


Projekti miinuseks võiks pida-da esimese etapi elanikele eba-mugavust esimeseks aastaks, kui kõrval käib veel teise etapi ehi-tus.

Plussiks jällegi seda, et kiire-mad ostjad saavad kaasa rääkida muudatuste tegemisel oma tule-vases kodus.

Fotod: Priit Grepp


AIA/VANA-VIRUÜLDANDMEDSuurus: 159,2 m2 + terrass 206,9 m2

Asukoht: Tallinna vanalinn, Vana-Viru 13 / Aia 4, 4.-5. korrusTubade arv: 4

Tiia SooalustePindi Kinnisvara kesk- ja vanalinna maakler


Vanalinna serval paiknev uus arendusprojekt on nendele inimes-tele, kes otsivad midagi erilist, põ-nevat, luksuslikku, aga samas pri-vaatset. Sõna eksklusiivne saab kasutada meil pakutavate eluruu-mide kohta väga harva – see elamu on kindlasti erandlik nii oma välise arhitektuuri kui ebatraditsioonilis-te planeeringutega, samuti hinna-liste siseviimistlusmaterjalide poo-lest nii üldkasutatavates ruumides kui korterites.

Arhitektuuriajakiri «A10» lei-dis ehitise olevat «tõeliselt tähele-panuväärse ja unikaalse». See kor-ter on kindlasti unikaal ne nii suure 209 m2 terrassi kui ka korrusteva-helise klaastrepi poolest, rääkimata Tom Dixoni valgustitest ja Ulf Mo-ritza modernsetest metalliläikega tapeetidest.


Maja eripäraks on see, et ostja soovi kohaselt on tal võimalus va-lida kas ultramoodsa siseviimist-lusega modernne korter elamu uues osas või siis sellega sujuvalt liidetud vanas stiilis puitelamus, mis on sisult küll uhiuus, kuid stii-lilt samasugune kui sellel kohal varem paiknenud kaupmehema-ja.

Paljudel korteritel on ka terras-sid või rõdud, mida vanalinnakor-teritel leidub harva. Selle korteri hästi liigendatud siseplaneeringus on silmatorkavad nüri- ja terav-nurgad, samuti rohkelt valgust püüdvad suured klaaspinnad, pakkudes vaateid kahele poole maja, mis jällegi on vanalinnas üsna harvaesinev.


Selles majas asuvad korterid so-bivad rutiinivaba ja loova vaimuga inimestele, kes ei karda teistest eristuda. Need inimesed on kursis sise- ja välisviimistluses kasutatud efektsete lahendustega ning oska-vad neid ära tunda ja hinnata.

Ühe näitena tooksin siia elamu trepikojas asuva maast laeni paik-neva stiilse seinamaalingu ning korteris asuva 360° pöörleva ka-mina.

Nad on ilmselt väga liikuvad nii kodukui välismaal ja neil käib palju sõpru, kellele uhkusega tut-vustada oma uut täiesti erilist kodu.

Milline on korteri hinnatase võrreldes turuolukorra ja sar-naste turul saada olevate korte-ritega?

Vanalinnas praegu sarnaseid päris uute korterelamute pakku-misi pole, küll aga pakutakse kapi-taalselt renoveeritud elamutes asuvaid kortereid.

Hinnatase on nendes mõne-võrra madalam.


Ainsa miinusena võin nime-tada keskmisest tublisti kõrge-mat hinnataset, kuid luksuskin-nisvara müük võtabki kauem aega, sest ostjate ring on piira-tud.

Fotod: Liis Treimann, PM

õ õ üü

üü ää ä

üü äÜ ä õ õ õ õ öö


Kaspar PelloDomus Kinnisvara maakler

Kahjuks täidavad kinnisvara müü-gikuulutused, kus fotodelt paista-vad silma eelkõige tubades vedele-vad mänguasjad, köögis pesemata nõud ning vannitoas kuivavad rii-ded, jätkuvalt kinnisvaraportaali-de lugematuid lehekülgi.

Kuna võimalikele ostjatele on korteri esmaseks tutvustuseks just fotod, peavad need olema ülevaat-likud, professionaalsed ning «puh-tad» – vabad meie kõigi igapäevase eluga kogunevatest pisiasjadest, tarbeesemetest ning üleliigsest mööblist.

Ostjad soovivad näha kergelt hoomatavat planeeringut, avarust ning ruumikust – teisisõnu, paku-tavat kinnisvara, mitte müüja isik-liku elu korraldust. Positiivse emotsiooni loomine müügifoto-del on äärmiselt oluline, ent kuna ostuhuviliste soovid on väga eri-nevad, tuleks emotsioonide lisa-misega olla pigem tagasihoidlik.

Maakler istutab lilliEnne müügiprotsessi algust tasub valmistuda suuremaks koristu-seks. Alati saab küsida nõu korte-rit pildistama tulevalt kinnisvara-maaklerilt või fotograafi lt. Kui müüja ei soovi mingil põhjusel elukutseliste abi kasutada, võiks kutsuda külla piisavalt kriitilise silmaga sõbra või lehitseda mõnd sisustusajakirja.

Hea müügifoto sobib ka sisus-tusajakirja ning sellest tasub ees-kuju võtta! Koos müüjatega oleme koristanud kööke ja liigutanud mööblit ning istutanud lilligi – seda kõike heade müügifotode jaoks, mis toovad igast korterist või majast välja parima.

Ostja tahab näha planeeringutKapitaalremonti vajavates korte-rites on tihti heaks ideeks eemal-dada kõik, mis võimalik. Hiljuti viisime vaid paari nädalaga õnnes-tunud tehinguni väikese katuse-korteri, millest oli aastatega saa-nud kolikamber ning kasutute asjade ladustamise paik.

Enne müügi alustamist palusin omanikul teha korter tühjaks – nii tühjaks, et jääksid vaid seinad, lagi

ja põrand. See võimaldas teha kor-terist ülevaatlikud müügifotod ning esile tulid kõik korteris ole-vad võimalused.

Koristamata mööbliladu müües oleks võinud pikaks ajaks jääda ootama klienti, kes selle huvitava korteri potentsiaali läbi tohutute mööblihunnikute näinud oleks. Olen täiesti veendunud, et päev, mille omanik veetis suurpuhastust tehes, tõi talle märkimisväärselt kõrgema ruutmeetrihinna.

Hinda müügiremondi vajalikkustPisivigade parandamine enne müüki on tore, kuid ei pruugi olla alati otstarbekas. Seinte ülevärvi-mine või uutele tapeetidele raha kulutamine ei pruugi end ära tasu-da kõrgema müügihinnaga, sest tihtipeale näeb korterit ostev siht-grupp seda jätkuvalt remonti vaja-vana, hindamata kõrgelt omani-kupoolset lisainvesteeringut.

Investeering muutub otstarbe-kaks siis, kui seeläbi säästetakse ostuhuvilist suurema remondi et-tevõtmisest. Kindlasti tuleks müügieelse remondi küsimust arutada ka maakleriga.

Taas näide elust enesest – vähese ostuhuviga, «omapärase» värvila-hendusega korterile lasi omanik teha värskenduskuuri, värvides seinad heledaks ning peites ajaga tekkinud värvipraod. Saime uued ülevaatlikud müügifotod ning tulemuseks loode-tud suurenenud ostuhuvi. Müüja sai väga kiirelt ka nähtud vaeva premee-riva tehingu.

Maakler kui stiilinõustajaSoovitan varuda aega korteri müü-giettevalmistuseks ning küsida jul-gelt nõu, kuidas presenteerida enda kinnisvara õigele sihtgrupile ja seda parimal viisil. Info hulk, mida omanik edukaks müügikor-ralduseks vajab, on väga suur ning parim koht selle hankimiseks on kinnisvara müügikorraldusele spetsialiseerunud fi rmad.

