kohustuslik energiamärgis • Seismajäänud kinnisvaraarendused

on moraalselt vananenud. Lk 2• Hooldatud põrand kestab aastaid. Lk 4• Retrokraanikauss kodusisustuses. Lk 5 • Vesi uputab ja rikub kinnisvara. Lk 6

kaur kajak: hakkame

kontrollima energiamärgise

olemasolu kinnisvara-

kuulutustes. lk 2

12. august 2015

tEEMaLEHt

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 12. august 2015

ga, poest välja sõites on väärtu-sest 20% vähemalt läinud. Kuid jällegi, ka kallimate autode mude-litega kipub väärtus isegi natuke tõusma, enne kui langema hak-kab. Samas tuleb mainida, et üldi-se arusaama juures ehitusprojekti väärtusest soovitakse Eestis telli-da Lada hinnaga ehitusprojekte.

Aastate taguste ehituslubade alusel ehituste jätkamine ning ühtlasi vananenud ehitusdoku-mentatsiooni kasutamine avaldab vahetut mõju hilisemale kasuta-jale, sest viimaste aastatega on kardinaalselt muutunud arusaa-mad hoonete energiatõhususest, hoone tehniliste seadmete auto-maatikast, arukast ehitamisest ja targast ehitisest. Ka siis, kui pro-jektdokumentatsiooni mõningast kosmeetilisust lisatakse, ei saavu-

toimetaja Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

Kinnisvarareklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

Ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

Enamasti ehitusprojekt, mille jär-gi pole ehitamist alustatud, kao-tab ajas oma väärtust. See on loo-mulik, sest aastatega muutuvad nii materjalid, tehnoloogia, mit-mesugused nõuded kui ka aru-saamad. Kindlasti muutuvad ehi-tusprojekti osad erinevalt: arhi-tektuuriga võib isegi olla nõnda nagu veiniga ehk on küpsemise ning siis väärtuse kasvu periood. Teisalt on tehnilisemate ehitus-projekti osadega nagu autoostu-

K innisvara müües või rentides kohustab seadus kinnisvara omanikku esitama ju-ba kuulutuses energiamärgise andmeid. Kenasti on seaduses nõude selgituseks kirjutatud, et «võimaldada huvitatud isi-

kul teha teadlik valik». Portaalides kinnisvarakuulutu-si vaadates avaneb aga hoopis teine pilt. Osa uusehitis-test ei anna ostjale korteri energiatõhususest silpigi in-fot. Helistades nende kuulutuse peale ja uurides ette-vaatlikult energiamärgise kohta, tuli vastuseks kahe-sugust juttu. Nii selgus, et suuresti on tegu enne masu ehitusloa saanud ehitistega, mis nüüd majanduse elav-nedes katuse alla on saanud. Poetakse asjaolu taha, et enne 2009. aastat vormistatud ehitusload ei nõudnud energiamärgist. Unustatakse aga, et ilma energiatähi-seta ei tohigi kinnisvara müüa. Teised müüjad hämasid umbkaudsest tähele vastavusest, lihtsalt tagantjärele pole keegi märki taotlema hakanud. Siingi oli tegu en-ne masu välja antud ehitusloaga.

Seega kutsun ostjaid üles kriitiliselt vaatama uus-ehitise ajalugu, millal on maja planeeritud, kas tehni-lised lahendused on kaasaegsed ja vastavad nõuetele. Huvi pärast võiks küsida uue majaosa või korteri müü-jalt, kas lisaks energiamärgisele on teostatud ka suvise ülekuumenemise temperatuurisimulatsioon. See nõue on juba 2008. aastast olemas, ent osa arendajaid teeb selle küsimuse peale ikka suuri silmi. Hiljem palavas korteris piineldes peab korteriostja arendajaga vaieldes ise tellima temperatuurisimulatsiooni ja reklamatsioo-ni tegema. Närvesööv ja ajamahukas tegevus tagantjä-rele, ning seejuures ootama lahendusi, mida arendaja liigse päikesekuumuse vastu välja pakub. Iga lahendus pole aga esteetiliselt nauditav või lisab jahutusagregaat omakorda müra juurde. Suurim argument, miks mär-gist meile vaja, on omaniku õigus teada, millised on te-ma ostetud kinnisvara energiatarbimise kulud, sest hil-jem arvetelt numbreid lugedes ei pruugi üllatus enam nii meeldiv olla.

Tehnilise Järelevalve Ametiga vesteldes ütlesid seal-sed ametnikud, et alates sügisest plaanivad nad kinnis-varamüüjate kontrolli suurendada ja vajadusel, kui olu-kord turul ei muutu, hakata ka trahvisummasid välja kirjutama.

