FINANTSARVESTUSE ALUSED
Peedu Zeiger
Tallinn 2012
1
Sisukord
1. FINANTSARVESTUSE ALUSED, .................................................................................... 2
1.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded .............................................................................. 2
1.1.1. Mõisted ...................................................................................................................................................... 4
1.1.2. Kontod ...................................................................................................................................................... 5
1.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine .......................................................................................... 8
1.1.4. Amortisatsioon ........................................................................................................................................ 10
1.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine.......................................................................................... 12
1.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine .............................................................................................................. 12
1.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne .................................................................................. 13
1.2. Maksustamise põhialused ....................................................................................................... 16
1.2.1. Tulumaks ................................................................................................................................................. 18
1.2.2. Sotsiaalmaks ............................................................................................................................................ 19
1.2.3. Töötuskindlustusmakse ........................................................................................................................... 20
1.2.4. Kogumispensioni makse ......................................................................................................................... 21
1.2.5. Käibemaks ............................................................................................................................................... 21
2. VÄLJAMAKSMISELE KUULUVA TÖÖTASU ARVUTAMINE JA
MAKSUARVESTUS....................................................................................................................23
KORDAMISKÜSIMUSED ........................................................................................................25
LISA 1. BILANSISKEEM ..........................................................................................................26
LISA 2. KASUMIARUANDE SKEEM 1..................................................................................28
LISA 3. KASUMIARUANDE SKEEM 2 .................................................................................29
KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD......................................30
2
1. FINANTSARVESTUSE ALUSED1,2
Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine (raamatupidamine) põhineb rahvusvaheliselt
tunnustatud üldmetodoloogilistel eeldustel, printsiipidel ja piirangutel, mis moodustavad
finantsarvestuse kontseptuaalse raamistiku. Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on
kasutatav juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine. Et info
oleks kasutatav, peab ta olema tõene ja aus, asjakohane, usaldusväärne ja võrreldav.
Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse
kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Varade
kajastamisel tuleb olla konservatiivne. Ühtlasi tuleb kajastada kõik teadaolevad ning potentsiaalsed
kohustused, mille teke on tõenäoline ja suurust võimalik hinnata. Teisalt ei tähenda konservatiivne
suhtumine seda, et varad, tulud ja omakapital tuleb igal juhul alahinnata. Asjakohasus,
usaldusväärsus ja võrreldavus on esmase tähtsusega, konservatiivne lähenemine on vajalik ainult
tõese ja ausa info tootmiseks. Finantsarvestus on vajalik eelkõige seetõttu, et a)
raamatupidamiskohustuslane saaks ise informatsiooni oma varadest, kohustustest, omakapitalist ja
finantstulemusest, b) see tuleneb seadusest ja c) informatsiooni raamatupidamiskohustuslase
varade, kohustuse ja omakapitali ning finantstulemuse kohta vajavad tema lepingupartnerid
(välistarbijad).
Raamatupidamiskohustuslaseks on:
Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna,
kohaliku omavalitsuse üksus,
iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik,
füüsilisest isikust ettevõtja,
Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal
1.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava
informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,
majandustulemusest ja rahavoogudest;
dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki
oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise
seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
säilitama raamatupidamise dokumente.
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata
aruandeperioodi tulud ja kulud.
Majandustehing raamatupidamise tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing,
kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille
tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
1 Tikk., J. Finantsarvestus, Valgus 2003 2 Raamatupidamise seadus, RT I 2002, 102, 600 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
3
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning
kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist
selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.
Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud
raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad
raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid
peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa
kronoloogilises järjekorras.
Raamatupidamisregistreid võib vormistada:
käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info
autentsus.
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja
krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav
algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
majandustehingu kuupäev;
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
majandustehingu lühikirjeldus;
algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad
olema järgmised andmed:
dokumendi nimetus ja number;
koostamise kuupäev;
tehingu majanduslik sisu;
tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
tehingu osapoolte nimed;
tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad),
mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Eelnimetatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed
on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. Aruande koostamisel
tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil
asendab aadressi ja esindava isiku allkirja nõuet algdokumendi koostaja nimi. Elektroonilisel kujul
säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.
Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja
reguleerimiskannete kirjendamiseks.
4
Arvetele esitatavad nõuded.3Arvele tuleb märkida:
arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
kauba kogus või teenuse maht;
kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.
Parandused dokumentides ja registrites. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat
informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta
parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab
sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine
algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).
Parandusdokument peab sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja
raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab
kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute
dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite
pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist,
raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi,
aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise
korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle
majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid,
lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute
arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama
seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud
äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-
eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Raamatupidamisregistreid,
mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama
elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.
1.1.1. Mõisted
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud
raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine
3 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
5
vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või
välja makstud. Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital (netovara) on
raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu – aruandeperioodi sissetulekud,
millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele
tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi
tulude ja kulude vahe.
1.1.2. Kontod
Konto on informatsioonikogum, mis sisaldab andmeid raamatupidamiskohustuslase
(edaspidi tekstis ka majandusüksuse) varade ja kohustuste ning omakapitali jääkide kohta ning
muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline
konto formaat. Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate
majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub
majandusüksuse varade, kohustuste ja omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele
märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja
lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal.
Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto –
aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina
alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali
üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo.
AKTIVAKONTO PASSIVAKONTO DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
algsaldo algsaldo
suurenemis- vähenemis- vähenemis- suurenemis- operatsioonid operatsioonid operatsioonid operatsioonid
..... ..... ..... .....
..... ..... ..... ..... operatsioonide operatsioonide operatsioonide operatsioonide
käive ..... käive ..... käive ..... käive .....
lõppsaldo ..... lõppsaldo .....
