Kohaliku omavalitsuse õiguslik raamistik, juhtimiskorraldus ja koostöö
Toomas Sepp Tallinna linnasekretär
30. oktoober 2013
Presenter
Presentation Notes
Seadused kehtivad, osa versioone kuni 31.12. 2013 (ehitusseadus, maaseadus, planeerimisseadus) Linna teenistujate arvud 01.11.2013 seisuga personaliteenistuselt Ly Väljaotsalt Linna äriühingud 29.10.2013 seisuga Maaris Loigomilt Hallatavate asutuste arvud 01.07 2013 seisuga Tallinna veebilehelt
Millest täna räägime (1)
Riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimise alused Eesti kohalike omavalitsuste üldiseloomustus Kohaliku omavalitsuse
• mõiste, ülesanded ja pädevus • üksus juriidilise isikuna • järelevalve • volikogu • valla- ja linnavalitsuse töökorraldus
Millest täna räägime (2)
Tallinna funktsioonid Tallinna linnaosade halduskogud Tallinna juhtimiskorraldus KOV seadusandlik baas
Avaliku halduse korraldus Eestis praegu • Riigikogu • Valitsus • Muud riiklikud struktuurid • Koostöö: Üleriigilised
omavalitsusliidud
Riigi-
tasand
• Maavalitsused • Muud riiklikud struktuurid • Omavalitsuste koostöö:
Maakondlikud omavalitsusliidud
Regionaalne (maakondlik) segatasand
• Linnad • Vallad
Esmatasand (kohalik) tasand
Allikas: Eesti Maaomavalitsuste Liit
Omavalitsusteenistus Omavalitsusteenistust valla ja linna
ametiasutustes reguleerib • avaliku teenistuse seadus • töölepingu seadus • kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
KOKS § 54
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 54. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja käesolev seadus.
KOV üksuste koostöö Maakondlikud liidud Üleriigilised liidud
• Eesti Linnade Liit • Eesti Maaomavalitsuste Liit • Omavalitsusliitude Koostöökogu
Ühisasutused Muud KOV üksuste ühendused kui
mittetulundusühingud või seltsingud Volituste andmine ühele vallale või linnale
Presenter
Presentation Notes
Siseriiklik tasand
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta KOVi põhiseaduslik ja õiguslik alus KOVi põhimõtet tuleb tunnustada riigisiseses
õiguses ning kui võimalik, siis põhiseaduses KOVi mõiste KOV tähendab kohalike võimuorganite õigust ja
võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust
KOVi võimupiirid – põhiseadus ja seadused kontroll, KOVi õiguslik kaitse, KOVi rahalised
vahendid
Eesti haldusjaotus Rahvaarv: 1 286 479 (01.01.2013) Pindala: 43 432 km² Maakondi 15 Kohalikke omavalitsusi: 215 alates 20.10.2013, neist 30 linna ja 185 valda ning 17 vallasisest linna
Siseministeeriumi veebilehele ei ole veel jõutud infot uuendada. Peale 2013. aasta 20. oktoobril toimunuid kohaliku omavalitsuse volikogude valimistulemuste väljakuulutamist jääb Eesti haldusterritoriaalsele kaardile alles 215 kohaliku omavalitsuse üksust, Ühinemise tulemusena moodustus 18 valla ja linna baasil seitse uut valda: Audru, Hiiu, Kose, Lääne-Nigula, Lüganuse, Põlva, Viljandi; kolmest senisest linnast – Kärdla, Põlva ja Püssi linnast – sai asustusüksusena vallasisene linn. Seega on lisaks omavalitsusstaatusega linnadele on Eesti veel 17 vallasisest linna (varasema 14 asemel), mis eraldi haldusüksust ei moodusta. (Info Ave Viksilt Siseministeeriumist Ühinemise protsessist: https://www.siseministeerium.ee/omavalitsusuksuste-uhinemise-protsess-eestis/ Parimate soovidega, Eesti rahvaarv: 01.01.2013 Statistikaameti andmetel 1 238 479 Siseministeeriumi andmetel 1 358 329 ? Rahvaloenduse alusel 2012 oli 1 294 236 Kuni 20.10.2013 oli 226 kov: 33 linna, 193 valda, 14 vallasisest linna
Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi
Kohalik omavalitsus: • rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel • teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja
võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel
KOKS § 2-3
Presenter
Presentation Notes
KOKS-i on muudetud 75 korda! § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus:�1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;�2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:�1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;�2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;�3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;�4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;�5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;�6) tegevuse avalikkus;�7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
• üleandmine võimalik seaduse või (haldus)lepingu alusel KOKS § 6 lg 4 • eriseadused (reeglina dikteeritakse ka ette kuidas!) • kontroll seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (N: kontroll KOVÜ käes oleva riigivara kasutamise ja käsutamise üle – Põhiseadus § 133 p 3 – riigikontrolör ja Vabariigi Valitsuse seadus § 85 – maavanem • nende täitmist ei või üle anda eraõiguslikele isikutele, v.a kui seaduses on see otseselt ette nähtud
• kontroll seaduslikkuse üle • võib oma äranägemisel üle anda nende täitmise eraõiguslikele isikutele
VABATAHTLIKUD (kas ja kuidas?)
• koostöö • spordiasutuste loomine • kultuurialased tegemised • puhkeaja veetmise võimaluste loomine
Riigi korraldusel täidetavad
Riigi suuniste järgi täidetavad
KOHUSTUSLIKUD (kuidas?)
Tingimatu (igal juhul tuleb täita)
Tingimuslik (täidetakse vajadusel või teatud olukorras)
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 6 (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:�1) mis on talle pandud seadusega;�2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. PS § 133. Riigikontroll kontrollib: 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; Vabariigi valitsuse seadus: § 85. Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle (1) Maavanemal on õigus teostada järelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1)
Korraldada antud vallas või linnas: sotsiaalabi ja -teenuseid vanurite hoolekannet noorsootööd elamu- ja kommunaalmajandust veevarustust ja kanalisatsiooni heakorda jäätmehooldust ruumilist planeerimist valla- või linnasisest ühistransporti valla teede ja linnatänavate korrashoidu
… juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita
KOKS § 6 lõige 1
Presenter
Presentation Notes
§ 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.��
Korraldada antud vallas või linnas järgmiste nende omanduses olevate kohalike asutuste ülalpidamist: koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid huvikoolid raamatukogud, rahvamajad, muuseumid spordibaasid turva- ja hooldekodud tervishoiuasutused teised kohalikud asutused NB! Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude
katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest
KOKS § 6 lõige 2
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
LISAKS eelpool loetletutele otsustab ja korraldab neid kohaliku elu küsimusi: mis on talle pandud teiste seadustega mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja
korraldada
NB! See tähendab, et kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise osas on KOKS-ga kehtestatud mitteammendav loetelu ülesannetest, millega omavalitsusüksus tegeleb/võib tegelda
KOKS § 6 lõige 3
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:�1) mis on talle pandud teiste seadustega;�2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
Täidab RIIKLIKKE kohustusi: mis on talle pandud seadusega mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu
vahelisest lepingust NB! Omavalitsusüksusele pandud riiklike kohustuste täitmisega
seotud kulud kaetakse riigieelarvest. See tuleneb ka PS §-st 154 Vt Eesti Vabariigi Riigikohtu (RK) üldkogu 19.04.2004 otsust nr 3-3-1-46-03
KOKS § 6 lõige 4
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:�1) mis on talle pandud seadusega;�2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. PS § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
AMETIASUTUSED: • Vabariigi Presidendi kantselei • Riigikogu Kantselei • Riigikantselei • Ministeeriumid (11) • Ametid (26) • Inspektsioonid (6) • Prokuratuur • Rahvusarhiiv • Riigikontroll
Teised seaduse alusel avalikes huvide loodud avalik-õiguslikud
juriidilised isikud
Tartu Ülikool Ülikooliseaduse § 2
Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu seaduse
§ 2
Eesti Kultuurkapital Eesti Kultuurkapitali seaduse § 1
Eesti Rahvusringhääling Eesti rahvusringhäälingu seaduse
§ 2
KOHALIKE OMAVALITSUS-
ÜKSUSTE LIIDUD
Presenter
Presentation Notes
Veebr. 2008 seisuga oli 21 muud avalik-õiguslikku juriidilist isikut, mille kõigi kohta on eraldi seadus olemas. Lisaks veel Notarite Koda. Laiem mõiste on AVALIKU VÕIMU KANDJA = ISIK (S.H AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK – KOV ÜKSUS, RIIK VÕI MUU SEADUSE ALUSEL MOODUSTATUD AÕJI). Avaliku võimu kandjate hulgas võib olla ka HALDUSORGAN või AMETIASUTUS. Eesti Rahvusraamatukogu seadus �Jõustumine: 01.04.2011�
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS AMETIASUTUSED
AMETIASUTUSTE
HALLATAVAD ASUTUSED
• Põhiline - linna(valla)valitsus (ametiasutusena)
• Võivad olla veel: • Linna(valla)kantselei • Volikogu kantselei • Ametid • Linnaosa (osavalla) valitsused(kantseleid)
Äriseadustik § 2. Äriühingute liigid (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. § 3. Füüsilisest isikust ettevõtja (1) Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik
poliitiline kontroll: • volikogu kontroll • ühiskondlik kontroll
Riiklik järelevalve: • maavanem • riigiametid ja
inspektsioonid Riigikontroll Kohus
• Riigikohus • halduskohtud
Õiguskantsler
Internne Eksternne
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 66. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler
Normikontroll KOV üle ja KOV taotlusel
Järelevalve õigustloovate aktide (sh KOV määruste) PS-le vastavuse üle – taotluse esitab õiguskantsler või kohus Järelevalve riigitasandil vastuvõetud õigustloovate
aktide PS-liku KOV garantiile vastavuse üle – taotluse esitab KOV volikogu
Maavanem järelevalve KOV üksikaktide seaduslikkuse üle
KOV maavanem 15 päevaks tagasi halduskohus
üldaktide osas pöördub ÕK poole järelevalve KOV kasutuses või valduses oleva riigivara
kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle pöördub Riigikontrolli poole
kontrollib KOV-le pandud või KOV poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 66. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.
