Download pdf - Infosarv 2014 juuli

Transcript
Page 1: Infosarv 2014 juuli

Juuli 2014

Omniva siseleht | nr 56

koht tõepoolest väärivad seda. Isegi

need pered, kus kahe päeva pärast

on ees ootamas esimene koolipäev,

ei pea peost ilma jääma, sest kind-

lasti on seegi kord plaanis panna

käima ööbussid nii Tartusse, Tallin-

nasse, Jõhvi, Narva, Viljandisse kui

Pärnusse. Seega kõik, kes soovivad,

saavad ärgata oma kodus ja oma

voodis.

Omnifestile on oodatud kõik

töötajad ja koostööpartnerid. Re-

gistreerimine ja täpsem info ööbi-

misvõimaluste, osavõtutasu ja

transpordi kohta tuleb juba juuli

esimeste nädalate jooksul. Seniks

saavad kõik endale kalendrites

kinni panna selle suve parima peo

kuupäeva ja kolleegidega vaikselt

läbirääkimisi pidada, kes keda peale

võtab.

Kohtumiseni ajaloo esimesel Om-

nifestil! •

Suvelõpupidu OMNIFEST: Tanel Padar rokib sokid jalast

Omnifest toimub 30. augustil, mis

pidi olema üks väheseid augusti-

kuu ilusa ilmaga päevi. Teatavasti

on just augusti ööd kõige õdusa-

mad ning ka veekogudes on siis vesi

maru soe ja mõnus.

Omnifesti peame sel aastal maa-

lilises Lõuna-Eesti Setomaa Turis-

mitalus Meremäel. Kes käis 2013.

aasta rattaretkel, see mäletab, et

tegemist on just selle imekauni ko-

haga, kus pakuti head sööki, kus oli

suitsusaun soe hommikuni ja kus

uhiuus peotare on kaunistatud ilu-

sate seto motiivides joonistustega.

Omnifesti peaesinejaks on sel

korral Tanel Padar & The Sun.

Samuti on lubaduse andnud oma

tihedas esinemisgraafi kus aega

leida vähetuntud artistidest koos-

nev Omniva kollektiivi punt "Elive"

ning üllatusesinejaid on lisandumas

veelgi.

Kindlasti tasub sel korral kõigil

töötajatel Omnifesti oma silmaga

kaema tulla, sest nii esinejad kui ka

JAANIKA SIIROJA:Inimene veedab oma elust 15,5% tööl

> lk 2

KOGEMUS:Omniva pere kiitis uue nime ja logo heaks

> lk 4

NIPIKAS:Grillimiseks sobivad hästi ka seened ja porgandid

> lk 8

Sel suvel saame kokku, et pidada koos üks suur ja võimas Omnifest. Seal naudime parimat seltskonda, maitsvaid toite ning meeleolukat muusikat. Viimast pakub peaesinejana ei keegi muu kui Tanel Padar & The Sun!

Laulu- ja tantsupeo ametlikud särgid viib pidulisteni Omniva

Ühel juuni alguse varahommikul

veeres autojuht Aivari juhtimisel

Omniva Tallinna Pallasti tänava

peakontori hoovile mürinaga suur

veok rohelise merekonteineriga,

millel oli tabav kiri Evergreen.

Veokeid erineva kaubaga liikus

siin tihti, kuid seekord oli tegemist

väga erilise veosega. Konteineris

olid XXVI laulupeo ja XIX tantsu-

peo „Aja puudutus. Puudutuse

aeg” temaatikaga särgid.

Särgid olid läbi teinud juba pika

teekonna Bangladeshist Eestisse,

kuid nende retk ei olnud veel su-

gugi lõppenud. Virgad kätepaarid

asusid konteinerit kiiresti tühjaks

laadima, et Omniva kullerid ja

kirjakandjad saaksid võimalikult

kiiresti hakata särke tellijateni

toimetama.

“Valisime Omniva koostöö-

partneriks just seetõttu, et neil

on hea üle-eestiline võrgustik,

mis ulatub kõikide tellijateni Ees-

tis,” lausus särgid disaininud

moekunstnik Reet Aus. Soovijad

said särke osta veebipoest ning

Tänavuse laulu- ja tantsupeo ametlikud särgid disainis moekunstnik Reet Aus, need toodeti taaskasu-tuse meetodil suure Aasia rõivatööstuse tootmisjääkidest ning pidulisteni toimetas särgid Omniva.

tellijateni toimetas Omniva sär-

gid tasuta. Eelisjärjekorras tellisid

laulu- ja tantsupeo särke en-

dale üle 10 000 laulja ja tantsija,

kes said need kätte kas pakiau-

tomaadist või postkontorist.

Kokku oli pidulistel valida kuue

eri värvikombinatsiooniga särgi

vahel. Iga särk sai kaunistuseks

ka spetsiaalselt peo tarbeks ku-

jundatud logo tikandi. Algsest

ideest teostuseni jõudmine võttis

disaineril ja tema kolmel abilisel

aega paar kuud.

XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo

„Aja puudutus. Puudutuse aeg”

temaatikaga särgid toodeti suu-

re Bangladeshi rõivatootja Be-

ximco toomisjääkidest. Tegemist

on materjaliga, mis on uute riie-

te masstoodangust üle jäänud.

Taaskasutuse meetodil särke te-

hes säästetakse keskkonda ning

laulu- ja tantsupeosärkide toot-

misel hoiti kokku 91% vett ja 85%

energiat võrreldes sarnase, uuest

materjalist valminud tootega.

Kokkuhoiu mõtteviisi järgiti ka

särkide tootmise protsessis ning

seetõttu valmisid särgid seal,

kust pärineb materjal, ehk Bang-

ladeshis.

Särkide idee ja kujunduse autor

on Eesti moekunstnik Reet Aus.

Tikandid ja logo on tehtud disai-

ner Taavi Varmi poolt. •

Indrek [email protected]

Omnifestile on oodatud kõik töötajad ja

koostööpartnerid.

Page 2: Infosarv 2014 juuli

Infosarv on Omniva siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on

autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse sead-

uses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Omniva loata on keelatud. Toimetusel

on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post [email protected]

Trükk: POS Print

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

Toimetaja: Kelli Talving, 625 7283

Kujundaja: Grete Siim

Tellimine ja levi: Anne-Katrin Esken

Inimene, kes läheb tööle 22-aastaselt ning töötab pensioniikka jõud-

miseni, veedab oma elust 15,5% (ehk umbes 105 000 tundi) tööl. On ka

erandeid, kuid enamasti töötame ikka meeskonnas ja oleme kolleegidest

ümbritsetud. See tähendab, et kolleegidel on oluline roll selles, milliseks

meie tööl veedetud aeg kujuneb.

Läbi aastate on töörahulolu uuringutest ilmnenud, et kolleegid ja ühtse

meeskonna tunne on töötajate jaoks üliolulised.

Mil moel siis sellist mõnusat tiimitunnet kasvatada

ja hoida?

Tihtilugu soovitakse meeskonnatunde loomiseks

korraldada koolitus, ent tegelikult on sünergia saa-

vutamiseks palju erinevaid võimalusi. Kolleegidega

ühe mõnusa ja tiimitunnet kasvatava sündmuse

korraldamine pole üldse keeruline.

Tartu kandekeskuse rahvas tegi hiljaaegu toreda väljasõidu Taevaskotta.

Väga inspireeriv oli kui lihtsalt, ent sisukalt saab midagi koos ette võtta.

Valiti koos vahva looduskaunis koht, igaüks võttis midagi maitsvat kaasa

ning hiljem korraldati vaimukaid mänge.

Võimalusi suvesooja ning Eestimaa ilu kasutamiseks oma meeskonna

hüvanguks on väga palju. Tasub vaid loovus lendu lasta ning ühised ee-

listused ja ideed välja uurida ning seiklus võib alata!

Kas oled tähele pannud, kui palju võib teistelt õppida, kui vaid selleks või-

malus avaneb? Võid täitsa kindel olla, et Sinu kolleegides on peidus palju

enam põnevaid oskusi ja andeid, kui igapäevatöös välja paistab.

Selgita välja, mis on Sinu meeskonnaliikmete huvid ja hobid, mida võiks

ka teistega jagada. Leppige töökaaslastega kokku mõni kena kohtumis-

paik ning korraldage tore töötuba.

Veetke tunnid avastades linna või kaunist looduspaika. Pane eelnevalt

paika ülesande kirjeldus, mis kohad tuleks üles leida ja mis teemaline fo-

tolavastus seal luua tuleks. Jagunege kolleegidega gruppidesse ja minge

nautima loovat fotomatka. Pärast saate üheskoos tehtud fotosid vaada-

ta ja mõnusalt muljetada.