Joonis 1. Aktiva- ja passivakontod
Kõik kulud kantakse nende tekkimise momendil kulukonto deebetisse ja kõik tulud kantakse
nende tekkimise momendil tulukonto kreeditisse.
6
KULUKONTO TULUKONTO DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
algsaldo algsaldo
suurenemis- vähenemis- vähenemis- suurenemis- operatsioonid operatsioonid operatsioonid operatsioonid
..... ..... ..... .....
..... ..... ..... ..... operatsioonide operatsioonide operatsioonide operatsioonide
käive ..... käive ..... käive ..... käive .....
lõppsaldo ..... lõppsaldo .....
Joonis 2. Kulu- ja tulukontod
lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive
Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid
kontosid. Näiteks kontol Tarnijatele tasumata arved arvestatakse raamatupidamiskohustuslase
tarnijatele tasumata kohustused kokku. Analüütilised kontod on aga detailiseeritud kontod, millel
arvestatakse näiteks raamatupidamiskohustuslase tasumata kohustused üksikute tarnijate lõikes.
Kõigi analüütiliste kontode lõppsaldode summa võrdub neid koondava sünteetilise konto
lõppsaldoga.
Kontraarsed ja põhikontod. Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti
maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks.
Kontraarsel kontol on kaks põhitunnust:
kuulub alati põhikonto juurde;
käitub vastupidiselt põhikontole.
Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks.
Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine
deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot.
Materiaalne põhivara (Mat.pv.) Mat.pv.akumuleeritud amortisatsioon
DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT algsaldo 10000 algsaldo 1000
lõppsaldo 10000 lõppsaldo 1000
Eeltoodud näites on konto Materiaalne põhivara põhikonto ja konto Mat. pv. akumuleeritud
amortisatsioon on kontraarne konto (kontraaktiva konto). Kontraarne konto kuulub põhikonto
juurde ja täpsustab ehk antud juhul vähendab põhikonto raamatupidamislikku maksumust
bilansipäeval.
Materiaalse põhivara kirjete väljavõte bilansist bilansipäeva seisuga on järgmine:
Materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 10 000 Mat. pv. akumuleeritud amortisatsioon 1 000 Materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 9 000
Kontrapassiva konto tähendab deebetsaldoga passivakontot. Kontrapassiva konto algsaldo,
suurenemine ja lõppsaldo kantakse deebetisse ning vähenemine kreeditisse.
7
Järgnevas kontraarse konto näite osas ei ole seosed passivakontodega vaid kontraarse konto
iseloomulik näide on toodud kontode Müügitulu (kreeditkäive, kreeditsaldo) ja Müügisoodustused
(deebetkäive, deebetsaldo) omavaheliste seoste vahel. Nimetatud seos iseloomustab
kasumiaruandes väljenduvat informatsiooni, mille puhul konto Müügisoodustused käive vähendab
konto Müügitulu käivet.
Järgnevas näites on põhikontole Müügitulu kantud müügist saadud tulu 10 000 eurot.
Kontraarsele kontole Müügisoodusutused on on kogutud sama perioodi jooksul ostjatele antud
hinnasoodusutused 1000 eurot. Need hinnasoodustused vähendavad sama perioodi müügitulu.
Müügisoodustused Müügitulu
DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
1000 10000
käive 1000 käive 10000
Kasumiaruandes kirjel Müügitulu väljendub müügitulu eeltoodud näite põhjal 9 000 eurot.
Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Tulude ja kulude vahe,
kasum, arvestatakse igal majandusaastal eraldi. Tulu- ja kulukontosid kasutatakse ainult ühe
majandusaasta jooksul, mis annabki neile nimetuse ajutised kontod. Üksikud tulu- ja kulukontod
suletakse Tulude-kulude-koondkontole, mis tähendab tulu- ja kulukontode saldode nullimist. Tulude-
kulude-koondkonto on samuti ajutine konto, millel tuuakse välja perioodi majandustegevuse
lõpptulemus, kas kasum või kahjum. Tulude-kulude-koondkonto suletakse omakapitali kontole
Aruandeaasta kasum-(-kahjum), mis on püsivkonto. Tulud suurendavad omakapitali, kulud
vähendavad omakapitali. Kõik ajutised kontod suletakse aruandeperioodi lõpul ja neil ei ole
järgmisse arvestusperioodi üleminevat saldot. Sellega valmistatakse ajutised kontod ette järgmise
perioodi sissekanneteks.
Sulgemisprotsess toimub järgmiselt:
A. iga üksikut tulukontot debiteeritakse tema kreeditkäibe võrra ja krediteeritakse
sama summa võrra Tulude-kulude-koondkontot. Nende kannetega kogutakse erinevad
tulud Tulude-kulude-koondkonto kreeditisse.
Tulukonto Tulude-kulude koondkonto DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 1000 5000 3000
9000 9000 käive 9000 käive 9000 käive 0 käive 9000
lõppsaldo 0 lõppsaldo
B. iga üksikut kulukontot krediteeritakse tema deebetkäibe võrra ja debiteeritakse
sama summa võrra Tulude-kulude-koondkontot. Nende kannetega kogutakse erinevad
kulud Tulude-kulude-koondkonto deebetisse.
8
Kulukonto Tulude-kulude koondkonto DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 1000
5000 6000 6000 9000
käive 6000 käive 6000 käive 6000 käive 9000 lõppsaldo 0 lõppsaldo
C. debiteeritakse Tulude-kulude-koondkontot kasumisummas (tulud miinus kulud) ja krediteeritakse Aruandeaasta kasumi(-kahjumi) kontot (Tulude-kulude-koondkonto 9000-6000=3000). Selle kandega teisaldatakse puhaskasum omakapitaliks. Kui tegemist on kahjumiga, siis krediteeritakse Tulude-kulude-koondkontot kahjumisummas ja debiteeritakse Aruandeaasta kasumi(-kahjumi) kontot.