Kinnisvaramaakler näeb enda töös sadu erinevaid kortereid ja maju, samuti erinevaid ostjaid ja müüjaid. Seetõttu on tema tead-mistele tuginedes lihtne tuua välja just need nüansid, mis toovad esile teie kinnisvara parimad küljed.

Kui armas kodu tuleb müüaKINNISVARA VÄÄRTUS. Meie kodu on meile armas ja omane, kuid vahel tekib ootama-tult vajadus kodu müüa või vahetada. Välimus loeb. Olukorras, kus pakkumisi on tundu-valt rohkem kui nõudlust, jõuavad parimate tehinguteni müüjad, kelle kinnisvara paistab silma peale õige hinna ning hea asukoha ka visuaalse korrektsuse poolest.

Kuidas oma kodu müüdavas heakorras hoida?Kuigi me kodu soetades ja seal end sisse seades ei mõtle müügile, on kaval sättida oma igapäevaelu nii, et vajadusel korter kohe ka müügikorras oleks.• Pane maha vaipkatted, et põrandat kriimustuste eest kaitsta.• Tapeetide asemel eelista seina värvimist. Enne müüki saab vajadusel seinad

üle värvida. Värvimisel eelista heledaid pastelseid toone.• Hoia trapid puhtad ja õhuta tube regulaarselt.• Hügieenist pea kinni ka koduloomade puhul.• Asjad olgu kappides ja üldpilt pigem minimalistlik.• Kõige olulisem on selgelt puhtus ja ruumikas üldpilt.• Kui pead hakkama kodu müüma, küsi kinnisvaraspetsialistilt, kas ta soovi-

tab müügieelset remonti, sest lisainvesteering ei pruugi end alati ära tasu-da.

• Sisustusest olulisem on see, et korteri või maja torustik, elektrijuhtmed, vundamendi hüdroisolatsioon, soojustus jms oleks korralikult tehtud ja hooldatud.

• Nii eramu kui ka kortermaja puhul on oluline korras hoov – korista ära praht, vanametall, segamini lauahunnikud.

• Aiapiire peaks olema korras – vana ja väsinud piire on parem eemaldada.• Haljastuse osas peaks olema külvatud vähemalt muru, et aed poleks porine

mülgas. Muru hoia hooldatult, niida regulaarselt.

Hoonestamata kinnistute osas võiks anda veel soovituse krunt võsast puhas-tada ja alles jätta vaid kenamad puud. Kui tegu on krundiga, kus on vaid rohu-maa, võiks kaaluda lisaväärtuse andmist ja istutada sobivatesse kohtadesse, mis tulevikus ehituse ega sissesõidutee jalgu ei jää, mõned puud ja põõsad.

ALLIKAS: KASPAR PELLO, DOMUS KINNISVARA

Oma kodust müügifotosid tehes pole patt saavutatuga uhkusta-da. Pööra tähelepanu ka maitsekatele detailidele, sest hea müügifoto on kui väljavõte sisustusajakirjast, tekitades potent-siaalses ostjas emotsiooni – «just sellist kodu ma tahaksingi!».

Foto: Scanpix/CORBIS


Margit AllojaUus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Küllap on teada, et kui kodu on meiega harmoonias, siis on ko-duuksest sisse astudes naeratus alati näol. Tunne, et kodus on kerge ja hea olla, kaalub üles väiksemagi investeeringu.

Vahel polegi vaja seda väikest investeeringut teha, sest täna-päevane sisustustrend ütleb: trend on olla mittetrendikas ehk säästa keskkonda.

Kui see põhimõte ei rahulda, siis on soovitav jälgida pinguta-mata elegantsi koos mugavuse-ga.

Mis on täna ja homme moes?1. Kasuta elavaid, kuid elegant-

seid värve: roosa, kollane, lilla jms kombineeritult neutraalse valge, hõbedase, kuldse ja hal-liga.

2. Luba endale luksust ja eksoo-tikat – see stiil on tagasi.

3. Tekstuuride valikul lähtu nen-dest, mis on inspiratsiooni saanud loodusest.

4. Materjalide puhul pea silmas, et nad oleksid soojad, lihtsasti puhastatavad, samas muga-vad ja luksusliku viimistluse-ga.

Ilunipid, millega sisekujunduses üldjuhul mööda ei pane:1. Vähem on rohkem.

2. Hoia ühte kindlat ja puhast stii-li.

3. Püüa materjale võimalikult pal-ju ühtlustada, kuid mitte 100 protsenti.

4. Jälgi sümmeetriat, kuid ära sellega üle piiri mine.

5. Loo oma koju absoluutset kontrasti.

6. Köök on kodu süda – võid kin-del olla, et suurepärane köök on kodu A ja O ning kaalub tihtilugu üles kõik muud ruu-mid.

7. Korralik töö on kõige täht-sam.

Mida võiks pigem vältida?1. Psühholoogiliselt ja füsioloo-

giliselt ebamugavaid värve, tooteid, mustreid jms.

2. Ebapraktilisi lahendusi, nt lii-ga madalal või kõrgel paikne-vad kraanikausid.

3. Liialt palju sünteetilisi mater-jale ja keemiat.

4. Võltsmaterjale – eelista eht-said puidust laetalasid kleebi-tud või võltsmaterjalist ilu-taladele.

5. Üliraskesti hooldatavaid materja-le.

Kui aga ei oska oma soove ja nä-gemust rakendada nii, et hiljem ise rahule jääks, on soovitatav ja lõppkokkuvõttes odavam kasu-tada sisekujundaja abi.

Tihtilugu on tulemus nii hea, et toob tulevikus rõõmu igasse päeva.

Praktilisi nõuandeid maaklerilt oma kodu kujundamiseks

Oma koju värve valides ole mänguline, kuid järgi ühte stiili ja kom-bineeri omavahel sobituvaid värvitoone – nii saad ühtlasema ja maitsekama tulemuse. Foto: Scanpix/CORBIS


Armsad Eesti asjadKÄSITÖÖ. Kogu maailmas on päevakorral arukas tarbimine ja uuskasutus, moes on unikaalsed sisustusaksessuaarid ja rahvuslik käsitöö. Ka kõige otstarbekamalt kujun-datud kodu vajab mõnda niisugust eset, milles on talletunud autori-meistri kordumatu käejälg. Eluruum leidis novembri alguses Tallinnas toimunud Mardilaadalt kimbu Eesti meistrite loodud asju, mis panevad igas elamises (sisustus)i-le täpi. Kirjutab Tiina Kolk.

Ilus märgisüsteemTekstiilidega on kõige lihtsam interjööre ilmestada. Seinavaipu, saanitekke, põrandariideid, linikuid ja laudlinu kudusid-heegel-dasid-tikkisid-õmblesid meie esiemad küünlavalgel. Noil am-mustel aegadel loodud mustrid ja koekirjad inspireerivad aga tänapäeva tekstiilikunstnikke ja -disainereid moekate ornamen-tide kavandamisel. Eesti folkloorist said ideid oma vaiba tegemi-sel ka Olustvere TMK rahvusliku tekstiili eriala lõpetanud.

