Värskust linnaruumi: Arhitekt Must jagab lennukaid ideid, kuidas laiendada südalinna piire ja muuta uued bulvarid äri- ja inimsõbralikuks. Lk 4

8. APRILL 2015

TEEMALEHT

KEVADEKUULUTAJA:• Peep Sooman vannub, aga asja pärast. Lk 2 • Asukoht on kinnisvaraäris ikka määrav. Lk 2• Ehitusmess avab jälle kevadhooaja. Lk 4• Vähem on rohkem ka sisustustrendides. Lk 7

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 8. ApRiLL 2015

mitmeid keerulisi olukordi et-te näha ja vältida. Nii on tõe-näolisem, et uued majad tule-vad kasutajasõbralikud ega ole üksnes ausambaks arhitektile.

Näiteks võiks igas uusaren-duses olla ühe-, kahe-, kolme- ja neljatoalisi kortereid. Kolme-toaliseid võiks kavandada nelja tüüpi: nii läbi maja, ühele ja tei-sele poole maja kui ka läbi kahe korruse. Korterid ei tohiks eri-neda üksnes tubade arvu poo-lest, vaid ka planeeringult.

Uutes elamuarendustes pa-kutakse ostjaile enamasti par-kimiskohti ja panipaiku, mil-le eest tuleb täiendavalt tasu-da. Tallinna tasulise parkimise piirkonnas ja kesklinna lähe-dal ostetakse parkimiskoht ja panipaik koos korteriga sage-li seetõttu, et parkimisproblee-mid süvenevad ja -hinnad kas-vavad ning hiljem on korterit n-ö täiskomplektina märksa lihtsam müüa.

Ostja huvitub praktilisest kasustOstjaid reeglina ei huvita kin-nisvaraarendajate kvaliteediju-tud ja teised müüginipid, mille-ga pakutakse tasuta spaareisi, sõiduautot ja sulast. Kui teda miski mõjutab, siis korteri en-daga seotud soodustused na-gu tasuta köögimööbel, tasu-ta panipaik ning tasuta parki-miskoht seal, kus muidu tuleks parkimise eest maksta.

Samas võib oletada, et tasu-ta panipaika ja parkimiskohta võimaldatakse ostjale vaid pai-gas, kus müük on läinud ooda-tust kehvemalt.

Praegu püüavad kõik aren-dajad pakkuda ostjale kvali-teeti. Kuigi paljud uusarendu-sed tunduvad eemalt vaada-tes samasuguste paneelmaja-dena nagu magalate nõukogu-deaegsed korruselamud, on ehi-tuskvaliteet ning uute majade energiasäästuvõime kindlasti parem. Roostetavate metallto-rude asemel paigaldatakse uu-tesse elamutesse nüüd plastto-

Toimetab Rain Uusen, rain.uusen@hapi.ee, tel 5455 4679

Kinnisvarareklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

Ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

kinnisMÕte

Peep Sooman:Ära, kurat,

räägi turgu alla!

Kodu ostmisel alustame tavali-selt piirkonna valimisega. Üld-juhul iseloomustab erinevaid piirkondi üldplaneeringule ja kohalikule keskkonnale vas-tav arhitektuur. Peame endale eelnevalt selgeks tegema, kas eelistame piirkonda hinna või arhitektuuri pärast.

Näiteks Kalamajas, kus uusarendused sulanduvad mil-jööväärtuslikku piirkonda, on hoopis teistsugune arhitektuur kui kesklinnas.

Buumi ajal ei pööratud ma-ja välisilmele nii palju tähele-panu, kuna kõik valmivad kor-terid osteti ära juba paberil. Ka parkimistingimused ja panipai-kade olemasolu ei tundunud ostjatele nii olulised kui prae-gu. Vanemate majade rekonst-rueerimise käigus ehitati paljud keldrid ja muud panipaigaks et-te nähtud ruumid ümber kor-teriteks.