Tulude-kulude koondkonto Aruandeaasta kasum (-kahjum) DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 6000
3000 3000 9000
käive 9000 käive 9000 käive 0 käive 3000 lõppsaldo 0 lõppsaldo 0 lõppsaldo 3000
Pärast sulgemiskandeid on tulu- ja kulukontode saldod nullitud. Järgmisel majandusaastal
avatakse üksikud tulu- ja kulukontod uuesti.
Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Kõik aktiva- ja
passivakontod on püsivkontod. Püsivkontosid ei suleta arvestusperioodi lõpul vaid arvutatakse
nende kontode lõppsaldod. Püsivkontod kajastavad raamatupidamiskohustuslase varasid,
kohustusi ja omakapitali kontode lõppsaldode arvutamise kuupäeval – bilansipäeval. Püsivkontode
saldod kantakse üle järgmise arvestusperioodi samade kontode algsaldodeks.
1.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine
Kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud mõningad erandid, peavad finantsarvestust
pidama tekkepõhiselt. Tekkepõhine arvestus eeldab majandustehingute kahekordset kirjendamist.
Kahekordese kirjendamise puhul toimunud majandustehing kirjutatakse samas summas ühe (või
osadena mitme) konto deebetisse ja teise konto (või osadena mitme konto) kreeditisse.
Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse kindlaks teostatud
majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Raamatupidamislausendid jagunevad
lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe
konto kreedit. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme
konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kõigis
raamatupidamislausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de)
kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne
kirjendamine on isekontrolliv meetod. Kui raamatupidamislausendi koostamisel on tehtud viga, on
finantsarvestuslik tasakaal rikutud. Kahekordese kirjendamise puhul saab koheselt selgitada välja
ka majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata.
9
Seost, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tulemusena nimetatakse nende kontode
korrespondeeruvuseks.
Majandustehingute kirjendamise võimalused:
Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse;
Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse;
Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse;
Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse.
Näide: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse
Majandustehing – müügiarve laekumine panka, 1200 eurot
Raamatupidamislausend:
D: Pank 1200 K: Ostjate võlg 1200
Pank Ostjate võlg DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
1200 1200
Näide: ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse
Majandustehing – koostati ja esitati müügiarve osutatud teenuse eest, 1200 eurot, sealhulgas
käibemaks
Raamatupidamislausend:
D: Ostjate võlg 1200 K: Müügitulu 1000 K: Käibemaks 200
Ostjate võlg Müügitulu Käibemaks DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT 1200 1000 200
Näide: mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse
Majandustehing – saadi arve (kuluarve) saadud teenuse eest, 1200 eurot, sealhulgas
käibemaks
10
Raamatupidamislausend:
D: Kaubad, teenused 1000 D: Käibemaks 200 K: Tarnijatele tasumata arved 1200
Kaubad, teenused Käibemaks Tarnijatele tasumata arved DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
1000 200 1200
Näide: Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse
Majandustehing – töötaja töötasu arvestus 1200 eurot kalendrikuu eest
Raamatupidamislausend:
D: Palgakulu 1200,00 D: Töötuskindlustusmakse (TKM) kulu 12,00 D: Sotsiaalmaksu kulu 396,00 K: Võlgnevus töövõtjatele 940,32 K: Sotsiaalmaks 396,00 K: Tulumaks 211,68 K: Töötuskindlustusmakse 36,00 K: Kogumispensioni makse 24,00
Palgakulu TKM kulu Sotsiaalmaksu kulu DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT 1200 12 396
Võlgnevus töövõtjatele Sotsiaalmaks Füüsilise isiku tulumaks DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
940,32 396 211,68
Töötuskindlustusmakse Kogumispensioni makse DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT
36 24
1.1.4. Amortisatsioon
Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara
amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol
akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks.
Amortisatsiooni meetodid
Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest
ajaühikus
Lihtsustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud
meetod)
Näide: Soetusmaksumus 10000 eurot. Kasulik eluiga 10 aastat.
eurot summaiooniamortisats Aastane 100010
10000
11
Näide: Soetusmaksumus 10000 eurot. Amortisatsiooninorm 10% aastas.
Lineaarne meetod – põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus (vähelevinud
meetod, sest raskendatud on likvideerimismaksumuse prognoosimine kasutusaja lõpus)
(1)
Näide: Soetusmaksumus 10000 eurot. Kasulik eluiga 10 aastat. Likvideerimismaksumus
kasutusaja lõpus 2 000 eurot.
Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse suuremad
amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul järk-järgult vähenevad. Väidetavalt
esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab vähendada suurem amortisatsioonikulu
(amortisatsiooni maksukilp). Väga harva kasutatav meetod.
Progressiivne meetod – amortisatsioonisumma on kasutusaja esimesel aastal kõige väiksem
ja kasutusaja viimasel aastal kõige suurem. Meetodit kasutatakse väga harva. Sobib tulude ja
amortisatsioonikulude omavaheliseks tasakaalustamiseks. Sobilik kasutada istanduste puhul, kus
esimestel aastatel on saagid ja seega ka tulud madalamad ja lõpuaastatel saagid ja tulud suuremad.
Kalkulatiivne meetod – põhivara soetusmaksumus prognoositakse tema eluea lõpuks.
Amortisatsiooni arvutatakse prognoositud soetusmaksumuselt. Väga harva kasutatav meetod.
Masintunni meetod – lähtub põhivara (masinad, seadmed) kasutamise intensiivsusest.
Antud juhul on amortisatsioon muutuvkulu, mis sõltub otseselt põhivara kasutamisest. Aastase
amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku.
A. arvutatakse normatiivne kulum ajaühikus, selle mõõtühikuks on eurot/masintunnis.
Normatiivne kasutusaeg masintundides on määratud tootjafirma poolt.