Riigikontrolli tegevus KOV üle
munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel
SA-te ja MTÜ-de üle, kelle asutajaks või liikmeks on kohalik omavalitsus
äriühingute üle, kus KOV-l on valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjate üle
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 66. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.
Audit Riigikontroll võib hinnata kohaliku
omavalitsuse sisekontrolli, finantsjuhtimist,
finantsarvestust ja finantsaruandeid majandustegevuse, sealhulgas
KOV juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust KOV valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste
eraldiste, toetuste, riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise osas
Volikogu (VK) • VK on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu,
mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt 4 aastaks Kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel (KOKS § 4) liikmete arvu määrab eelmine koosseis
• V.t VK ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine (KOKS § 22 ja § 45)
• Volikogu võib delegeerida küsimuste lahendamise valitsusele (KOKS 22 lg 2)
• tegutsemisvõimetus (KOKS § 52)
KOKS § 16. VK moodustamine, § 69. VK volituste lõppemine
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on:�1) volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;�2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. KOKS § 22. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:�1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;�2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;�3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;�4) koormiste määramine;�5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;�6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;�61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] �7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] �8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] �81) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] �9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;�10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;�11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;�12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;�13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;�14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;�15) vallavanema või linnapea valimine;�16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;�17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;�18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;�19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;�21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;�22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;�23) valla või linna esindamise korra kehtestamine;�24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;�25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;�251) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;�26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;�27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;�271) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] �29) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;�30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;�31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;�32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;�33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;�34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;�35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �36) valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �361) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;�362) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;�363) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;�364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;�365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;�366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;�37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] KOKS § 45. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] § 22. Volikogu pädevus (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. § 52. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:�1) pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;�2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;�3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;�4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;�5) rikub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 46 lõiget 2.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2011] (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.
Valitsus on volikogu poolt moodustatud täitevorgan (KOKS § 4) Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas
seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks (KOKS § 27)
Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees, ega ka volikogu liige V.t valla- ja linnavalitsuse pädevus (§ 30)
Vallavanem või linnapea saab volituse moodustada valitsus, kelle kinnitab ametisse linnavolikogu • Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla- või
linna põhimääruses
KOKS § 27, § 28, § 29, § 49, § 50 lg 1 p 5
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on:�1) volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;�2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. KOKS § 27. Vallavanema ja linnapea valimine Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. KOKS § 30. Valla- ja linnavalitsuse pädevus (1) Valla- või linnavalitsus:�1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;�2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;�3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;�4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele.�5) [kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.��
Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung s.t koosistumine
Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek (KOKS § 40)
Asjaajamiskeel on eesti keel (Vt ka KOKS § 41 lg 3 ja 4) VK ja valitsus kehtestavad oma töökorra Vt omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (KOKS § 6)
KOKS
Presenter
Presentation Notes
§ 40. Töövormid Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. § 41. Keelekasutus kohalikes omavalitsustes 3) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul keeleseaduse § 11 alusel antud luba kasutada selle kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt kehtib kuni kõnealuse volikogu volituste lõppemiseni.�(4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada vastavalt volikogu ja valitsuse istungi töö osalise või täieliku tõlkimise vähemusrahvuse keelde.
Volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena
määrusi Volikogul on õigus vastu võtta otsuseid, valitsusel anda
korraldusi Vähemalt 1% hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel,
kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul
KOKS § 7, § 32
Presenter
Presentation Notes
§ 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.�(5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.� § 32. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.�
Määruste avaldamine Riigi Teatajas
Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena
alates 01.01.2013 Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal
päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas
KOKS § 7, RTS § 14 lg 1
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (5) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.�[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.01.2013] Riigi Teataja Seadus (RTS) § 14 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuste kõikide määruste ja nende terviktekstide avaldamist alustatakse hiljemalt 1. jaanuaril 2013. Tallinna näide: Tallinna Linnavolikogu ja linnavalitsuse määruste avaldamise kohustus Riigi Teatajas tõi kaasa vajaduse üle vaadata Tallinna õigusaktide registris olevad linnavolikogu määrused. Tallinna õigusaktide registri korrastamise ja õigusselguse eesmärgil tunnistati linnavolikogu määrusega kehtetuks 130 määrust. Tallinna õigusaktide registris on kõikide linnavolikogu määruste terviktekstid 1990. aastast. Linnavolikogu määrused, mis käesolevaks ajaks on kaotanud oma tähenduse, tunnistati kehtetuks. Kehtetuks tunnistatavatest määrustest reguleerisid osad määrused üksikküsimusi, mis on ellu viidud ja/või kaotanud praeguseks sisulise tähenduse. Teine osa määrustest on mingi valdkonna korrad, mis käesolevaks ajaks ei ole enam vajalikud või on reguleeritud uue määrusega. Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Linnavolikogu määrus oli ette valmistatud aluseks võttes haldusmenetluse seaduse § 93 lg 1, mille järgi määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) võttis Riigikogu vastu 22. aprillil 2010. Põhilises osas jõustus RTS 1. juunil 2010.
VK võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel
Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni
Komisjoni tegevuse alused sätestatakse valla või linna põhimääruses
Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse VK liikmete hulgast KOKS § 46-48
Presenter
Presentation Notes
§ 47. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. (2) Volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.�[RT I 2006, 29, 218 - jõust. 08.07.2006] § 46. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse lii kmele.
Volikogu liige (1) on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku
omavalitsuse volikogu valimise seadusele igal liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning
valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti
arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt
KOKS § 17, 47 lg 1
Presenter
Presentation Notes
§ 17. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (41) Volikogu palgalise esimehe või palgalise aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (42) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.�[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid
Volikogu liikmel on õigus: • saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud
teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud
• saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene
KOKS § 25, 26
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 25. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. KOKS 26. Volikogu liikme õigus saada teavet (1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 (9) Vastamisest võib loobuda, kui:�1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha;�2) puuduvad isiku sideandmed;�3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;�4) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi märgukirjale vastust;�5) märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama;�6) märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav;�7) selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.�
VK liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (KOKS § 18)
VK liikme volituste peatumine (KOKS § 19) ( KOKS-i muudatus 14.06.07 - volikogu liikme volitused peatuvad ka Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste ajaks)
§ 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:�1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;�11) korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete volituste algamisega;�2) tagasiastumisega;�3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;�4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;�5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;�6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks või töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �7) kehtetu �8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;�9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;�10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3–8 sätestatud juhul informatsiooni valla- või linnasekretärile.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (3) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:�1) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;�2) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;�3) käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.� § 19. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad:�1) kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;�11) Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;�2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;�3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;�4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud;�5) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.�[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:�1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;�2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;�3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse;�4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.