TulevikupiirkonnadPikas perspektiivis oleks kasu-lik osta korter sinna, kus on lä-hedal mets ja meri ning tead täpselt, kui palju uusi maju piir-konda veel tuleb. Põhimõtteli-selt on Tallinnas praegu vaid neli niisugust hea merevaate ning kõrghaljastusega korter-majade piirkonda: Koplis, Pel-gurannas, Rocca al Mares ning Pirital.

Tavaliselt on nõnda, et seal, kus jagub palju vaba maad, ehi-tatakse peagi veel maju ning need hakkavad vaadet ja ole-mist rikkuma. Rocca al Mare piirkonna kasuks räägib seetõt-tu Merimetsa parkmets, kuhu ehitamisega laieneda ei tohi.

Kui arendajal on pikaajali-ne müügikogemus, suudab ta

rud ja alumiiniumkaablite ase-mel võimsad vaskkaablid, mis kannatavad välja kohvikannud, veekeetjad, elektrikütte ja muu moodsa kodutehnika.

Kui nõukogudeaegse maja aknast näed suurt küttearvet vaadates ka soojatrassi, mille peal saaks jaanuaris porgan-deid kasvatada, siis uutes elu-piirkondades samasugust rais-kamist enam ei kohta. Suure-mate mugavustega kaasnevad küll suuremad üldkulud, kuid tead täpselt, mille eest mak-sad. Lisaks saad uues majas oma kulutusi ise reguleerida ja soovi korral näiteks kütet maha keerata.

Asukoht määrab hinnaKuna me ei tea päris kindlas-ti, milline saab olema uusaren-duste eluiga ning kuidas praegu ilusad majad 30 aasta pärast te-gelikult välja näevad, siis tasub eriti hoolikalt valida kinnisva-ra asukohta.

Võib tunduda üllatav, kuid olulise osa uue korteri praegu-sest ja tulevasest hinnast mää-rab ikkagi hoone asukoht ning see, mis maja vahetus lähedu-ses toimub. Kui eramul on asu-koha osakaal umbes 30 prot-senti maja turuväärtusest, siis korteri puhul võib julgelt öelda, et asukoht moodustab isegi ku-ni 40 protsenti hinnast.

Üldiselt on viimaste aasta-te praktika näidanud, et ku-ni kuus aastat vanu kortereid müüakse järelturul sama hin-naga, mis viimase ostu ajal korteri eest maksti. Seega ei kehti korterite müügil sama reegel nagu uute autode pu-hul, mis pärast tehasepoolse müüja väravast välja sõitmist on soetushinnast tükk maad odavamad.

Pigem on alust arvata, et heas asukohas maksavad kva-liteetselt ehitatud ja viimist-letud korterid aastate pärast soetushinnast rohkem, ja se-da ka siis, kui neis on vahe-peal elatud.

N ii ütles hiljuti üks klient. Nagu ühe kin-nisvaraettevõtja arvamus turule korda lä-heks. Ei lähe. Elatustase on meil kehvake, see mõjub rohkem. Kuu tagasi tegin Eesti Kinnisvarafirmade Liidu igakuisel ümar-laual liikmesfirmadele ettekande teemal,

kas kinnisvarahinnad tõusevad, langevad või jäävad püsi-ma. Teema tundus erutav ja põnev, mida näitas ka kohale-tulnute arv.

Aga teema ettevalmistamine oli paras pain in the ass. Meil on küll sadade kaupa tagasiulatuvaid graafikuid, aga vähe materjali, mille alusel tuleviku osas midagi arukat arvata. See on ka põhjus, miks kinnisvarafirmad saada-vad kuust kuusse maruigavaid pressiteateid koos kulbitäie numbritega, kuidas mingis linnas korterite hinnad kaks või kolm protsenti «üles sööstsid» või «alla prantsatasid».

Palusime abi Eesti Konjunktuuriinstituudi peadirek-torilt Marje Josingult, kes arvutas välja, kuidas on reaal-palk muutunud võrreldes varasemate aastatega. Tulemus oli jahmatav. Tahtmata lugejat numbriterägastikku vedada, toon esile vaid põhilise, mis välja joonistus.