(2)
Näide: Põhivara soetusmaksumus 10 000 eurot. Kasutusaeg masintundides 20160.
Normatiivne kulum ajaühikus = 10000 / 20160 = 0,496 eurot/tunnis
B. arvutatakse amortisatsiooni aastasumma.
Amortisats. aastasumma = normatiivne kulum ajaühikus * aastane kasutusaeg masintundides
eurot summaiooniamortisats Aastane 1000%10*10000
gaastatesekasutusaenormatiivn
uslõppmaksumumussoetusmaks summaiooniamortisats Aastane
eurot summaiooniamortisats Aastane 80010
200010000
gekasutusaenormatiivn
sumusasoetusmakpõhiajaühikus kulum eNormatiivn
var
12
Näide: Normatiivne kulum 0,496 eurot/tunnis. Aastane kasutusaeg 2016 masintundi.
Amortisatsiooni aastasumma = 0,496 * 2016 = 999,9 eurot
Toodangumahu meetod – arvutamise aluseks normatiivne kulum tooteühikule.
Amortisatsioon on muutuvkulu, mis sõltub otseselt toodetud tooteühikute arvust. Aastase
amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku.
A. arvutatakse normatiivne kulum tooteühikule
(3)
Näide: Põhivara soetusmaksumus 10000 eurot. Planeeritud toodangu kogumaht
kasutusperioodil 201600 ühikut.
Normatiivne kulum = 10000 / 201600 = 0,0496 eurot/tooteühikule
B. arvutatakse amortisatsiooni aastasumma
Amortisatsiooni aastasumma = normatiivne kulum tooteühikule * aastane toodangumaht
Näide: Normatiivne kulum 0,0496 eurot/tooteühikule. Aastane toodangumaht 20160
tooteühikut.
Amortisatsiooni aastasumma = 0,0496 * 20160 = 999,9 eurot
1.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine
Immateriaalset põhivara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest alates ning
seda tehakse kuni vara kasuliku tööea lõpuni. Immateriaalne põhivara on vara, millel puudub
füüsiline substants (litsentsid, frantsiisid, kaubamärgid, tarkvara jne).
Immateriaalsete põhivarade tööea hindamisel tuleb arvestada järgmiste teguritega:
seadusandlikud või lepingulised tingimused, mis võivad piirata vara kasutusiga;
moraalne vananemine;
nõudluse muutus;
immateriaalne põhivara võib koosneda mitmest erineva tööeaga komponendist.
Immateriaalsete põhivarade lõpetamismaksumus on üldjuhul null. Immateriaalsed põhivarad
amortiseeritakse Eestis tavaliselt viie aasta jooksul. Erandina võib mõne immateriaalse põhivara
ühiku amortisatsiooniperioodiks kehtestada kuni kakskümmend aastat. Erandina käsitatakse
olukorda, kus immateriaalse vara kasutamise lepingute tähtaeg ületab viie aastast perioodi.
Immateriaalsete põhivarade amortiseerimisel kasutatakse tavaliselt lineaarset meetodit, kusjuures ei
ole välistatud ka teiste meetodite kasutamine kui need on õiglasemad. Immateriaalsed põhivarad
kajastatakse bilansis reeglina jääkmaksumuses. Igal amortisatsiooniperioodil vähendatakse
amortisatsioonikulu summa võrra vastava immateriaalse põhivaraühiku soetusmaksumust.
1.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine
Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase (majandusüksuse) kõigi kontode nimetuste ja
kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete
kirjendamiseks. Ei ole ühtset ja standardiseeritud raamatupidamiskohustuslasele kehtestatud
kontoplaani. Iga raamatupidamiskohustuslane võib koostada kontoplaani ise, võttes arvesse, et
dilutusperiooogumahtkasvtoodangukplaneerita
sumusasoetusmakpõhiletooteühiku kulum eNormatiivn
var
13
seda saaks kasutada aastaaruande, statistiliste aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks
ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks. Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase
raamatupidamise sise-eeskirjade lisa.
Kontoplaani koostamisel lähtutakse:
majandusüksuse põhitegevusest ning majandustehingute olemusest;
majandusüksuse klientide ja kreeditoride arvust ning asukohast;
majandusüksuse tulude liikidest ja tulude struktuurist;
majandusüksuse kulude liikidest ja kulude struktuurist;
majandusüksuses kasutatavatest aruandeskeemidest.
Raamatupidamiskohustuslane võib avada ja kasutada piiramatut arvu kontosid.
Majandustehingu kirjendamiseks vajaliku konto loomist nimetatakse konto avamiseks. Kontode
hulk peaks olema optimaalne. Liiga suur kontode arv muudab neis orienteerumise keerukaks, on
töömahukas ja võib põhjustada vigu. Liiga väike kontode arv nõuab aga täiendavaid arvutusi
majandustegevuse tulemuste analüüsimisel. Kontode nimetused võivad, kuid ei pea ühtima
vastavate bilansikirjete nimetustega.
1.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne4
Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse
väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks
registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub
tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras.
Süstemaatiliseks registriks on pearaamat, kus majandustehingud registreeritakse kontode lõikes.
Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse võib koondada ühte registrisse – žurnaal-pearaamatusse,
kui majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine
koronoloogilises järjestuses. Käesolevas peatükis antakse selgitused majandustehingute
registreerimiseks ühtses registris – žurnaal-pearaamatus.
Järgnevas žurnaal-pearaamatu näites on algdokumentide alusel raamatupidamisregistrisse
kirjendatud neli majandustehingut.
Majandustehing 1. Raamatupidamiskohustuslase poolt osutati teenus (tulu), 120 eurot,
sealhulgas käibemaks, alus arve.