Sport, sport, sport! Jalutamine, jooksmine või miks mitte ka mõni palli-

mäng on ühed soodsamaid sportimise viise, mida saab teha kollektiiv-

selt, ent milleks pole palju ressursse vaja. Koguge kamp kokku ja veetke

üheskoos mõned tunnid aktiivselt liikudes. Seda enam, et meile kui Eesti

kõige sportlikuma ettevõte tiitli omanikule on oluline lipp endiselt kõrgel

hoida!

Ühistalgud on hea võimalus ühendada meeldiv kasulikuga. Heas selts-

konnas saab töö ka kiiremini tehtud. Olgu

selleks siis „Teeme ära“ raames korraldatud

talgud rannajoone koristamiseks või kasvõi

kolleegi talvepuude riita ladumine. Ühistal-

gud on alati heategu kellegi või millegi ja-

oks. Andmisrõõm on alati see kõige suurem

rõõm.

Nautige Eesti kaunist loodust koos matkates! Loodus pakub alati palju

avastamisrõõmu ning ilusaid hetki. Miks mitte nautida neid koos kol-

leegidega? Erinevates Eesti paikades on mitmeid matkaradasid, millest

leiad kindlasti mõne sobiva. Loomulikult võib matkarajal niisama jaluta-

da, kuid miks mitte näiteks ratta seljas läbida? Infot matkaradade kohta

leiad näiteks veebilehelt rmk.ee.

Siin on vaid mõned näited selle kohta, mida meeskonnaga vahvat teha

saab. Piire seab vaid fantaasia! Võttes initsiatiivi ning luues võimalusi

koostegemiseks, saab igaüks meist panustada selleks, et koos oleks hea

ja tore. Ühised ettevõtmised teevad töökaaslastest head sõbrad, kellega

on kindel nii tulest kui ka veest läbi minna. •

„Eesti ühiskond võiks tervikuna paber- ja pdf-arvetelt e-arvetele üleminekuga võita sadu miljoneid eurosid aastas. See teeb iga elaniku kohta mitukümmend eurot kuus.“

Omniva?

Käib töö ja vile koos

Vahet ei ole, kas lähen vanaema sünnipäevale, satun bussi oodates

endise klassivennaga juttu rääkima või trehvan kaua oodatud

kontserti sissepääsu juures sõbrannadega. Iga kord saabub hetk,

kus mulle vaadatakse nõutult otsa ja küsitakse: „Oota… Mis see uus

nimi ongi? Omniva? Kes selle välja mõtles? Miks seda nüüd siis vaja

oli? Nüüd panete kõik postkontorid kinni, jah? Kas Eesti Post polnud

piisavalt hea nimi? Mis kasu sellest kõigest on?“

Ilmselt ei kõla ükski taoline küsimus ühegi Omniva töötaja jaoks

uuena ning sellelaadseid situatsioone on tulemas veel ja veel. Sel-

leks peame kõik valmis olema.

Tegelikult ei ole selgitustöö üldse halb – nii saame endale muutuse

täiesti selgeks ning ühtlasi ei jää ka meie tuttavatel Omniva tulek

segaseks.

Samas olen kohanud ka tuttavaid, kes võtavad minu asemel diskus-

sioonis juhtrolli ja selgitavad kõiki asjaolusid ise. Kirsiks tordil on see,

et Eesti Posti ja Omnivaga on nad kokku puutunud vaid kliendina.

Nad on lihtsalt ühiskonnas toimuvaga kursis ning heaperemeheli-

kult oma ettevõtte käekäigust huvitunud. Oleme ju 100% riigi-

ettevõte, mistõttu on iga Eesti kodanik ka meie omanik.

Lisaks sellele, et suve jooksul tuttavatega Omnivast rääkida, on

suvi hea aeg, millal patareisid laadida ja veidi rohkem tavapärasest

lustida.

Soodsa võimaluse

selleks annavad eri-

nevad suurüritused,

mida on võimalik

külastada. Nii on juba

sel nädalal tulemas laulu- ja tantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse

aeg!“, kus saavad kõik huvilised kaeda ka Eesti Posti telgis toimuvat

ning sealt endale marke või meenemünte soetada. 11.-12. juulil

on juba Omniva rattaretk, kus kõik spordihuvilised saavad ennast

tõestada.

Selle suve suursündmus on aga kindlalt 30. augustil toimuv Om-

nifest, mille peaesineja on Tanel Padar & The Sun. Vähem tähtsaks

ei saa pidada ka meie oma kollektiivist nopitud talentidest moo-

dustatud bänd Elive, kes samuti oma etteaste teeb.

Ilmataat lubab selleks ajaks küll päikest ja sooja, kuid eks me kõik

tea, et talle meeldib vahel ka vimkat visata.

Samas on ju iga asi millekski hea. Nii on tegelikult ka vihmane ja

jahe Eesti suvi täitsa tore. Paduvihm ajab ju tüütud sääsed ära ning

jahedama ilmaga ongi palju parem jalgrattaga sõita.

Ilusat suve!

Kelli Talving

Infosarve toimetaja

Päike paistab palju kõrgemalt, suvi on käes ning seoses puhkustega on tööjuures ka veidi väiksem koormus. On parim aeg, et koos kolleegidega midagi põ-nevat ette võtta. Ühised tegevused kannavad lisaks lõbusale ajaviitele ka olulist rolli meeskonnana kasvamisel ning kolleegide vahelise õlatunde tekkimisel, mis on igapäevatöös määrava tähtsusega.

Kaur Lohk, Äripäev, 17. juuni 2014

Jaanika Siiroja

[email protected]

Võid täitsa kindel olla, et Sinu kolleegides on peidus palju enam

põnevaid oskusi ja andeid, kui igapäevatöös välja paistab. KIRJAKAST

Aleksandr Štšekotin

Omniva tulek ja agar partner

2. juunil, kui meist Omniva sai, läksin Riiga partneritega kohtuma.

Kella 11.00 paiku oligi juba esimene koosolek, kus hakkasin selgi-

tama, et me ei ole enam Eesti Post.

Partneri tegevjuht aga ütles kohe:“ Ma tean juba kõike! Tulin kon-

torisse kell 9.00, lugesin meilile tulnud teavitust ja kui hakkasin

vaikselt aru saama, mis toimub, nägin aknast Omniva kirjadega

kullerautot tulemas.“ •

Selle suve suursündmus on kindlalt 30. augustil toimuv

Omnifest, mille peaesineja on Tanel Padar & The Sun.

Page 3: Infosarv 2014 juuli

3Infosarv | Juuli 2014 | nr 56

2014. aasta teisel poolel muutu-

vad kõik Omniva lauatelefoni pi-

kad numbrid, suur osa lauatele-

fonide lühinumbreid ja mobiilide

lühinumbrid. Internetipõhise-

le telefonisüsteemile üleminek

aitab kulusid kokku hoida ligi

34 000 eurot aastas ning teeb

numbrite süsteemi loogiliseks

ja lihtsaks nii klientidele kui ka

meile.

Täna on ajaloolistel põhjus-

tel Omnivas kasutusel paljude

erinevate algustega numbrid.

Pärast numbrite vahetust on

kõik Omniva lauatelefonide neli

esimest numbrit 6643. See tu-

handene vahemik on broneeri-

tud ainult Omnivale.

Lauatelefoni lühinumbriteks

jäävad pika versiooni neli viimast

numbrit. Pärast lauatelefoni num-

brite vahetamist võtame kasu-

tusele loogika, kus lauatelefoni neli

viimast numbrit moodustavad ka

mobiiltelefoni lühinumbri neli vii-

mast numbrit (kujul 7XXXX).

Ainus lauatelefoninumber, mis

ei muutu, on KTK number 661

6616.

Paralleelselt vanadega keh-

Avasime Miidurannas uuepostkontori

11. juunil avasime Miiduran-

na postkontori Meriväljal, kus

saavad kohalikud elanikud mu-

gavalt oma kodu lähedal pos-

titeenuseid tarbida.

Uue postkontori järgi oli Mii-

duranna piirkonnas suur vaja-

dus, kuna Pirita ja Haabneeme

postkontoritel ei olnud piisavalt

võimalusi nii suure hulga klien-

tide teenindamiseks. Uues ja

avaras Miiduranna postkonto-

ris on kaks kassakohta ning seal

hakkab tööle neli inimest. Het-

kel on pooled töötajatest leitud,

kuid algusaja väiksemad mahud

lubavad meeskonda tasa ja targu

kokku panna.