Esiteks. Kui inflatsioon ehk elukalliduse tõus sisse ar-vutada, siis hoolimata kiirest palgakasvust pole inimeste ostuvõime võrreldes aastatega 2007–2008 tõusnud, kõiku-mine jääb 10 protsendi piirimaile. Me lihtsalt sööme ja joo-me ning maksame arvetega oma raha kontolt maha.

Teiseks. Tänased korteriomandite tehinguhinnad on Tallinnas ligi 10 protsenti buumi tipust allpool (2007. aasta kevad) ja Tartus on hinnad juba selle tipu ületanud.

Kolmandaks. Tehingute arv on võrreldes toonase aja-ga meil aga 30–40 protsenti madalam ehk reaalne nõudlus, võimekus või tahe tehinguid teha on palju väiksem.

Neljandaks. Pakkumiste arv on tõusutrendis.

Viiendaks. Pangad ei loobi enam raha, vaid arvutavad inimeste maksevõimet väga täpselt ja arvestavad, kuidas saab leibkond laenu tasumisega hakkama siis, kui eluase-melaenu aastaintress tõuseb kuuele protsendile.

Küllap on siin võrrandis olemas ka «kümnendaks», aga viiest näitajast mulle piisas. Hinnad ei saa enam tõusta. Li-same siia veel asjaolu, et 2007. aastal said kõik turuosalised aru, et midagi on mäda ja kõik selgines.

Mis sellest, et optimistid (mina sealhulgas) kuulutasid hinnalanguse absurdivaldkonda kuuluvaks. See kõik sai siiski teoks. Täna on meil aga personaalne kogemus olemas.

Enne ülemaailmset majanduskriisi, kui kõik loodus-seadused said praktikas võimsa tõestuse, langesid kinnis-varahinnad Eestis 20–25 protsenti, sest ostjaid kõrge hin-na pealt enam ei jagunud. See on fakt. Ja asjaolu, et oleme peaaegu samas punktis tagasi, on samasugune fakt.

Maksevõimeline ja terve mõistusega inimene ei osta enam linnaosa odavaimat ja suurimate küttekuludega kor-terit, vaid pigem kolib energiasäästlikumasse majja, kus arendajad on terve portsu soodustusi pakkunud, alates köögimööblist ja lõpetades tasuta parkimiskohtadega.

Kui aga tehinguid tehakse keskmisest kallima varaga, siis terve Tallinna või Tartu statistiline ruutmeetri kesk-mine ei lange, vaid võib isegi ajutiselt tõusta. Eriti, kui te-hinguteregistris on sees ülikallid tehingud äsja valminud kortermajades.

Kokkuvõtteks. Isegi kui näeme sel aastal statistilist hinnatõusu, siis see ongi ainult statistika. Selle taga on pikk lugu, kuidas turul trendi loov noor pere on kuude kaupa surfanud pakkumiste vahel ja otsustanud osta üle-hinnatud paneelikate asemel uhiuue korteri, mille ruut-meetri hinnavahe võrreldes vana korteriga on enneolema-tult väike. Vanade korterite omanikud ei ole eriti operatiiv-sed – hinnalangus juba toimub.

Mis läks üles, tuleb ka alla. Arendajad on uute korteri-tega juba oma käigud teinud ja turu segi paisanud. Kurat, kas tõesti räägin mina turgu alla või on tegemist siiski pa-ratamatusega?

Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

KINNISMÕTEMeil on küll sadade kaupa tagasiulatuvaid

graafikuid, aga vähe materjali, mille alusel tuleviku osas midagi arukat arvata.

TURUKOMMENTAAR. Kuna uusarendused on nii ehituskvaliteedilt, pakutavatelt mugavustelt kui ka sellest tulenevate ülalpidamiskulude tõttu sarnased, siis mõjutab uute korterite tulevikuhinda tõenäoliselt kõige rohkem nende asukoht.