Raamatupidamislausend:
D: Ostjate võlg 120 K: Müügitulu 100 K: Käibemaks 20
Majandustehing 2. Raamatupidamiskohustuslane sai oma ettevõtlusega seotud teenust (kulu),
60 eurot, sealhulgas käibemaks, alus arve.
4 Raamatupidamise seadus, RT I 2002, 102, 600 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
14
Raamatupidamislausend:
D: Teenuste kulu 50 D: Käibemaks 10 K: Tarnijatele tasumata arved 60
Majandustehing 3. Raamatupidamiskohustuslase pangakontole laekus ostja poolt tasumata
arve (summa on kajastatud algsaldos), 350 eurot, algdokument panga arvelduskonto väljavõte.
Raamatupidamislausend:
D: Pangakonto 350 K: Ostjate võlg 350
Majandustehing 4. Raamatupidamiskohustuslane tasus tarnijale tasumata arve (summa on
kajastatud algsaldos), 150 eurot, algdokument panga maksekorraldus.
Raamatupidamislausend:
D: Tarnijatele tasumata arved 150 K: Pangakonto 150
Kalendrikuu. A. Raamatupidamiskohustuslase žurnaal – pearaamat
Jrk
nr
Kuupäev Kirjendi
sisu
Dok
nr
Käive Pank Ostjad Tarnijad KM Müügitulu Kulu Osakap
D K D K D K D K D K D K D K
ALGSALDO 2300 350 150 0 0 0 2500
1. 02.01.A Osutati
teenus
1 120 120 20 100
2. 03.01.A Saadi
teenus
7 60 60 10 50
3. 04.01.A Ostja
tasus arve
33 350 350 350
4. 05.01.A Tasuti
tarnijale
11 150 150 150
31.01.A Käibed kokku 680 350 150 120 350 150 60 10 20 0 100 50 0 0 0
31.01.A LÕPPSALDO 2500 120 60 10 100 50 2500
Konto perioodi käibesse ei arvutata algsaldot!
lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive
DK (deebetkäive 350+120+150+10+50) 680 KK (kreeditkäive 150+350+60+20+100) 680
DLS (deebetlõppsaldo 2500+120+50) 2670 KLS (kreeditlõppsaldo 60+10+100+2500) 2670
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase
finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase
15
vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil (pilt) (Lisa 1). Bilansikirjete summad
moodustuvad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) aktiva ja passivakontode lõppsaldodest.
Bilansi aktiva moodustub varakontode lõppsaldodest ja passiva moodustub kohustuste ja
omakapitali kontode lõppsaldodest. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid
avaldada summeeritult. Tulenevalt raamatupidamise seaduses toodud bilansikirjete nimetustest
võib bilansikirjete nimetusi täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete
alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele.
Joonis 3. Bilansi skeem
Järgnevas näites on toodud raamatupidamiskohustuslase bilanss tuginedes eeltoodud
žurnaal-pearaamatu saldodele. Ülevaatlikustamise eesmärgil on eelolevas registris jäetud välja
tulude-kulude koondamine ja aruandeperioodi kasumi kirjendamine. Bilansikirje Aruandeperioodi
kasum on leitud müügitulu konto perioodi käibe ja kulukonto perioodi käibe vahena, mis on 50
eurot.
Raamatupidamiskohustuslase BILANSS
31.12.A 31.01.A1
AKTIVA (varad)
Pank 2300 2500
Ostjate tasumata arved 350 120
AKTIVA (varad) KOKKU 2650 2620
PASSIVA (kohustused ja omakapital)
Kohustused
Tarnijatele tasumata aved 150 60
Käibemaks 0 10
Kohustused kokku 150 70
Omakapital
Osakapital 2500 2500
Aruandeperioodi kasum 0 50
Omakapital kokku 2500 2550
PASSIVA (kohustused ja omakapital) KOKKU 2650 2620
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või
kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude
saavutamiseks tehtud kulusid. Tulenevalt tekkepõhisest arvestusprintsiibist ei näita kasumiaruandes
toodud arvud raha tegelikku laekumist ja väljaminekut. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest
kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande
kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode
perioodi käivete summadest. Kasumiaruande koostamiseks on kehtestatud kaks skeemi,
Kasumiaruande skeem 1 (Lisa 2) ja Kasumiaruande skeem 2 (Lisa 3). Kasumiaruande skeemi
valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate
VARA (bilansi aktiva) = KOHUSTUSED (bilansi passiva) + OMAKAPITAL (bilansi passiva)
16
majandusüksuse majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat
antud tegevusvaldkonnas. Kasumiaruande skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi
(tööjõukulud, amortisatsioon jne), Kasumiaruande skeem 2 rühmitab kulude nende funktsiooni
järgi majandusüksuses (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid
jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. Kumba kasumiaruande skeemi raamatupidamiskohustuslane
kasutab, otsustatakse igas majandusüksuses eraldi ja kehtestatakse raamatupidamise sise- eeskirjaga.
Kasumiaruande skeemi 1 kasutatakse sagedamini väiksemates majandusüksustes ja teenindusega
seotud majandusüksustes, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja
amortisatsioonikulud ning puudub vajadus nende kulude jagamiseks eri funktsioonide vahel.
Järgnevas näites on toodud raamatupidamiskohustuslase kasumiaruanne, tuginedes eeltoodud
raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) tulu ja kulukonto arvestusperioodi käivetele.
Kasumiaruanne täpsustab bilansikirjel „Aruandeperioodi kasum“ saadud tulemust. Kasutatud on
kasumiaruande skeemi 1.