Seniks aga selget pead kinnisvara ostmisel ja renti-misel soovides

juuli laanemetsteemalehe toimetaja

Kinnisvara. Robinal on müügile tulnud vanade ehitusprojektide alusel loodud uusarendusi. Moraalselt ei ole vananenud ainult arhitektuurne pool, vaid tehnilised lahendused jäävad ajale jalgu.

toimetaja veerg

Kinnisvaras unustatakse

müüki tehes

nõuded

tata mingil juhul seda tulemust, mis on värskel insenermõttel, ise-gi kui arhitektuur oma värskuse ja kaasaegsuse on säilitanud.

Samas tuleb aru saada ka arendajatest, kes kasutavad mit-meteks aastateks seisma jäänud ehitusprojekte, sest ehitusluba-de uuendamine on seotud märki-misväärsete kuludega ning oma-valitsused ei pruugi olla kuigi vastutulelikud, pigem vastupidi. Kui on näiteks varasemalt pro-jekteeritud küttesüsteem gaasi-le, siis uuendamisel võivad lisan-duda ootamatud kulud kaugküt-tetorustiku ehitamiseks, sest va-hepealsetel aastatel on muudetud antud asukoht kaugküttepiirkon-naks! Seinte lisasoojustamisega on probleem palju suurem – kas hoone gabariidid suurenevad, jä-

relikult muutuvad kõik tehnili-sed näitajad, või kui välisgabarii-did jääksid samaks, siis sisepin-nad muutuvad väiksemaks –, jälle on tegemist olulise muudatusega tehnilistes näitajates ning kind-lasti tuleb ehitusprojektile muu-datus tellida. Näiteks hoovi sis-sesõitu ei saagi enam ilma täna-vat laiendamata ehitada või pal-ju muud, millega pole keegi senini arvestanud. Seetõttu ongi lihtsam varem kavandatud ehitist mitte muuta ja proovida kõikvõimali-kud ekspluatatsioonil tekkivad lisakulud või ebamugavused jät-ta tulevasele kasutajale või oma-nikule.

Tõnis Tarbe on Eesti Arhitektide Liidu liige ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse aseesimees

ehitus

Kui vanad ehitusprojektid ärkavad ellu

Kiili vallas poolelijäänud kinnisvaraarendus seisis nii mitu aastat. FOTO: raigO pajula

tõnis tarbe

kohustuslik energiamärgis on oluline info valikute tegemisel Kinnisvarakuulutus peab sisalda-ma energiamärgise andmeid (klas-si), see on oluline kriteerium ostja-tele või rentijatele tegemaks tead-likke valikuid kinnisvaraturul.

Kinnisvara ostjale või rentijale peab võimaldama tutvumist ener-giamärgisega, mis antakse pärast lepingu sõlmimist ostjale või renti-jale (võib olla energiamärgisest koopia). See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tut-vuda ehitisregistris. Alates 2013. aasta maist väljastatakse märgi-seid läbi ehitisregistri.

Tahame märgise olemasolu ha-kata sügisest kontrollima ja võta-me vaatluse alla eelkõige kinnis-

varaagentide kuulutused, sest agent peab jälgima ning vastuta-ma andmete õigsuse ja piisavuse eest. Hakkame saatma energia-märgiseta kinnisvara vahendaja-tele nõuete mittetäitmise kohta märgukirju ja kui sellest ei piisa, väljastame ettekirjutuse.

Energiamärgise eesmärk on tea-da anda, milline on hoone projek-teeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuete-le. Energiamärgisele lisatakse soo-vitused hoone energiatõhususe pa-randamiseks (mis näitab tuleviku investeeringute ulatust), välja arva-

tud juhul, kui selliseks parandami-seks puudub mõistlik võimalus.

Aastast 2009 hakkasid kehtima energiatõhususe ja energiamärgise nõuded. Seega tuleks teha vahet sisekliima tagamisega hoonetel, mis on püstitatud enne 2009. aasta algust või mille ehitusluba on väl-jastatud enne 2009. aasta algust ning hoonetel, mis on ehitatud ala-tes 2009. aastast. Seega tuleb ta-gada, et püstitataks energiatõhu-said hooneid, mille ekspluatatsioo-nikulud ei oleks ebamõistlikud. Sa-muti, et olemasolevaid hooneid saaks võrrelda ühtsel skaalal sõltu-valt nende energiakasutusest. Skaalad on erinevatele hoonetüüpi-

dele (üksikelamud, korterelamud jne). Märgis ei ole nõutud teatud hoonete puhul (näiteks vanalinna-des olevad hooned, suvilad), erisu-sed on kirjas ehitusseadustikus.