Volikogu esimees Korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab
volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist Kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele,
otsustele ja teistele volikogu dokumentidele Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe
ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe
ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega
KOKS § 42, § 17 lg 4
Presenter
Presentation Notes
KOKS 42. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees:�1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;�2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;�3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;�31) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.�[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005] KOKS § 17 lg 4 (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
Volikogu istungi kokkukutsumine VK esimees või tema asendaja kutsub VK kokku
vastavalt volikogu töökorrale, aga ka valla- või linnavalitsuse või vähemalt ¼ VK koosseisu ettepanekul
Kutse peab olema VK liikmetele teatavaks tehtud vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit
Istungi kutses tuleb ära näidata aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused
Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid
VK istungist võtavad sõnaõigusega osa valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud
KOKS § 43-44
Presenter
Presentation Notes
§ 43. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (2) [Kehtetu - RT I 1996, 37, 739 - jõust. 08.06.1996] (21) Käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.� § 44. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.��
Volikogu kehtestab töökorra, kus on ära toodud ka istungi läbiviimise üldpõhimõtted: • Istungi kokkukutsumise aeg ja koht • Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste,
ettepanekute ja arupärimiste ärakuulamine • Päevakorraküsimuste arutamine, aja määramine
protseduurideks: Kvoorumireeglid, küsimuse ettekandja ja kaasettekandja
ärakuulamine, küsimuste esitamine, läbirääkimised, parandusettepanekute tegemine, arutelu ja hääletuselepanek, eelnõu lugemise katkestamine, lõpphääletus, otsuse (mitte)vastuvõtmine, jms
KOKS § 44
Presenter
Presentation Notes
§ 44. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.�[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005]
Volikogu istungi läbiviimine (2) VK istungid on avalikud Kvooruminõue? VK arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt
nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi
otsustatakse avaliku hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks VK liige seda nõuab
Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel VK otsustused tehakse poolthäälte enamusega või
VK koosseisu häälteenamusega (§ 45 lg 5)
KOKS § 44-45
Presenter
Presentation Notes
Viimase punkti VK koosseisu häälteenamust nõudvad otsustused järgmisel 6 slaidil 44. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.� § 45. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]
VK istungi ja komisjoni koosoleku protokoll VK istungi protokollile kirjutab alla VK esimees või tema
asendaja (valimiskomisjoni esimees) Komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku
juhataja Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis
sisalduvate andmete õigsuse eest Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja
koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused [RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]
Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele
KOKS § 51
Presenter
Presentation Notes
§ 51. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valla- või linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Valla- või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimääruses sätestatud korras. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või
jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks
või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri
määruse või selle sätte kehtetuks kui see on vastuolus KOV põhiseaduslike tagatistega
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 7
Presenter
Presentation Notes
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (1) 1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine 3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine 4) koormiste määramine 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine 61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel Punasega värviga need otsustused, mis nõuavad volikogu koosseisu häälteenamust
KOKS § 22 lg 1
Presenter
Presentation Notes
Punasega värviga need otsustused, mis nõuavad volikogu koosseisu häälteenamust KOKS § 45 lg 5: (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 22. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:�1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;�2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;�3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;�4) koormiste määramine;�5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;�6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;�61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] � Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus § 37. Muudele varadele esitatavad nõuded (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga enda või sõltuva üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (2) 7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning
muutmine 8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja
faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale
81) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule
9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks
KOKS § 22 lg 1
Presenter
Presentation Notes
Punasega värviga need otsustused, mis nõuavad volikogu koosseisu häälteenamust 7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] �8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] �81) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] �9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks���
Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (3) 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele
KOKS § 22 lg 1
Presenter
Presentation Notes
Punasega värviga need otsustused, mis nõuavad volikogu koosseisu häälteenamust 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;�12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;�13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;�14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;�15) vallavanema või linnapea valimine;�16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;�17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;�
19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; [jõust. 01.04.2013]
20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine
21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine
23) valla või linna esindamise korra kehtestamine 24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine
ning põhikirja kinnitamine ja muutmine
Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (4)
KOKS § 22 lg 1
Presenter
Presentation Notes
Punasega värviga need otsustused, mis nõuavad volikogu koosseisu häälteenamust �19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;�21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;�22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;�23) valla või linna esindamise korra kehtestamine 24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine
Punasega värviga need otsustused, mis nõuavad volikogu koosseisu häälteenamust 271 Täiesti uus punkt KOKS-is 23) valla või linna esindamise korra kehtestamine;�24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;�25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;�251) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;�26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;�27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;�271) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] �28) kehtetu 29) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku
väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja
planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;
34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
36) valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine; [jõust. 01.04.2013]
Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (5)
KOKS § 22 lg 1
Presenter
Presentation Notes
29) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;�30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;�31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;�32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;�33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;�34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; [jõust. 01.04.2013] 36) valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine; [jõust. 01.04.2013] Planeerimisseadus § 10 lg 61 (61) Detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui:�1) planeeritava maa-ala kohta puudub kehtestatud üldplaneering;�2) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut;�3) planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti kultuurimälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal;�4) planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses;�5) planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas;�6) planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale või selle moodustamiseks;�7) planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks;�8) planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamiseks.�
361) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine 362) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 363) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine 364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine 365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine 366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused
Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (6)
KOKS § 22 lg 1
Presenter
Presentation Notes
35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �36) valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �361) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;�362) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;�363) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;�364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;�365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;�366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;�37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused �
Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (7) (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires [jõust. 01.04.2013]
KOKS § 22 lg 1
Presenter
Presentation Notes
37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele
Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires [jõustus 01.04.2013]
KOKS § 22 lg 2 ja 3
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 22 lg 2 ja 3 (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
VK määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles (V.t ka § 23 lg 7)
Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise
Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja
Dokumendid ja protokollid peavad vastama haldusdokumentides kehtestatud põhinõuetele
KOKS § 23
Presenter
Presentation Notes
§ 23. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.�[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.01.2013] (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.�(4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. (6) [Kehtetu (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid lisaks eesti keelele vormistada ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles.
Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine Avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud
korras Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub
kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva
VK otsus jõustub teatavakstegemisest VK määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad
olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele
KOKS § 23
Presenter
Presentation Notes
§ 23. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.�[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.01.2013] (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.�(4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. (6) [Kehtetu - RT I 2010, 19, 101 – (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid lisaks eesti keelele vormistada ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles.
Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla – või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus
KOKS § 24
Presenter
Presentation Notes
§ 24. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.
Revisjonikomisjon Vähemalt 3-liikmeline, kõik liikmed valitakse volikogu
liikmete hulgast, liikmeks muu isik KOKS § 48 lg 21 juhul Hea tava – kõigi fraktsioonide esindajad, juhi koht opositsioonile Pädevus – v.t KOKS § 48 Vähemalt kord aastas esitab aruande oma tegevuse
kohta volikogu istungil Umbusaldus võimalik kõigile komisjoni liikmetele –
v.t KOKS § 46 lg 1 Oluline, kuidas oma otsustused ette valmistab,
kuidas nende täitmist kontrollib
KOKS § 48
Presenter
Presentation Notes
§ 48. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul võib komisjoni liige olla muu isik.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] (21) Kui revisjonikomisjon täidab auditikomitee ülesannet ja revisjonikomisjoni liikmete hulgas ei ole audiitortegevuse seaduse § 97 lõikes 3 kehtestatud nõuetele vastavat isikut, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikega 2.�[RT I, 28.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3) Revisjonikomisjonil on õigus:�1) kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust;�2) kontrollida ja hinnata valla- või linnaeelarve täitmist.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] (31) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:�1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;�2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;�3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valla- või linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (8) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] § 46. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele. (11) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.
Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses
Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab valla- või linnavalitsus
KOKS § 481
Presenter
Presentation Notes
§ 481. Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine (1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses. (2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab valla- või linnavalitsus. (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksuses moodustatakse siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastav ametikoht või luuakse vastav struktuuriüksus, siis tehakse seda vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktile 36. (4) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks nimetab vastava ametniku või struktuuriüksuse juhi ametisse ja vabastab ametist vallavanem või linnapea valla- või linnavolikogu nõusolekul. Vallavanem või linnapea esitab kandidaadi valla- või linnavalitsusele heakskiitmiseks. Valla- või linnavalitsus kiidab heaks kandidaadi ja esitab selle volikogule ametisse nimetamiseks nõusoleku saamiseks. Audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud avaliku huvi üksustes kuulab volikogu ära auditikomitee ülesandeid täitva revisjonikomisjoni seisukoha. Kui volikogu ei nõustu isiku ametisse nimetamisega, esitab valla- või linnavalitsus uue kandidaadi. (5) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametisse nimetatud ametnik või vastava struktuuriüksuse juht koostab eelarveaastaks siseaudiitori tegevusplaani. Valla- või linnavalitsus kiidab tegevusplaani heaks ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Volikogu kuulab ära auditikomitee ülesandeid täitva revisjonikomisjoni seisukoha ja kinnitab siseaudiitori tegevusplaani hiljemalt valla- või linnaeelarve vastuvõtmise kuupäevaks. (6) Kui kohaliku omavalitsuse üksuses on moodustatud siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastav ametikoht või loodud vastav struktuuriüksus, esitab vastav ametnik või struktuuriüksuse juht siseaudiitori aruande enne majandusaasta aruande heakskiitmist valla- või linnavalitsusele. Valla- või linnavalitsus esitab siseaudiitori aruande koos majandusaasta aruandega volikogule. (7) Siseaudiitori aruanne avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. (8) Kohaliku omavalitsuse üksuses rakendatakse siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja tema kutsetegevuse alusena audiitortegevuse seaduses sätestatut.�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]
Valla- või linnavalitsuse istung Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema
istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, s.h vallavanem või linnapea või tema asendaja
Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta
teisiti. Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid
Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega Valla- või linnavalitsuse määrustele ja teistele
dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär
KOKS § 49
Presenter
Presentation Notes
§ 49. Valitsuse töö korraldamine (6) Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär. (7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (9) Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (10) Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär. (11) Valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.�
Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust
Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea,
valitsuse liikmed, kes • koordineerivad vallavanema või linnapea üleantud volituse piires
valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid
[jõustus 01.04.2013]
KOKS § 49
Presenter
Presentation Notes
§ 49. Valitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust. (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed. (41) Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema või linnapea üleantud volituse piires valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid.�[jõust. 01.04.2013] (42) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.�(43) Vallavanema või linnapea ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.�[jõust. 01.04.2013] (44) Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.�[jõust. 01.04.2013] (45) Kui vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.�[jõust. 01.04.2013] (5) Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras. (6) Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär. (7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (9) Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (10) Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär. (11) Valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.�(12) Vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.�[jõust. 01.04.2013] (13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud juhul on vallavanem, linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.�[jõust. 01.04.2013]
Valitsuse töö korraldamine (2) Valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide
moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu
Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline
Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud
KOKS § 49
Presenter
Presentation Notes
§ 49. Valitsuse töö korraldamine (42) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.�jõust. 01.04.2013] (43) Vallavanema või linnapea ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.�[jõust. 01.04.2013] (44) Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.�[jõust. 01.04.2013] (45) Kui vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.�[jõust. 01.04.2013] (5) Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras. (6) Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär. (7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (9) Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (10) Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär. (11) Valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.�(12) Vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.�[jõust. 01.04.2013] (13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud juhul on vallavanem, linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.�[jõust. 01.04.2013]
Valitsuse liikmele esitatavad nõuded Täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab
eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses
Ei saa olla isik, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest
Kui välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu [jõust. 01.04.2013]
Riigikohtu otsus 3-4-1-22-12
KOKS § 482 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-22-12
Presenter
Presentation Notes
Riigikohtu otsus 3-4-1-22-12 Andres Jaadla 17. septembri 2012. a kaebus Vabariigi Valmiskomisjoni 12. septembri 2012. aasta otsuse nr 2 tühistamiseks RESOLUTSIOON: Jätta Andres Jaadla kaebus rahuldamata KOKS § 482. Valitsuse liikmele esitatavad nõuded (1) Vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. (2) Vallavanemaks või linnapeaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. (3) Kui käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.�[jõust. 01.04.2013]
Valitsuse liikme tegevuspiirang Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu
kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, sel juhul • volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või
osaliselt nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise [jõust. 01.04.2013]
KOKS § 501
Presenter
Presentation Notes
§ 501. Valitsuse liikme tegevuspiirang (1) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. �[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
korraldab valitsuse tööd ja istungite ettevalmistamist annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult
alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju [jõust. 01.04.2013]
nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi [jõust. 01.01.2013]
Vallavanem ja linnapea ning nende abid, samuti valla- ja linnasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas
KOKS § 50 ja 54
Presenter
Presentation Notes
§ 50. Vallavanem ja linnapea (1) Vallavanem või linnapea:�1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;�2) esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;�3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �4) kirjutab alla valla- või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;�5) esitab volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu;�6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;�61) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;�[RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013] �7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;�[RT I 2005, 31, 230 - jõust. 17.10.2005] �71) [kehtetu - RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] �8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem või linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem või linnapea peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas seaduses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.�[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab vallavanemal või linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. �[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] § 54. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja käesolev seadus. (2) Vallavanem ja linnapea ning nende abid, samuti valla- ja linnasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas.