Muhu taburetSelle käsitsi maalitud istme kavandas Nona Viro, kes sai impulsi saare pulma-põlle ornamendist. Lõbus pink on saada-val disainigaleriis Etno.ee.www.etno.ee

Vajalik abimeesSügistalvisel ajal kulub üks tugev saapa-sulane igasse majapidamisse marjaks ära. Rannarahva muuseumist Viimsis saab külastaja niisuguse abimehe kaasa osta.www.rannarahvamuuseum.ee

Mõistlik uuskasutusAastaid lapitööd teinud Marja Matii-sen tutvustab leidlikku suhtumist vanadesse ja väsinud tekstiilidesse. Tema õmmeldud linikud, pajalapid jms sobituvad kõikidesse kodudes-se. www.marjamatiisen.com

Aegumatu sepakunstLõunakella autor on sepp Alvar Heiste, kelle meeleolukad tarbeesemed on müügil käsitööesindustes. See kaunikõ-laliselt helisev taies kuulub nii metsade rüppe väärikasse palkmajja kui vanalin-na elamisse. www.sepikoda.ee

Vanapaberi väärindaminePärnu käsitöömeister Margus Reba-ne on pununud reklaamlehtedest ajalehekorve, õlakotte jms. Niisugu-ses makulatuurmahutis võib riidest poekotte vms hoida.www.maarjamagadaleenagild.ee

Foto

d Li

is T

reim

ann

Philips tutvustab uut puhastussüsteemi, mis imeb, peseb ja kuivatab ühekorraga, jättes teile rohkem vaba aega.

Teie kodu on väga väärtuslik koht ning puhtas kodus

meeldib olla nii teile endale kui ka teie pe-

reliikmetele ja sõpradele. Kindlasti teate ka seda, et tõeliselt puhas kodu

tähendab värskelt puhastatud säravaid põrandaid. Põrandate pesemine

on ainus viis peene tolmu ja plekkide eemaldamiseks. Tolmuimejaga

puhastamine, pesemine ja kuivada laskmine võtab aga sageli palju aega

ja energiat. Philips tutvustab uut murrangulist seadet AquaTrio Pro,

mis aitab säästa aega ja vaeva, sest see imeb nii tolmu kui ka peseb ja

kuivatab kõvu põrandaid, tagades täiuslikult puhta pinna poole väiksema

jõupingutusega.

AquaTrio Pro sobib suurepäraselt kõikidele kõvadele pindadele, näiteks

puit- ja vinüülpõrandatele, keraamilistest või kiviplaatidest põrandatele

ning samuti laminaatparketile. Seade kasutab teedrajavat nn kolme-

kordse kiirenduse tehnoloogiat – mustuse eemaldamine, pesemine ja

kuivatamine toimub ühekorraga.

Esmalt imeb võimas tsükliline tolmuimemissüsteem endasse kogu

tolmu ja lahtise mustuse ning seejärel pesevad kiiresti pöörlevad mikro-

kiudharjad põranda puhtaks, eemaldades plekid, vedelikud ja pritsmed.

Uuenduslike harjade mehaaniline võimsus on 6700 p/min ehk nad pöör-

levad teie õrnade põrandate eest hoolitsedes kiiremini kui automootor.

Põranda kuju täpselt järgivad harjad eemaldavad tõhusalt kleepuvad

plekid ning pääsevad isegi raskesti puhastatavatesse pragudesse. Vii-

maks imeb teine pöörlev hari allesjäänud vee endasse, kiirendades

kuivamisaega hariliku põrandapesuga võrreldes poole võrra – nii jääb

teile rohkem vaba aega.

Selleks, et põrandapesu toimuks alati puhta veega, on AquaTrio Prol

eraldi puhta ja musta vee mahuti. Tänu sellele ei hõõru masin musta

vett põrandale laiali. Samuti pole vaja vaeva näha AquaTrio Pro käsitsi

puhastamisega. Mitte ainult harjad ei puhasta end pideva värske vee pea-

levoolu abil ise, vaid ka imemissüsteem loputab end pärast kasutamist.

Asetage seade lihtsalt spetsiaalsele loputusalusele, valage seadmesse

tassitäis vett ja lülitage see paariks sekundiks tööle.

AquaTrio Pro kulutab tunduvalt vähem vett, kuid on palju tõhusam kui

korrapärane lapiga põrandapesu. Ühe paagitäiega, mis mahutab vähem

kui 700 ml, saab puhastada enam kui 60 m2 kõva põrandat, mistõttu

seade on eriti kasulik suurte pindade hooldamiseks. Võrreldes märja

lapiga põrandapesuga kulutab seade 70% vähem vett. Lisaks säästavad

AquaTrio Pro nutikas tehnoloogia ja ülitõhus puhastussüsteem võrrel-

des tolmuimejaga puhastamisega kuni 50% elektrienergiat.

AquaTrio Pro murranguline tehnoloogia vähendab täiuslikult puhaste

põrandate saavutamiseks kuluvat aega ja energiat poole võrra. Te ei pea

enam nii palju rasket tööd tegema ja saate rohkem vaba aega nautida.

OmadusedSuurepärane sooritusvõime

Ainulaadne kolmekordse kiirenduse tehnoloogia tagab esma-klassilise tulemusePõrand kuivab kuni 50% kiiremini

Tagatud puhtusEraldi mahuti puhta ja musta vee jaoks

Kiiresti pöörlevad harjad puhastavad ennast töötamise ajal ise

Ideaalne kõikidele kõvadele põrandatelePuit, parkett, laminaat, vinüül, keraamilised plaadid, looduslik kivi jne

Kergesti kasutatav ja tõhusTöötab tõhusalt nii külma kui ka sooja kraaniveega, nii puhastus-

vahendiga kui ka ilma

Puhastab ühe paagitäiega enam kui 60 m2

Musta vee mahuti täitumise / puhta vee mahuti tühjenemise märgutuli

Loputusalus muudab seadme isepuhastuvaks

Säästke kuni 50% energiat ja kuni 70% vett


Kord aastas tasub garderoobi põhjalikult revideerida – nii võid sealt leida rõivaid, mille olemasolu sulle endalegi üllatuseks tuleb. Foto: CORIBS/Scanpix

Rõivad on iga kodu loomulik osaKODU JA RIIDED. Kuigi riided on meie koduse elu lahutamatuks osaks ja kaaslaseks, pöörame rõivaesemetele, nende hooldamisele ja eluea pikendamisele teenimatult vähe tähelepanu.


Aivar RoopA La Carte Uniforms’i tegevjuht

Eesti keeles kutsume esemeid, mis meie kehale küll kunstlikult, kuid silmapaistval moel viimistluse an-navad, mitmeti – riided, rõivad, vormid, kehakatted, kaltsud jm. Inimeste hoiakudki seoses riietu-mise, nende valimise ja igapäevase hooldamisega võivad olla väga eri-nevad.

Lääne ühiskond on nüüdseks tarbimishulluse järjekordse etapi läbinud ning see avaldub ka suhtu-mises riietesse – ühelt poolt on vähenenud nõudlus riietusemete järele, kuna raha, mis uute riiete soetamiseks kulub, jäi majandus-languse tingimustes vähemaks; teisalt toimuvad põhimõttelised muutused riikides, kus riiete mas-stootmine on viimastel kümnen-ditel aset leidnud ehk siis peami-selt Hiinas.

Senise masstootmise suurriigis viiakse läbi elatustaseme tõstmise riiklikku programmi ning hiinla-sed pole enam nõus ühe dollari eest päevas töötama ja elama. See on nihutamas rõivatootmist taga-si lääne ja põhja poole, mille posi-tiivne külg on siinse tekstiilisekto-ri elavnemine ja rõivaste üleüldise kvaliteedi kasv.

Negatiivseks küljeks on loomu-likult kõrgemad hinnad ning surve tarbimisharjumuste muutmisele. Julgen väita, et kiirmoe-ajastu on languses ja moodne lääne inimene suhtub üha enam rõivastesse kui kestvuskaupadesse.

Nii nagu me ei pea mõistlikuks iga hooaeg kord või kaks oma pe-sumasinat välja vahetada, sest tu-rule tuli uue kujuga masin, ei pea me varsti enam mõistlikuks ka igal hooajal uue pintsaku, jope või tek-sade ostmist.