Agur TAmmisTuArco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

uus KODu

Tõde: kõrge elustandard paneb maksmaUusi kortereid hinnatakse ja müüak-se peamiselt seoses refinantseeri-mise või perede elukorralduslike muudatustega, kuna lahutatakse või sünnib perre lapsi juurde. Täna oleme olukorras, kus lattu on ehita-tud mitme aasta jagu uusi kortereid ning uusi korterelamuprojekte tuleb juurde nagu seeni pärast vihma. Võrreldes eelmise buumiajaga on hinnad olenevalt piirkonnast ja at-raktiivsusest samad või pigem mõ-nevõrra kasvanud.Uusprojektides võetakse korteri hinna kujunemisel aluseks projekti maksumus ning hinnaindikaatoriks piirkonna uusarendustes tehtud as-jaõiguslikud tehingud. Ehitusnõuded on väga kõrged ja turundusargu-mendina kasutatakse A-ener-giaklassi.See tähendab, et hooned on varus-tatud kallite tehnoloogiliste sead-metega, mille ülalpidamine on korte-riomanikule hiljem rahaliselt üsna koormav. Vähesed ostjad kalkulee-rivad uut kodu valides oma tulevasi püsi- ja halduskulusid, võttes arves-se nii kulu elektripõrandaküttele, ventilatsiooniagregaadile, klaasfas-saadidele, avaratele üldpindadele, liftidele, tõstustele kui ka muule. Kõik on visuaalselt ilusaks tehtud, kuid näiteks avariide korral on ligi-pääs torudele takistatud. Seinte avamine toob iga kord kaasa täien-davaid kulusid. Seejuures muutuvad äärmiselt oluliseks kindlustusküsi-mused ja tsiviilkindlustuse olemas-olu, mis võimaldab korvata elanike inimlikest vigadest tulenevad kah-jud.Praegu pole turul lihtsaid ning oda-vaid uusarendusi hästi toimiva loo-muliku ventilatsiooni ja eraldi köögi-ga. Taolisi hea planeeringu, eraldi köögi, rõdu ja keldris oleva panipai-gaga kortermaju, mida iseloomusta-sid ka lihtsad tehnoseadmed, ehitati 1990. aastate lõpus. Helena Piirak, Arco Vara Tallinna hindamisosa-konna juht

Uusarendustel osutub määravaks ikka asukoht

postimees, 8. ApRiLL 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 8. ApRiLL 2015

Kevadine ehitushooaeg saab alguse ehitusmessilt19. rahvusvaheline ehitusmess Eesti Ehitab 2015 toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses 8.–11. aprillini ja toob kokku ehitus-ala asjatundjad ning -huvilised, et anda avalöök kevadisele ehitus-hooajale – sel aastal on mess taas kord eelmistest suurem. Kõr-vuti rahvusvaheliste kontsernide esindustega on kohale tulnud palju esmakordselt messil osalevaid ettevõtteid, nii kohalikke kui ka Eesti lähiriikidest.Messikeskuse viis halli ning avaväljakud mahutavad üle 280 mes-sil osaleva ettevõtte viimaste aastate esinduslikuma väljapaneku. Palju on uudistooteid, jõuliselt on esindatud energiasäästlikud ehi-tuslahendused nii materjalide kui seadmete osas.Messi teabeprogramm pakub nii erialaseid kui ka laiemat huvi päl-vivaid seminare, lisaks toimuvad nelja messipäeva jooksul erine-vad ökoehituse töötoad ja esitlused. 8. aprillil toimub traditsiooniline Ehitusala välkfoorum, mille tee-maks on sel aastal «Linnaelu – tehislik, aga üsna mugavaks muu-detav ökosüsteem». Taastuvenergialahendusi tutvustatakse 9. aprilli toimuval Tuuleenergia klastri, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Passiivmajaliidu koolituspäeval. «Aasta tehasemaja 2015» konkurss kulmineerub võitjate välja kuulutamisega 9. aprillil Eesti Puitmajaliidu- ja klastri infopäeval. www.fair.ee/eestiehitab

T egemist saab olema üsna tavalise tänavaga, kuid ka sel tänaval on küllalt-

ki suur mõju ümbritsevale. Uue tänava rajamine mõjutab peami-selt seda, kuidas hakkame tule-vikus tajuma Narva maanteed, mis tänaseni peab üksi teenin-dama Pirita, Viimsi ja poolt Las-namäe transpordist.