Raamatupidamiskohustuslase KASUMIARUANNE
01-31.01.A
ÄRITULUD
Müügitulu 100
Äritulud kokku 100
ÄRIKULUD
Ostetud kaubad ja teenused 50
Ärikulud kokku 50
Ärikasum (-kahjum) 50
Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 50
1.2. Maksustamise põhialused5
Käesolevas peatükis antakse ülevaatlikult algteadmised maksustamise põhialustest ja
valikuliselt riiklikest maksudest, millega ettevõtluses kokku puututakse. Kuna kõik järgnev
käesolevas peatükis on ülevaade maksukorralduslikest alustest ja maksudest, tuleb igal konkreetsel
juhul täpsemat informatsiooni ja teavat vaadata viidatud allikatest.
Maksu mõiste. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi
või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks
maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele
seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene
vastutasu maksumaksja jaoks.
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud:
riiklikest maksudest ning
5 Maksukorralduse seadus RT I 2002, 26, 150 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
17
seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest
kohalikest maksudest.
Riiklikud maksud on:
tulumaks;
sotsiaalmaks;
maamaks;
hasartmängumaks;
käibemaks;
tollimaks;
aktsiisid;
raskeveokimaks.
Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike
maksude seaduses sätestatud tingimustele.
Maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse:
kogumispensionide maksele:
töötuskindlustusmaksele:
saastetasule;
vee erikasutusõiguse tasule;
maavara kaevandamisõiguse tasule;
Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult
seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu
määrustes sätestatud määrades ja korras.
Maksuseaduses sätestatakse:
maksu nimetus;
maksu objekt;
maksumäär;
maksumaksja;
maksu saaja või laekumise koht;
maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood;
maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused;
võimalikud maksusoodustused.
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on
valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
Maksukohustuslane on:
maksumaksja;
maksu kinnipidaja;
muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja
maksukohustuse eest.
18
Maksumaksja on:
füüsiline isik või
juriidiline isik või
riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud
maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja
mitterahalisi kohustusi.
Maksu kinnipidaja on:
füüsiline isik või
juriidiline isik või
riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud
teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri
pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud
rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
1.2.1. Tulumaks6
Maksu objekt. Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega
lubatud mahaarvamised. Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused.
Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse poolt tehtud
kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja
väljamaksed.
Maksumaksja. Tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes
saab maksustamisele kuuluvat tulu. Tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist
juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti
riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi. Tulumaksu
maksjaks on ka residendist juriidiline isik.
Maksustamisperiood, maksumäär. Füüsilise isiku tulumaksu maksustamisperiood on
kalendriaasta. Muudel juhtudel tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksu määr
on 21%.
Residendist füüsilise isiku tulu. Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt
maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
palgatulu;
ettevõtlustulu;
kasu vara võõrandamisest;
renditulu ja litsentsitasud;
intressid, dividendid;
pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud;
kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist
Palgatulu. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või
avalikule teenistujale, sealhulgas:
palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu;
6 Tulumaksuseadus RT I 1999, 101, 903 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
19
avaliku teenistuse seaduse alusel makstav puhkusetoetus;
töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis;
kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis;
haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel
makstud töö- või teenustasu ning kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või
kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest. Residendist füüsilise isiku
maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot (144 eurot kalendrikuus).
Tulumaksu kinnipidaja on:
residendist juriidiline isik;
riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja;
samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb
füüsilisele isikule või mitteresidendile tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.
Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu vastavalt
sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Residendist füüsilise isiku
maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1
ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kogumispensioni maksed.
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse
alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama Maksu-
ja Tolliametile tähtpäevaks maksudeklaratsiooni.
1.2.2. Sotsiaalmaks7
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks
maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele seaduses ettenähtud korras,
suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult,
kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt. Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär
kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega (2011. aastal 278,02 eurot).
Maksuobjekt. Sotsiaalmaksu makstakse:
töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;
avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses
pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt;
füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku
lepingu alusel makstud tasudelt;
erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning
erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;
eelpoolnimetamata seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt
tasudelt.
7 Sotsiaalmaksuseadus RT I 2000,102, 675 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
20
Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt ja sotsiaalmaksuga maksustamise
periood on kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga
maksustamise periood on kalendriaasta.
1.2.3. Töötuskindlustusmakse8
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on:
tööturuteenuste osutamine;
tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine;
kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline
kompenseerimine;
töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise
hüvitamine koondamise korral;
töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
Kindlustatu on:
töötaja,
avalik teenistuja,
võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik
Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, ku i nad
on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.
Seaduse mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on:
füüsilisest isikust ettevõtja;
notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti
vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses, keda käsitatakse
maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses, kellele ei
laiene töölepingu seadus.
Töötuskindlustusmakse ja makse maksja. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik
töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
kindlustatu;
tööandja.
Tööandja seaduse tähenduses on:
residendist juriidiline isik;
riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule väljamakseid;
tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana
tegutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule väljamakseid.
Töötuskindlustusmakse objekt, töötuskindlustusmakse määr. Töötuskindlustusmakset makstakse
kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud
8 Töötuskindlustuse seadus RT I 2001, 59, 359 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
21
töötuskindlustusmakse määras. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alates 01.01.2013.a. on
2,0 protsenti ja tööandja töötuskindlustusmakse määr on 1,0 protsenti eelnimetatud summadelt.
Töötuskindlustusmakse maksmise kord. Tööandja on kohustatud:
arvestama ja kinni pidama kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta;
maksma tööandja töötuskindlustusmakseid;
üle kandma maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti
pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja
esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele vastava deklaratsiooni.
Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad
töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse sendi täpsusega. Töötuskindlustusmaksele
rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Tööandja suhtes kohaldatakse
maksukorralduse seaduses maksukohustuslase kohta sätestatut.
1.2.4. Kogumispensioni makse9
Kogumispensionide seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise
tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused
pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Kohustatud isik on
residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või
kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni
makset.