Planeeri ostu ja hooldamistSellega seoses on muutumas ka meie kodune keskkond, kus me kestvuskauba staatusesse tõus-vaid riideid hoiame. Taas pesu-masinat appi võttes – tema ostu me planeerime, mõtleme enne veidi, kuhu ta panna – kas kööki, keldrisse või vannituppa. Kus oleks uuel kodumasinal kõige tur-valisem paikneda ajal, kui teda pole vaja ning mugav võtta, kui tarvis.

Pesumasinat omades tahame, et ta oleks alati enam-vähem sa-masuguses seisus, töökorras ja puhas.

Kiirmoe-ajastul on rõivaste eluiga aga lühike ning seetõttu on üles kasvanud terve põlvkond moetarbijaid, kes viskavad klassi-kalise pintsaku terveks ööks diiva-nile või peavad riiete hooldusju-hendite lugemist ajaraiskamiseks

– kui miskit nässu läheb, saab ju kohe uue osta.

Sama ükskõikselt võivad tööta-jad suhtuda ka oma ametirõivas-tesse, millesse on tööandja inves-teerinud märkimisväärse summa.

Ka riided vajavad asjatundjate abiLihtsaim, millest saab alustada igaüks – tee oma riiete hoidmise kohtades (kapid, panipaigad või garaaž) põhjalik inventuur. Sellest võiks saada omamoodi traditsioon – jagada oma olemasolev garde-roob kord aastas vähemalt kol-meks – kestvusriided (rätsepaüli-kond, kleit, kostüüm, mantlid ja peakatted), moekaubad ning «uut võimalust ootavad riided» ehk need rõivaesemed, mis on tolmu kogudes oodanud paikamist, lü-hendamist, tuunimist ja kasutuse-le võtmist juba mitmendat hooae-ga.

Kestvuskaubad, isegi, kui te neid terve hooaeg kandnud pole, vajavad tuulutamist. Nii otseses kui kaudses mõttes. Soodsa ilma korral oleks mõistlik riided, mille valmistamisel on kasutatud naturaalsest kiust kangaid ja materjale (nahk, karus-nahk), lasta õues tuulduda.

Määrdunud riideid tasub lasta puhastada asjatundja juures. Voodrid ja vaheriietega töödeldud tooted vajavad kuumtöötlust nii puhastamisel kui pressimisel. Kui selline ese pole otseselt määrdu-nud, oleks soovitav seda siiski as-jatundlikus ettevõttes keemiliselt kergelt puhastada ning mis pea-mine – lasta aurumannekeenil pressida. See säilitab vaheriietega töödeldud eseme vajalikud kume-rused ja vormi.

Igale asjale oma kohtKuigi tootjad pakuvad üha enam funktsionaalseid kangaid, mis ei kortsu, ei kaota töötlemisel värvi ega tõmba temperatuuri mõjul kokku, on vaba aja kestvuskaupa-de puhul jätkuvalt lemmikuks na-turaalsed kiud nagu vill, siid, kaš-miir, orgaaniline puuvill, bambus jt.

Kõrge kvaliteediga naturaal-sest kiust tooted on prestiižiküsi-mus, mõnele ka harjumuse asi, kuid paljudele tervise küsimus (ülitundlikkus, allergiad jne kunst-kiudude suhtes). Viimast silmas pidades peaksime kodus olema tähelepanelikud just kestvusrõi-vaste hoiustamisel – neid ei sobi panna terveks hooajaks umbse-tesse plastkottidesse ei vaakumis ega kinnikaetuna.

Kestvusrõivastele peaksite leidma väärika koha mõnes vä-hemkäidavas koduses ruumis, kus on normaalne toatemperatuur, kuid samas on hoolitsetud selle eest, et rõivastel oleks piisavalt ruumi rippes oma kandmisaega oodata (v.a kootud tooted).

Liigset tolmu ning pidevat ni-hutamist, kui tegemist on kvali-teetsete hooajariietega, tuleks vältida ehk et ükskõik kui hooli-kalt pakitud rätsepaülikond ei sobi esikukappi, kus hoitakse niiskeid üleriideid või lausa jalat-seid.

Ärge fetišeerige üle kvaliteet-seid ja kalleid riideid. Ka need on mõeldud kandmiseks, mitte laste-lastele pärandamiseks. Kandke oma kenasid rätsepapintsakuid või karusnahast tooteid julgelt ka vähem pidulikel sündmustel, kombineerides neid julgelt näiteks

teksade või sportlike särkidega – see on trendikas, teeb tuju kind-lasti paremaks ning täidab loomu-liku tuulutamise ülesannet, mida hea riie vajab.

Miksime ja taaskasutameKui olete pigem moesuundade järgi riietuv inimene, soovitan rohkem miksida moekat ja kest-vat. Kui see pole teie jaoks huvitav, mõelge taaskasutamisele.

Moeajakirjad ja meedia on taaskasutatud riietele pööranud piisavalt tähelepanu – ammutage sealt inspiratsiooni, või külastage kohalike taaskasutusmoe gurude kodulehekülgesid ja stuudioid, näiteks Reet Aus või ReUse Re-public.

Mõlemad nimetatud brändid ei tegele pelgalt kaltsukatest leitud riiete ribadeks lõikamise ja taas kokku õmblemisega, vaid uue elu andmisega kasutamata või väga vähe kasutatud riietele.

Moemaia inimese kodus lei-dub kindlasti rõivaid, mida pole kunagi, või kui, siis vaid korra-paar kantud, mistõttu soovitan järgmise poodlemistuuri asemel visata pilk oma riidekappi ning lasta oma fantaasial lennata.

Kui niit ja nõel pole teie sõbrad, leiab ateljeesid, kes on valmis teie uutmoodi moenälga kindlasti kustutama.

Põhjalik inventuur garderoobisKolmas tüüp riideid rändavad meie kodudes kapist kappi, toast tuppa, esimeselt korruselt teisele ja siis jälle tagasi esimesele. Kui teil ei õnnestu neile riietele teist elu anda, mis iganes selle põhjuseks võib olla, kinkige need ära või teh-ke neist lõbusad paja- või tolmula-pid.

Aastaid kandjaootel olevad rõivad on ideaalseks pesapaigaks kahjuritele, närilistele, niiskuse korral ka hallitusele, mõjudes hal-vasti teie kodu mikrokliimale. Sa-mas hoiavad nad kinni ka alati nappivat hoiustamispinda, mida saaks kasutada väärtuslike rõivas-te korralikuks hoidmiseks.

Lähenevat väga pidulike sünd-muste hooaega silmas pidades võiks mõelda – vahest tasub just nüüd teha oma garderoobis või kapis põhjalik inventuur ning lasta rätsepal valmistada omale kos-tüüm, mis oskuslikult hooldades, hoiustades ja kandes on in ka järg-mised viis-kuus või enamgi aas-tat.

Moest läinud maksipikkuse ja -laiusega riided lase aga lühemaks või kitsamaks teha, et olla moeko-haselt slim, taaskasutades nii arm-saks saanud riideid vääriliselt, loo-budes tolmu- ja bakteritefarmiks saanud riietest sootuks.

Mida läbimõeldumalt riideid hoiustada, seda pikem on nende eluiga ja seda parem on ülevaade ka olemasolevast. Foto: CORBIS/Scanpix


Tiina [email protected]

Seejuures tuleb aga arvestada, et pööningu ümberehitamist regu-leerib rida eeskirju, mida tuleb järgida. Miljööväärtuslikes piir-kondades ja muinsuskaitse all ole-vates majades on kõikideks töö-deks vaja eriluba.

Alles siis, kui projektil – mille on teinud volitatud arhitekt – on kõik nõutud kooskõlastused ole-mas, võib seda hakata ellu vii-ma.