Rohkem ruumi rahvaleVaatleme Narva maantee Pronk-si ja Kreutzwaldi tänava vahelist lõiku. Narva maantee on olemu-selt üks Tallinna esindustänavaid,

mis oma väärika hoonestusega võiks olla palju enamat kui prae-gu näeme.

Tänava laius majast maja-ni on 25 meetrit, sõidutee laius 21 meetrit. Praegu mahub sinna kuus sõidurida, millest üks on eelkõige bussiliikluseks ja kahte kasutavad nii autod kui trammid korraga. Lisaks paiknevad tänava mõlemal küljel kitsad kõnniteed.

See pole euroopalik, mitme-kesine ega erinevaid liikumisvõi-malusi soosiv tänavaruum, vaid monofunktsionaalne liikluskori-dor – jalakäijatele polegi siia asja. Olenemata südalinlikust asuko-hast ei toimi siin kauplused, koh-vikud ega väikepoed.

Põhjaväila rajamisega vähe-neb Narva maantee koormus – enamus praegusest liiklusest hak-kab kulgema Põhjaväila kaudu. Narva maanteele võiks sellisel juhul alles jääda kaks rada ühis-

transpordile ja kaks rada autode-le – vabanenud ruumi saab kasu-tada laiema kõnnitee, kergliiklus-tee ning kõrghaljastuse loomiseks.

Inimsõbralik linnaruumPakutava disainlahendusega laiendame de facto ka südalin-na piire. Kasvatame ala, kus jalakäijad ja kergliiklus, ühis-transport ning autod saavad igaüks ühe kolmandiku maja-devahelisest ruumist.

Niisugune printsiip peatab linnasüdame autostumise ning annab hoonete esimese korru-se kiratsevatele väikeäridele või-maluse väljuda surutud olekust. Muutes tänava profiili, saame kohvikute, väikepoodide ning vaba aja veetmise kohtade ette luua piisava väliala, mis ühelt poolt annab võimaluse sellistel ettevõtetel siin tegutsedes ellu jääda ning teisalt aitab linnale

tagasi anda inimsõbralikku ava-likku ruumi.

Pakutav lahendus tee profii-list – kus jalakäijate ala on hoonete servas, järgneb kergliiklustee, siis ühistransport ning kõige keskel autoliiklus – jaotab liiklejad kiirus-te järgi kasvavasse ritta. See loob kõikide liiklejate jaoks maksimaal-se mugavuse ning turvalisuse.

Põhjaväila loomisega tuleb vaadata linna kui tervikut ning tekkivad võimalused ära kasuta-da. Narva maantee on ainult üks potentsiaali omav koht. Taoline mitmekihiline ja erinevaid tege-vusi salliv ning toetav linnaruum on pikas plaanis majanduskasvu üheks eelduseks –investeerin-guidki tõmbab kvaliteetne ruum ja väärtuslik elukeskkond.

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju. Pseudonüümi taga tegutsevad kolm noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass.

Üle tuleb vaadata olemasolev, leida

tugevused ning siis need välja arendada.

LiNNAELu

EUROOPALIK TÄNAVARUUM. Mis juhtub Tallinna linnaruumiga, kui ehitatakse valmis Põhjaväil ehk Reidi tee? On selge, et Ahtri tänavast Russalkani rajatav Põhjaväil ei saa olema linna merest ära lõikav kiirtee.

Esindusbulvari ootel

ArhiTEKTmusT

Narva mnt-l on potent-siaali muu-tuda linli-kuks bul-variks. FOTO: MUST

postimees, 8. ApRiLL 2015 kinnisvara ja ehitus || 5

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 8. ApRiLL 2015

Kaasaegne parkimismaja linnasüdames loob ruumi vaba aja veetmiseks ja tervisespordiksiNEs PruALMerko Ehituse arendusdivisjoni direktor

Iga korter- ja ärimaja juures tuleb korralda-da parkimist ning süda- ja kesklinna kitsastes tingi-mustes on küllaltki tavaline, et parkimiskorrus ehitatakse maa alla. Maa-aluse parkimise juu-res on mitmeid poolt- ja vastu-argumente.Maa-aluse parkimiskorralduse puhul pääseb autosse sõltuma-ta ilmaoludest «kuiva jalaga», samal ajal saab maapealsele õuealale luua kvaliteetsema ruumikasutuse. Tartu mnt 52 projektis on parkimismaja-pealsest kujundatud elanike rekreatsiooniala mitmekihilise haljastuse, laste mänguväljaku ja õdusate puhkekohtadega. Samas esitab maa-aluse parki-miskorruse rajamine ehitajale mitmeid väljakutseid, olles lõppkokkuvõttes kordades kallim tavalisest maapealsest parkimisest ja kaks korda kal-lim maapealsest parkimis- majast.Kõige suuremateks väljakutse-teks kesklinna kitsastes oludes süvendi rajamisel on vesi, kee-rulised geoloogilised tingimu-sed, naabermajad ja olemasole-vad kommunikatsioonid.Tartu mnt 52 projekti puhul ra-jatakse koguni kaks maa-alust korrust, mis muudab ülesande tavapärasest veelgi keerulise-maks. Enne süvendamistööde algust löödi maasse terasest sulundsein, mis hoiab ümber-kaudset pinnast ja vett süven-

disse vajumast. See-järel kaevati välja osa pinnasest – täpselt niipalju, mis võimaldas veel ras-

ketel vaiatöid tege-vatel masinatel kaevi-

kusse sisse sõita.Praegu käib maja vundamenti toetavate vaiade puurimine ning valamine. Pärast vaiatöö-de lõppu kaevatakse edasi projekteeritud kõrgusmärgini, sealjuures peavad kopamehed olema eriti ettevaatlikud, et mitte vigastada juba valmis valatud vaiasid.Välja tuleb pumbata ka sulund-seina vahelt immitsevat vett. Tartu mnt 52 krundi alumistes kihtides on pinnas savikas ja seepärast nõrga kandevõime-ga. Soovides, et süvendi põhjas mehhanismid liikuda saaksid, peab pinnast toestama suurte kivilahmakatega. Kui süvend on lõpuni kaevatud ja süvendi sei-nad ning põhi toestatud, siis lõi-gatakse vaiade ülearused ot-sad maha ja saab hakata ehita-ma vaiadele toetuvat vunda-menti ehk rostvärki.Kitsastes oludes rajatud sü-vend võib ohustada naaberkin-nistutel paiknevaid hooneid. Juhuseid, kus naabermaja sein kukub süvendisse, on Tallinnas esinenud, õnneks mitte Merko objektidel. Äärmiselt oluline on teostada eelnevalt uuringud, vajadusel toestada naaberma-jade vundamendid ning jälgida ehituse käigus naabermajade vajumeid.Tartu mnt 52 naabermajad paiknevad pisut eemal, seepä-

rast polnud koheselt naaber-maju toestada vaja, kuid ree-perid on paigaldatud kõigile naabermajadele, sh ka teisel pool Tartu mnt paiknevatele hoonetele.Parkimismaja puhul on tähtis, et kitsastes oludes oleks ta-gatud inimeste ja sõidukite turvalisus, välistamaks ummi-kute tekkimist. Turvalisuse loob ja ummikute vältimise tagab eelkõige hoolikalt läbi-mõeldud liikumisskeem, aga ka hea valgustus, turvamär-gistus, nõuetekohane venti-latsioon ja tulekahjusüstee-mid. Tartu mnt 52 puhul on ummikute vältimiseks eri ta-sapindade sisse- ja väljasõi-dud toodud hooneteploki eri-nevatesse külgedesse. See ai-tab samal ajal startivaid auto-sid hajutada. Parkimismajad on tihti väga «parkimismajali-kud» ehk suured ja kõledad, tekitades kasutajas ebamuga-vustunnet. Hubasust lisab kindlasti mõningane liigenda-mine ja loomuliku valguse lisa-mine. Tartu mnt 52 projektis on näiteks ülemise tasapinna parkimiskorrus varustatud katuseakendega.Vaatamata sellele, et maa-alus-te parkimismajade ehitamine on keerukas ja kallis, aitab maa-alune parkimiskorraldus kesk-linna tingimustes luua parema linnakeskkonna, ning nüüdis-aegne parkimismaja loob uue kvaliteedi ka kasutajale.

Rubriigis jälgime Tallinnas Tartu mnt 52 tekkiva elamukvartali ehitustöid ja uurime ette tulevaid väljakutseid.

Maa alla viidud kahekorruseline parkimismaja vabastab päikeselise hoovi elanike vajaduste tarvis. ILLUSTRATSIOONID: MERKO

uusArENDus

postimees, 8. ApRiLL 2015 kinnisvara ja ehitus || 7

sootiliselt reisilt toodud puuvilja-alus sobib hästi ka modernsesse interjööri, seda võid toetada näi-teks sarnases stiilis kardinate või tekstiilist söögialustega.

Oma vanad aksessuaarid, mis enam tuppa ei sobi või on lihtsalt ära tüüdanud, vii julgelt taaska-sutuskeskusesse. Selle järgmine omanik, kes soovib samuti ko-ju värskust tuua, on kauni leiu üle kindlasti sama rõõmus kui si-na. Värsked ideed oma koju võid aga leida ka just sealtsamast tei-se ringi poest.

Kevadist hõngu nii tekstiilide kui aksessuaaride valikul toovad puhtad erksad värvid: laimirohe-line, sinepikollane, fuksiaroosa, türkiissinine.

LENNE KONTOrDomus Kinnisvara kutseline kinnisvaramaakler

Suured puhtad pinnad, vähesed, ent läbimõeldud detailid ning ra-hulik värvigamma peaksid ole-ma märksõnad, millise pilguga oma kodu enne müügiga alusta-mist üle vaadata. Järgnevalt mõ-ned mõtted, kuidas tuua koju ke-vadist värskust ja saada nõnda kõrgemat müügihinda ilma re-mondimeest kasutamata.

Vaata üle tekstiilid Diivanipadjad, pleedid, laudli-nad, kardinad, vaibad, voodipe-su, rätikud, dušikardin – vaata kõik need tekstiilid kodus kriiti-lise pilguga üle. Võib-olla on need kulunud välimusega, ei sobi vär-vi poolest enam tuppa või ei ole-gi neid kõiki sinna tarvis?

Uute kangaste värvivali-kul lähtu tubade seinavärvist ja mööblist – kui need on pigem neutraalsema tooniga, siis võid tekstiilidega olla julgem. Kui aga kodus on erksavärviline diivan, siis olgu kardinad ja laudlina pi-gem heledad, pastelsemad ja vä-hem domineerivad.

Vanad ribikardinad ning ru-lood vaheta uute vastu või mõt-le, kas neid üldse vajad. Kui liigne päikesevalgus ega võõraste pil-

gud niikuinii akendesse ei satu, piisab ka ainult õhulistest külg-kardinatest.

Lihtne, sobivates toonides nn kaltsuvaip võib ruumi tuua rohkem hubasust. Kas oled voo-dipesu valides mõelnud, kuidas see magamistoa valguse ja seina-värviga sobib? Voodipesule pöö-ratakse tavaliselt vähe tähelepa-nu, ent ometi mõjutab see kogu magamistoa ilmet suurel mää-ral. Teine võimalus on valida so-biv päevatekk ning dekoratiivpad-jad – saad need asetada päevaseks ajaks või külaliste tulekuks voo-dipesu peale. Vannitoast loovad terviklikuma mulje samas toonis rätikud, vaip ja aksessuaarid.