Tallinna piirkonna juht Iren

Tomski sõnul jäid uue postkon-

tori avamisega paljud asjad vii-

masele minutile, kuid õnneks oli

kõik esmatähtis avamispäevaks

paigas.

„Väga palju ettenägematuid

asjaolusid tuli vahele, kuid õnneks

on meil Omnivas väga abivalmid

inimesed, kellega koos saime kii-

relt ja tõhusalt töö õigeks ajaks

tehtud,“ rääkis Iren ja tõi näiteks,

kuidas Jaanus Miemis IT-st veel

viimasel hetkel saabunud pan-

gaterminale paigaldamas käis.

„Väga suureks abiks oli ka

Nõmme postkontori vastutav

klienditeenindaja Irina Pahhomo-

va, kes tuli avamiseelsel päeval nõu

ja jõuga appi,“ nentis Iren ja lisas,

ilma Irinata oleksid nad ettevalmis-

tustel ilmselt jänni jäänud.

Miiduranna postkontor asub vär-

skelt avatud kaubanduskeskuses

ja on hästi ligipääsetav. Vastava-

tud postkontor asub Meriväljal,

Ranna tee 46a. •

Telefoninumbrid muutuvad aasta teises pooles

tivad juba praegu ka uued

lauatelefoninumbrid ning tööta-

jaid, kelle visiitkaartidele on

trükitud uus number, on võima-

lik sellelt numbrilt täna kätte

saada.

Suve jooksul hakkavad laua-

telefonid välja helistades näi-

tama uut numbrit, kuid vanad

ja uued numbrid toimivad paral-

leelselt aasta lõpuni. Seni saab

sisse helistada nii vanale kui ka

uuele numbrile.

Intranetis muutuvad kõik

numbrid automaatselt.

Uuest aastast lülitatakse va-

nad numbrid välja ning kasutuse-

le jäävad ainult uued numbrid.

Pärast seda kuuleb vana numbri

valinud helistaja automaatvas-

tust, mis juhatab ta uue numbri

kohta info saamiseks Omniva

kliendiinfonumbrile 661 6616.

Automaatvastus on aktiivne ühe

kuu vältel. •

MIS ON MARGI HIND?

2. juunil müüdi 8100 euroga maailma suurimate harulduste hulka kuuluv Eesti mark. Tegemist oli 1-kopikalise Tsaari-Venemaa margi 1919. aastal tehtud Eesti Posti ületrükiga hammastatud eksemplariga.

ALEKSANDR

partnersuhete koordinaator

Štšekotin on Elive vaieldamatu

hingeline liider ja kindlalt kauneim

mees. Ilma tema karismata poleks

Elivet olemas.

Aleksandr on neljandas klassis neli

kuud klaveri eratundides käinud

ning tema lemmikumaks ajaveet-

miseks on karaoke.

Bändis laulab ja mängib klahve.

HENRIK

rakendusadministraator

Kuigi Henrik ise kipub vahel väitma

vastupidist, on ta tegelikult ülimusi-

kaalne ja kohutavalt andekas kitar-

rimängija.

Erinevaid kitarre on Hernikul olnud

juba põhikoolist saati, kuid pillimän-

gu kuskil õppimas ta käinud pole,

on endale ise asja selgeks teinud.

Noodikirjaga ei oska ta midagi peale

hakata.

Bändis mängib kitarri.

MADLEEN

juhatuse assistant

Madleen on bändi hääl ja nägu.

Tema ülipositiivne olek tõstab bän-

diproovide efektiivsust ning julgus-

tab bändiliikmeid katsetama uusi

võtteid.

Ta on plikast peale olnud tubli lau-

lulaps, kes juba kolmeselt mikrofoni

hoidis. Lõpetanud muusikakoolis

klaveri eriala, hiljem õppinud natuke

kitarri ning koolibändis ka trummi

mänginud. Brasiilias elades õppinud

kohalikus muusikakoolis laulma

bossasid ja sambasid ning hiljem Ee-

stis Brasiilia muusikat teinud.

Bändis laulab.

MATTIAS

IT-rakenduste grupi juht

Mattias on oma ala professionaal ja

ainuke, keda võib täna ka teistes bän-

dides bassi mängimas näha. Ta teab

ja oskab kindlasti rohkem kui räägib

ja välja paista laseb.

Mattias on bassi mänginud 13

aastat, kuuludes selle aja jooksul

kuude erinevasse kollektiivi. Tema

pillimängu teekond algas Lasnamäe

muusikakoolist.

Bändis mängib basskitarri.

KADI

administratiivdivisjoni juht

Kadi on Elive kontsertmeister,

koormeister ja dirigent. Mitte ainult

õppinud, vaid ka sündinud koorijuht.

Kadi suunab bändi vajadusel kindlal

käel, alati naeratus näol. Kadi on see,

kelle otsa vaadatakse siis, kui ei ole

päris selge, mitu takti kuskil vahel

on või millal peaks alustama või lõ-

petama. Meie bändi jalad, mis meid

kindlalt maas hoiavad.

Kadi on 14 aastat klaverit õppinud

ja eelmises töökohas Swedbankis

seitse aastat fi rmabändi teinud.

Bändis laulab ja mängib klahve.

KADRI

kommunikatsioonijuht

Kadri on tubli bändikaaslane, sel

aastal õppis ära kitarrimängu, lood-

etavasti järgmine aasta ka trummi.

Siis saame hakata pille vahetama.

Talle on südamelähedasemad eesti-

keelsed lood.

Kadri on muusikakoolis lõpetanud

viiuli eriala, kuid saab hääle kätte ka

kitarrist, klaverist ja suupillist.

Bändis laulab ja mängib kitarri.

KAUR

infologistikadivisjoni juht

Kaur on pesueht ekstrovert. Elav, vali,

äkiline, mõni kord veidi impulsiivne,

Omniva oma bänd Elive

aga õige mees õige koha peal. Es-

imene kord kui ta proovi saabus, läk-

sid nii mõnelgi silmad suureks. Vajas

veidi harjumist võrreldes muidu ra-

huliku proovi õhkkonnaga.

Kauri professionaalse laulja kar-

jäär algas unelaulude laulmisest 17

aastat tagasi tema esimesele pojale

ja on jätkunud tänaseni ka kolmele

järgmisele lapsele. Lisaks laulmisele

võib Kauri kodust leida ka kitarri ning

ka klaver ei ole talle päris võõras pill.

Bändis laulab.

RIHO

arendusjuht

Riho on väga püüdlik ja usin, tema

järjekindlus ja lõputu positiivsus on

imetlusväärne. Ta on lühikese ajaga

teinud läbi meeletu arengu trum-

marina ja võib täna juba nii mõnegi

trummisoolo maha mängida. Riho

ilmselt harjutab kõige rohkem – is-

tub tunde üksi proovikas.

Trummi mängimist õppis mõned

aastad kooli ajal. Lisaks sellele on

mänginud varem ka bassi, akusti-list

kitarri ja klahve.

Bändis mängib trumme. •

Uus süsteem aitabkulusid kokku hoida ligi34 000 eurot aastas.

Suve lõpus toimuval omnifestil

lubab teiste ansamblite kõrval tuju

tekitada ka Omniva oma bänd Elive.

Elive idee autor on juhatuse esimees

Aavo Kärmas, kes 2012. aasta lõpus

rääkis ühel koosviibimisel toona

personalijuhile Kadi Tamkõrvale ja

sisekommunikatsiooni-spetsialistile

Kadri Tonkale, et vaja oleks teha

bänd, teistel ettevõtetel on, meil

võiks ka olla. Seda Kärmas tollal mui-

dugi ei teadnud, et Kadi oli eelmises

töökohas seitse aastat fi rmabändi

teinud ja Kadri ammugi mõlgutanud

mõtteid, kuidas töökeskkonda lustli-

kumaks muuta. Niisiis läks see idee

väga viljakasse pinda.

Mõned kuud hiljem liitus ettevõt-

tega infologistikadivisjoni juht Kaur

Lohk, kes teatas, et on bändimees ja

tahab bändi teha.

“Maja pealt kuuldus, Mattias Hele-

maa on hea bassimees, saatsin Kauri

teda pikali jooksma,” meenutab

Kadi.

Mattias ja Kadi võtsid omakorda ette

Henrik Leinola veenmise. Samal ajal

saatis Kadri peakontori töötajatele

üleskutse pillimeestel endast märku

anda. Sedasi liitusid Riho Peek (kelle

ande õigupoolest reetis tema Haap-

salu kandekeskuses töö-tav ema) ja

Aleksandr Štšekotin.