Kuigi üldiselt on pööningu ümberehitustööd suhteliselt liht-sad, sõltub nende võimalikkus kõigepealt maja katusekonstrukt-sioonist. Kui vintskapi paigalda-mine vajab tõenäoliselt lisatoes-tust, siis katuseaknaid võib probleemideta lisada, jagab nõu-andeid Velux Eesti arhitekt Kirsti Matikainen.

Ligipääs katusealusessePaigaldatavate katuseakende arv ja suurus sõltub pööningu suuru-sest, selle asukohast ilmakaarte suhtes, olemasolevatest akendest ja kavandatavast ruumiprogram-mist. Samuti peab arvestama, mis otstarve on (uutel) ruumidel ja kui kõrgele või madalale saab akna(id) panna.

Alustuseks tuleb lahendada juurdepääs katusekorrusele – kui varem roniti pööningule laeluugi kaudu redeliga, siis ümberehituse käigus peab ava suurendama ja stabiilse trepi paigaldama.

«Kui on plaanis pooleteisekor-ruselise viilkatusega eramu katu-sealusele elu viia, on mõttekas trepi kohale panna katuseaken, sest see valgustab ühtlasi trepihal-li ja esimese korruse esikut,» soo-vitab Matikainen.

Üsna sageli planeeritakse ka-tusealustesse nn puhketsoon. Ta-valiselt on magamis- ja külalis-toad ette nähtud maja otsaseina, aga pesuruum ja WC viiakse viilu alla. «Neisse ruumidesse on sa-muti otstarbekas paigaldada ka-tuseaknaid, sest loomulik valgus ja võimalus ruumi tuulutada on igal juhul parem variant kui elekt-

rilamp ja sundventilatsioon,» kõ-neleb arhitekt.

Katusealuste eripäraPööninguruumid on alati oma-moodi võluvad. Nagu kõiki ah-taid ruume, «suurendavad» neid heledad värvitoonid ja ülalt lan-gev valgus. Isegi siis, kui toas on otsaaken, täiendavad katu-seakendest tulev valgus ning sil-mailu pakkuvad vaated ruumi üldmuljet.

Interjöörist ja mööbli paigutu-sest sõltuvalt on võimalik valida alt või ülevalt avatavate akende va-hel. Esimese variandi puhul saab akna lükata täiesti lahti ja nõnda avaneb panoraamvaade ümbruse-le.

Kui kujundus võimaldab, võib akna tuua üsna madalale, vaid pisut kõrgemale põranda-pinnast – rõhutatult avardavat efekti pakub see madalate, näi-teks 2,30 meetri kõrguse katuse-harjaga ruumide puhul, arutleb Matikainen.

«Veluxi Cabrio mudel võimal-dab huvitavat rõdulahendust ilma rõdu ehitamata, sobides hästi nii magamis- kui ka töötuppa,» tut-vustab Matikainen.

Kordumatult lahendasid oma maakodus katusekorruse arhitekt Raul Vaiksoo ja disainer Krista Aren. Selleks, et väärikasse palk-hoonesse piisavalt loomulikku valgust saada, võtsid nad kasutu-sele katuseaknad. Lisaks tegi Vaik-soo väga omanäolise maja lakasei-na, milles hõre lipirida ja klaasipind moodustuvad suure, valgust tul-vava akna.

Pööningu kujundamisel tu-lekski leida sellised lahendused, mis ruumi omapära veelgi rõhu-taksid.

Katusekorruse praktilisusele lisavad ilmet nähtavale jäetud konstruktsioonid, hea loomulik valgus ja vaba planeering, sa-mas tekitab postide ja talade võrgustik erinevaid tegevus-piirkondi. Kui aga katusealune on jagatud erinevateks väikse-mateks ruumideks, võib iga toa omamoodi lahendada, nendib Matikainen.

Võtame katusealused eluruumina kasutuselePÖÖNINGU ÜMBEREHITAMINE avardab elamist ja muudab kodu iseloomu. Enne töö alustamist tasub kaaluda, kas katusealust kasutada töötoana, majutada seal külalisi või teha sinna hoopis romantiline muusika kuulamise ja raamatu lugemise pelgupaik.

Arhitekt Raul Vaiksoo maakodus on lakasein üks suur valgust tulvav aken, mida ilmestab hõre lipirida. Foto: Marina Puškar

Veluxi mudel Corbio võimaldab huvitavat rõdulahendust ka neisse ruumidesse, kuhu tegelikult pole üldse võimalik rõdu ehitada. Foto: Velux

Katuseaken toob mõnusasse koduspaasse nii päevavalgust kui ka võimalust nautida tähistaevast. Foto: Peeter Langovits


Maivi TalvingAianduskeskuse Hansaplant turundusjuht

Müügiküpseks on saanud Eestis välja mõeldud innovaatiline tai-mepott Click & Grow, mis laiema-le üldsusele sai tuntuks eelmisel aastal saatest Ajujaht, pälvides kümnete geniaalsete ideede seas esimese koha.

Nutipoti loojate lubadus on suurejooneline: «Kõigist võib saa-da aednik». Tõepoolest, Click & Grow lillepotis kasvavat taime ei pea kastma, väetama ega selle eest muul viisil hoolitsema.

Potis olevaid seemneid ümb-ritseb kõrgtehnoloogiline süs-teem, mis sisaldab sensoreid, protsessorit ja tarkvara, mis teebki ära pea et kogu aednikutöö.

Lihtsalt aseta potti valitud tai-mekassett, lisa vesi ja mõne nädala pärast võib näha juba tärkavaid võrseid. Kui taim oma kasvamise-ga lõpule on jõudnud, võid potti asetada uue taimekasseti. Nutika aedniku stardikomplekt maksab 39 eurot.

Praegu on Click & Grow tootevalikus basiilikute segu, kirinõges, peiulill, kirsstomat, paprika, mätashari ja virkliisu. Kuulda on, et taimede valik saab peagi uut täiendust.

Välja tasub tuua ka orgaaniliste väetiste kasutamise kasvusubst-raadis. Kuna käes on aasta pime-daim aeg, tuleb hoolitseda ka lisa-valguse eest, kas siis muretseda

spetsiaalne taimelamp või leida nutipotile väga hea valgustusega koht. Hea valgus aitab taimel üle elada kõige kriitilisema ajaperioo-di, mis on eriti oluline just tärka-mise ajal.

Vali sobivat värvi kasvupottPõhjamaade disaini ja leidlikkust esindab nutipott Herbi:ie, mille teeb eriliseks see, et taimed kasva-vad potis ilma mullata, st vesi-kasvatusmeetodil ning taime-lamp on potiga mugavalt ühes.

Herb:ie abiga võib kasvatada salateid, maitsetaimi, köögi-vilju ja isegi lilli, kas seemnest või jätkata kaup-lustest oste-

tud valmis maitsetaimede kasva-tamist.

Seadme toimimise saladus pei-tub vesikasvatusmeetodil – taime varustatakse õige koguse vee ja toitainetega. Herb:ie abil kasvata-tud taimed on ökoloogiliselt puh-tad ning taimede kasvatamise protsessis kasutatav energiakogus väga väike.

Seade koosneb veeanumast, veepumbast ning taime kasvami-seks sobilikku valgust andvast

valgustist. Herb:ie puhul on vahva seegi, et potti saab valida päris mitmes värvitoonis – vali-

kus on punane, ro-heline, must ja

valge. Integ-reeritud tai-

melambi

tõttu on nutipoti hind kallim, makstes ligikaudu 113 eurot.

Leia hetki oma taime jaoksOlgugi et tänapäevased nutikad taimepotid teevad peaaegu kõik sinu eest ise ära, tasub meeles pi-dada, et iga taim vajab inimese tä-helepanu ning just selle inimese, kes teda oma rõõmuks kasvatab.