Vallavanem ja linnapea (2) ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või
nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal ja peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena • Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud
tähenduses. Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab vallavanemal või linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt eelpool nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise [jõust. 01.04.2013]
KOKS § 50 lg 2 ja 3
Presenter
Presentation Notes
§ 50. Vallavanem ja linnapea (2) Vallavanem või linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem või linnapea peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas seaduses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.�[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab vallavanemal või linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. �[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (KOKS § 541)
Ametniku asendamise erisus kohaliku omavalitsuse ametiasutuses (KOKS § 542) [jõust. 01.04.2013]
Omavalitsusüksuste koostöövormid (KOKS § 62) Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (KOKS § 63) Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega (KOKS § 65) Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll
(KOKS § 66)
KOKS
Presenter
Presentation Notes
§ 541. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:�1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;�2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;�3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:�1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul;�2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale ja linnapeale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning vallavanem või linnapea on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.�[RT I, 19.03.2013, 1 - jõust. 20.03.2013] (31) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvituse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse volikogu esimehe volituste lõppemisel hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvituse kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.�[RT I, 19.03.2013, 1 - jõust. 20.03.2013] (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema, linnapea või volikogu esimehe uueks tähtajaks.�[RT I, 19.03.2013, 1 - jõust. 20.03.2013] Täiesti uus § 542. Ametniku asendamise erisus kohaliku omavalitsuse ametiasutuses (1) Puuduvat ametnikku võib asendada, või juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametniku asendamine töötajast asendaja poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas. (4) Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava teenistusülesannetega. (6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asendajale kohaldub avaliku teenistuse seadusest tulenev streigikeeld ning ametniku tegevuspiirangud asendamise ajal.�[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] § 62-66 muudatusi pole: § 62. Koostöövormid (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks:�1) tegutseda ühiselt;�2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;�3) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise.�§ 63. Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud Maakondliku ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamine ja nende tegevus toimub kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud korras. § 65. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Valla või linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.��§ 66. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.�[RT I 2005, 32, 235 - jõust. 01.01.2006] § 661. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:�1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;�2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;�3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle.�
Tallinn kui pealinn Tallinn lihtsalt kui Eesti oludes väga suur linn Tallinn kui kohalik omavalitsus
• riigi funktsioonide täitja • kohaliku omavalitsuse üksus
Presenter
Presentation Notes
KOKS § 22 lg 2 Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele
Tallinn kui pealinn
Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus § 5
Pealinnas asuvad riikliku tähtsusega objektid riigi ja pealinna esindusfunktsioonide täitmisel • põhiseaduslikud institutsioonid ja riigiasutused President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Eesti Pank, ministeeriumid
• riigi jaoks olulised asutused lennujaam, sadam, välisriikide saatkonnad, riigitelevisioon jms
• riikliku tähtsusega hooned ja objektid Lauluväljak, Kadrioru park, Raekoda, Raekoja plats, Vabaduse väljak;
Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, rahvusvaheline lennujaam
Presenter
Presentation Notes
ETHS § 5. Pealinn Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn. Pealinnas asuvad põhiseaduslikud institutsioonid ja riigiasutused (Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Eesti Pank, üldjuhul ministeeriumid), samuti muud riigi jaoks olulised asutused (lennujaam, sadam, riigitelevisioon, raadio, välisriikide saatkonnad jne), mis nõuab nende asukoha ja nendeni viivate teede-tänavate hoidmist ning korrastamist tavalisest märksa paremal tasemel. Tallinnal tuleb arvestada seal asuvate rea riikliku tähtsusega hoonete ja objektidega (nt Raekoda, Raekoja plats, Vabaduse väljak, Lauluväljak, Kadrioru park, Metsakalmistu jne), mis on vajalikud pealinna esindusfunktsioonide täitmisel ning mille heakord ja remont tuleb Tallinna linnal korraldada. Samuti tuleb Tallinnal arvestada üleriigiliste kultuuriürituste (kaitsejõudude paraad, laulu- ja tantsupidu, suuremad spordiüritused jmt) korraldamisega linnas. Talllinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia tegevust korraldab ja finantseerib Tallinna linn, kuid nende funktsioon ei ole üksnes Tallinna linna elanikkonna teenindamine. Riigieelarvest on selleks Tallinnale senini eraldatud minimaalselt vahendeid.
Pealinna staatuse regulatsioon
Seaduses puudub regulatsioon, mida peaks tähendama pealinnaks olek Tallinna jaoks
Määratlemata on: • pealinna kohustused ja õigused • pealinna staatusest tulenevad riiklikud funktsioonid,
nende täitmise ja finantseerimise kord
Eeltoodust tulenevad õiguslikud ja majanduslikud probleemid
Tallinna seaduse reguleerimisala
Tallinna staatuse regulatsioon Euroopas – Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ratifitseeris 28.09.1994). OWEN MASTERS Kohaliku
demokraatia olukorras kohta Eestis (2000) – vajalik kaaluda Tallinnale eristaatuse andmist, ülevaadata ülesannete jaotust Tallinna ja vastava maavalitsuse vahel
Põhiseadus võimaldaks Tallinna puhul eriregulatsiooni Ekspertide hinnang Eraldi Tallinna seadus (pealinna seadus) või vastav
regulatsioon KOKS-is, et mitte eristada Tallinna teistest omavalitsustest
Tallinna seaduse reguleerimisala oleks: • Tallinn omavalitsusüksusena • Tallinn riiklike funktsioonide täitjana • Tallinn pealinnana
Riigi funktsioonide täitja
Kohaliku omavalitsuse üksus • sisepädevuse jaotus • linnaosad
Tallinn kui kohalik omavalitsus
Riigi funktsioonide täitmine
Halduslepingute sõlmimine riigi funktsioonide täitmiseks Harju maavalitsuse jt riiklike institutsioonidega
(Perekonnaseaduse, Maareformi seaduse, Maa ostueesõigusega erastamise korra, Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse; Muinsuskaitseseaduse jt. seaduste alusel)
Positiivne on, et niisuguste lepingute sõlmimisega on nimetatud küsimuste lahendamine tehtud linnakodanikele kiiremaks ja mugavamaks
Presenter
Presentation Notes
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jõustumisega 1993. aastal muutus oluliselt Tallinna linna staatus. Seaduse kohaselt pidi asuma kõiki maakonna ülesandeid Tallinna linna haldusterritooriumil täitma Harju Maavalitsus. Paraku pole käesoleva ajani mitmetes valdkondades Harju Maavalitsus oma seadusejärgseid ülesandeid ise täitma asunud, vaid on nende täitmiseks sõlminud vastavad halduslepingud Tallinna linnaga Lisaks on Tallinna linn sõlminud halduslepinguid ka teiste riiklike institutsioonidega nende ülesannete täitmiseks (nt Muinsuskaitseseaduse alusel).
Probleemid riigi funktsioonide täitmisel
Kirjeldamata volituste ulatus ja haldusülesannete sisu toimingute kaupa (näit. Perekonnaseaduse täitmisel)
Seadusega lisanduva uue toimingu korral pole selge, kas täita või sõlmida täiendav kokkuleppe koos eraldi rahaliste vahenditega
Rahastamise alused, alussumma ja kogu ulatus kindlaks määramata
Tallinnal puudub õigus esitada ise otse vastavaid ettepanekuid riiklike funktsioonide täitmiseks
Presenter
Presentation Notes
Volituste ulatuse osas on näiteks perekonnaseisualaste riiklike kohustuste täitmise halduslepingu puhul lepingus kirjeldamata haldusülesande sisu kohustuste (toimingute) kaupa, nii et oleks selge millised konkreetselt on need kohustused (toimingud), mida Tallinna linn Harjumaa eest täidab. Kui seaduses lisandub mõni toiming, siis pole selge, kas Tallinna linn peaks ka nimetatud ülesannet täitma või peaks selleks sõlmima täiendava kokkuleppe ja nägema ette eraldi rahalised vahendid. Finantseerimine toimub riigieelarvest eraldatud vahendite arvel. Kindlaks määramata on alussumma. Aasta algul ei tea Tallinna linn, kui suure summa eest tal tuleb vastavaid üleandeid täita, sest rahastamise alused ja ulatus on kindlaks määramata. Kuigi lepingute kohaselt on kohustus esitada igal aastal maavanemale põhjendatud finantseerimistaotlused lepingu täitmiseks vajalike riigieelarveliste vahendite osas, on reguleerimata küsimus sellest, kui neid taotlusi ei rahuldata, mis siis saab? Kas siis vähendatakse vastaval tööaastal kohustusi vastavalt eraldatud summa suurusele? Kui kohustuste täitmise maht suureneb oluliselt, kuidas ja kas siis suureneb lepingusumma? Tallinnal puudub õigus esitada ise otse vastavaid ettepanekuid riiklike funktsioonide täitmiseks vajalike vahendite kohta. Praegu toimib süsteem, mille kohaselt Tallinn esitab oma taotlused Harju maavanemale, kes ei pruugi arvestada kõigi Tallinna esitatud ettepanekutega või kelle esitatud ettepanekutega Tallinna finantseerimise osas ei arvesta ministeeriumid. Niisugustes vaidlustes on vajalik oma taotlusi põhjendada – seda on aga raske teha, kui igapäevaselt nende küsimustega ei tegeleta.