Bänd kutsuti esimest korda kokku

enne juubelikonverentsi möödunud

suvel.

Bändi solist Madleen liitus bändiga

kohe, kui aasta alguses Eesti Posti

tööle tuli. “Minu CV reetis, et olen

laulmisega tegelenud ja minu esime-

sel töönädalal toimunud uusaasta-

peol tuli Kadri, kes mu kohe ära

rääkis,” jutustab Madleen.

Ansambli muusikalised võimed ja

taust on hästi erinevad, kuid taht-

mine koos muusikat teha ja hästi

aega veeta loovad alati hea tuju. See

ongi peamine, miks igal nädalal kok-

ku saadakse ja harjutatakse.

Bändis bassi mängiv ainuke te-

gevmuusik Mattias iseloomustab

bändi järgmiselt: “Arvestades asjao-

lu, et Elive koosneb asjaarmastajat-

est kontoriinimestest, on Elive väga

tubli ja kiire arenguvõimega. Samuti

liidab ja lähendab Elive selle liikmeid,

mistõttu lisaks muusikaelamusele

esindab Elive ka head läbisaamist ja

sõprust.”

Hernik loodab, et bänd saab tradit-

siooniks ettevõtte sees ja muutub

millekski, mida üritustel oodatakse.

Aleksandr usub, et tulevikus saab

Elivest korralik rahaallikas Omiva

jaoks ja Kauri meelest on Elive näol

tegu Eesti ühe perspektiivikama,

kuid ilmselgelt alatunnustatud

vokaalinstrumentaalansambliga.

“Tuleks välja lasta CD. Populaarsuse

tõstmiseks tuleks järgmise tuuri ajal

mõni hotell täis oksendada,” arvab

Kaur.

Bändi repertuaari hulgast on leida nii

Eesti kui välismaa staaride kuulsaks

lauldud erinevaid rokilugusid.

KES MIDA?

Page 4: Infosarv 2014 juuli

4 Infosarv | Juuli 2014 | nr 56

Omniva pere kiitis uue nime ja logo heaksJuhatuse esimees Aavo Kärmas, juhatuse liikmed Mait Sooaru ja Ansi Arumeel ning postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar tutvustasid omnituuril töötajatele Omniva brändi, rääkisid muutustest postimaailmas ning Omniva tulevikuplaanidest.

Tunnustati ka sünnipäevalapsi,

tööjuubeleid ning staažikaid töö-

tajaid.

Igal pool oli juhtide külaskäik

töötajatele väikseks sündmuseks,

kus pakuti kohvi, saiakesi ja kringlit.

Kandekeskused olid küll väga

erinevad, kuid postitöötajate

mured ja rõõmud ometi sar-

nased.

Kui enamik kolleege leidis, et

väärt mõte oli Eesti Post Omniva

kõrvale alles jätta, siis leidus sel-

liseidki, kelle arvates oleks või-

nud kogu tegevuse Omniva kau-

bamärgi alla viia.

Uus nimi ja logo hinnati tööta-

jate poolt üksmeelselt ilusaks ja

vajalikuks, kuid juhtidele oli ka

mitmeid küsimusi.

Kõige suuremat muret valmis-

tas inimestele töötasu. Igal pool

leidsid töötajad, et töötasu võiks

suurem olla, kuna madala pal-

gaga on raske leida häid ja pü-

hendunud töötajaid.

Juhid nõustusid, et töötasu

küsimus on oluline ning tuleb

leida võimalusi töötajate palkade

tõstmiseks. Selleks tuleb üle

vaadata tulemustasude süsteem

ning leida võimalusi tööprotses-

side efektiivsemaks muutmiseks.

Ka Omniva nimi võeti kasutusele

just selleks, et ühelt poolt vähen-

dada kulusid erinevate kau-

bamärkide ülalpidamiseks ning

teisalt kasvatada tulusid uute

klientide leidmise arvelt. Rohkem

kliente tähendab suuremat tulu

ja suurem tulu võimaldab maksta

töötajatele suuremat palka.

Küsiti ka, mitmes riigis Om-

niva näiteks kolme aasta pärast

tegutseb. Juhid kinnitasid, et

fi rma kehtivas äristrateegias ei

ole lisaks Balti riikidele ühegi uue

turu vallutamist kirjas. See aga ei

tähenda, et fi rmajuhid selle peale

üldse ei mõtleks. Väga ahvatlev

turg on näiteks Soome ning seal

partnerite abiga juba natuke ka

tegutsetakse.

Küsiti, kuidas Omnival Leedus

läheb ning kas sealsed koostöö-

partnerid ikka kannavad sama

nime. Kinnitati, et kannavad –

Omniva on üks suur rahvusvahe-

line logistikafi rma, mille koduturg

on Baltikum. Omnikad nii Eestis,

Lätis kui Leedus on kolleegid ja

jagavad samu väärtusi.

Tunti huvi, kuidas läheb Om-

niva uuenduslikel e-teenustel

Lätis ja Leedus. Selgus, et Omni-

val on selles vallas ambitsiooni-

kad plaanid ning hiljuti saadi ka

e-teenustega Lätis jalg ukse va-

hele, kui Nordea pank võttis seal

kasutusele Omniva e-arve lahen-

dused. Huvi e-arvete vastu on

aga klientide seas elav ning lähi-

ajal on selles vallas veelgi uudi-

seid oodata.

Veel taheti teada, kes otsustab,

ARVAMUSED/KOMMENTAARID

Tõrva kirjakandja Maaja Papagoi: “Sain juhtidelt palju vajalikku infot. Mul on seal Tõr-

vas aiapostide otsas inimesed kõik ootamas, saan nüüd neile uudiseid viia ja ütlen kohe

uhkusega, et töötan rahvusvahelises ettevõttes.”

Võru vastutav klienditeenindaja Kaja Peelo: “Algul ei osanud ma kaubamärki kuidagi

suhtuda, aga siis üks kolleeg selgitas mulle, et see on tuletatud setu keelest: Om nii vä?”

Tartu kirjakandja Valdur Vainomäe: “Seda ma enne ei teadnud, et me nii rahvusva-

helised oleme ja et meile nii palju uusi teenuseid on loodud.”

Pirita kandekeskuse autojuht Margarita Voloskova: „Omniva tähistab meie rahvusva-

helist olemust ning kuulutab seda ka laiemalt. Lisaks on uuel logol väga kaunid värvid.”

Viljandi kirjakandja Geoffrey Longhurst: “Kuigi palk ei ole väga kõrge, on mul hea meel,

et meil on nii toredad juhid, nagu Egle ja Siiri, ning head kolleegid ja mõnusad töötingi-

mused.”

Lasnamäe kandekeskuse vahetuse juht Anne Titov: „Alguses mõtlesin, et no milleks

see kõik, aga kui rohkem infot tuli, siis lõi pilt selgeks. Nüüd mõlguvad mu mõtted juba

sinnapoole, et kui Lätis ja Leedus juba oleme, võiks ka Poola ju „ära võtta“.“

Ljudmilla Rüütel Haaberstist: “Tundub, et ettevõttel läheb aina paremini ja ausalt

öeldes tunnen seda isegi, sest üha rohkem ja rohkem tuleb iga päev makskirju vastu

võtta.”

Keila vastutav postitöötleja Ainika Nilk: “Väga palju häid sõnu öeldi täna kirjakandjate

kohta ja see oli hästi tore, sest tegelikult teevad meie kirjakandjad väga rasket, kuid

tähtsat tööd.”

kui palju peab ettevõte riigile di-

vidende maksma.

Juhtide sõnul teeb selle otsuse

ettevõtte majandustulemuste

pealt ikka omanik ehk riik ise.

Omniva juhtidelt uuriti, kuidas

on edenenud katsetused elektri-

jalgratastega ning millal need kir-

jakandjate arsenali võiksid jõuda.

Juhid kinnitasid, et katsetused

erinevate elektriratastega käivad

ning leitud on ka postitööks so-

biv lahendus, kus elektrimootori

saab monteerida juba olemasole-

vate rataste külge.

Samuti saavad kirjakandjad

mõnes piirkonnas peagi proo-

vimiseks oma kasutusse pihuar-

vutid ehk PDA-d.

Kirjakandjad kurtsid ka kor-

rast ära postkastide üle, mis ei

ole nõuetekohaselt märgistatud

ja on kas liiga väiksed või ei paku

piisavat kaitset ilmastiku vastu.

Tehti ka ettepanek, et selliste kir-

jakastide omanikele võiks posti-

tada neid korrale kutsuva teate.