Tea, et olles ümbritsetud sinu tähelepanuga, soovib taim sulle seda ka tagasi anda – soovides olla sinu jaoks veelgi ilusam, et sind nii veelgi enam rõõmustada.

Vanarahvas ütleb, et taimega saad paremini sõbraks, kui enne vee lisamist pistad oma näpud kastmisvette. Kui tuleb soe aeg, ava aeg-ajalt aken ja lase taimel su-helda päikese, kuu ja tähtedega – lase tal saada osa sellest ühisest loodusest, mille osa ta on.

Tagurpidi elamusHoopis teistsugust elamust pakub tagurpidi taimepott Sky Planter, mille saab riputada lakke, taim al-lapoole rippumas. Esialgu kõlab see uskumatuna, kuid Sky Plan-teri lillepott seda tõepoolest või-maldab, sest tegemist on oma-laadse tootega – vesi ja muld ei pudene kasvupotist välja.

Taimele tagurpidi olemine hal-vasti ei mõju, sest ta kohandab end kasvutingimuste järgi, nii nagu loo-duseski. Sky Planter on päästev la-hendus ka neile, kellel laudadel või aknalaudadel ruumi enam pole.

Too nutikas rohelus eluruumiMOODNE ROHELUS. Rõõm tõdeda, et innovatsioon toimub ka lillepotimaailmas, kus otsi-takse mugavaid lahendusi, mis aitaksid taimekasvamisest rõõmu tunda ka neil, kes end aedniku rollis just kõige kindlamalt ei tunne. Kuid soov on ühine – kaunistada ümbritsevat keskkonda rohelusega ja tahe kasvatada oma maitsetaimed ise.

adus onvõib saa-Click &taime eiselle eest

id ümb-ne süs-nsoreid,is teebkiö.itud tai-e nädalaärkavaidsvamise-õid potti. Nutikamaksab

ow gu,omat,rkliisu. ik saab

aanilistevusubst-ta pime-a ka lisa-uretseda

teeb eriliseks see, et taimed kasvavad potis ilma mullata, st vesi-kasvatusmeetodil ning taime-lamp on potiga mugavalt ühes.

Herb:ie abiga võib kasvatada salateid,maitsetaimi, köögi-vilju ja isegi lilli, kas seemnest võijätkata kaup-lustest oste-

veepumbast ning taime kasvamiseks sobilikku valgust andvast

valgustist. Herb:ie puhul on vahva seegi, et potti saab valida päris mitmes värvitoonis – vali-

kus on punane, ro-heline, must ja

valge. Integ-reeritud tai-

mel ambi

Teatähelepseda kasinu jaoveelgi e

Vansaad pvee liskastmiava aeghelda plase taloodus

TagurHoopistagurpmille salapoolesee usteri lilmaldalaadse pudene

Taimvasti ei kasvutiduseskihendusaknalauFo

to: Clic

k&Grow


Janno TabasSadolini Värvikeskuse Tartu kaupluse juhataja

Värvida on lihtne ning soodne, ka värskenduskuuri saab läbi viia kii-relt, kui näiteks eelnev värvilahen-dus kipub ära tüütama. Et saavuta-da vastupidav ja kvaliteetne tulemus ka plaatideta, tuleb kinni pidada kindlatest reeglitest.

Aluspinna ettevalmistamineKui aluspinnaks pole betoon või krohvitud pind, tuleb niiske ruumi seinte alusmaterjalina kasutada ka spetsiaalset niiskuskindlat kips-plaati.

Kipsplaadile tuleb teha laus-pahteldus niiskesse ruumi mõldud pahtliga Maxi Aqua. Pahtlil tuleb lasta kuivada vähemalt kolm tun-di. Lihvi pind ning puhasta tol-must.

Siledaks lihvitud pahtlipinna jaoks on parimaks lahenduseks liim-kruntvärv Robust Vatrums-grund, mis sisaldab hallituse teket takistavaid aineid ehk fungitsiide – tavaline niiskustõke hallituse eest ei kaitse.

Dušinurgas on soovitav kasu-tada kindlasti ka pragude tekki-mist takistavat klaaskiudkangast, mis niiskuse aluspinda tungides selle hallitama võiksid panna. Õige töövõte on järgmine: kanna pahteldatud seinale liim-krunt-värv, mille märjale pinnale aseta klaaskiudkangas.

Ära lase pinnal kuivada, vaid kanna kohe peale uus kiht liim-kruntvärvi. Selline nn märg-mär-jale töömeetod tagab kanga korra-liku läbiimendumise ja õhuvahedeta aluspinnale kinnitu-mise. Samuti aitab see säästa aega, kuna ei pea ootama esimese krunt-värvi kihi kuivamist. Klaaskiud-kangast kasutades tuleb kruntvär-vi lahjendada veega 1:1. Lase seintel korralikult kuivada, vähe-malt 12 tundi.

KattevärvimineKattevärvimine tuleks teha kahes kihis hallitusvastaseid aineid sisal-davate värvidega Bindo 40 (pool-läikiv) või Bindokryl (poolmatt). Kihtide vahel lase värvil vähemalt kaks tundi kuivada.

Värvi kuivamise aeg sõltub temperatuurist ja õhuniiskusest. Mida jahedam ja niiskem, seda kauem värv kuivab. Lõpliku tuge-vuse saavutab värv umbes kuu aja pärast, kuid kasutusvalmis on

duši nurk siiski juba 24 tunni möö-dudes.

Soovi korral saab seinu ka de-koratiivselt viimistleda. Veega ot-seselt kokkupuutuvas kohas on lihtsaim kasutada maalriteipi või

šabloone-templeid, muudes sein-tes on võimalik kasutada ka erine-vaid dekoratiivvärve.

Dekoratiivvärve kasutades pea silmas, et struktuursed ja matid pinnad koguvad mustust kerge-mini ning on raskemini puhasta-tavad. Küsi spetsialisti käest, mis-sugune dekoratiivvärv just vannituppa võiks sobida.

Seintes, mis veega otseselt kok-ku ei puutu ning ka laes on sobilik kasutada ka muid seinavärve, mis hallitusvastaseid aineid ei sisalda, nagu näiteks Bindo 20 või Inova Glamour, kuid seda eeldusel, et aluspind on niiskuskindlalt vii-mistletud – niiskuskindla pahtli ja Robust Vatrumsgrundiga. Kui ka-sutad Robust Vatrumsgrundi klaaskiudkangata, ära liim-krunt-värvi veega lahjenda.

Värvitud vannitoaplaadidTihtipeale on uude koju kolides juba vannituba plaatidega «disai-nitud», kuid varasem valik ei pruugi uue omaniku maitse-eelis-tustega kokku minna. Kuid ka siin saab värvidega kiire, efektse ning vastupidava tulemuse luua – kii-reim viis vannitoaplaate vahetada on need üle värvida.

Keraamiliste plaatide värvimi-ne on lihtne ja soodne viis vannitu-ba värskendada. Aga kuidas peaks viimistlema vuugivahesid? Soovi-tan värvida sama värviga kui plaa-did ise, nii saavutab loomuliku tu-lemuse ning pealegi jääb ära igasugune teipimise vaev.

Plaat ja vuugivahe on erineval tasapinnal. Vahedesse tekivad varjud ning keraamilise plaadi mulje säilib.

Iga värvi puhul on oluline oodata pinna tugeva koormami-sega vähemalt kuu aega. See ei tä-henda, et niiske lapiga ei tohiks seda õrnalt puhastada, kuid oma lõpliku tugevuse saavutab värv just selle ajaga.