Makse objekt:
töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;
avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses
pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt;
füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku
lepingu alusel makstud tasudelt;
Makse tasumise periood on kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse
tasumise periood kalendriaasta. Makse määr on 2%.
1.2.5. Käibemaks10
Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud KM seadusest
tulenevatel erijuhtudel. Käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus ning
kauba või teenuse omatarve. Käibemaksu kogutakse osadena, mahharvamise süsteemi abil,
kusjuures maksukohustuslased saavad oma käibemaksuvõlgnevusest maha arvata selle
maksusumma, mille nad on maksnud või peavad maksma teistele maksukohustuslastele oma
9 Kogumispensionide seadus RT I 2004, 37, 252 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
10 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
22
majandustegevuseks vajalike ostude eest. See mehhanism tagab maksu sõltumatuse, hoolimata
sellest, mitu tehingut tehakse.11
Käibemaksu objekt on:
käive, välja arvatud maksuvaba käive;
kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import.
Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline
isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima
maksukohustuslasena.
Käibe tekkimise, kauba importimise ja teenuse saamise aeg. Käive on tekkinud või teenus on saadud
päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või
täielik maksmine;
Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Käibe ja saadava teenuse
maksustatava väärtuse moodustab kauba või teenuse müügihind.
Maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib, kui isiku tehtavate tehingute, välja arvatud
põhivara võõrandamine, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot. Sellel
hetkel tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena
registreerida.
Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile
maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Käibemaksusumma arvutamine. Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma
on maksustamisperioodil tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha
arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on maksukohustuslase
poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv
käibemaks. Maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni
esitamise kuupäevaks. Käibemaks laekub riigieelarvesse.
11 Zeiger, P., Käibemaks ja selle rakendamise praktilisi probleeme, Doktoriväitekiri, Tartu 2005
23
2. VÄLJAMAKSMISELE KUULUVA TÖÖTASU ARVUTAMINE JA MAKSUARVESTUS12
Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja
maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu
makstakse rahas. Töötasu või palgatulu mõiste ja tema koostisosad on lahti kirjutatud alapeatüki
1.2.1. Tulumaks juures. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamise juures on vajalik teada
kalendrikuu jooksul tehtud töö eest kokku arvutatud tasu ehk nn. brutotöötasu ja sellest tehatavid
mahaarvamisi. Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks,
kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse.
Näide: Töötaja töölepinguga kokkulepitud tasu on 1000 eurot kalendrikuus. Tööandja
ühekordese korraldusega on lubatud tööülesannete eeskujuliku täitmise eest maksta töötajale
kalendrikuus lisatasu 100 eurot. Kokku on töötajale arvutatud töötasu 1100 eurot. Tööandja
kohustus on arvestada ja töötaja töötasust kinni pidada ja maksuhaldurile üle kanda ettenähtud
maksud ja maksed ning arvestada ja maksta tööandja poolt tasumisele kuuluvad maksud ja maksed.
Töötaja tulumaksuga maksustatavat töötasu vähendab ka maksuvaba tulu 144 eurot kalendrikuus
(1728 eurot aastas). Siinjuures tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et maksuvaba tulu arvestamiseks
tööandja poolt peab tööandjal olema töötaja kirjalik avaldus maksuvaba tulu mahaarvamiseks
maksustatavast tulust. Seda seetõttu, et ainult ühe tööandja juures saab rakendada maksuvaba tulu.
Töötades samaaegselt ka teis(t)e tööandja(t)e juures, ei ole nendel õigust maksuvaba tulu rakendada
tulumaksuga maksustatava tulu arvutamisel, kui seda on juba ühe tööandja juures tehtud. Antud
näite puhul eeldatakse, et töötaja on liitunud ka kogumispensioni maksetega.
Kinnipidamisele kuuluvate maksude, maksete, väljamaksmisele kuuluva töötasu ja tööandja
maksukohustuse arvutamise arvutuskäik on järgmine:
1. Kogumispensioni makse arvutamine 1100 * 2,0% = 22,00 eurot
2. Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvutamine 1100 * 2,0% = 22,00 eurot
3. Tulumaksuga maksustatava summa leidmine 1100 – 22 – 22 – 144 = 912,00 eurot
4. Tulumaksu arvutamine 912 * 21,0% = 191,52 eurot
5. Väljamaksmisele kuuluva summa leidmine 1100 – 22 – 22 – 191,52 = 864,48 eurot
6. Tööandja töötuskindlustusmakse arvutamine 1100 * 1,0% = 11,00 eurot
7. Tööandja sotsiaalmaksu arvutamine 1100 * 33,0% = 363,00 eurot
Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust
kinnipeetavate maksude ja maksete summad. Selleks arvutatakse välja kõigepealt kas
kogumispensioni makse või kindlustatu töötuskindlustusmakse, järjekord antud juhul ei ole oluline,
kuna mõlemad maksed arvutatakse kokku arvutatud töötasult. Eeltoodu on esitatud ülaltoodud
arvutuskäigu ridadel 1 ja 2. Seejärel leitakse tulumaksuga maksustatav summa, milleks töötasust
lahutatakse kogumispensioni makse summa, kindlustatu töötuskindlustusmakse summa ja
12 Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
24
maksuvaba tulu, vt arvutuskäigu rida 3. Tulumaksu summa leitakse tulumaksuga maksustava
summa korrutamisel tulumaksumääraga, arvutuskäigu rida 4. Kui on leitud kõik töötasust
kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed, lahutatakse töötasust nende summad ja nii leitakse
väljamaksmisele kuuluv töötasu, arvutuskäigu rida 5.
Eeltoodu puudutas töötaja töötasust kinnipeetavaid makse ja makseid. Lisaks sellele on
tööandjal kohustus arvutada tööandja poolt tasumisele kuuluvad maksud ja maksed, mida ei peeta
kinni töötaja töötasust, vaid need on tööandja kulu. Nendeks on tööandja töötuskindlustusmakse,
mille väljaarvutamine on toodud arvutuskäigu real 6 ja sotsiaalmaks, mis on arvutuskäigu real 7.