Juhtide kinnitusel on see väärt

ettepanek, mis tuleb teoks teha.

Korrast ära postkastidesse ei ole

kohustust posti viia ning sellest

tuleb postkastide omanikele ka

teada anda.

Mitmel pool toodi välja mured

tööriietega, mis sobivad küll

meestele, kuid ei arvesta naise-

like kehavormidega. Leiti, et Om-

niva suvepluuse võiks kirjakand-

jatel olla vähemalt kaks, ning

need võiksid olla ka vanadest

pisut „kabedama värvi ja mood-

sama lõikega“.

Juhid lubasid uurida, mida olu-

korra parandamiseks ette saab

võtta.

Muret valmistasid ka postil-

jonide rattakotid, mis on valet-

pidi veekindlad. Suure tuule ja vi-

hmaga tuleb vesi küll klapi vahelt

kotti sisse, kuid sealt välja enam

ei lähe.

Omnituuriga samal ajal koh-

tusid juhid ka kohalike ajalehtede

toimetustega, kus samuti jagati

selgitusi Omniva ja tulevikuplaa-

nide kohta. Ära käidi Raplamaa

Sõnumites, Järva Teatajas, Val-

gamaalases, Võrumaa Teatajas,

Tartu Postimehes, Vooremaas,

Sakalas, Läänlases, Lääne Elus,

Saarte Hääles, Meie Maas, Viru-

maa Teatajas ja Põhjarannikus.

Omnituuri külalised juhatuse

esimees Aavo Kärmas, juhatuse

liikmed Mait Sooaru ja Ansi Aru-

meel, postiteenuste divisjoni juht

Kaido Padar ning kommunikat-

siooni- ja turundusosakonna spet-

sialistid Indrek Raig, Erki Varma,

Kelli Talving ja Kadri Tonka tänavad

kõiki kolleege, kes need kaks juuni

nädalat kõigile sedavõrd meele-

olukaks ja toredaks kujundasid.

Järgmisel aastal jälle! •

Väärt mõte oli Eesti Post Omniva kõrvale alles jätta.

1.) Kolleegid Põhja-Tallinnast uurisid, kas juhid Omnifestile ka tulevad. 2.) Jõhvi kandekeskuse töötajate tehtud tort. 3.) Pirita kandekeskuse autojuht Margarita Voloskovat rõõmustasid juhid peatse juubeli puhul lillekimbu ja kingitusega.

MEENEMÜNTIDE EDU POSTKONTORITES

Kahe esimese päevaga müüsime postkontorites 274 Miina Härma meenemünti

Omnikad nii Eestis, Lätis kui Leedus on kolleegid ja

jagavad samu väärtusi.

Page 5: Infosarv 2014 juuli

5Infosarv | Juuli 2014 | nr 56

Uued juhid asusid ametipostideleUUED JUHID POSTITEENUSTE DIVISJONIS

Alates 5. juunist on jaevõrgu Põhja piirkonna juht

Kaie Kivi.

Kaie on varem töötanud nii personalivaldkonnas

kui ka osakonna juhatajana turu-uuringutega tegel-

evas ettevõttes.

„Otsustasin Omniva perega liituda, sest olin hu-

vitatud võimalusest olla osa suurest ja muutuste

keerises olevast ettevõttest. Tahtsin ja tahan kaasa

rääkida postiteenuste arengus Eestis. Suurimaks väljakutseks pean

jõudmist iga oma inimeseni. Piirkond on suur ja seda nii pindalalt kui ini-

meste arvu poolest.“

Alates 5. juunist on jaevõrgu Lõuna piirkonna juht

Annely Noobel.

Annely on töötanud Omnivas alates 2006.

aastast ning on selle aja jooksul pidanud erinevaid

ameteid: postkontori asejuhataja, vastutav klien-

diteenindaja, müügikonsultant, jaekaubanduse

spetsialist ning viimati töötas ta ostujuhina.

„See on väga suur au olla sellise meeskonna juht,

kuna tunnen neid ena-muses juba müügikonsultandi päevilt ja hiljem ostu-

juhina“, põhjendas Annely oma otsust, miks ta lõuna piirkonna juhi ameti-

koha vastu võttis.

Ühendatud perioodika- ja reklaamiäri üksust on

asunud juhtima Jaanus Lillenberg.

Jaanus töötas enne Postimehes, kus ta on tööta-

nud mitmel ametikohal.

„Otsustasin liituda Omnivaga, et teha seda,

mida mulle alati teha on meeldinud – muuta

maailm lahedamaks kohaks, kus elada.“

Juunikuust alates juhib postiteenuste divis-

joni kandekeskuste osakonda endine Vil-

jandi kandekeskuse juhataja Siiri Kruuse.

Siiri on hea näide sellest, et tublisid ja silma-

paistvaid märgatakse, nende tehtud tööd hinna-

takse ja tunnustatakse. Siiri on ka meie väärtuste

saadik.

„Otsustasin valida kandekeskuste osakonna juhi

töö, kuna see tundus uus ja huvitav. Lapsed ütlevad minu kohta, et mul

on vale töö, mida ma teen, ma peaksin olema „ehitaja“ – ehitan maja

valmis, siis on see tehtud ja tahaks kohe uut maja ehitama hakata. Vil-

jandi sai minu jaoks valmis ehitatud ja sain selle rahuliku südamega uuele

juhile üle anda ning alustada uue suure maja ehitamist,“ ütles oma liiku-

mise kohta Siiri Kruuse.

Juuni algusest alustas tööd kandevõrgu üksuses

uue loodud osakonna - kandelogistika osakonna

juhina Mait Mikker.

Enne Omnivasse tulekut töötas Mait Mobil-

ity Eesti OÜ-s (Europcar Eesti) teenindusjuhina.

Varem on Mait EuropCar-is ka osakonda juhtinud.

Tema eelnev töö oli seotud lisaks osakonna töö

koordineerimisele ka protsesside analüüsiga ja

arendamisega.

Mait põhjendab liitumist meie meeskonnaga: „Langetasin otsuse tulla

Omnivasse, kuna inimesed, kellele ma sellest mõttest rääkisin, teata-

sid mulle, et neil on Omnivale kaebus! Mulle meeldivad kaebused -see

tähendab, et midagi saab paremini teha. Ma otsin väljakutseid ning või-

malust ennast proovile panna. Lisaks olen alati imestanud kuidas täpselt

postkaart kaugetest riikidest minu koju jõuab. Nüüd näen milline püh-

endumus ja töö selle taga on. Teadsin kohe, et tahan sellest osa saada.“

Kirjasorteerimise osakond on saanud endale ala-

tes maist uue juhi, kes on Vello Lokk.

Vellol on hea protsesside üles ehitamise ja

juhtimise kogemus, aga ka vääriline väljakutse

nende rakendamisel kirjasorteerimise osakon-

nas. Vello juht Arthur Raichmann ei salga, et

tööleasumise käigus Vellole püstitatud ülesanne

ei olnud olemasoleva säilitamine, vaid aren-

gule suunatud muudatuste läbiviimine. Kirjasorteerimise osakond on

paljude kandevõrgu protsesside südameks, seal tuleb teha kaalutletud

ja läbimõeldud otsuseid, mis targalt tehtuna mõjutavad kogu ettevõtet

hästi.

UUED JUHID LOGISTIKAÄRIS

Alates 9. juunist on Ida-Eesti kullerpunktil uus

juht Urmas Jõeäär.

Urmas tuleb Omnivasse EMT-st, kus ta viimased

kümme aastat juhtis EMT Ida-Eesti piirkonda. Suu-

rimaks töövõiduks peab Urmas parima teenin-

duskvaliteediga piirkonna tiitli saavutamist. Ur-

mas tuli Omnivasse, et tõestada endale, et ta

saab hakkama täiesti uues valdkonnas. Ta soovib

ettevõttele edasi anda enda kogemusi ja positiivset ellusuhtumist ning

olla igavese ringi üks osa. Vabal ajal toetab Urmas laste sporti ja käib ka

ise sportimas.

Alates 16. juunist töötab laoteenuste osakonna

juhina Kaido Püüding. Kaido tuli Omnivasse Itel-

last, kus ta vastutas lao igapäevase eduka toi-

mimise eest. Suurimaks saavutuseks peab Kaido

EMT e-poe käima lükkamist. Kaido hindab kõrgelt

meeskonnatööd, lahenduskeskset mõtlemist ning

positiiv-sust ja avatust igapäevases suhtluses. Om-

nivas soovib Kaido rakendada enda senist koge-

must laotöö juhtimisel ning viia laoteenused uuele tasemele. Vabal ajal

meeldib Kaidole reisida ja mootorrattaga sõita.

UUED JUHID ADMINISTRATIIVDIVISJONIS

Juunist asus Omniva haldusosakonda juhtima

endine haldusosakonna kinnisvarahalduse grupi

juht Kalle Kasekamp.

Kalle on erinevatel ametikohtadel ettevõttes

töötanud juba 13 aastat, alustades Tartu post-

kontoris vanemekspediitorina. Omnivas

töötamise juures meeldib Kallele kõige rohkem

see, et ta on saanud ja saab ka edaspidi mitmete ettevõtte pöördemo-

mentide juures olla ning neile kaasa aidata. Tema vastutas ka kolimiste

ning kinnisvarahalduse eest. Kalle esindab Omnivat SA Pokumaa nõu-

kogus. Vabal ajal meeldib talle viibida looduses, lugeda, käia ujumas, re-

montida maja, aias toimetada ning saunatada.

Transpordihalduse grupi uus juht on Marten

Seepter, kes töötas enne haldusosakonnas

transpordispetsialistina.

Marteni südameasjaks on olnud edukalt ra-

kendunud SeeMe GPS jälgimissüsteem. Varem

oli Marten üliõpilane Tallinna Tehnikakõrgkoo-

lis autotehnika erialal ning töötas kooli kõrvalt

Kaitseliidus Tallinna Maleva staabi korrapidam-

isteenistuses. Hetkel jätkab ta õpinguid Tallinna

Tehnikaülikooli magistriõppes tootearenduse ja tootmistehnika erialal

ning on spetsialiseerunud transporditehnikale. Vabal ajal armastab ta

mängida korvpalli ning huvitub automaailmast.

Haldusosakonnas on värskelt ametisse asunud ka kinn-

isvarahalduse grupi juht Inge Tahk, kelle näo ja teo järgi

toimetab tänane haldustugi. Inge alustas oma karjääri

Omnivas 2010 aastal halduse assistendina ning enne

grupijuhiks saamist oli ta juhtiv haldusspetsialist. Inge

on haldusosakonna päike ning administratiivdivisjoni

aasta kolleeg 2013. Inge juht Kalle iseloomustab teda inimesena, kes su-

udab väga hästi lahendada haldusvaldkonna küsimusi. •

Kaie Kivi: „Otsustasin Omniva perega liituda, sest olin huvitatud võimalusest olla osa suurest ja muutuste keerises olevast ettevõttest.“

Osale Infosarve uue nime konkursil! Kuna meie nimi ja välimus on viimasel ajal palju muutunud, tahame ka Infosarve olemust pisut uuendada. Selleks otsime siselehele uut head ja tabavat nime!Saada oma pakkumine 16. augustiks aadressile [email protected] või postita oma idee paberkandjal ja võida ägedaid auhindu!

Konkursi võitjat autasustame Omnifestil.

Nimeidee:

Autor:

Lõika sedel välja ja saada aadressile:

Kommunikatsiooni- ja turundusosakond Pallasti 28, Tallinn 10001

Page 6: Infosarv 2014 juuli

6 Infosarv | Juuli 2014 | nr 56

Mõtleme avatult, loome lahendusi ja oleme usaldusväärsedSisukad ja interaktiivsed väärtuste töötoad annavad võimaluse võtta hetk iseendale ja kolleegidele ning mõelda selle üle, mida tähendavad meie uuenenud väärtused igaühe töös. Omniva uuenenud missiooni ja visiooni taustal on uue sisu saanud ka meie väärtused. Kolm põhimõtet, millest oma tegevuses juhindume, on - mõtleme avatult, loome lahendusi ja oleme usaldusväärsed.

Igaühel meist on väärtused.

Tihti ei oska me neile kindlat

nime anda, kuid tunneme, kui

miski meie väärtustega vastu-

ollu läheb. Seda seetõttu, et väär-

tused aitavad meid näiteks otsus-

tamisel või mõistmisel, mis meie

jaoks on õige või vale.

Ühiskonnas ja kultuuris võib

väärtusi mõista kui kestvaid us-

kumusi või jagatud ideaale selle

kohta, mis on hea või halb, soosi-

tud või taunitud. Väärtustel on

suur mõju inimese käitumisele ja

suhtumisele ning need annavad

suuniseid erinevates situatsioon-

ides toimetulekul.

Ka organisatsioonid on tihti

sõnastanud ühised põhimõtted,

mis kujundavad selle liikmete

suhtumist, aitavad seada priori-

teete, juhivad ettevõtmisi ning

igapäevatööd. Organisatsiooni

väärtused on organisatsioonikul-

tuuri tuum, kuna aitavad mõista,

millist käitumist soositakse ja

millist mitte.

Omniva väärtused on lihtsasti

mõistetavad, neid on kerge meel-

de jätta ning need väljendavad

meie ettevõtte kõige olulisemaid

käitumis- ja tegutsemispõhimõt-

teid. Eelmise aasta kevadel vii-

sime kõikide töötajate hulgas

läbi uuringu. Vastustest selgus, et

kõige kõrgemalt hindasid tööta-

jad innovatiivsust ja avatust ning

soovisid, et just sellised oleksime

ka tulevikus.

Mõtleme avatultAvatud mõtlemine, uute või-

maluste otsimine ja uuenduslik-

kus olid need märksõnad, mis

meie inimesed välja tõid. Need

iseloomustavad organisatsiooni-

kultuuri selle kõige positiiv-

semas mõttes. Seega töötajate

tagasisidele tuginedes sündis

väärtus – mõtleme avatult.

Avatud mõtlemine tähendab,

et meile meeldivad ägedad ideed

ja mõtted ning me oleme avatud

uuendustele.

Uuendusmeelsed saame olla

siis, kui me ei ütle iga meile võõra

mõtte peale EI, vaid oleme uudis-

himulikud ja valmis proovima

uutmoodi tegutseda. Maailma

suurimad avastused oleksid jää-

nud tegemata, kui oleks puudu-

nud julgus mõelda ja tegutseda

teistmoodi kui harjutud. Avatult

saame mõelda igal pool ja igal

ajal – töötades välja uusi teenu-

seid ja seejuures uurides maailma

parimaid praktikaid, kuulates kol-

leegide ägedaid mõtteid või olles

uudishimulik õppija.

Omniva ärifi losoofi at välja

töötades viisime läbi uuringud ka

meie klientide seas.

Loome lahendusi Kliendid väljendasid ootust, et

neile pakutaks tegelikest vaja-

dustest lähtuvaid lahendusi, mis

aitaks äritegevust lihtsamaks

muuta. Samuti soovisid nad, et

aitaksime neil jõuda suurema

hulga klientideni ning suuremate

turgudeni. See aga omakorda

tähendab, et me kuulame klienti

ja mõistame, mida ta vajab. Me

pakume lahendusi isegi siis, kui

klient neid otseselt küsida ei oska.

Lahenduste loomine eeldab meilt

empaatiavõimet, tahet ja pü-

hendumist ning soovi keskendu-

da kliendile, mõelda temaga koos

ja aidata ta äril kasvada.

Meil on unikaalne eelis ja os-

kus kombineerida kliendi jaoks

lahendusi erinevatest teenustest

ja kanalitest.

Me loome lahendusi iga päev

– nii abistades kolleegi prob-

leemide lahendamisel, aren-

dades mõnd uut pakiteenust kui

nõustades postkontorisse tulnud

klienti.

Oleme usaldusväärsedKolmanda väärtuse võtame kaasa

oma väärikast ajaloost ja mille jär-

gi meid tuntakse. Lubaduste täit-

mine ja kokkulepete elluviimine

on see, mis teeb meist usaldus-

väärse ettevõtte. Usaldusväärsus

algab meist endist – kui anname

kolleegile lubaduse midagi ära

teha, on oluline seda lubadust ka

täita. Sama kehtib ka klientidega

suheldes. Kui täidame antud luba-

dusi, kasvab kliendi usaldus ja lo-

jaalsus. Lojaalne klient on aga see,

kes valib meid iga kord, kui soovib

logistikalahendusi info- või pakiäri

valdkonnas.

Meie uued väärtused tähenda-

vad igaühe töös erinevaid asju,

kuid loovad omakorda arusaama

sellest, mida ühiselt väärtustame.

Et igal Omniva töötajal oleks või-

malik koos kolleegidega mõnusas

ja vabas õhkkonnas arutleda selle

üle, kuidas väärtusi oma töödes

ja tegemistes mõtestada, toimu-

vad suve ja sügise jooksul tore-

dad töötoad.