Kuna värvipind on läikiv, pole soovitav sinna otse mingit puhas-tusvahendit peale lasta, pehme švammiga ning puhastusvahendi ja vee lahusega puhastamine on kõige õigem teguviis. Mis veel pa-rem – kui värvitoon ära tüütab, on seda alati lihtne uuesti üle vär-vida.

Värvitud vannituba – lihtsalt saavutatav vastupidav tulemusVANNITUBADES on enim levinud plaatimine, kuid vee- ja niiskuskindla lahenduse saavutab ka värvidega, kusjuures kvaliteedis ei tule järele anda.

Juhiseid keraamiliste plaatide värvimiseks• Puhasta plaadid mustusest. Kasuta pesuvahendi ja vee lahust või puhast

vett. Ära kasuta mustust hülgavat pinda tekitavat puhastusvahendit, mis värviga nakkumist nõrgestab.

• Karesta kergelt plaatide pind.• Krundi aluspind. Aluspind tuleb kruntida olenevalt kattevärvi tüübist veepõ-

hise Bindo Base’iga või lahustipõhise Master Base’iga. Mõlemad on üht-moodi tugevad ning nakkuvad hästi aluspinnaga. Lase kruntvärvil vajaliku aja kindlasti kuivada (vastavalt 6/10 h).

• Värvi kattevärviga 2-3 kihti. Lase igal kihil vajaliku aja kindlasti kuivada. Täp-se kuivamisaja leiad purgilt. Kattevärviks sobivad ka hallitusvastaseid ai-neid sisaldavad, veebaasil Bindo 40 või Bindokryl.

• Kui on soov kasutada erksamaid toone, sobib kasutamiseks isetasanduv, lahustibaasil universaalvärv Master Lux, mis on mõeldud nii sise- kui välis-töödeks ning seetõttu talub hästi niiskust ja vett.

• Matti värvi vannitoa seina ei soovita, sest matid värvid on raskemini hoolda-tavad. Kuna ka keraamilised plaadid on enamikul juhtudel läikivad, mõjub siin pisut läikiv pind pigem loomulikumana.

ALLIKAS: JANNO TABAS, SADOLINI VÄRVIKESKUS

Värvitud vannitoas võib kerge vaevaga muuta meeleolu kas või hooajati. Tihti piisab värvi vahetamisest vaid ühes seinas. Foto: Sadolin


Meelis Piller

Kodu sisustamisel erineva elekt-roonikaga puutub inimene alati kokku küsimustega, kuidas üks või teine asi interjööriga sobib, kas seade pole liiga suur või kas kõla-reid pole liiga palju.

Kindlasti on paljud kaalunud telerile lisaks või alternatiiviks soetada kodusesse majapidamisse ka videoprojektor. Viimasega te-kib aga jälle hulgaliselt lisaküsi-musi – äkki on tuba liiga väike, millist projektorit valida, kuhu projektor riputada ning kas selle-ga telerit üleüldse saab vaadata.

Projektor – see on imelihtneTegelikkuses on projektor nagu monitor – suuremat osa neist saab kaabliga ühendada arvuti, DVD-mängija, digiboksi, mängukon-

sooli vm videopilti edastava sead-me külge.

Enamasti jaotatakse projekto-rid dataprojektoriteks ning kodu-kino-projektoriteks, kuid nor-maalsel dataprojektoril on ka fi lmirežiim enamasti olemas.

Filmirežiim on erinevalt tera-vast ja kontrastsest, arvutipildi näitamiseks sobivast režiimist ma-hedam ning soojema valgusega.

Laias laastus pole muud, kui valida projektori jaoks sobiv koht – installeerida see lae alla, asetada spetsiaalsele jalale või paigutada lihtsalt sobivasse kohta lauale. Juhtmed külge, aparaadid sisse lü-litada ja pilt ongi seinal.

Kuidas valida?Resolutsioon. Kodukino-projek-torite pildikvaliteet hakkab reso-lutsioonist 480p. Uuemate kodu-kino-projektorite resolutsioon on

nn FullHD – 720p (1280 horison-taalset pikslit korda 720 vertikaal-set pikslit) või 1080p (1920 hori-sontaalset pikslit korda 1080 vertikaalset pikslit). Ehk siis – mida kõrgem resolutsioon, seda teravam ja detailiderohkem on pilt.

Paljudel on kindlasti kodudes olemas juba ka blu-ray-mängijad või planeeritakse mõni selline aparaat endale osta. Blu-ray män-gijad või PlayStation3 annavad välja kõrge resolutsiooniga sig-naali, mis omakorda tähendab, et kogu «võlu» nendest seadmetest saabki kätte ainult kõrgeresolut-sioonilise monitori või projektori-ga.

Et pildi kvaliteedist võimalikult palju kätte saada, peaks kodukino-projektorite puhul vaatama vähe-malt 720p resolutsiooniga mude-lite poole.

Kontrastsus. Kontrastsuse mää-rab pildi kõige heledamate ja tu-medamate osade suhe. Mida suu-rem on kontrastust tähistav number projektoril, seda suurem on vahe «valge» ja «musta» värvi vahel ekraanil ning seda parem on ka pildi sügavus. Näiteks 2000 : 1 tähendab, et valge on mustast kaks tuhat korda heledam.

Kui küsida, kuidas saab mustal värvil üldse mingit heledusastet olla, siis on vastus väga lihtne – valgus piltlikult öeldes «lekib» ja valgustab ka tumedaid alasid. Mida suurema kontrastsusega projektor, seda vähem valgust «le-kib». Tänapäevaste kodukino-projektorite kontrastsus võib olla isegi kuni 200 000 : 1.

Valgustugevus. Valgustugevust mõõdetakse luumenites. Tavali-selt on kodukino-projektori val-

Tõeline kodukino lähtub ruumi sKODUKINO. Kinost rääkides oleme ikka harjunud ette kujutama suurt ekraani ning pimedat ruumi, kuid mingil põhjusel on siiani kodukino keskse osana kujutatud telerit. Projektoriga pildi seinale projitseerimine võib aga olla hoopis elamusterikkam.


gustugevuseks 1000-2500 luume-nit.

Valgustugevus on oluline ruu-mi valgustatuse pärast. Kui ruum on liiga hele ning valgust kuigi pal-ju reguleerida ei saa, peab muga-vamaks vaatamiseks kasutama suurema valgustugevusega pro-jektorit. Hämaras ja pimedas ruu-mis töötab hästi ka madalama val-gustugevusega projektor.

Pildiformaat. Enne pildiformaa-di juurde asumist peaks peatuma ekraanide juures – parima tule-muse saavutamiseks oleks kasulik soetada videoprojektorile sobiv ekraan. Spetsiaalsed ekraanid peegeldavad valgust paremini kui lihtsalt valgeks värvitud sein või tapeedile riputatud voodilina. Ek-raanimaterjalide hulk on väga suur ning nendes orienteerumi-

seks tasub pöörduda mõne spet-sialisti poole.

Valge mattsein ajab asja samuti väga edukalt ära. Kui sein pole just spetsiaalse värviga värvitud, an-nab ekraan siiski parema tulemu-se.

Ekraani puhul tasub kaaluda, kas see ehitada statsionaarne või muretseda kaasaskantav.

Teleripildi klassikaline formaat on olnud pikki aastaid suhtes 4 : 3. Selle on aga peaaegu välja tõrju-nud HDTV standard (16 : 9).

Ekraani pilt on enamasti ikkagi suurem kui keskmise teleka paku-tav ning pildiformaatidest tulene-vad ekraani ärakasutamata osad pole nii häirivad kui teleriekraani puhul.

Projektor ei vaja hiigelsuurt tuba. Ekraani suuruse juures tu-leks silmas pidada seda, et vaataja poleks ekraanile lähemal kui 1,5-kordne ekraanikõrgus. Ehk kui ekraan on ühe meetri kõrgune, peaks vaataja olema ekraanist vä-hemalt 1,5 meetri kaugusel.