Energiamärgiseid on kahte tüüpi ja nende eesmärk on veidi erinev. Mõõdetud energiatarbimisel põhi-nev energiamärgis näitab juba ole-masoleva hoone energiakasutust. Energiamärgis kehtib kümme aas-tat. Alates 2015. aasta 1. juulist väl-jastatud energiamärgised kehtivad kaks aastat hoone valmimisest ar-vates (kasutusloa andmisest).

Kaur KajaK Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja

postimees, 12. august 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 12. august 2015

Vastupidiselt levinud arvamuse-le võivad pärimislepingu sõlmida ka need isikud, kes ei ole omava-hel sugulased. Pärimislepinguga võib nimetada teise lepingupoo-le või muu isiku oma pärijaks; määrata talle annaku; määrata talle sihtkäsundi või sihtmääran-gu või kokku leppida pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, et viimane loobub pärimisest.

Lisaks võivad pärimislepingu pooled kokku leppida ka muudes võlaõiguslikes tingimustes. Näi-teks võib pärimislepinguga kok-ku leppida, et kena naabrinaine hooldab teid kuni teie surmani ja tänutäheks pärandate talle en-da vara või osa sellest, või määra-te talle annaku.

Pärimislepingu eripäraks on, et lepingujärgne pärija või anna-kusaaja ei omanda pärimislepin-gu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Seetõttu peab arvestama, et pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õi-gust vallata, kasutada ja käsuta-

da oma vara. Seega jäävad sõltu-mata pärimislepingu sõlmimisest pärandajale vabad käed enda va-ra elu ajal käsutada. Nii võib pä-randaja surma järgselt ilmneda, et lepinguga lubatud pärandva-ra või annakuna määratud hü-vet enam alles ei olegi. Oluline on teada, et pärimislepingu võib sõl-mida vaid isiklikult notariaalselt tõestatud vormis.

sundosaTestaator ehk pärandaja võib va-balt ise otsustada, kellele tema vara pärast surma üle läheb. Siis-ki on siin erand – sundosa. Sund-osa on rahasumma, mida saavad nõuda pärandaja töövõimetud ja tema eluajal ülalpidamisel olnud vanemad, alanejad sugulased ja abikaasa.

Sundosa saajal on, sarnaselt annakusaajale, võlaõiguslik nõue pärijate vastu. Nõue seisneb raha-summa maksmises. Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille sundosa saaja oleks saanud sea-dusjärgse pärimise korral. Sundosa saaja ei ole pärija, vaid hüve saaja.

Pärandist loobumineLoobumissüsteemi kohaselt lä-heb pärandvara pärandi avane-des üle pärijale, kes võib päran-di vastu võtta või sellest loobu-da. Kui pärija ei ole kolme kuu

Pärimisõigus. Igal inimesel on õigus teha korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi või pärimislepinguga. Testamendi korral piisab soovitu saavutamiseks pärandaja enda tahteavaldusest, pärimislepingu korral on vajalik aga kahe isiku tahteavaldus.

Pärimisleping annab rohkem võimalusi

jooksul hetkest, kui ta saab tea-da või peab teada saama päran-daja surmast ja oma pärimisõigu-sest, pärandist loobunud, loetak-se ta pärandi vastu võtnuks. Pä-rimine ja pärandist loobumine on iga pärija enda vaba valiku küsi-mus. Ei seaduse, testamendi ega pärimislepinguga ei saa pärima õigustatud isikut kohustada pä-randi avanemisel seda vastu võt-ma. Pärandist loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus.

Tasub teada, et pärast pä-randi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vas-tu võtta.

Pärandi inventuurPärandi vastuvõtmisel tuleb pä-rijal lisaks lähedase inimese kao-tusvalule hakata vastutust kand-ma pärandaja võlausaldajate ees. Nii võib juhtuda, et pärandvara hõlmab endas rohkem kohustu-si kui õigusi ja pärija peab nende eest isiklikult oma varaga vastu-tama. Seega, kui tekib kahtlus, et pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi kohustuste täitmiseks, on pärijal mõistlik nõuda pärandi in-ventuuri. Inventuur piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega.

Inventuuri nõude peab päran-di vastu võtnud pärija esitama no-tarile kolme kuu jooksul pärast se-

da, kui ta sai teada või oleks pida-nud teada saama asjaoludest, mil-lest võib järeldada, et pärandva-rast ei piisa pärandaja võlausalda-jate nõuete rahuldamiseks.

Inventuuri tegijaks määrab notar kohtutäituri, kelle ülesan-deks on teha selgeks, millised õi-gused, vara ja kohustused on ol-nud pärandajal surmapäeva sei-suga. Inventuuri tegemine on ta-suline. Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud va-ra hulka kuuluvate õiguste kogu-väärtusest, kuid mitte vähem kui 35 € ja mitte rohkem kui 3336 € (lisandub käibemaks 20%).

Pärimise käikPärandi avanemisel tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimismenet-luse viib läbi notar, kellele on esi-mesena esitatud pärimismenetlu-se läbiviimise avaldus. Avalduse võib esitada pärija, pärandaja võla-usaldaja, annakusaaja või muu pä-randvara suhtes õigusi omav isik.

Notar peab kontrollima päri-misregistrist andmeid pärandaja testamentide ja pärimislepingute kohta; põhjendatud vajaduse kor-ral esitama pärandaja testamendi ja pärimislepingu väljaselgitami-seks päringu välisriigi vastavasse registrisse; esitama pärandaja õi-guste ja kohustuste kohta järele-pärimise Eesti Vabariigis tegutse-

seadus

eVi hindpereRaid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist

juhendiga ning see info kindlas-ti ka säilitada. Õigel hooldamisel võib pinnakatte eluiga küündida 20–50 aastani sõltuvalt materja-list. Hilisem materjali tuvastami-ne võib olla väga raske või lausa võimatu.

Samuti on väga tähtis säilita-da info, milliseid kaitsetöötlusi ja millal on tehtud, mis kaitseaine-ga töötlus tehti ning mitme kihi-ga pinda kaeti. See annab edaspi-diseks pinna kaitsmiseks infor-matsiooni ja maandab ebaõnnes-tumise riski.

Laminaat

+Laminaat on õigel hool-damisel vastupidav materjal. Pinda võib kahjustada liiv, roh-

ke lahtine mustus, liigne niiskus ning tugevad koristusained. Pa-rim lahendus igakordseks puhas-tamiseks on puhas, veega kergelt niisutatud mikrokiust mopp või lapp, vajadusel kasuta neutraalset puhastusainet (pH 6–8).

-Võimalikud koristus-vead: pind jääb koris-tusjälgedega ja matt (pinnal on hallikas

kiht), kui• mopp/lapponliigamärg• mopp/lapponmust• aineonüledoseeritud.

Põrandakate, mille valikul on arvestatud ruumi kasutus-otstarvet ja mida regulaarselt nõuetekohaselt puhastakse, on pikaealise kasutusaja ja hea väl-janägemisega.

Põrandakatete puhastami-sel ja hooldamisel on väga oluli-ne eelnevalt teada, millise katte-materjaliga on tegu. Praktikas on vastuse leidmine muutunud jär-jest keerulisemaks, kuna loodus-like pinnakatete kõrgema hinna tõttu toodetakse väga palju imi-tatsioone, mis teeb loodusliku katte eristamise kunstlikust jär-jest raskemaks. Materjalist sõltub, millised on igapäevased puhas-tusmeetodid, missugused kaitse-töötlused tagavad põranda hea väljanägemise ja lihtsama hool-duse ning millest tuleks kindlas-ti hoiduda.

Seetõttu on võtmetähtsuse-ga küsida müüjalt või paigalda-jalt pinnakattematerjali toote-leht koos hooldus- ja kaitsmis-

hooldus. Põrandamaterjalide suur valik nõuab kasutajalt teadmisi, et mitte oskamatu hooldusega põrandat rikkuda ja materjali kasutusaega lühendada.

Koristus

Kurmet VasserPuhastusekspert koolitaja

Õigesti hooldatud põrandakatte eluiga võib olla 50 aastat

vatele krediidiasutustele ja muu-dele isikutele ning esitama pärin-gud pärandaja üleelanud abikaa-sa õiguste ja kohustuste kohta.

Seejärel peab notar teatama talle teada olevatele pärijatele pä-rimismenetluse algatamise kohta; teavitama muid isikuid, kellele on testamendi või pärimislepinguga antud õigusi või pandud kohus-tusi; kui pärimine toimub viimse tahte alusel, siis teavitama ka isi-kuid, kes oleksid pärinud seadus-järgse pärimise korral.

Pärimismenetlus päädib päri-mistunnistuse, annakusaaja tun-nistuse, sundosa saaja tunnistu-se, testamenditäitja tunnistuse jms väljastamisega. Kõikide nen-de tunnistuste eest tuleb maks-ta notaritasu vastavalt notarita-suseadusele.

KaaspärijadKui pärandi võtab vastu mitu pä-rijat, ei ole pärandvara hulka kuu-luvate esemete omanikuks mitte iga kaaspärija, vaid pärijate ühisus. Seega saavad pärandvara hulka kuuluvaid esemeid müüa, kinkida, koormata piiratud asjaõigustega ja üürile anda pärijad vaid ühiselt.

Kaaspärijad võivad oma va-rasuhteid jäädagi reguleerima ühisusena. Kui aga pärijad taha-vad enda pärandiosa iseseisvalt käsutada, tuleb pärandvara ära

jagada. Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kuid seda tingimusel, et on teada kõik pä-rijad. Kui kaaspärijad ei jõua pä-randvara jagamisel kokkuleppele, lahendab vaidluse kohus.

Pärandvara jagamisel määra-takse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustu-sed jäävad igale kaaspärijale. Pä-randvara jagatakse pärijate vahel kokkuleppel vastavalt nende pä-randiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harili-kust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärand-vara hulka kuuluvat asja hinna-ta pärija erilise huvi alusel. Päri-mismenetlus lõpeb pärandvara jagamisega.

Pärimisest loe lä-hemalt käsiraama-tust «Pärimine. Pä-randaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?», Evi Hindpere, Kinnis-varakool 2015.

hea

tea

da

h

!Laminaadi kaitsmine ei ole vajalik, soovi korral võib parema läike saa-vutamiseks kasutada

laminaadi hooldamiseks mõeldud aineid. Vahatamine ei ole soovi-tav, kuna vaha kinnitumine pin-nale on raskendatud, mistõttu see eemaldub kiiresti. Samuti on va-haeemaldusprotsess seotud rohke veega, mis võib tekitada pöördu-matuid niiskuskahjustusi.

Puit (õlitatud, lakitud, värvitud)

+ Puit on nägus ja soe materjal, kuid väga poorne, mistõttu va-jab regulaarseid kait-

setöötlusi. Pinda võib kahjusta-da liiv, mehhaanilised vigastused (nt kontsakingad, lemmiklooma-de küüned), liigne niiskus, vede-likuplekid. Parim lahendus iga-kordseks puhastamiseks on pu-has, veega kergelt niisutatud mik-rokiust mopp või lapp, vajadusel kasuta neutraalset puhastusai-net (pH 6–8).

- Võimalikud koristus-vead: pind jääb koris-tusjälgedega ja matt (pinnal on hallikas

kiht) kui• mopp/lapponliigamärg• mopp/lapponmust• aineonüledoseeritud.

! Kaitsetöötlusel tuleb vana kaitseaine kind-lasti eemaldada. Pind peab olema enne kaits-

mist puhas ja täielikult kuivanud. Levinuim kaitsetöötlus täna-

päeval on õlitamine, mis annab regulaarsel töötlemisel põranda-le hea kaitsevõime, pikaealisuse ja sametise läike. Oluline on teada, millist õli on eelnevalt õlitami-sel kasutatud, kuna tänapäevased õlid ei pruugi omavahel ühilduda, õli jääb pinnale, ei imendu ja pind võib jääda kleepuvaks ning hak-kab mustust koguma.

Kogemuse puudumisel ta-suks hea tulemuse saavutami-seks usaldada eksperte ja tellida töö neilt, kuna teostus on tehni-liselt nõudlik ja eeldab põranda-hooldusmasina olemasolu.

Kork

+ Kork on kuivade ruu-mide pinnakattemater-jal, hea helisummutaja ja soojusisolaator. Võib

olla naturaalne, lakitud, õlitatud, termotöödeldud või hoopis kae-tud linoleumi- või PVC-kihiga.

- Pinda võib kahjusta-da liigne vee kasuta-mine koristamisel ja tugevad koristusained

(max pH 10).

! Parim lahendus iga-kordseks puhastami-seks on puhas, veega kergelt niisutatud mik-

rokiust mopp / lapp, vajadusel ka-suta neutraalset puhastusainet (pH 6–8).

Korgi kaitsmisviis sõltub eel-nevast kaitsetöötlusest.

Linoleum (Marmoleum, artoleum)

+ Linoleum on loodus-lik materjal, soe, an-tistaatiline, antibak-teriaalne, sobides eri-

ti hästi laste- ja raviasutustesse. Õigel hooldamisel väga vastupi-dav (eluiga kuni 50 aastat).

Välimuselt aetakse linoleu-mi sageli segamini PVC ehk plastikkattega, kuid nende pu-hastamis- ja kaitsmismeetodid on väga erinevad. Linoleumi tunneme alati ära aluspinnale kleebitud kotiriide ehk džuudi-kanga järgi.

- Pinda võib kahjustada liigne vee kasutamine ja tugevad puhastusai-ned (max pH 10).

! Parim lahendus iga-kordseks puhastami-seks on puhas, vee-ga kergelt niisutatud

mikrokiust mopp või lapp, va-

jadusel kasuta neutraalset pu-hastusainet (pH 6–8).

Linoleumile sobivaim kait-setöötlus on kuivpoleerimine, kasutades linoleumile paslikke hooldusaineid. Vajadusel võib kulunud ja poorset linoleumi ka vahatada selleks sobiva vahaga.

PVC ehk plastik ehk polüvinüülkloriid

+ PVC on väga levinud sünteetiline mater-jal, niiskus- ja kulu-miskindel. Toodetak-

se lähtuvalt kasutusotstarbest palju eri liike: antistaatilisi, he-lisummutavaid, karestatud jne.

- Pinda võib kahjusta-da tugev mehhaanili-ne hõõrumine, tugevad lahustid.

! Parim lahendus iga-kordseks puhastami-seks on puhas, nii-sutatud mikrokiust

mopp või lapp ja neutraalne või kergelt aluseline puhastusaine (pH 6–9).

Levinuim kaitsetöötlus on va-hatamine ja vahepealne poleeri-mine. Karestatud PVC-katteid ei vahatata, kuna need muutuvad libedaks. Vahatamisele peab eel-nema vana vaha täielik eemal-damine.

postimees, 12. august 2015 kinnisvara ja ehitus || 5

romantiline ja konkreetne pool, joonistuses annavad tooni pikad kaared ning selged jooned. Ole-me oma valamutesse kujunda-nud lilledekoori samal põhimõt-tel. Teostamegi abikaasa Kristel Luigega toodete väljatöötamist koos, mina disainin mudelid ja tema tegeleb dekoori ehk pin-nakujundusega,» kirjeldas Juks loometööd. «Eks see pidev uue otsimine võtab palju energiat, kui oled uutes valdkondades ko-gu aeg käivitaja ja pioneer, siis sul pole võib-olla jõudu oma töö-des edasi minna ja süvitsi arene-da. Tegijaid lisandub kogu aeg ja nemad suudavad värske pilgu-ga kohe midagi uut arendada ja täiendada.»

Kraanikausid valmivad valgest kivisavist ja pruunist terrako-tasavist. Ettevõtte juhi Raivi Juksi sõnul tuleb kraanikaus-si ostes arvestada, et keraami-ka ei ole löögikindel. «Kui sin-na kukub kõrgelt raske ese, siis kraanikauss mõraneb või pu-runeb. Positiivne on, et tootja asub Eestis ja asendus on kohe saadaval. Võimalik on täienda-

da sarja teiste toodetega, prae-gu on populaarne punasesõst-ramarjadega kaunistatud tar-bekeraamikasari, sinna lisan-dub hambaharjatops ja seebi-alus,» ütles Juks. «Vormides va-latud kraanikauss valmib meil ikka käsitööna ja dekoor vala-mu sees või välisküljel on kor-dumatu ja ainulaadne. Seetõt-tu on meie valmistatud partiid väikesearvulised ning tellimu-se tähtaeg võib ulatuda 2–3 nä-dalani.»

Juksi sõnul otsivad nad too-dangu mitmekesistamisel pide-valt uusi nišše. «Oleme valamu-te disainimisel inspiratsiooni saanud juugendajastust. Mulle meeldib, et juugendis on koos

Kodusisustus. Mõisakeraamika nime all tuntuks saanud ettevõte on hakanud käsitööna valmistama kraanikausse. Sarja kuuluvad nii valged keraamilised dekooriga kaunistatud kui terrakotapruunid valamud.

Kraanikauss punaste marjadega rõõmustab silmajuuli laanemetsteemalehe toimetaja

eesti toode

FOTO: EErO Vabamägi

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 12. august 2015

tegutsemisjuhis

•Veekahjudevastukindlustamiseltulebkindlakstehavõimalikudveekahju tekkimise viisid ja tagada, et kindlustusleping kataks neid kõiki.

•Peabmõtlema,kellel lasubvastutusvõimalikuveekahjutekkelning rendipindade omanikel ei ole piisav mõelda üksnes sellele, et hoone oleks veekahju vastu kindlustatud – tuleks läbi mõelda, kuidas hüvitatakse rentnike varale tekkinud kahju. Hoone omani-ku huvi on, et kindlustuslepingud oleks sõlmitud nii, et tagasinõue ei pöörduks tema vastu.

•Tulekstagadahoonekorrashoidjakasutadakõikimõistlikkeviise,et veekahju ei tekiks ning võimalik kahju oleks minimaalne.

•Kindlustusfirmapakkumustulebülevaadata,etseevastakssoo-vitule ja vajadustele. Kui pakkumus ei ole vastav, tuleb paluda se-da kohe korrigeerida. Eraldi peab tähele panema, missugused on kindlustuslepingus hüvitamise välistused, ohutusnõuded ja tagasi-nõude alused.

•Heapakkumineeiolesee,misonkõigeodavam,vaidniisugune,mis katab kõik riskid. Hea kindlustusandja erineb halvematest sel-le poolest, et suudab enda pakkumise kohandada kliendi vajadus-tele vastavaks ning kahju tekkimise korral peab kahjukäsitlus ning hüvitamine toimuma kiiresti ja ladusalt.

allikas: alar urm

risKide maandamine. Hiljutine veekahju Tallinna suures kaubanduskeskuses andis märku, et paljude jaoks on kahjujuhtum ootamatu ja kulukas õppetund. Aega-ajalt on hea mõelda, missugust kaitset pakub riskide realiseerumisel juba olemasolev kindlustusleping ja millistel tingimustel oleks mõistlik sõlmida uusi lepinguid.

Veekahju ei peaks olema kulukas õppetund

Kahjukindlustuses on esma-tähtis, et hoone on kindlusta-tud tule vastu. Sama oluline on mõelda, kuidas sõlmida kind-lustusleping veekahjude suhtes. Veekahjude vastu kindlustami-sel peaks hoone valdaja alusta-ma sellest, et teeb endale sel-geks, missugused on potent-siaalsed veekahjud. Kui riskid on kindlaks tehtud, tuleb leida kindlustusandja, kes pakub sel-list poliisi ehk kindlustuslepin-gut, mis tagab kõigi kõnealus-te kahjude hüvitamise. Riskide kindlakstegemisel võiks hoone omanik lisaks oma teadmiste-le kasutada asjatundlikku abi, kes aitab üle kontrollida, et mõ-ni võimalik veekahjuliik ei jää-nud tähelepanuta.

Veekahju vastu kindlustami-sel, nagu kõikide kindlustuslepin-gute sõlmimisel, tuleb arvestada, et ükski seadus ei määra, missu-guse kahju peab kindlustusandja hüvitama. Võlaõigusseadus sätes-tab kindlustuslepingu alused, kuid mitte mõisteid, mis on tulekahju ja veekahju. Kindlustusfirmadel on erinevad kindlustustooted, mi-da on kindlustuslepingu sõlmimi-sel võimalus vastavalt kliendi va-jadusele kohandada. Hoone oma-nik peab lepingu sõlmimisel täp-selt teadma, missuguste veekahju-de vastu antud hoonet kindlusta-da soovitakse ja seejärel kontrol-lima, kas pakutud kindlustustee-nus kõik soovitu katab.

Erinevad veekahjudVesi võib hoonesse tungida eri viisidel. Meeles tuleb pidada, et

kindlustuslepinguga saab kait-se äkilise ja ettearvamatu juh-tumi vastu, mitte niisugusel ju-hul, kui hoone omanik ise on veekahju eest vastutav. Näi-teks, kui kahju tekib sellest, et katus ei pea vett või kui katu-se vahetamise ajal katust kin-ni ei kaeta.

Hetkel on pooleli üks koh-tuvaidlus, kus hoone omanik tellis katuse remondi ja katu-sekatte vahetuse, kuid remon-ditöö tegija ei olnud hoolas ega katnud töö ajaks katust kinni. Nii juhtuski, et hoone sai ula-tusliku veekahju, kuid kindlus-tusandja ei hüvitanud seda. Sa-mas oli remondifirma sõlminud kindlustuslepingu ning süüdis-tas pärast juhtumit kindlustus-maaklerit, et sõlmitud kindlus-tuslepingu alusel kahju ei hü-vitatud. Tasub teada, et kind-lustuslepingut ei saa sõlmida ei hoonekindlustusena ega ehita-ja vastutuskindlustusena juh-tumi vastu, kus ehitustöö tegi-ja ei ole mõistlikku hoolsusko-hustust järginud.

Põhjuseid kahju juhtumiseks on mitmeid

1. Katus vajab tähelepanuKokkuvõtvalt võib öelda, et esi-mene, mille kaudu vesi saab hoo-nesse tungida, on katus. See võib juhtuda seoses tormi või tule-kahjuga, kui katus on saanud kahjustada. Eeldus on siiski, et katus oli enne juhtumit olemas ja korras. Kui kindlustusvõtja ei ole vastutav katuse korrashoiu eest, näiteks, kui tegemist on hoones oleva kontori või korte-ri valdajaga, siis on reeglina või-malik kindlustushüvitist saada, kuid kindlustusandja võib väl-jamakstud hüvitise tagasi nõu-da isikult, kellel oli kohustus ta-gada katuse korrasolek – hoone omanikult.

2. Veekahju võib lähtuda hoone seintest Kui ilmastik, näiteks torm mõ-jutab hoone seina, võib vihma-vesi sealtkaudu majja tungida. Kindlustusvõtja, kel on huvi sel-lise kindlustuse vastu, peab ole-ma tähelepanelik, et lepingus ei oleks välistatud hüvitamine juh-tumil, kui vesi on tunginud läbi hoone tarindite.

3. Veeseadme rike või hooletu kasutamineVesi võib alumistesse ruumi-desse valguda üleval toimu-nud torulekke ning veekraani või ventiili purunemise tõttu. Sellise riski vastu saab kindlus-tada, kindlustusfirmal on taas võimalik esitada tagasinõue isi-ku vastu, kes pidi tagama to-ru või muu veeseadme korras-oleku. Kui kindlustamisel soo-vitakse vältida, et kindlustus-andja esitab väljamakstud hüvi-tise tagasinõude, siis ka see on võimalik, kui see on kindlustus-lepingu sõlmimisel kokku lepi-tud. Seega peaks näiteks suurte äripindade omanikud seda või-malust kindlustuslepingu sõlmi-misel kasutama. Rendilepingu-

Kindlustus

alar urmLEXTAL-i vandeadvokaat

tesse saab lisada kokkuleppeid, et rentnikud peavad oma vara kindlustamisel kindlustuslepin-gusse võtma tagasinõude välis-tuse. Lisaks saab rendilepingus kokku leppida kahju hüvitami-se ja nõuetest loobumise.

Veeseadmed on ka drenaaž ja kanalisatsioon. Kui need ei toi-mi või on valesti ehitatud, võib hoones tekkida üleujutus. Sellisel juhul võivad hoones tegutsevad rentnikud kindlustusandjalt oma vara kahjustamise korral hüviti-se saada, kuid hoone omanikult nõutakse tekitatud kahju sisse. Sarnase iseloomuga kahju võis ol-la hiljuti Tallinna suures kauban-duskeskuses toimunud uputus, kus tugeva vihmasaju tagajärjel ei suutnud drenaažisüsteem vett ära juhtida ning hoone ja seal ol-nud vara sai vee tõttu kahjustada. Parem on mõelda sellele siis, kui kahju ei ole veel tekkinud ja kind-lustuslepingud on alles sõlmimi-sel. Kui kahju on juba tekkinud, ei saa kindlustusandjalt nõuda selli-se veekahju hüvitamist, mille hü-vitamine ei ole lepingus kokku le-pitud, samuti ei saa siis kindlus-tusandjalt nõuda, et ta tagasinõu-deid ei esitaks.

4. Pinnase või lähedal asuva veekoguga seotud riskKui hoone on ehitatud madalas-se kohta või veekogu lähedale, siis on võimalik, et vihmasel ajal või kevadisel suurveeperioodil vee-pind tõuseb ning hoone ujutatak-se üle. Selliseid juhtumeid esineb suuremates mastaapides igal aas-tal Soomaal, kus saab põhimõt-teliselt paadiga tuppa sõita. Sel-line kahju ei ole äkiline ja ettear-vamatu, kindlustusandja reeglina taolise asja vastu kaitset ei paku. Erinev oli olukord 2005. aastal, kui tugeva tuule ja vihma koos-mõjul toimus mereäärsetes piir-kondades üleujutus, sest merevesi tungis paljudesse hoonetesse. Nii avastasid paljud kindlustusvõtjad, et nad olid sõlminud kindlustus-lepingud, kus sellise kahju hüvi-tamine ei olnud ette nähtud. Sa-mas oli mitmeid kindlustusselt-se, kelle lepingutingimused sisal-dasid kaitset ka selliste juhtumite puhuks. Ning nendele, kelle lepin-gus vastav kaitse puudus, selgus ebameeldiv tõde, et kui kindlus-tuslepingu sõlmimisel oleks aval-datud soovi niisuguse kahju vas-tu kindlustamiseks, oleks see ol-nud võimalik.

5. VastutusKui kellegi on kontor või kor-ter 15. korrusel ja tema ruumi-des puruneb veeseade ning ve-si valgub allolevale 14. korruse-le, siis tekib kohustus tekita-tud veekahjude hüvitamiseks. Seega, hoone või korteri kind-lustamisel tuleks mõelda selle-le, missugust kahju võib tekita-da kindlustusvõtja ruumis toi-munud veekahju allpool asu-vatele ruumidele ja seal oleva-le varale. Näiteks tulekahju pu-hul tekib sageli olukord, et tu-li ja tahm ei põhjusta põlenud ruumidele nii suurt kahju kui allolevatesse ruumidesse val-gunud kustutusvesi. Kohtume-netluses on olnud juhtum, kus viiendal korrusel asunud korter sai tulekahjus kahjustada ümar-datult 200 tuhande eest, kuid allpool asuvatesse korteritesse valgunud 8 tonni kustutusvett tekitas kahju enam kui miljoni ulatuses. Selle kahju hüvitami-se kohustus oli põlenud korte-ri omanikul.

Allakirjutanu on tegelenud kindlustus-teemadega juba enam kui kaks aasta-kümmet.

FOTO: ElmO riig/ sakala

FOTO: pEETEr laNgOViTs