Töötubasid viivad läbi kol-

leegid meie endi seast - väärtuste

saadikud, kes tutvustavad nii

meie ettevõtte muutuste sisu ja

tausta. Väärtuste saadikud sel-

gitavad põhjalikumalt väärtusi

ning juhivad ühist aruteluruumi.

Töötubades osalemine on hea

võimalus kohtuda kolleegidega

tavapärasest erinevas keskkon-

nas ning leida ühiselt vastuseid

olulistele küsimustele.

Seni toimunud töötubade

kohta on osalejad välja toonud,

et nende jaoks on tegemist olnud

põnevate, sisukate ja lõbusate

kohtumistega. Lisaks väärtuste

üle arutlemisele on töötubade

käigus saadud vastuseid erine-

vatele küsimustele, mis ettevõtte

praeguseid muudatusi ning uue-

nenud suundi puudutavad.

Kui Sa pole veel jõudnud,

avaneb Sul kindlasti lähikuude

jooksul võimalus väärtuste töö-

toast osa saada. Info selle kohta

saad oma juhilt.

Väärtustele lood tähenduse

just Sina, hea kolleeg! •

Jaanika [email protected]

Kadi Tamkõ[email protected]

Omniva annab sel suvel esimest kor-

da meie ettevõtte teemal kirjutatud

lõputööde autoritele välja stipendiu-

mid. Tunnustamisega motiveerime

töötajaid haridusteed jätkama ning

kõrgharidust omandama.

Kanidideeri Omniva diplomi-,

bakalaureuse-, magistri- ja dok-

toritööde stipendiumile. Parimaid

lõputöid premeeritakse 1000-eu-

rose stipendiumiga. Kokku antakse

välja kuni viis ühekordset preemiat.

Stipendiaadid valib välja Omniva-

sisene komisjon. Valiku tegemisel

Osale Omniva diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde konkursil

hindab žürii lõputöö ajakohasust ja

väärtust Omniva jaoks, töö kvaliteeti

ning taustainfona võetakse arvesse

ka ülikooli poolt antud hinnet.

Stipendiumite väljaandmise ko-

misjon moodustatakse igal aastal

eraldi sõltuvalt esitatud lõputööde

sisust. Komisjoni kuulub vähemalt

üks juhatuse liige. Komisjonil on õi-

gus jätta stipendiumid täies mahus

välja andmata, kui kvaliteetseid

lõputöid pole või esitatud tööde sisu

pole piisavalt ettevõttele väärtuslik.

Lõputööde konkursil kandideeri-

mise dokumendid saada aadressile

[email protected] märgusõnaga

„Lõputööde konkurss“ hiljemalt tei-

sipäeval, 1. juulil. Paberkandjal töö

saada personaliosakonda Mari Sar-

jase nimele.

Parimate lõputööde autorite tun-

nustamine toimub suve lõpul toi-

muval koolilõpetajate vastuvõtul

(info registreerimise kohta avaldame

augustikuus). Preemiad makstakse

välja septembri alguses.

Kandideerimise tingimused:

• Kandideerida saavad Omniva töötajad, kes on 2013/2014 õppeaastal (sh talvine kaitsmine) lõpetanud diplo-

mi-, bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe ning kes on juuni lõpu seisuga ettevõttes töötanud vähemalt 4

kuud.

• Kandideerida saavad kõik lõputööd, mis loovad lisaväärtust Omnivale. Lõputöö ei pea olema kirjutatud Om-

niva (Eesti Posti või mõne tütarettevõtte) näitel, kuid see peab olema väärtuslik Omniva erinevate valdkondade

jaoks (nt. logistika, e-kaubandus, turundus, infotehnoloogia, personalijuhtimine jne).

• Konkursile esitatud lõputöö kirjutamisel peab olema lähtutud ettevõtte akadeemiliste aine- ja uurimistööde

kirjutamise ning koolipraktika sooritamise põhimõtetest.

• Kandideerida saavad eesti-, läti-, leedu- ja inglisekeelsete lõputööde autorid.

• Kandideerimiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

- valmis lõputöö (paberkujul ja elektrooniliselt) ja retsensioon;

- hinneteleht, kuhu on märgitud lõputöö hinne;

- täidetud ankeet.

Väärtuste töötubades on võimalik igaühel väärtused enda jaoks lahti mõtestada.

ESITA PUHKUSEAVALDUS ÕIGEL AJAL:

Juhtidel ja spetsialistidel palub personaliosakond kinnitatud avalduse saata vähemalt viis tööpäeva enne puhkusele minekut.

Page 7: Infosarv 2014 juuli

7Infosarv | Juuli 2014 | nr 56

Omniva suvine rattaretk„Tahan sõita ohutult!“ kutsub osalema

Seekordne rattaretk saab al-

guse 11. juulil Põltsamaalt

ning lõpeb 12. juuli õhtul

Järveveere puhkekeskuses. Suu-

res plaanis sõidetakse ümber

Võrtsjärve, aga kiigatakse sisse

ka teele jäävatesse huvitava-

tesse ettevõtetesse, saadetakse

sõpradele postkaarte ning

käiakse kohtades, kuhu autotu-

rist kunagi ei satu. Ees ootavad

toredad Eesti alevid nagu Kol-

ga-Jaani, Rõngu, Pikasilla ning

saadakse aimu kuidas toode-

takse iglusaunasid, kodustes

tingimustes veini ja maiustusi

ning kuidas valmib AS-is Bacula

Eestis korjatud marjadest moos,

mida me igapäevaselt sööme

näiteks jäätistes või kommides.

Lähme kaeme mõisaidPeatume imetabastes Mulgi-

maa taludes, vaatame vana

Liivimaa mõisaid ja saame su-

kelduda Võrtsjärve voogudesse.

Ööbimine on planeeritud El-

vasse ja imekaunisse Järvevee-

re Puhkekeskusesse Võrtsjärve

põhjakaldal. Välustes on plaan

aidata erihooldekodul puhtaks

rohida lillepeenar ning igasse

valda sisenemisel on ees oota-

mas meid kohalik vallavalitsuse

esindaja.

"See on sündmus, kuhu ei

tulda siis, kui suvel nädalava-

hetus juhuslikult vaba on, vaid

sündmus, mille järgi tuleb oma

suvi planeerida!" saame lugeda

eelmise aasta retke tagasiside

küsitlusest.

Nii see tõesti on! Ühine pin-

gutus, sõbralik seltskond, hea

eeltöö, ilus loodus, toredad öö-

bimised ja ägedad kohad toovad

taaskord kokku Regio, Omniva,

Coca-Cola HBC, Falck Autoabi

ja Politsei-ja Piirivalveameti ini-

mesed, et koos veeta suve kaks

toredamat päeva.

Indrek [email protected]

11. ja 12. juulil istuvad eriti lahedad inimesed juba 14ndat aastat sadulatesse, et saada kokku järjekordsel rattaretkel "Tahan sõita ohutult!", kus sõidetakse koos maha hulk rattakilomeetreid, nauditakse imetabast Eestimaa loodust ja kohtutakse vanade sõpradega.

Esimest korda löövad retkel

kaasa ka Maanteeameti esinda-

jad, et rõhutada just liiklusohu-

tuse ja ennetustöö tähtsust ja

sõnumit, mida rattaretk endas

kannab. Maanteeameti initsiatii-

vil jagatakse peatuskohtades

lastele tasuta kiivreid, helku-

reid, rattatulesid jms. seaduses

kohustuslikuks muudetud tar-

vikuid, mida kahjuks endiselt

paljudel ratturitel napib.

Teise partnerina lööb sel korral

kaasa ka Elron, kelle rongiga to-

imub Tallinnast ühine start ret-

kepäeva varahommikul.

„Meil on suur rõõm kam-

paanias kaasa lüüa,“ ütles Elroni

juhatuse esimees Andrus Os-

sip. „Eriti seepärast, et rattaretk

juhib ühekorraga tähelepanu

väga mitmele väga olulisele tee-

male – keskkonnasäästlikkusele,

tervislikule eluviisile ning liiklu-

sohutusele. Nii tervislikud elu-

viisid kui ka ohutu liiklemine on

eriti olulised – iga enneaegselt ja

põhjendamatult kaotatud elu on

valus kogu ühiskonnale.”

Rattaretkel istub Põltsamaal

sadulasse ka Võrtsjärve SA ju-

hataja Kärt Leppik, kelle sõnul

on tore, et selline üritus jõuab

esmakordselt ka Võrtsjärve kal-

lastele.

„Osalen hea meelega üritu-

sel mis aitab kaasa nii liiklus-

ohutusele kui ka Võrtsjärve

tutvustamisele laiemale ringile.

Võrtsjärve ümbrus on väga ilus

ja huvitav koht rattaga sõit-

miseks ning isegi kui keegi siin

on varem käinud, siis luban, et

uusi ja marudaid kohti avastame

sel aastal rohkesti,“ lisas Leppik.

Kokku sõidetakse esimesel

päeval koos rohkete peatustega

maha ca 100 kilomeetrit, millele

lisandub veel teisel päeval pea

80. Retkeks oleks sobilik iga käi-

kudega ratas, kohustuslik on aga

kanda kiivrit. •

Rattaretke traditsiooniks on postkaartide saatmine. Pildil Aavo Kärmas, Anneli Undrest ja Raivo Terve Võnnu postkontoris.

SPORDIKLUBI KUTSUB VÕRKPALLI MÄNGIMA:

Trennid toimuvad esmaspäeviti ja neljapäeviti algusega 17:30 Peetri alevikus, Aruheina tee 8. Tere tulemast!

Seekordne rattaretk saab alguse Põltsamaalt

ning lõpeb Järveveere puhkekeskuses.

Võrtsjärve ümbrus on väga ilus ja huvitav koht

rattaga sõitmiseks.

Kõik soovijad Omnivast, kes tahaksid ka sellel retkel osaleda, peaksid andma endast ruttu märku [email protected]. Osalustasu on terveks retkeks 30 eurot ning üheks päevaks 15 eurot, mis sisaldab rataste transporti, söögikordi ja ööbimisi ja tuleb kanda koos osaleja nimega Eesti Posti Spordiklubi arvele.

Page 8: Infosarv 2014 juuli

8 Infosarv | Juuli 2014 | nr 56

Maitsev liha on grillipeo staarKauaoodatud sumedad suveõhtud on lõpuks ometi käes ning grillihooaeg on täies hoos. Mis on aga üks tore õuepidu ilma maitsva grill-lihata? Kuidas valmistada krõbeda kooriku ja mahlase sisuga liha? Mida sinna kõrvale pakkuda?

Toreda peolaua katmiseks jaga-

vad näpunäiteid Tagli Pitsi Tervise

Arengu Instituudist, Omniva ad-

ministratiivdivisjoni juht Kadi

Tamkõrv ja kommunikatsiooni-

juht Kadri Tonka.

Kadri Tonka suvine peolaud on

küll alati üsna erinev, kuid liha ei

puudu sealt kunagi.

„Väga hea tulemuse saab, kui

peekoniviiludele puistata vei-di

lihamaitseainet ning lõigud see-

järel mõlemalt poolt grillida,“ an-

nab Kadri hea ja lihtsa retsepti,

kuidas ajapuudusel külalistele

midagi maitsvat kiirelt hamba alla

anda.

Õhukese peekoniviilu grillimi-

sel tuleb kindlasti järgida liha

grillimise põhireeglit: mida õhem

lihatükk, seda lähemal sütele peab

grillimisrest asetsema ja vastupidi.

Nii kindlustad selle, et välispind

küpseb krõbedaks, mitte ei kuiva

nätskeks.

Kui valitud lihatükk on pee-

koniviilust paksem, tõsta grillimis-

rest kõige ülemisse asendisse,

rehitse söed grilli keskele ning

paiguta liha resti servadesse. Üht-

last küpsemist soodustab ka grilli

kaane sulgemine või toidu fooliu-

misse pakkimine.

Suuremate kondiste sealihatük-

kide puhul on hea need eelne-

vat soola, rohke sibula ja pipraga

maitsestatud vees pooleldi valmis

keeta, ning seejärel paberiga kui-

vatada, vürtsika õlimarinaadiga

üle pintseldada ning krõbedaks

küpsetada.

Poolvalmis võid keeta ka paksud

broilerikintsud. See välistab krõbe-

da pinna all peituva liha tooreks

jäämist.

Et aga grillihooajal ei jääks toi-

dulaud ühekülgseks, soovitab Tag-

li Pitsi Tervise Arengu Instituudist

lihast isegi suuremat rõhku panna

köögiviljadele, mida grillides saab

samuti väga maitsva roa. Väga

hästi sobivad selleks suvikõrvits,

paprika, sibul, seened, porgandid

ja baklažaanid.

„Näksides õhtu jooksul 500

grammi porgandeid-lillkapsast-

kurki-paprikat (ilma dipikastme-

ta), saame kõhu üsna täis, kuid

energiat sellest vaid umbes 125

kcal. Sama palju energiat saame,

kui sööme väikese paki (20 gram-

mi) kartulikrõpse, umbes 60 g (4

supilusikatäit) poe dipikastet, 2-3

šokolaadikommi, pool rasvasest

grillvorstist või 20 g (1 kuhjaga su-

pilusikatäis) soolapähkleid,“ võrd-

les Tagli erinevate toitude ka-

loraaži.

Et aga Tagli Pitsi soovituste järgi

oma peolauda oleks lihtsam sea-

da, jagas administratiivdivisjoni

juht Kadi Tamkõrv lahkelt oma

meelissalati retsepti.

„Võta paar peotäit värsket

rohelist salatit ning rebi see

tükkideks. Haki salati hulka

päikesekuivatatud tomat ning lisa

kirsstomatid ja mozzarella juust.

Lihtne, kerge ja suvine salat ongi

valmis!“ jagas Kadi head vahel-

dust liharoogadele.

Ka Kadril oli vege-vahepala var-

rukast võtta: „Viiluta koorimata

värske kartul ning aseta see juba

valmis pandud fooliumile. Lisa

natuke võid, tilli ja soola. Käker-

da foolium ümber kartuli kokku

(õhukese fooliumi puhul tee mitu

kihti) ja aseta grillile.“ Maitsev va-

hepala peaks valmis saama 15-30

minutiga. Seda saad kontrollida

kui hambaorgiga läbi paberi kar-

tulit katsud. Kui kartul on pehme,

siis on toit valmis.

Magustoiduks on külalistele

hea pakkuda puuviljasalatit või

jäätist. Kerge lõpetus maitsvale

einele aitab vältida ebamugavat

rasket tunnet, mis peale suurt ei-

net võib teinekord tabada. •

Maitsva liha ABC

• Koheseks grillimiseks valige kala või võimalikult vähe sidekudet

sisaldav liha, milleks on seakarbonaad, noore lamba seljatükid ja

broiler. Veiselihast sobib kasutada vaid poest ostetud ja korrali-

kult laagerdunud fi leed. Turult ostetud veiseliha on liiga värske

ning pehmeneb vaid aeglase küpsetamise ehk BBQ meetodil.

• Grillitav liha peab olema läbinisti toatemperatuurile soojene-

nud. Külmutatud tükid laske külmkapis 24 tunni jooksul aeglaselt

üles sulada; suuremad tükid võtke tund, õhukesed aga pool tundi

varem välja.

• Patsutage liha pind köögipaberiga täiesti kuivaks, sest vasta-

sel juhul liha ei pruunistu. Pühkige pintsliga maha kõik tükilised

maitseained, mis liha peale jäädes kuumuses kõrbema läheksid ja

annaksid lihale mõru maitse. Pintseldage liha üle kõrget tempe-

ratuuri taluva praadimisõliga, mis kiirendab pinna pruunistumist.

Sel suvel on Omnivas 54 tööjuubilari

15Veroonika TürnerMargarita HodakMärt SaaronLiina PikkerIgor VinogradovMerike JaamulImbi TootsUrve-Maria LukkenLilianna LomakovaRaissa Kudrjavtseva

Palju õnne!

Kelli [email protected]

45Enna Grossfeldt40

Evi Vipp35Sirje NiitsooEster KutepovLy TeivikTiina AedmaaNatalja LeonovaHelle Kõiv

30Anne MalkViktoria JarošonokLjudmilla JeliseikinMarina MuttikReet Tammoja

25Nadežda VolosovaSvetlana AlõvajevaAnu PalmarKatrin HelgandKaja AasovAnna KustovaKaja UdsoSvetlana LarionovaValve LinkmannIrina TimoškinaSvetlana Salamonova

20Svetlana AbramovaJelena TšistovaHelle AavaEvi JuurmaTatjana KrassikovaMargarita SoltõsMarika ToomsooMeeri MäesaluAnu LaukÜlle Kadastik

10Pille PuuseppNadezda KuznetsovaMarina TihhomirovaPiret KustassonTiia AmbosNatalja NesterovaTanel TallermoEve LeotootsMarge PlamusMari-Ly Rahuoja