Kui kõrgele ekraan paigutada, on pigem küll maitse asi – päris lae

serva alla pandud ekraani on eba-mugav vaadata, sest kael jääb kan-geks. Üldiselt soovitatakse ekraan paigutada keskmisele istumiskõr-gusele. See kõrgus jääb ühe meetri piiridesse.

Seega tasub silmas pidada, et ekraani puhul pole suurem ilmtin-gimata parem. Ekraani suurus sõl-tub eelkõige kasutatavast ruumist ning loomulikult ka sisekujundu-sest. Projektoritootjate koduleh-tedelt leiab ka ekraani suuruse kalkulaatoreid.

Heli. Kui telekatele on kõlarid ena-masti sisse ehitatud, siis projekto-rites neid tavaliselt pole. Kodukino sõpradel on aga arvatavasti olemas eraldiseisvad audiosüsteemid.

Mugavaim on soetada korralik vastuvõtja, millega annab ühen-dada sobiv hulk kõlareid.

Teatavasti on blu-ray-plaatide heli salvestatud 5.1 või 7.1 süstee-miga ning tõelise kinoelamuse saamiseks peakski toas olema 6-8 vastavat kõlarit. Samas loob ruu-milise mulje ka korralik stereosüs-teem.

i suurusest ja vaatajamugavusest

Mõni kodu lausa nõuab suurt ekraani. Foto: Scanpix/CORBIS


Ave LutterBrüssel, Belgia

Brüsselis on iga 25-ruutmeetrise korteri kohta vähemalt kümme soovijat. Miks peaks omanik eelis-tama pooleks aastaks kodu otsivat tudengipaari, kui ta võib valida 30-aastase üksiku naisarsti, kes lubab üürilepingu sõlmida kaheks kuni kolmeks aastaks. Kogemuste põhjal võin öelda, et kahjuks ta ei valigi.

Korteriotsijate džungelEesti korteriturg on Brüsseli omast väga erinev. Siinsel majaomanikul on kandidaate jalaga segada ja kui sulle tema pakutud aeg kohtumi-seks ei sobi, muuda pigem töö-graafi kut.

Head korterid lähevad siin sil-mapilkselt. Hommikul ilmunud kinnisvarakuulutus võib pärastlõu-naks juba aegunud olla. Korteriot-sijate džunglis otsivad maaklerid ja omanikud ideaalseid üürnikke.

Tudengipaarina otsisime väi-kest, madala üüriga korterit kesk-linna lähedal. Maaklerite jaoks on selliste korterite ideaalüürnikeks aga hoopis rahuliku eluviisi ja kindla töökohaga üksikisikud, kes soovivad rendilepingu sõlmida võimalikult pikaks perioodiks.

Kuigi asusime Brüsselisse vaid pooleks aastaks, soovitas kohalik tuttav sõlmida aastase lepingu ja seejärel ise uued üürnikud järgne-vateks kuudeks otsida. Tema sõ-nul teevad paljud belglased nii, kuna see on ainus võimalus lühi-

keseks perioodiks elukohta leida.Teiseks üllatuslikuks takistu-

seks osutus seegi, et stuudiokorte-reid soovitakse välja üürida ainult üksikisikule, mitte paarile. Kinni-tus, et kaks tudengit saavad 40 ruutmeetril kahekesi väga hästi hakkama, otsust ei mõjuta.

HinnatasemedKesk-Euroopa suurlinna kolides võib arvestada, et korteri hinnad on vähemalt kaks-kolm korda kal-limad kui Eestis. Halbade üllatuste vältimiseks tasub alati küsida, kui suured on reaalsed kulud ühes kuus.

Üürile võivad lisanduda kom-munaalid, internet, maja üldine korrashoid – enne kui märkad, on niigi kalli korteri üürile ei-tea-kust lisandunud paarsada eurot.

Lühikeseks ajaks korterit üüri-des on oluline vahe, kas korter on möbleeritud või tühi. Nullist kodu sisustamine võib maksma minna päris kopsaka summa. Möbleeritud korteri puhul võib kokkulepitud üürisummale lepingus lisanduda aga ka n-ö amortiseerumis-tasu.

Pealinn või perifeeria?Kesklinnas elamise plussiks on ajavõit – kõik vajalik asub lähedu-ses ning kui peolt viimase metroo peale ei jõua, võib koju jalutada. Kesklinn tähendab aga ka seda, et hinnad on laes. Brüsseli ühetoalise korteri kuuüür on sama suur kui kolme magamistoaga majal naa-berlinnas.

Paljud Brüsselis õppivad ja töö-tavad inimesed on valinud elami-seks mõne lähedal asuva linna. Belglaste jaoks tähendab lähedus kõike, mis jääb saja kilomeetri raa-diusesse. Kui aus olla, siis kahe Brüsselis elatud kuu jooksul polegi ma vist kohanud ühtegi «kohalik-ku», kes lisaks Brüsselis õppimise-le või töötamisele linnasüdames ka elaks.

Nokk kinni, saba lahti – mida kaugemal elada, seda suuremad on kulud transpordile. Otsustasi-

me siiski korteri kasuks kesklin-nas, jalutuskäigu kaugusel koolist. Kuna transpordisoodustused lõ-pevad tudengitele alates 25 elu-aastast, tähendab kooli lähedus transpordikulude kokkuhoidu kuni 400 eurot poole aasta peale. Lisaks saame igapäevase väljas söömise asemel nautida kodus kokkamist.

Visadus viib sihileMeil kulus korteri otsimisele kaks tegusat nädalat. Otsisime korterikuulutusi interneti kin-

nisvaralehekülgedelt, ülikooli koduleheviidetelt ja Facebookist. Helistasime päevas läbi kümme-kond kuulutust, käisime käputäit kortereid oma silmaga vaatamas ja saime tonnide kaupa eitavaid vastuseid.

Ühe pühapäeva vihmasel hommikul läksime järjekordsele vaatamisele. Olime põnevil, kuid valmistasime end mõttes ette jär-jekordseks pettumuseks. Kokku-lepitud tänavale jõudes ei suut-nud me oma silmi uskuda – kas tõesti võiks meie tulevane kodu sellel tänaval, nii ilusas majas asuda?

Korterisse sisenedes kasvas meie elevus veelgi – suured aknad, prantsuse rõdu, ilus sisustus, avar ja avatud planeering… See oli ar-mastus esimesest silmapilgust.

Järgnevad päevad möödusid palavikulise sooviga teada saada, kas meil on mingitki lootust. Meie kahjuks rääkisid kõik eespool loetletud argumendid. Kuidagi olime aga suutnud omanikule hea mulje jätta ning kolm päeva hiljem panime lepingule allkirjad ja sai-me kätte oma uue kodu võtmed.

Meie kesklinnapalee on 35 m2 suurune ja poole aasta üürisumma paneb mul silme ees virvendama, aga iga kord, kui koduuksest sisse astume, on tunne, nagu oleks loto-ga võitnud.

Kõik eelnevad pingutused ja pettumused olid seda väärt, sest elame Brüsseli kõige ilusamas ko-dus.

Meie üürikodu BrüsselisKODU EUROOPAS. Paar kuud tagasi Brüsselis korterit otsides kuulsin kümneid ja kümneid totralt eitavaid vastuseid. Kodu otsimine Brüsselis eeldab ööpäevaringset surfamist netis, kohest reageerimist uutele pakkumistele ja valmisolekut minna objekti üle vaatama lähima poole tunni jooksul.

«Olime põnevil, kuid valmistasime end mõttes ette järje-kordseks pettumu-seks.»