Raamatupidamislausendi koostamisel tuleb tuleb palgakuluna arvestada töötajale kokku
arvutatud töötasuga, millest ei ole kinni peetud ettenähtud makse ega makseid, sest sellised maksud
ja maksed on töötaja kohustus, milles tööandjal on ainult nende kinnipidamise ja maksuhaldurile
ülekandmise kohustus (lausend rida 1). Sellised maksud ja maksed ei ole tööandja kulu vaid
tööandja kuluna on need juba palgakulus. Eraldi on tööandja kulu tööandja poolt tasumisele
kuuluv töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaks (lausend rida 2 ja 3).
Tööandja võlgnevus töötajale on töötasu summa, millest tööandja on kinni pidanud ja
kohustub maksuhaldurile üle kandma: a) tulumaks (lausend rida 6), b) kindlustatu
töötuskindlustusmakse (sisaldub lausendi rea 7 summas) ja c) kogumispensioni makse (lausendi
rida 8).
Seoses töötasu arvestamisega töötajale tekib tööandjal kohustus töötaja töötasult arvutada ja
maksuhaldurile üle kanda sotsiaalmaks (lausendi rida 5) ja tööandja töötuskindlustusmakse
(sisaldub lausendi rea 7 summas).
Raamatupidamislausend:
1. D: Palgakulu 1100,00 2. D: Töötuskindlustusmakse kulu 11,00 3. D: Sotsiaalmaksu kulu 363,00 4. K: Võlgnevus töövõtjatele 864,48 5. K: Sotsiaalmaks 363,00 6. K: Tulumaks 191,52 7. K: Töötuskindlustusmakse 33,00 8. K: Kogumispensioni makse 22,00
25
Kordamisküsimused
1. Mis on finantsarvestuse ülesandeks, millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest
tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel?
2. Loetle raamatupidamise korraldamise põhinõuded.
3. Mis on majandustehing ja millised kohustused kaasnevad raamatupidamiskohustuslasel
seoses majandustehingu toimumisega?
4. Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus?
5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust.
6. Kuidas arvutatakse konto käive?
7. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo?
8. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid.
9. Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan?
10. Selgita raamatupidamiskohustuslase majandustehingu, raamatupidamise algdokumendi,
kontode ja raamatupidamisregistri omavahelisi seoseid.
11. Raamatupidamisregistrid, bilanss ja kasumiaruanne, selgita nende vajadust ja iseloomusta
nende omavahelisi seoseid.
12. Majandustehing – müügiarve laekumine panka, 1400 eurot. Koosta
raamatupidamislausend.
13. Majandustehing – koostati ja esitati müügiarve osutatud teenuse eest, 2400 eurot,
sealhulgas käibemaks. Koosta raamatupidamislausend.
14. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu?
15. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel?
16. Millised maksud ja maksed kuuluvad töötasult arvutamisele ja maksmisele tööandja poolt?
26
Lisa 1. Bilansiskeem
Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist,
võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti
võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele
ja loetavusele.
Aktiva (varad)
Käibevara
Raha
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
Ettemaksed teenuste eest
Kokku
Varud
Tooraine ja materjal
Lõpetamata toodang
Valmistoodang
Müügiks ostetud kaubad
Ettemaksed varude eest
Kokku
Käibevara kokku
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalne põhivara
Maa
Ehitised
Masinad ja seadmed
Muu materiaalne põhivara
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed
Kokku
Immateriaalne põhivara
Firmaväärtus
Arenguväljaminekud
Muu immateriaalne põhivara
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Kokku
Põhivara kokku
Aktiva (varad) kokku
Passiva (kohustused ja omakapital)
Kohustused
Lühiajalised kohustused
27
Laenukohustused
Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
Konverteeritavad võlakohustused
Kokku
Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijatele
Võlad töövõtjatele
Maksuvõlad
Muud võlad
Saadud ettemaksed
Kokku
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
Konverteeritavad võlakohustused
Kokku
Muud pikaajalised võlad
Pikaajalised eraldised
Pikaajalised kohustused kokku
Kohustused kokku
Omakapital
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses
Ülekurss
Oma osad või aktsiad (miinus)
Kohustuslik reservkapital
Muud reservid
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Omakapital kokku
Passiva (kohustused ja omakapital) kokku.
28
Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1
Müügitulu
Muud äritulud
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel
Kaubad, toore, materjal ja teenused
Muud tegevuskulud
Tööjõukulud
palgakulu
sotsiaalmaksud
pensionikulu
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Muud ärikulud
Ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud
finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
intressikulud
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
muud finantstulud ja -kulud
Kokku finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
Tulumaks
Aruandeaasta kasum (kahjum)
29
Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2
Skeem 2
Müügitulu
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
Brutokasum (-kahjum)
Turustuskulud
Üldhalduskulud
Muud äritulud
Muud ärikulud
Ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud
finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
intressikulud
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
muud finantstulud ja -kulud
Kokku finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) enne maksustamist
Tulumaks
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Kasutatud kirjandus ja informatsiooniallikad
Tikk., J. Finantsarvestus, Valgus 2003
Zeiger, P., Käibemaks ja selle rakendamise praktilisi probleeme, Doktoriväitekiri, Tartu
2005
Kogumispensionide seadus, RT I 2004, 37, 252 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Maksukorralduse seadus, RT I 2002, 26, 150 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Raamatupidamise seadus, RT I 2002, 102, 600 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Sotsiaalmaksuseadus, RT I 2000,102, 675 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Tulumaksuseadus, RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega
Töötuskindlustuse seadus, RT I 2001, 59, 359 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega