Kivisild tõuseb teine kord niikuinii

Tartus saab uskumatu teglikkuseksHea sõber,Tartu linnal on heameel teid tervitada ning pakkuda kõike seda olulist silmale nähtavat ja meelele tuntavalt, mida soovime teiega jagada ja mille üle rõõmu tunda.Hansalinn Tartu on pidevas muutumises. See ongi üks õige linn, mis tahab end arendada ja sisemiselt leida, alal hoida ja esile tõsta väärtusi, mis teevadki ühest linnast just sellise paiga, mille pärast teda tuntakse ja armastatakse. Õnnelikud on need linnad, mis jäävad inimestele meelde ja kuhu soovitakse ikka ja jälle tagasi pöörduda, et siin taas midagi uut ja põnevat kogeda. Usun, et inimesed, kes külastasid Tartut 5 aastat tagasi, tõdevad täna, et meie linn on väliselt muutunud. Kuid kindlalt on säilinud meie põhiväärtused ja vaated. Tartus on palju vaatamisväärsusi. Alles see oli, kui vaatasime nukralt Jaani kiriku tömpi torni ning igatsesime aega, mil kirik endale torni ja tornikella saaks. Nüüd on see aeg käes – avame taas Jaani kiriku uksed. Uskumatu on saanud tegelikkuseks. Taastatud on Kalevipoja kuju – meie vabaduse sammas. Uhkelt on saamas teoks mitmete teistegi linnaväärtuste uuenduskuurid – Raekoja platsi renoveerimine, Toomkiriku rekonstrueerimine, ülikooli hoonete ja Rüütli tänava uuendamine. Meie linnas on ka selliseid ehitisi, mida täna oma silmaga ei ole näha, kuid mis siiski elavad nii endiste kui tänaste tartlaste südameis tugevamini kui miski muu. Üheks selliseks Tartu sümboliks on Tartu kahte kallast ühendanud Kivisild. Meile on oluline see tunne ja teadmine Kivisilla tähtsusest. See on meiega sündinud ja meiega ajast-aega kaasas käinud. Tartu väärib oma sümboleid, häid mõtteid ja häid tegusid. Hoides meeltes Kivisilla tähendust, hoiame ka Tartut just sellisena, nagu teda mäletavad meie linnakodanikud, eemalviibivad sõbrad ja meie külalised. Toetagem väärtuste hoidmist ja võimalusel ka nende realiseerumist. Siis saame üheskoos kõndida Tartu väärtuslike mälestuste ja arenevate uuenduste sillal.

Ilusaid hetki Tartu linnas!Heade mõtetega,

Laine Jänes Tartu linnapea

Need a short headingHea sõber,Tartu linnal on heameel teid tervitada ning pakkuda kõike seda olulist silmale nähtavat ja meelele tuntavalt, mida soovime teiega jagada ja mille üle rõõmu tunda.Hansalinn Tartu on pidevas muutumises. See ongi üks õige linn, mis tahab end arendada ja sisemiselt leida, alal hoida ja esile tõsta väärtusi, mis teevadki ühest linnast just sellise paiga, mille pärast teda tuntakse ja armastatakse. Õnnelikud on need linnad, mis jäävad inimestele meelde ja kuhu soovitakse ikka ja jälle tagasi pöörduda, et siin taas midagi uut ja põnevat kogeda. Usun, et inimesed, kes külastasid Tartut 5 aastat tagasi, tõdevad täna, et meie linn on väliselt muutunud. Kuid kindlalt on säilinud meie põhiväärtused ja vaated. Tartus on palju vaatamisväärsusi. Alles see oli, kui vaatasime nukralt Jaani kiriku tömpi torni ning igatsesime aega, mil kirik endale torni ja tornikella saaks. Nüüd on see aeg käes – avame taas kord Jaani kiriku uksed. Uskumatu on saanud tegelikkuseks. Taastatud on Kalevipoja kuju – meie vabaduse sammas. Uhkelt on saamas teoks mitmete teistegi linnaväärtuste uuenduskuurid – Raekoja platsi renoveerimine, Toomkiriku rekonstrueerimine, ülikoolihoonete ja Rüütli tänava uuendamine. Meie linnas on ka selliseid ehitisi, mida täna oma silmaga ei ole näha, kuid mis siiski elavad nii endiste kui tänaste tartlaste südameis tugevamini kui miski muu. Üheks selliseks Tartu sümboliks on Tartu kahte kallast ühendanud Kivisild. Meile on oluline see tunne ja teadmine Kivisilla tähtsusest. See on meiega sündinud ja meiega ajast-aega kaasas käinud. Tartu väärib oma sümboleid, häid mõtteid ja häid

tegusid. Hoides meeltes Kivisilla tähendust, hoiame ka Tartut just sellisena, nagu teda mäletavad meie linnakodanikud, eemalviibivad sõbrad ja meie külalised. Toetagem väärtuste hoidmist ja võimalusel ka nende realiseerumist. Siis saame üheskoos kõndida Tartu väärtuslike mälestuste ja arenevate uuenduste sillal.Ilusaid hetki Tartu linnas!

Heade mõtetega,

Laine Jänes Tartu linnapea

Vana kultuurilinna majesteetlik linnasüdaMu mälus on Tartu väga lähedalt seotud Emajõega ja sildadega üle jõe. Emajõel oli tookord palju reisilaevu. Pontoonsillast (praeguse Võidusilla kohal) allavoolu oli lameda põhjaga reisilaeva “Laine” koht, mis sõitis Tartu ja Lääniste vahet. “Laine” vastas teisel pool kallast seisid vesiratastega “Kungla” ja “Torm”. Mõlemad sõitsid Peipsi järvele, “Kungla” Võõpsusse ja “Torm” Mustveesse. Kivisillast allavoolu paremat kätt oli väiksemate laevade “Salme” ja “Endla” kohad.Kuid nüüd pole nendest sildadest ega laevadest ühtegi järel. Nagu ei ole Tartus ka enam Kaubahoovi, Maarja kirikut, ilusat vana Vanemuise teatrihoonet. Ajalugu on Tartu linnale olnud väga karm. Vene-Liivi sõda, Põhjasõda ja Teine Maailmasõda hävitasid enamuse Tartu tähtsamatest ajaloolistest ehitustest ja mälestusmärkidest. Nõukogude režiim ei olnud ideoloogilistel põhjustel huvitatud nende taastamisest. Nüüd, kus oleme jälle iseseisev riik, peaksime uuesti üle vaatama sõjakaotused ja otsustama riiklikul tasandil, mida tuleks ajaloolisest pärandist taastada. Tartu sümboliteks olid 19. ja 20. sajandil Tartu Ülikool ja Kivisild. Õnneks jäi alles Ülikooli peahoone, kuid Tartu linna au ja uhkus, vana ilus majesteetlik Kivisild on hävinud.Tihti küsitakse, milleks on vaja Kivisild taastada? Sellele võiks vastata paari vastuküsimusega. Miks oli vanadel kultuurmaadel vaja (nagu Saksamaa, Poola, Inglismaa, Ungari ja ka Venemaa) kohe peale sõda taastada mitmeid tähtsaid ehitisi – kirikuid, losse, sildu? Ja seda ajal, mil neid riike vaevasid majanduslikud raskused! Võiks ka küsida: miks hoiame suure hoole ja armastusega oma kodudes perekonnaalbumeid koltunud fotodega? Vastus on lihtne: pere fotoalbum on perekonna ajalugu; ajaloolised ilusamad tähtsamad ehitused on linnade ja riikide ajalugu.Kivisillal on prominentne koht Tartu ajaloos, pärinedes 18. sajandist. Nüüd oleks aeg taastada see võimas ja samas ilus sild, nii et Raekoda ja Raekoja plats moodustaksid Tartu südames taas ajaloolise terviku. Me oleme juba teinud algust Tartu ajaloolise ilme taastamiseks: Kalevipoja ausammas Emajõe ääres, taastatud Jaani kirik ja kindlustatud Toomemäe varemed. Võime ka kaugemas ajas mõelda Maarja kirikule ja Kaubahoovile. Kivisilla taastamine oleks vajalik selleks, et oleksime sümboolses ühenduses oma linna ajalooga ja nii ka eelnevate põlvkondadega. Laome oma ajaloo kivi-kivi-haaval taas ülesse.

Arvi VainomäeKivisilla Fondi liige ja toetaja Austraalias

1941

1944

1922

1959

Kivisild – Eesti rahva seemnekapitalKivisild on osa Eesti Vabariigi seemnekapitalist – mõelgem selle peale. Tartu oli peaaegu täielikult hävinud, kui Katariina II toetas linna ülesehitamist – linna, mille elanikkond 1776. a. oli vaid 3200 inimest. Kui Eesti hilisem ajalugu joostes läbida, siis ülesehitatud Tartusse tuli tagasi ülikool; eesti keel ja rahvuslik identiteet ärkasid just Tartus ning kasvasid kõige jõulisemalt Eesti Wabariigi ajal kahe Maailamasõja vahel, hävitati seejärel peaaegu täielikult, ent siiski jäid ellu ja puhkesid 21. sajandi künnisel taas õitsele. Nagu enamikul tartlastel, puudub ka minul elav mälestus Kivisillast, ent ma tean tema tähtsust. Minu mälestus on üllatus ... nähes betoonsilda ilusa klassikalise Raekoja platsi jätkuna oma esimesel külaskäigul Tartusse 1990.a. Vaadates pilte sellest, mis seal oli enne sõda olnud, tabas mind tülgastus asendussilla vastu. Mu tunded muutusid üha kurvemaks, mõistes Tartut sõja ajal ning järel tabanud laastamistööde ulatust. Iirimaa ei kogenud midagi taolist. Ma kolisin Tartusse 1992.a. Eesti Vabariigi ülesehitamise optimistlikes meeleoludes, kui Kivisilla taastamine oli alles väga populaarne idee. Hansapäevad 2005 oli Kivisilla taasavamiseks esialgne tähtaeg. Pole oluline, et see tärmin on möödas, Kivisilla Fond on ideed elus hoidnud ja määratlenud Kivisilla kui Tartu kõige valusama puudujäägi. Siiras tänu Patrick von Glasenappile ja tema sõpradele, kes olid Kivisilla taassünni pühendunud eestvõitlejad. Kogemus näitab, et 40 miljoni kroonine Kivisilla eelarve ületab oluliselt vabatahtlike annetuste piire. Ma usun, et nüüd on tulnud õige aeg Tartu Linnavalitsusel ja Vabariigi Valitsusel astuda ette ja võtta vastutus selle tähtsa ülesande elluviimise eest enda peale. Sõjaeelsest Tartust on vaid väike osa säilinud ja palju taastatud alates 1992. aastast. Jaani kiriku taasavamine on eriliselt tähelepanuväärne. Kivisild on kõige ilmsem järgmine ülesehitusprojekt. Taastatud südamega Tartut oodates,

Michael WalshTartu Renessanssi Klubi liige

.

150-aastase ajaloo vältel parandati ja muudeti Kivisilda korduvalt. Keskmist sillet ja valgustust on aja jooksul uuendatud. Kas Kivisilla koopia peaks täpselt järgima Katariina II aegset originaali või tuleks ehitada hoopis selline sild, nagu see oli hävitamise ajal? Kõige tõenäolisemalt tuleb leida vahepealne lahendus, võttes arvesse ka 21. sajandi ehitusvõimalusi ja elektrivalgustust.Algne plaan oli ehitada sild kahelt poolt ülestõstetava keskosaga, aga võib-olla see toimis ainult Kivisilla varastel aastatel. Kohalikud lodjad jäeti üldiselt ankrusse allavoolu asuva puuturu juures. Hiljem pidasid aurulaevad ühendust Värska ja Narvaga ning erilist vajadust suuremate aluste liikumiseks Kivisillast ülesvoolu ei tekkinud.Keskmist sillet tugevdati 1920ndatel aastatel rauast talade ja betooniga, kandmaks aja jooksul kasvavat auto- ja bussiliiklust. Umbes samal ajal ilmusid triumfikaartele ka elektrivalgustus ja telefonijuhtmed. Sild asfalteeriti 1928. aastal, umbes samal ajal, kui nn. juuditurg asendati uue, piki põhjapoolset jõekallast kulgeva tänavaga. Silla külgedel olevatele pollaritele paigaldati täiendav elektrivalgustus. Lisati betoonist käsipuu ja astmed.Tee laiusega 5,6 m kitseneb väravakaare juures nelja-meetriseks, 1,4 m lai kõnnitee kitseneb väravakaare juures 1,25-meetriseks.Tugipostide olemasolev vundament arvatakse olevat korras, kaare alus ja tugipiilari vundament on nähtavad ning suure tõenäosusega vähese täiustamise korral taasehitamisel kasutamiskõlbulikud.

Algupärane Kivisild ...

8,5 m14 m

.

Tänapäevane Kivisild kujutaks endast betoon-konstruktsiooni, mis on kaetud graniitkivist fassaadiga. Sellise lahenduse puhul ei peaks kivid olema suured konstruktsioonilised kivid. Kivide esikülg peaks olema lihtsalt paraja suuruse ja kujuga ja ühtse struktuurina koos püsima.Tänapäevane sild oleks jalakäijate sild, niisiis taastataks keskmine sille kergest puitkonstruktsioonist, nagu nägi ette Katariina algspetsifikatsioon. Selline puit- ja kivimaterjali kontrastsus võimendaks muljet ülestõstetavast sillast.Tüüpiliseks probleemiks vanade sildade taastamisel on seik, et nüüdsel ajal esitatakse ehitamisel kunagistest tunduvalt kõrgemaid nõudeid. Antud juhul puudutab see küsimus peamiselt keskmist sillet. Hädaabiautod peavad saama silda ületada täisveosega. Jõeliikluse seisukohalt on oluline silde laius ja kõrgus. Loodetavasti ei saa Kivisilla tuleviku üle otsustavaks küsimus: “Kas Pegasus mahub alt läbi?” Kivisilla mõõtmete tarvis on vaja kooskõlastust.Kivisilla proportsioonid ja sümmeetria olid äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud ning originaali mõõtmeid tuleks koopia puhul väga täpselt järgida: ei tohiks lubada keskmise silde laiendamist enam kui 8,5 meetrini, laskmaks läbi suuremaid laevu, sest see rikuks Kivisilla harmoonilise välimuse. Kivisilla keskmine sille on kõrgem kui praegusel Kaarsillal. Kõrgust piiravaks sillaks Emajõel on Kroonuaia sild.Sillutisena taastataks munakivisillutis. Kivisild oli populaarne kogunemiskoht, seda eriti õhtuti. Kaks keskmist torni tekitasid neli poolringikujulist suletud ala, väravakaarte vahel asetsesid pingid. Sild muutuks taas populaarseks kogunemispaigaks. Sild vajab tänapäevast valgustuslahendust.

... ja Kivisilla koopia

8,5 m 14 m

�õ�i, o�jel�a �iin om� �oolu �atariin�II �äsu�,

�e�e heldus��see sil� on e�itatu� ja k� o�

�iivimaa� �auni�anu� esimes� �i�isi�a�a aa�a� 178�.

Tartu sümboli renessanssKui me mitmeid aastaid tagasi asutasime Tartu Kivisilla Fondi, avaldasime me sellega lootust, et Kivisild kerkib peagi ja on tartlastele taas silmarõõmuks. Rääkimata sellest, et sild on ka kahe linnaosa ühendajaks. Aastad on aga läinud ning Tartus on kerkinud mitmeid muid linna jaoks olulisi ehitisi ja siin on renoveeritud rohkelt muid linnale tähtsaid väärtusi – nimetagem siin Tartu Jaani kirikut, Toomkiriku konserveerimist ja ülikooli hoonete taastamist.Nüüd, mil oleme tagasi saamas oma uhkeid ja auväärseid hooneid, on linnalgi vaja vaadata ettepoole - millised võiksid olla järgmised sümbolid, mida me üheskoos taastama asume. Usun, et Tartu jaoks on üheks olulisimaks sümboliks Tartu Kivisild, mida teatakse mitte ainult Eestis, vaid tuntakse ja mäletatakse ka Eestist väljaspool. Kivisilda pole mõtet taastada jõuga, suruda teda tartlaste ja meie külaliste silme ette vastu tahtmist ja läbimõtlematul kujul. Sild peab saama omaks ja sild peab kandma. Tahan öelda, et silla mõte peab kandma. Millegi igiomase koju toomisel on sageli suured kartused ja kõhklused – kas see asi (või ehitis) võetakse jälle omaks, kas ta mahub meie tänasesse linnapilti ja kas mitte ei kulu Kivisilla taastamise üle rohkem sõnu ja raha kui sild ise väärt on.Lugupidamises kõigi tartlaste ja nende inimeste suhtes, kes on tänaseni Tartu Kivisilda nii sõnas kui ka rahaliselt toetanud, kutsun ma kõiki häid inimesi kaasa toetama Tartu Kivisilla taastamisele ja Tartu sümboli renessansile.Tartu väärib oma ajalugu ja laseme ajalool meie juurde tagasi tulla! Me oleme selleks suutelised, sest Tartu, tartlased ja meie sõbrad on vaimult rikkad.Tänu ja heade soovidega,

Ants VeetõusmeTartu Kivisilla Fondi juhatuse esimees

Kivisilla pronksist makett, Tartu Kivisilla Fondi poolt püstitatud juunis 2004, annab inimestele ettekujutuse restaureeritava silla vormist ja imposantsetest mõõtmetest.

Skulptor Tiiu Kirsipuu.

Protokoll (dateerimata, arvatavasti 1942), mis tähistab Kivisilla pühenduskivi päästmist ja üleandmist Tartu Linnavalitsuse hoole alla. Pühenduskivi praegune asukoht teadmata.

Me oleme Kivisilla lapsedKui ma lapsena, siledakstriigitud pioneerikaelarättide ja ragiseva Ameerika hääle ajastul, 1970ndatel, Tartu Ülikooli peahoonest möödusin, silmasin alati üht kinnimüüritud akent tarkuse templi fassaadil. Kõik teised aknad olid tavalised, ühest oli aga ainult akna koht.Kust ma selle uskumise võtsin, ei tea, kuid uskusin, et aken on kinni seepärast, et sinna lendas Kivisilla tükk. Lendas siis, kui punased Kivisilla 1941. aasta suvel õhku lasksid.Kaks Tartu sümbolit – ülikooli peahoone ja Kivisild – ning lapse lootusetu tunne. Sild kohe täiesti hävinud, peahoone silmnägu silla hävimisel kannatada saanud.Õieti, sild ei hävinud kohe mitte täiesti. Vanaisa pildialbumis on foto 19. septembrist 1941. Kivisillast püsib alles veel vähemalt veerand, üks kaar. Pildile jääb ka avaturg kaldapealsel, naised müüvad sügislilli, vankritel on muudki kaupa, Saksa sõdur annab mööduvale ohvitserile au ja ohvitser on oma kätt vastutervituseks tõstmas.Kui see üks kaar oleks jäänud, järsku ei olekski Kaarsilda ehitatud, oleks taastatud Kivisild, nii olen ma mõtelnud. 1944. aasta hävitas aga selle sillakolmandiku.Igal ühel meist on Kivisillaga seotud mälestusi. Võiks ju öelda, et meil on ka teistsuguseid mälestusi. Kevade öid, mil me püsti, kükakil või poolroomates sõpradega üle Kaarsilla kaare oleme läinud ja kaare kõrgemas tipus korraks alla oma ilusale Emajõele oleme vaadanud.Nüüd tundub, et kindlam oleks Kivisilla vaateplatvormil seista ja sealt jõge vaadata. Tartus polegi sellist head kohta, kus saaksid rahus olla ja vaadata jõge, mis sinu alt, nagu aeg läbi sinu, mööda voolab.

Juhani PüttseppTartlane

Purustatud Kivisilla osa 1941. aasta suvel, näidates allesjäänud kaare olukorda.

Foto E. Selleke

Tartu kesklinna piirkonnad, mis on säilinud/taastatud nagu 1941... ja piirkonnad, mis ei ole

Ehitati igavesti kestvaks 1775.a. tabas Tartut ränk tulekahi, mille käigus põles maha suur osa Tartu kesklinnast. Linna taastamiseks määras Katariina II 12–15 tuhat rubla esindusliku silla rajamiseks. Hiljem lisas ta veel 10 tuhat rubla. Kivisild oli mõeldud keisrinna kingitusena Tartu linnale. Vastandlikke arvamusi kutsus esile rajatava kivisilla asukoht. Selle üle vaieldi ligemale aasta. Sild otsustati ehitada Suurturu (Raekoja plats) teljele. Koht oli kahtlemata õnnestunult valitud, sest seal andis sild tooni Tartu klassitsistlikuks kujunevas arhitektuuris, olles Raekoja ja silla vahele jääva väljaku stiilne, väljakut lõpetav element. Ka ehitustehniliselt oli valitud koht sobiv. Emajõgi voolas seal kahes harus ümber Holmiks nimetatud saare, mis võimaldas ehitamise ajaks sulgeda peajõe tammiga, nii et põhilised tööd said toimuda kuivaks lastud jõesängis. Kuigi Tartu oli äsja kustutatud Vene impeeriumi kindlustatud linnade nimekirjast, tegutses siin edasi insenerikomando alampolkovnik Otto Christian von Schröderi juhtimisel. Riiast kureeris silla ehitamist Liivimaa elatunud kindralkuberner iirlane George von Browne. Esimeste projektide koostamisele tõmmati kaasa kohalikud jõud: Tartu arhitekt J.H. Walther ja insenerikomando arhitekt J.C. Siegfriden, samuti Tartu müürseppmeister J. Zaklowsky. Juba 1775. a. juulikuu lõpuks koostas J.H. Walther kolme kaarega kivisilla püstitamise eelarve maksumusega 71 000 rubla. Kindralkuberner Browne pidas nimetatud summat mõistlikuks ja esitas selle keisrinnale, toonitades kaaskirjas, et ehitatav sild peab kujunema igavesti kestvaks. Samast aastast on olemas kaks Kivisilla projekti - üks Zaklowskyilt ja teine Siegfridenilt. Mõlemad nägid ette kahe kaarega silda, mille keskosa oleks laevade läbilaskmiseks ülestõstetav. Zaklowsky projektis oli kavandatud habraste sepiskäsipuude ja rokokooelementidega kaunistatud sild.

Siegfriden projekteeris silla lihtsamas klassitsistlikus stiilis ja massiivsema rinnatisega. Eeltööde käigus muutis Zaklowsky oma projekti lihtsamaks, lähedasemaks Siegfrideni omale. Nii valmis lõplik projekt Zaklowskylt, mille kohaselt hakkasid ilmet andma kaks kiviseina tõstesilla ahelate kinnitamiseks. Neil aastail ei projekteeritud ega ehitatud Tartus mitte ainult Kivisilda – nii korrastati näiteks keskajal kujunenud tänavavõrku ja ehitati tänapäevani püsivad esinduslikud kivihooned. Selleks anti tartlastele soodustingimustega riiklikku laenu.

Tartu keskse väljaku – Suurturu – arhitektuuri tähtsamateks ehitisteks saidki uus Raekoda väljaku laiemas ja perspektiivi lõpetav Kivisild väljaku kitsamas osas.Eeltööd uue silla rajamiseks algasid 1776. a. kevadtalvel. Ehitustööde tarvis taheti Emajõe põhiharu tõkestada kahe tammiga ja suunata jõe vool Holmi ümbritsevasse jõeharusse. Tammisid hakati rajama 1779. a. kevadel. Kivisesse ja ebaühtlasesse Emajõe põhja rammiti tuhandeid vaiu. Vaiade vahele laoti kive ja seejärel kaeti kogu rajatis

saviga, et takistada vee läbiimbumist. Tammid tehti küllaltki kerged – läbimõõtu oli neil vaid 1 jalg (31 cm) ja kõrgust üle veepinna napilt kaks meetrit. Korduvate varisemiste tõttu tuli tammisid ühtepuhku parandada. Pealtvoolutamm valmis 1779. a. sügisel, altvoolutamm 1780. a. kevadel. 1781. a. kevadel valmisid kaldasammaste vundamendid ja võidi alustada kaldasammaste ladumisega. 11. juuliks olid kaldasambad valmis ja saadi asuda jõkke jääva kahe samba püstitamisele. Jõesammastega saadi ühele poole 1781. a. novembrikuus. Selleks ajaks olid puusepad valmistanud sillavõlvitiste ladumiseks vajalikud rakised (stellaažid). 1782. a. talve kasutati jõekallaste kindlustamiseks. Ka hakkasid kohale jõudma Tartu lähikonna mõisates ette antud mõõtude kohaselt maakividest väljatahutud ehitusplokid. Neid läks vaja ligemale 3000. Peenemat töötlemist nõudnud paneeli- ja karniisikivid toodi Peterburist. 1782. a. suvel paigaldati juba mõlema sillakaare võlvitisi. Võlvikivid ühendati omavahel raudklambritega ja klambrite kinnitusaukudesse valati tina, et tagada kaare suurem tugevus. Hilissügiseks olid võlvitised valmis ja 1783. a. kevadel pandi paika paneeli- ja karniisikivid, püstitati kaks kiviseina tõstesilla ahelate kinnitamiseks ja paigaldati laevade läbisõitu võimaldav tõstesild. 20. augustil teatati Riiga, et Kivisild on peaaegu valmis: üle silla on tehtud munakividest sõidutee ja jalakäijate trotuaarid kaetud kiviplaatidega; ehitustellingud silla ümbert on maha võetud. Käimas oli veel kiviseinte püstitamine, selle tööga jõuti valmis 1783. a. lõpuks. Ühtaegu kindlustati ja korrastati Kivisilla lähedusse jäävaid Emajõe kaldaid ja rajati korralikud peale- ja mahasõiduteed sillale. 3. septembril 1784. a. kirjutas G. von Browne Tartu raele, et põhilised tööd Kivisilla juures on tehtud ning silla võib avada liikluseks.

1781. aasta projekt, mille järgi ehitati Kivisild.

Kaarsild on “projekteeritud demonteeritavana”, säilitades Kivisilla kaldavundamenti, jättes võimaluse taastada endine Kivisild.

Löö kaasa Kivisilla taastamisele!

Erinevaid Kivisilla taastamise hindamisi vaadates, tuleb välja, et Kivisilla taastamiseks kuluks ca 40 miljonit krooni. See on suur summa, kuid mitte kättesaamatu. Selleks aga vajame me kõikide heade inimeste, Eesti riigi ja Tartu linna ning organisatsioonide abi ja toetust.Tartu Kivisilla Fond ootab annetusi Kivisilla taastamiseks arvelduskontole nr. 22 100 514 0786 Hansapank, kood 767. Samuti on teretulnud kõik head koostööpakkumised ja ettepanekud Fondi töö elavdamiseks ja vahendite hankimiseks Kivisilla taastamise eesmärgil.

Tartu Kivisilla Fond Pepleri 27, Tartu 51010, EstoniaTel +372 501 4131kivisild@kodu.ee

www.kivisild.ee

Tartu Kivisild Fondi juhatusAnts Veetõusme Martti Preem Valter Haamer

Taastagem Kivisild! Sest sillad ühendavad mitte ainult kaldaid,

sillad ühendavad ka inimesi!

Patrick von Glasenapp,kelle algatusel asutati 1992. aastal

Tartu Kivisilla Fond

“

”

emaj

õe d

isai

n

2005