Aksessuaaride inventuurNipsasjakesi, kaunistusi ja näh-taval asuvaid tarbeesemeid vali-des lähtu põhimõttest: pigem vä-hem kui rohkem ning pigem ta-gasihoidlik kui ekstravagantne. Kui seina- ja mööblivärv on sar-nastes ja neutraalsetes toonides, saad olla aksessuaaride valimi-sel julgem, ent kui seinas domi-neerib näiteks tumedamates too-nides ja suure mustriga tapeet, võivad rohked detailid üldmuljet taas liigselt koormata ning hak-kavad lõpuks elanikke väsitama.

Seebihoidja vannitoas, vaagen köögilaual, küünlajalad jms, mis on igapäevaselt nähtavad, peaks olema läbi mõeldud ja ruumi ter-viklikkust toetama. Näiteks ek-

sisusTAmiNE

Maalid ja pildid seintel va-li järgmise põhimõtte alusel: kui elu- või magamistoas ei ole ühtegi maali või seinapilti, siis on just see üks sealt kindlasti puudu. Kui neid on aga rohkem, võiksid mõelda, kas see on ehk liigselt domineeriv ning üldmul-je tundub kirju?

Kui nii, siis vali välja üks või kaks parimat. Kui vanade kruvi-aukude kinnipahteldamine tun-dub suur töö, siis sobib kruvide varjestamiseks riiul, dekoratiiv-ne nagi vms.

Vaata üle vana mööbelInterjööri toovad elu ja värvi ka hooajalised potililled. Enamiku neist saab hiljem õue istutada.

MINIMALISM MÜÜB. Minimalismi põhimõte less is more ehk vähem on rohkem kehtib igas kodus, mille müügiga plaanib omanik alustada – isegi siis, kui kodu ei ole üldse minimalistlikus stiilis sisustatud.

Tee kodu enne müüki trendikalt korda

Üksikud rohelised taimed sobi-vad samuti, ent ole ettevaatlik – ära ruumi nendega üle koorma.

Renoveerida tasub näiteks 80ndate aastate mööblit, mis toob uue kangaga kindlasti tup-pa värske ilme. Mööblirestau-raatorid annavad siinkohal head nõu – julgeid ideid ei tasu kar-ta. Kui üldpildis detailidega mit-te üle pingutada, loob kaasaegse mustriga vana tugitool ruumi põ-nevat kontrasti.

Vana mööblit saab ka ise töö-delda – selleks toimuvad erine-vad koolitused ning õpetusi lei-dub nii raamatutes kui interne-tis; mõnus isetegemisprojekt ja tulemuseks uut värvi kaunid too-lid või öökapid!

Soovides, et uus ja värske il-me kodus mõjule pääseks, vaa-ta tuba veel kord üle, kas silma riivab näiteks aja jooksul kogu-nenud ajakirjahunnik kapi peal, lahtised mänguasjad riiulis, kree-mipurgikeste meri magamistoas või külluslik šampoonivalik du-šinurgas.

Kodu- ja sisustuspoodides on väga hea valik erinevaid karpe, korve jms nende toodete hoius-tamiseks. Kui diivanilaua alumi-selt riiulilt ei turrita mitte värvi-line ajakirjahunnik, vaid seal on hoopis vaevu märgatav, aga stiil-ne suletud karp, siis on kogu ruu-mi üldmulje palju parem ning lai-mirohelised diivanipadjad saavad tähelepanu hoopis endale.

Enne korteri müüki andmist vaata krii-tilise pilguga ringi –

ehk vajab tapeet värskendamist või

tume siselahen-dust heledamaks

ja avaramaks võõpamist?

FOTO: SCANPIX/AGE