Frangi riikMarie Pärna 10. klass

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi

riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France).

Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech

I juhtimisel enamiku Galliast.

V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Erinevalt paljudest teistest

germaanlastest olid frangid toona veel paganad. Kuid 495. aasta paiku lasi Chlodovech end koos

kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale . Kuna frankidel ja roomlastel

usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma

vaimulikkonnale, kes koos aristokraatiaga nägi frankides liitlast teiste, ariaanlikku (Arianism ehk

ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool, mis sai nime

Aleksandria presbüteri Areiose järgi) ristiusku pooldavate germaanlaste vastu .

VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes . Kuninglik

suguvõsa käsitas riiki kui perekondlikku varandust , mis tuli pärast kuninga surma

poegade vahel ära jagada. Sellega kaasnesid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel.

Aja jooksul kujunesid riigis üksteisest suhteliselt sõltumatud suured piirkonnad.

Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele

majordoomustele . Nood valitsesid piirkondi oma arvukate sõltlaste toel ning vajaduse

korral ka välisvaenlaste või teine-teise vastu sõda pidades.

•V saj lõpul oli Frangi riik kõige võimsam.

•Kuningate asemel olid majordoomused-kuningate kojaülemad.

•8. saj sai Frangi riigi kuningaks majordoomus Pippin.

Kuningas Pippin Lühike

Pippini järel sai kuningaks tema poeg Karl Suur (valitses 768-814 )

Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk

Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa

suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite

järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe

jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase

Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne ). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa.

Kuningaks saamine - kroonimine

Karl Suure kroon

Karl Suure riik

Karl Suure troon Aachenis

Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwiq Vaga valitsusajal (814-840).

Karli pojapojad aga jagasid riigi aastal 843 pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni

kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riik, Ida-Frangi riik ja Lõuna-Frangi riigiks . Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Pransuse kuningriik,

Lõuna-Frangi riik aga lagunes sootuks. Keisri tiitel, mis kokkuleppe järgi kuulus Lõuna-Frangi valitsejale , kaotas aga oma senise

autoriteedi.

Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid

sõltumatuteks valdusteks . Lääne-Euroopa killustatust ja kõdusõda kasutasid ära välisvaenlased

. Nii vallutasid islamiusulisedaraablased Põhja-Aafrikale ja Hispaaniale lisaks ka mitu vahemere saart (Sitsiilia, Malta , Kreeka jt.) ning ründasid sealt Lõuna-Euroopa rannikualasid.IX sajandil

muutusid kogu Lääne-Euroopas väga sagedaseks Skandinaaviast lähtuvad viikingite rüüste- ja vallutusretked. IX sajandi lõpul ja X sajandil

lisandusid neile Aasiast oma tänapäeva asulale rännanud ungarlased. Viimaste kiire

ratsavägiterroriseeris aastakümnete vältel paljusid Kesk- ja Lääne-Euroopa maid .

Suurem osa nüüdis-Frangimaast sai Baieri osaks aastal 1803 tänu Baieri liitlassuhetele Napoleoniga.

Kultuuriliselt on see õigest Baierist ("Altbayern", Vana-Baieri) siiski paljuski erinev. Iidset nime hakati

taaskasutama aastal 1837 Ludwig I poolt. natsiajastul oli Baieri jagatud mitmeks gauks,

sealhulgas Frangimaa ja Maini-Frangimaa.Kuigi Vana-Baieri on ülekaalukalt katoliiklik, on

Frangimaa mitmekesisem. Alam-Frangimaa ja Ülem-Frangimaa lääneosa (Bamberg, Lichtenfels,

Kronach) on valdavalt katoliiklikud, samas enamus Kesk-Frangimaast ja Ülem-Frangimaa idaosa

(Bayreuth, Hof, Kulmbach) on valdavalt protestantlikud (Evangeelne Kirik Saksamaal). Kesk-

Frangimaal Fürthis oli ajalooliselt (enne natsiajastut) suur juudi kogukond; siin on sündinud

Henry Kissinger

Tänan kuulamast !