Tallinn kui KOV üksus Sisepädevuse jaotus
Tihti seaduste koostajad ise ei ole läbi mõelnud, miks seadustes üks või teine ülesanne antakse vastavalt kas volikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsusüksuse lahendada, mis aga loob keeruka olukorra seaduse rakendajale kohalikes omavalitsustes • volikogu pädevust reguleerivas KOKS-i § 22 sisalduvad sätted
otsustusõiguse delegeerimise kohta, mis ei ole ratsionaalne ega põhjendatud Tallinna-suurusele linnale
• Ühed vähestest, kus Tallinna suurust on arvestatud on Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ning Riigikogu valimise seadus
Presenter
Presentation Notes
Õiguslikke probleeme tekitavad volikogu pädevust reguleeriva KOKS-i § 22 sisalduvad sätted otsustusõiguse delegeerimise kohta. KOKS § 22 lg 2 kohaselt seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Kui mõnes väiksemas vallas või linnas on KOKS § 22 lg 2 sellises sõnastuses rakendamine võimalik, siis 8 linnaosaga ja 23 ametiasutusega (s.h 8 linnaosa valitsust) Tallinnas ei ole see mõeldav ilma, et kannataksid linnaelanike huvid ja nende põhjendatud ootused. Probleem ei ole otsustusõiguse delegeerimine nendes omavalitsuslike küsimuste valdkondades, mille täitmist riik ei ole seadusega reguleerinud. KOKS § 6 loetleb aga üles terve rida omavalitsuslikke ülesandeid, mille täitmist riik kohalikult omavalitsusüksuselt tingimata nõuab. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse kohustuslike ülesannete puhul vaba otsustama üksnes seda, kuidas vastavat ülesannet täita, mitte seda, kas seda teha, kusjuures mitmed kohustuslike ülesannete valdkonnad on reguleeritud eriseadustega, mis määravad erineva üldistusastmega, kuidas kohalik omavalitsus teatud ülesannet korraldama peab. Nimetatud eriseadused nõuavad teatud avalike teenuste osutamisel teatud tingimustel haldusakti andmist. Kui üldaktide (määruste) andmine peakski jääma volikogu või valituste pädevusse, siis üksikküsimuste lahendamise kiiruse ja otstarbekuse seisukohalt oleks õige nende lahendamise õigus delegeerida linnaosale kui kõige kodanikulähedasemale ja kohalikke olusid tundvale linna juhtimisstruktuurile, teatud juhtumitel ka linna harulist juhtimist teostavale ametiasutusele- ametile. KOKS § 22 lg 2 kohane volikogu ja valitsuse tööjaotus ei ole ratsionaalne ega põhjendatud Tallinna-suurusele linnale. Linnavolikogu (istung kord kahe nädala jookul) ning linnavalitsuse (istungi igal kolmapäeval) töökoormusest sõltuvalt ei ole võimalik kõiki puudutatud isikute seisukohti ära kuulata ning isikud peavad ootama haldusakti andmist ebamõistlikult kaua. Taolised viivitused võivad sõltuvalt oludest muutuda ebaproportsionaalseks põhiõiguste riiveks. Tallinna Linnavolikogu peab sisuliselt teostama täitevvõimu, tegeldes küsimustega, mida võiks tegelikult lahendada selle vähese olulisuse, lahendamise kiiruse ja efektiivsuse mõttes linna ametiasutus. Teatud juhtudel on niisuguste küsimuste otsustamine (koos vastutusega tehtud otsuste eest) otstarbekas ja vajalik Tallinna tingimustes anda linnaosadele või ametiasutustele. Kuid puudub seaduslik regulatsioon, mis arvestaks Tallinna omapära. Ainsad seadused, kus Tallinna suurust on arvestatud on Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ning Riigikogu valimise seadus.
Tallinn kui KOV üksus Sisepädevuse jaotus
Seadustes on selgelt määratlemata KOV ametiasutuste staatus nii nagu seda on tehtud näiteks Vabariigi Valitsuse seaduses ministeeriumite ja ametite puhul. Kuigi üksikuid sätteid sisaldub mitmetes seadustes on küsimused nende moodustamise, tegevuse ja lõpetamise kohta jäetud iga kohaliku omavalitsuse üksuse enda määrata
Presenter
Presentation Notes
Haldusmenetluse seadus näeb haldusorganina, kes võib anda üksikjuhtumite reguleerimiseks haldusakte, ette ka asutuse või isiku (ametniku) (HMS § 8 lg 1, § 51 lg 1). KOKS (§ 7 lg 2) kohaselt võivad üksikakte anda volikogu (otsus), valitsus (korraldus) ja (§ 57 lg 5) linnaosa vanem (korraldus). KOKS-s aga on reguleerimata küsimus sellest, et ka ametiasutused, ametnikud võiks anda haldusakte juhul, kui seaduses on otsesõnu sätestatud üksikküsimuse lahendamise ja sellest tulenevalt haldusakti andmise õigus ametiasutuse poolt või on volikogu või valitsuse otsustusega nii ette nähtud. Praktikas oleks vajadus anda üksikküsimuste otsustamisõigus edasi ka ametiasutusele (ametnikule), nii nagu võimaldab seda teha haldusmenetluse seadus. See aitaks kaasa küsimuste kiiremale ja operatiivsemale lahendamisele ning tagaks otsustamise ja ka vastutuse selgema piiritlemise. Praktikas on seda ka juba tehtud, kuid kuna tegemist on otsustamiseõiguse edasi delegeerimisega kohalikus omavalitsuses, siis on vajalik selline regulatsioon täpselt KOKS-s sätestada. Õigusselguse tagamiseks tuleks üheselt reguleerida ka järelevalve küsimused selliste haldusaktide andmisega seoses (VVS § 85 lg 1). Kohalikul omavalitsusel endal peaks õigusaktide rakendamisel olema võimalus otsustada, kuidas neid ellu viia. On äärmiselt aeganõudev, ebaratsionaalne ning linnakodanike huvidele mittevastav, et näiteks kõiki lubasid väljastaks volikogu volitusel Tallinnas linnavalitsus nagu seda nõuab seadus. Sisuliseks otsustajaks oleks sel juhul ikkagi ametnikud, kes vastavad otsustuste eelnõud linnavalitsuse jaoks ette valmistavad, mitte linnavalitsus, kes kahtlemata, tegeldes olulisemate linnaelu küsimustega, ei suuda kõikide otsustuste detailidesse süveneda ega neid läbi töötada nende suure hulga tõttu. Otsustamine madalamal tasandil on kiirem kui küsimuse arutamine kollegiaalorganis. Selline regulatsioon tagaks ka haldustegevuse läbipaistvuse, kuna küsimuse otsustaks sisuliselt ametiasutus, kes reaalselt küsimuste lahendamisega ka tegeleb. Sellega suureneks ka ametnike vastutus, kuna puudutatud isikule on selgem, kes on otsuse taga. Kui ametnik valmistab üksnes ette linnavalitsuse korralduse eelnõu, siis langeb otsene vastutus linnavalitsusele. Ametniku suhtes saab küll rakendada sanktsioone, kui ta tahtlikult või hooletusest eksitas linnavalitsust, kuid sellise vastutuse realiseerumine on keerulisem kui vastutus enda vahetu töötulemuse eest.
Tallinn kui KOV üksus Linnaosad
Õiguslikus plaanis on tahaplaanile jäänud linnaosade ülesannete ja nende täitmiseks antavate volituste õiguslikult korrektne sätestamine, samuti linnaosasisese juhtimisstruktuuri korraldus (linnaosa juhtimine st halduskogu roll ja ülesanded ning linnaosavanema ja linnaosa valitsuse staatus ja pädevus)
Seaduses puudub viide linnaosa poliitilisele organile. Tallinna põhimääruses on see saanud halduskogu nime
Presenter
Presentation Notes
1993. aasta 2. juunil Riigikogu poolt vastu võetud kohaliku omavalituse korralduse seaduse VIII peatükkis “Osavalla ja linnaosa moodustamine ning töökorraldus” on järgneva enam kui kümne aastase perioodi jooksul, mil seadust ennast on muudetud ligi poolsada korda, sisse viidud vaid paar muudatust, mis puudutavad linnaosa küsimusi (s.h linnaosa vanem on saanud üksikakti andmise õiguse). Seadus näeb selgelt ette, et linnaosa tasandil ei ole ka kollegiaalset täitevorganit, sest ainult linnaosa vanemale on antud õigusakti andmise õigus. Samas on omapärane, et seadus näeb ette mitmeid põhimõtteid seonduvalt linnaosa valitsusega, mis tuleb lahendada linnaosa põhimääruses. Näiteks KOKS § 57 lg 2 p 2 näeb ette, et linnaosa põhimääruses sätestatakse linnaosa valitsuse moodustamise kord. Tallinnas on linnaosa valitsus linna ametiasutus.
Tallinn kui KOV, Linnaosa halduskogu Kuna halduskogu on seaduses sätestamata, siis ei
ole ta haldusorgan haldusmenetluse seaduse tähenduses ja ei saa anda haldusakte
Demokraatia peaks olema läbiv põhimõte ka kohaliku omavalitsuse üksuse sisestruktuuride ülesehitusel. Seda on järginud Euroopa detsentraliseeritud juhtimise mudelit kasutavad linnad, kes on moodustanud otsustusõigust omavate organitena linnaosades kollektiivsed poliitilised organid
Presenter
Presentation Notes
KOKS-i VIII peatükk sisaldab veel mitmeid teisi õiguslikke probleeme: Seaduses puudub viide linnaosa poliitilisele organile. Tallinna põhimääruses on see saanud halduskogu nime. Välisriikide linnade juhtimismudelite analüüsi põhjal on territoriaalse detsentraliseerimise esimene tunnus haldusakte andev organi olemasolu. Küsimuse õiguslik aspekt ja KOKS-i üks kitsaskohti on aga see, et kuna halduskogu on seaduses sätestamata, siis ei ole ta haldusorgan haldusmenetluse seaduse tähenduses ja ei saa anda haldusakte. Linna sisemise struktuuriüksusena moodustatud linnaosade halduskogud saavad haldusakte väljaandvatele organitele anda üksnes soovitusi. Tallinnas on halduskogude ülesanded täpselt määratlemata ja see on tinginud nende muutumise ilma oluliste funktsioonideta “jututubadeks,” kes ei vastuta oluliste otsuste tegemise eest. Alternatiivne variant oleks halduskogud kui reaalset poliitilist võimu mitteomavad kogud laiali saata, kuid sellisel juhul kaotaks linnaosa kui kodanikulähedane ja kodanike osalust ning arvamuste arvestamise kaudu kohalikke prioriteete järgiv võimaldav juhtimisstruktuur oma mõtte. Demokraatia peaks olema läbiv põhimõte ka kohaliku omavalitsuseüksuse sisestruktuuride ülesehitusel. Seda on järginud Euroopa detsentraliseeritud juhtimise mudelit kasutavad linnad, kes on moodustanud otsustusõigust omavate organitena linnaosades kollektiivsed poliitilised organid. Halduskogul võib olla põhimõtteliselt 4 liiki pädevust: Halduskogu kui informeeritav. Vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele Halduskogu informeeritakse volikogu, valitsuse või linnaosavanema poolt erinevatest asjaoludest, kuid puudub kohustus halduskogu ära kuulata või halduskogu seisukohtadega arvestada. Halduskogu kui arvamuse andja. Halduskogu arvamust soovitakse teatud küsimuste lahendamiseks teada, kuid esitatud arvamus on mittesiduv st sellega ei pea arvestama. Küll võib ette näha, et halduskogu arvamuse mittearvestamist tuleb põhjendada. Halduskogu kui kooskõlastaja. Halduskogu peab teatud küsimuse otsustamisel andma oma kooskõlastuse st ilma halduskogu nõusolekuta ei saa teatud küsimust lahendada. Halduskogu kui otsustaja. Halduskogul on lõpliku otsustamise õigus st halduskogu saab anda õigusakte teatud küsimuste lõplikuks otsustamiseks. Nagu korduvalt nimetatud, ei võimalda Eesti õiguskord halduskogul haldusakte anda. Niisuguste organite moodustamisel kasutatakse mõnedes linnades otsevalimisi, enamasti määratakse aga linnaosa halduskogu (linnaosa volikogu) liikmed linnavolikogu poolt järgides linnavolikogu poliitilist kohtade jaotust. Otsevalimiste puhul on rahva tahe kõige selgem ja otsesem, probleeme võib aga tekkida koostöö puhul linna keskvõimuga. (eriti kui võimule saavad erinevad poliitilised jõud). Määratud halduskogu puhul ei pruugi nad esindada just selle piirkonna elanike enamuse huve, küll on loodud eeldus heaks koostööks linna keskvõimuga. Seega on halduskogu moodustamise osas kaks põhimõttelist alternatiivi: Halduskogu moodustatakse endiselt valimistulemuste põhjal linnaosas kandideerinud isikute hulgast. Formaalselt kinnitab halduskogu koosseisu linnavolikogu; Halduskogu moodustatakse linnavolikogu poolt vastavalt linnavolikogu poliitilisele koosseisule analoogiliselt mitmetes Põhjamaade linnades (nt Stockholm) kasutavatele mudelitele. Tallinna linnas moodustati 8 linnaosa halduskogud juba 1990. alguses läbiviidud reformi käigus. Halduskogude moodustamise viis on aja jooksul muutunud. 1993. aastal kinnitatud linna põhimääruse alusel kuulusid halduskogu koosseisu antud linnaosast valitud Tallinna volikogu saadikud ning ülejäänud kohad jagati kohalikel valimistel personaalselt saadud häälte alusel. Halduskogu liige pidi olema rahvastikuregistri järgi sama linnaosa elanik. 1999. aastal seda korda muudeti ning halduskogu liikmete määramisel hakati kasutama järgmist valemit: halduskogu liikmete arv oli kahekordne linnaosa volikogu mandaatide arv + 1, halduskogu liikmed määrati vastavalt kohalike valimiste tulemusele valimiskünnise (Eestis 5%) ületanud erakondade, valimisliitude või üksikkandidaatide hulgast st rakendati sisuliselt sama süsteemi, mida ka kohalike volikogude valimisel. Halduskogu liikmeks saamine eeldas endiselt elukohta samas linnaosas. Halduskogu liige võib samaaegselt olla ka linnavolikogu liige. Seega on halduskogu liikmetel linnaosa elanike mandaat.
Halduskogu Tallinna põhimääruses
XIII LINNAOSA § 86 Linnaosa õigusseisund § 88 Linnaosa pädevus § 89 Linnaosa halduskogu § 90 Linnaosa halduskogu moodustamine § 91-94; §103 Halduskogu liige § 92 Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine § 93 Halduskogu liikme volituste peatumine § 94 Halduskogu asendusliige § 95-97 Halduskogu töökorralduse põhimõtted § 98 Halduskogu esimees ja asetäitja(d) § 99-101 Halduskogu komisjon § 102 Valitud või kinnitatud isikute tagasikutsumise kord
Linnaosa halduskogu Tallinna erinevate piirkondade ja asumite huvide
paremaks arvestamiseks omavalitsuse ülesannete teostamisel moodustatakse linnaosa halduskogu
Linnaosa halduskogu • volituste aeg on võrdne linnavolikogu volituste ajaga • liikmete arv on ühe võrra suurem kui kahekordne linnavolikogu
mandaatide arv linnaosas • liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht linnavolikokku
kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi Tallinnas selles linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi halduskogu töös osaleda
Tallinna Põhimäärus § 89
Presenter
Presentation Notes
2) Linnaosa halduskogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht linnavolikokku kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi Tallinnas selles linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi halduskogu töös osaleda. Sooviavalduse vormi kinnitab linnasekretär.�
Halduskogu moodustamine, esimees, asetäitjad, komisjonid Halduskogusse kuuluvad linnavolikogusse valitud isikud Ülejäänud kohad halduskogus jaotatakse samas
valimisringkonna nimekirjas või üksikkandidaadina kandideerinud isikute vahel valimisringkonna asendusliikmete järjekorras
Linnaosa halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe, esimehe asetäitja(d) ja moodustab komisjonid
Halduskogu esimees valitakse halduskogu liikmete hulgast
Tallinna Põhimäärus § 90, § 95
Presenter
Presentation Notes
§ 90 Linnaosa halduskogu moodustamine (1) Linnaosa halduskogu liikmete arv on ühe võrra suurem kui kahekordne linnavolikogu mandaatide arv linnaosas.�(2) Linnaosa halduskogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht linnavolikokku kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi Tallinnas selles linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi halduskogu töös osaleda. Sooviavalduse vormi kinnitab linnasekretär.�(21) Linnaosa halduskogusse kandideerimise sooviavaldus ja kandidaatide ringkonnanimekirjad esitatakse Tallinna linna valimiskomisjonile koos linnavolikokku kandideerimise avaldusega hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. Paragrahvi 90 lõikes 4 nimetatud komisjon registreerib nõuetekohaselt ja õigeaegselt esitatud halduskogusse kandideerimise avaldused nende esitamise järjekorras hiljemalt 35. päeval enne valimispäeva.�(Tvk m 06.09.2012 nr 20, jõustumine 14.09.2012, rakendatakse 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste väljakuulutamisest) (3) Halduskogu moodustamisel lähtutakse lõikes 2 sätestatust ja järgmistest põhimõtetest: 1) halduskogusse kuuluvad linnavolikogusse valitud isikud; 2) ülejäänud kohad halduskogus jaotatakse samas valimisringkonna nimekirjas või üksikkandidaadina kandideerinud isikute vahel valimisringkonna asendusliikmete järjekorras. Valimisringkonna asendusliikmed järjestatakse häälte arvu järgi. Kui kahe erakonna või valimisliidu kandidaatide häälte arv on võrdne, saab koha halduskogus selle erakonna või valimisliidu kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. Samas nimekirjas kandideerinud isikute häälte võrdsuse korral saab koha halduskogus kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. 3) kui linnavolikogusse valitud isik loobub halduskogu töös osalemast või ei vasta halduskogu liikmeks oleku tingimustele, kinnitatakse halduskogu liikmeks järgmine samas valimisringkonnas kandidaatide nimekirjas kandideerinud isik valimisringkonna asendusliikmete järjekorras. Kui linnavolikogusse valitud üksikkandidaat loobub halduskogu töös osalemast või ei vasta halduskogu liikmeks oleku tingimustele, kinnitatakse halduskogu liikmeks järgmine kandidaat vastavalt valimisringkonna asendusliikmete järjekorrale.�(4) Halduskogu koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi linnavolikogu moodustatud komisjon, mille esimees on linnasekretär ja liikmed linnaosade haldussekretärid, linnavolikogu kantselei ja linnakantselei esindajad. Komisjoni töökorra kehtestab linnavolikogu.�(5) Lähtudes valimistulemustest ning isiku kirjalikust avaldusest osaleda halduskogu töös ja käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud registreerimisotsusest, kinnitab § 90 lõikes 4 nimetatud komisjon oma otsusega halduskogude koosseisud ning halduskogude asendusliikmete nimekirja kümne tööpäeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. Komisjon edastab otsuse linnavolikogu esimehele ja linnaosa valitsustele.�(Tvk m 06.09.2012 nr 20, jõustumine 14.09.2012, rakendatakse 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste väljakuulutamisest)
juhindub riigi ja Tallinna õigusaktidest ning linnaosa huvidest ja vajadustest Tegevus volituste täitmisel on avalik Õigus
• saada tööks vajalikku teavet linnaosa valitsusest • saada hüvitust halduskogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste
ning halduskogu töös osalemise eest linnavolikogu kehtestatud määras ja korras
Linnaosa valitsus peab arvestust halduskogu koosseisus tehtavate muudatuste kohta
10/31/2013
Tallinna Põhimäärus § 91
Presenter
Presentation Notes
§ 91 Halduskogu liige (1) Halduskogu liige on isik, kelle linnavolikogu moodustatud komisjon on kinnitanud halduskogu liikmeks põhimääruse §-s 90 sätestatud korras. (2) Halduskogu liige juhindub riigi ja Tallinna õigusaktidest ning linnaosa huvidest ja vajadustest. (3) Halduskogu liikme tegevus volituste täitmisel on avalik. (4) Halduskogu liikmel on õigus saada tööks vajalikku teavet linnaosa valitsusest. (5) Halduskogu liikmel on õigus saada hüvitust halduskogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning halduskogu töös osalemise eest linnavolikogu kehtestatud määras ja korras. (6) Linnaosa valitsus peab arvestust halduskogu koosseisus tehtavate muudatuste kohta.
Linnavolikogu või linnavalitsus võivad kindlaks määrata küsimuste ringi, mida linnaosa vanem ei saa otsustada linnaosa halduskogu seisukohta kuulamata
Linnaosa puudutava küsimuse arutamisel kuulab linnavolikogu üldjuhul ära selle linnaosa halduskogu seisukoha
Halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnaosa valitsus
10/31/2013 Tallinna Põhimäärus § 95-97
Presenter
Presentation Notes
TPM § 95-Halduskogu töökorralduse põhimõtted (1) Linnaosa halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe, esimehe asetäitja(d) ja moodustab komisjonid. (2) Halduskogu esimees valitakse halduskogu liikmete hulgast. (3) Linnavolikogu või linnavalitsus võivad kindlaks määrata küsimuste ringi, mida linnaosa vanem ei saa otsustada linnaosa halduskogu seisukohta kuulamata. (4) Linnaosa puudutava küsimuse arutamisel kuulab linnavolikogu üldjuhul ära selle linnaosa halduskogu seisukoha. (5) Hiljemalt järgmise aasta 1. veebruariks esitab halduskogu esimees linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande halduskogu eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab halduskogu esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet halduskogus arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. Aruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel. (6) Halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnaosa valitsus
Tabeli saatis Andra Volmer Haridusametist üdlhariduse osakonnast. Töötajate koondarvud ei lähe kokku veebilehel oleva tabeliga ja seepärast siia töötajate arve lisatud pole.
1. SA Lutreola (keskkonnakaitse) 3-5 2. SA Õpilasmalev kuni 6 3. SA Tallinna Lastehaigla 3-5 4. Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA 3-5 5. SA In Commune Bonum (likvideerimisel) 3-5 6. SA Tallinna Lauluväljak 3-6 7. SA Tallinna Hambapolikliinik 3-5 8. SA Tallinna Inkubaatorid 3-7
9. SA Tallinna Kultuurikatel 3-7 10. SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 3-8 11. SA Tallinna Televisioon 3-7 12. SA Tallinna Vene Muuseum 3-5 13. SA Keskkonnakogu 3-6 14. SA Tallinna Vene Lütseum 3-7
Tallinna linna poolt asutatud sihtasutused (SA)
29.10.2013
Tallinna linna osalusega tegutsevad sihtasutused (SA)
NÕUKOGU LIIKMED SA-s (põhikirja järgi)
LINNA ESINDAJAD
1. SA Vanalinna Teatrimaja 5 2
2. SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 9 2
3. Nõmme Erahariduse SA 4 2
4. SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL 8 2
29.10.2013
TAVALISED MITTETULUNDUSÜHINGUD
JUHATUSE LIIKMED MTÜ-s
(põhikirja järgi)
LINNA ESINDAJAD
1. MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio 5-9 1
2. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 3-5 - 3. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus 8 4 4. MTÜ Eesti Konverentsibüroo 3-11 1 5. MTÜ Keskkonnateenused 3-5 2 6. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Vähemalt 3 - KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE LIIDUD 6. Eesti Linnade Liit 7 1 7. Harjumaa Omavalitsuste Liit 8-10 1
Tallinna linna osalusega mittetulundusühingud (MTÜ)
29.10.2013
100% linna osalusega äriühingud
NÕUKOGU LIIKMED (põhikirja
järgi)
AKTSIA/ OSAKAPITAL nimiväärtuses
eurodes
1. Tallinna Linnatranspordi AS 3-7 6 391 200 2. AS Tallinna Soojus (tervikvara anti 31.10.01 rendile AS-le Tallinna Küte)
3-5 12 782 400
3. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 3-5 16 754 700 4. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 3-5 16 765 000 5. AS Tallinna Tööstuspargid 3-6 2 646 200 6. Tallinna Linnahalli AS 3-8 26 900 7. Termaki Autopargi AS 3-5 255 700 8. Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 3-6 2 500
KOV seadusandlik baas (1) Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta Eesti Vabariigi Põhiseadus Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus Haldusmenetluse seadus Halduskohtumenetluse seadustik Halduskoostöö seadus Avaliku teabe seadus Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus
Presenter
Presentation Notes
Halduskohtumenetluse seadustik kehtetu Valla- ja linnaeelarve seadus on kehtetu
Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 punktist 9 kuulub volikogu ainupädevusse valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Tallinna põhimäärus https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=36125&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp