Download pdf - Konservatiiv 2013 sügis

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri SÜGIS 2013

LINNAPEAKANDIDAADID IRLi PLAAN omavalitsustes üle Eesti

KROSSI meeskond

HARIDUSMAASTIKU UUDISED: tasuta kõrgharidus ja riigigümnaasiumid

ERSP pidas juubelit, täitus veerandsada

HEAD EESTI ASJAD, seekord

hobujõududest

Eerik-Niiles KROSS:võtameTallinna tagasi

25 aastat Eesti Asja Ajamist!

Emori uuringu kohaselt kasvas IRLi toetus septembris 4% ning üleriigiliselt oli meie toetus 18%. See on minu hinnangul julgustav ja tugev positsioon enne 20. oktoobril toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi.

Alustasime valimisteks ettevalmistumist juba suve alguses, kui kuulutasime välja IRLi üleriigilise küsitluse. Kuulasime suvel inimeste arvamusi kõikjal Eestis ning meile vastas üle 30 000 inimese. Üleriigilise kuulamise raames lubasime inimestele kinkida tänumeened küsitlusele vastamise eest. Seda kavatsemegi lähiajal teha, ühtlasi on see suurepärane võimalus oma kodukoha valijatega suhtlemiseks ja IRLi ideede tutvustamiseks.

IRL kiitis suvel heaks kohalike valimiste programmi, mille keskseteks teema-deks on perede jõukuse kasv, tasuvad töökohad kodu lähistel ning tugevad ja otsustusvabad omavalitsused. Eerik-Niiles Kross on IRLi Tallinna linnapeakan-didaadina sõnastanud pealinna keskse valmisteeema: tallinlaste heaolu kasvu ja linna arengut lämmatab Savisaare korruptiivne linnajuhtimine. Meil on põhjalik ja avalikku kõneainet pakkuv programm kõikjal Eestis ning IRLi nimekirjas kandideerib neil valimistel 2219 inimest 174 omavalitsuses. See on kõigi aegade suurim arv.

IRLil oli 20. augustil ajalooline tähtpäev. IRLi eelkäija ERSP asutamisest möö-dus 25 aastat ning erakond tähistas seda sündmust 28. oktoobril esindusliku konverentsiga Estonia kontserdisaalis. Eeltoodu kõneleb veenvalt veerandsaja-aastase erakonna elujõulisusest. Selleks et Eesti püsiks rahvuslik-konservatiivse maailma vaate kursil soovitan kõigil täita kodanikukohust ja valima minna.

TIIT RIISALOIRLi peasekretär

SÜGIS 2013 Konservatiiv2

SAATEKS

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri

Väljaandja: IRLTiraaž: 11 700 Trükkis: PrintallIlmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400E-post: [email protected]: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137

Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk, Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen

Tagasiside: [email protected]

Kaanefoto: Kaupo Kikkas

FOTO

: JAA

NU

S RE

E

SISUKORD

Sisukord

4 Uudised

5 Algas riigikogu sügisistungjärkSeptembri alguses kogunes taas ka riigikogu. IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva annab ülevaate sügisistungjärgu peamistest teema-dest parlamendis.

6 IRLi siht valimistelKohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud veel loetud päevad. IRLi esimees Urmas Reinsalu räägib IRLi sihtidest kohalikel valimistel ja sel-lest, kuidas püstitatud eesmärkideni jõuda.

8 2013. aasta üleriigiline küsitlusTerve suve kuulas IRL inimesi üle Eesti, et teada saada, mis kodukohas kõige enam muret teeb ja mida teha, et elu läheks paremaks. Mei-le vastas pea 30 000 inimest. Tiit Riisalo annab ülevaate sellest, mida inimesed arvasid.

10 Kohalike omavalitsuste valimised 2013IRLi nimekirjas kandideerib 2219 kandidaati, oleme oma nimekirjaga väljas 174 omavalitsuses ning kõige rohkem kandidaate on meil Tallin-nas, 230 inimest. Heidame pilgu osa linnade valimisprogrammidele ja linnapeakandidaatidele.

18 Head Eesti asjad Seekord hobujõududest.

20 Keeruline KrossEerik-Niiles Kross on keeruline. Ühest küljest saladuste eesriie, teisalt isa-maaline truudus ja vaated, mis pole müügiks ega vahetuseks. Selle Luik vaatab Krossile otsa.

24 Uued kandidaadid TallinnasAnname lühikese ülevaate uutest inimestest Eerik-Niiles Krossi mees-konnas.

28 Tasuta kõrgharidusSellest sügisest saab IRLi eestvedamisel õppida kõrgkoolis õppemaksu-vabalt. Tasuta kõrghariduse tagamaade kohta uurisime reformi eest-vedajalt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoolt.

31 Riigigümnaasiumid alustasid1. septembril avati Eestis kolm uhiuut riigigümnaasiumit Viljandis, Jõ-geval ja Haapsalus. Lepingud on sõlmitud ja juba käivad ettevalmistus-tööd järgmiste gümnaasiumite rajamiseks.

32 Jahimees, osake metsastJahindus on hobi, mis viib inimese metsa ja kasvatab temas vastutus-tunnet nii oma kaaslaste kui ka ümbritseva keskkonna ees.

34 ERSP – esimene poliitiline alternatiiv kompartei ainuvalitsuseleMilline oleks Eesti täna, kui ERSPd ei oleks sündinud? Mille poolest oli ERSP asutamine julge, võiks öelda, et isegi hulljulge samm?

Septembri keskel toimus Tallinnas IRLi krist-liku ühenduse ja partnerite korraldatud rah-vusvaheline konverents “Kristliku demokraa-tia panus Põhjamaades“.

Konverentsi eesmärk oli tutvustada kristlik-demokraatlikku maailmavaadet laie-male üldsusele. Konverentsil käsitleti nii Eesti kui ka Põhjamaade ja Saksa partner -erakondade kogemusi kristlikel väärtustel

põhinevast poliitikast. Teiste seas esinesid ettekannetega peapiiskop Andres Põder, IR-Li esimees Urmas Reinsalu, regionaalminis-ter Siim Kiisler, Europarlamendi liige Tun-ne Kelam, Soome parlamendi liige Peter Östman, Rootsi parlamendi liige Annelie Enochsson, IRLi kristliku ühenduse juhatuse liige Avo Üprus jt. Konverentsi modereerisid Peeter Võsu ja Kaia Kapsta.

IRLi naiskogu IREN osaleb rahvusvahelises projektis “Rohkem naisi poliitikasse 2014“. Koostööd tehakse 13 riigi vahel ja projekti eesmärk on toetada naiste aktiivsemat ja tu-lemuslikumat osalemist 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel.

Projekti raames valmis igal partneril üle-vaade naiste poliitilisest aktiivsusest ning se-da pidurdavatest teguritest oma riigis, mida tutvustati septembri keskel toimunud töö-

seminaril Tallinnas. IRENi ülevaade sündis koostöös Tartu ülikooli sotsioloogide Kairi Kasearu ja Katri Lamesooga.

Uuringud on näidanud, et kui mujal Eu-roopas huvituvad poliitikast valdavalt me-hed, siis Eestis soolist erinevust praktiliselt ei ole. Seminaril tõdeti, et naiste suurem kaasatus ja esindatus poliitikas on erakon-dadele võimalus suurendada oma valijas-konda.

Naiskogu IREN osaleb projektis “Rohkem naisi poliitikasse 2014“

Tulev aasta toob pensionitõusu ja palgakasvu2014. aasta riigieelarve keskendub peamiselt inimeste sissetulekute kasvatamisele. Selleks tõusevad pensionid järgmise aasta 1. aprillist 5,8% tõstes keskmise vanaduspensioni 354 euroni. Selleks, et keskmine pension säiliks tulumaksuvaba, tõuseb ka pensionäridele ette nähtud täiendav tulumaksuvaba miini-mum. Riigieelarvest palga saajate palgafon-did kasvavad 5,1%. Sealt tuleb raha nii po-litseinike, päästjate kui ka kultuuritöötajate sissetulekute kasvuks. Õpetajate miinimum-palk kasvab 800 euroni.

Riigieelarve jõudis Riigikokku

Valitsus andis 25. septembril parlamendi-le üle 2014. aasta riigieelarve eelnõu. Eelar-ve keskne küsimus on inimeste sissetulekute kasvatamine vastutustundlikult ja jätkusuutli-kult. Selleks juhinduti eelarvet koostades sel-lest, et eelarve tasakaalu eesmärgid ei satu ohtu ning et riik ei elaks üle oma jõu. Tuleva aasta riigieelarve kulude kogumaht on 8,1 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on see pea 400 miljonit eurot ehk üle 5% roh-kem. Tulude pool kasvab võrreldes 2013. aastaga 330 miljoni euro võrra ehk 4%.

Tallinnas toimus konverents kristlikust demokraatiast

Teele Holmberg valiti üleeuroopalise tudengi organisatsiooni juhatusseJuuli lõpus valiti Berliinis Euroopa rahvapartei noori koondava tudengiorganisatsiooni Euro-pean Democratic Students (EDS) uus juha-tus. Eestist kandideeris IRL Noori esindav Teele Holmberg, kes valiti paremuselt teise tulemu-sega organisatsiooni aseesimeheks. EDSi juha-tus valitakse üheks aastaks.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

UUDISED

4

Tavapäraselt on sügisistungjärgu keskne teema riigieelarve aru-telu ning sellega seotud seadu-semuudatused. Majanduskasvu

pidurdumine Eesti peamistel eksporttur-gudel mõjutab otseselt ka Eesti olukorda ja maksulaekumisi ning pingestab rii-gieelarvet. Eelarve keskne küsimus on ka see, milliste meetmetega on võimalik suurendada inimeste sissetulekuid ning kuidas teha seda vastutustundlikult ja jätkusuutlikult.

Järgmisel aastal tõusevad pensionid 5,8%. Et tulumaks pensionitõusust oma osa ära ei näpistaks, siis suurendame pen-sionite maksuvaba osa 336-lt eurolt 354-le eurole. See on põhimõtteline otsus, millega tagame, et keskmine pension on maksuva-ba. Suure tõenäosusega suudame suuren-dada riigisektori töötajate palgaraha vähe-malt 5%. Meie jaoks on oluline õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus.

Ka haridudes ootavad parlamenti ees olulised küsimused. Oleme kokku leppi-nud, et enne uut aastat leiame lahendused üldhariduskoolide rahastamismudelile. Selle eesmärk on kasutada riigipoolset haridusraha mõistlikult ning seeläbi tõsta õpetajate palka. Lisaks loodame aasta lõpus jõuda ka alusharidusseaduse muu-datuse aruteluni.

Eeldatavalt jõuab sellel sügisel parla-mendi lauale ka uus lastekaitseseadus. Ku-

na tegemist on täiesti uue seadusega ning ka uue, kaasaegsema ja täpsema lähenemi-sega, siis on arutelud ilmselt väga põhimõt-telised ja valdkonda süvitsi analüüsivad.

Juba kevadel alustasime olulise tee-maga, mis puudutab erakonna- ja va-limisseaduse küsimusi. Tahame muuta erakondade rahastamise reeglid ja väli-sed kontrollivõimalused veelgi selgemaks ning avalikkusele paremini jälgitavaks.

Oleme teinud ettepaneku alandada erakonna loomiseks vajaliku liikmete ar-vu 1000-lt 500-le. Samuti on IRL välja pakkunud idee muuta riigikogu valimistel valimisnimekirjad täiesti avatuks. See tä-hendab, et ringkonnas jagamata jäänud nn poolikud kohad jaotatakse vastavalt sellele, kes kogub proportsionaalselt oma ringkonna suurusega kõige rohkem hääli.

Jätkuvalt on parlamendi tähelepanu

all Eesti julgeolek. Maailmas pingestu-vad suhted ja sõjakolded, aga ka näi-teks keskkonnariskid sunnivad täpsemalt analüüsima meie regiooni turvariske. Väliskomisjoni juhtimisel valmistatakse valitsusele ette soovitused nende riskide vähendamiseks.

Riigikogus jätkub korrakaitseseaduse menetlemine. Korrakaitseõigus on üks viimaseid puuduolevaid suuremaid tük-ke Eesti õiguskorras, millel on eriline tähtsus põhiseaduslikku korda järgivas õigusriigis.

Läbivalt on riigi ülesanne jälgida ja teha vajalikke muudatusi bürokraatia vä-hendamiseks, et muuta riigi toimimine efektiivsemaks. Nii veeseaduse kui ka metsaseaduse muudatuste tulemusena muutub asjaajamine inimesele lihtsamaks. Näiteks oma metsast ahjukütteks puude tegemisel ei pea enam luba nõutama.

Sügisistungjärk on sel aastal tavapä-rasest pingelisem. Lisaks vaidlustele riigi-eelarve ja muu seadusloome üle lisandub seoses valimistega teravdatud tähelepa-nu kohalike omavalitsuste küsimustele. Seetõttu tahetakse valdades ja linnades rohkem uurida ka riigikogu liikmete käest nende otsuste kohta, mis piirkonna elu mõjutavad. On oluline, et rahvasaadikud suudavad sel pingelisel perioodil leida aega just oma valimisringkonnas neile küsimustele vastuste andmiseks.

Algas riigikogu sügisistungjärk

Septembri alguses kogunes taas riigikogu. IRLi riigi-kogu fraktsiooni esimees KAIA IVA annab ülevaate sügisistungjärgu peamistest teemadest parlamendis.

5SÜGIS 2013 Konservatiiv 5

Meie jaoks on oluline õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus.Ka haridudes ootavad

ees olulised küsimused.

UUDISED

Milline on IRLi seis nendel kohalikel valimistel üle maa?

Väga hea. Mul on siiralt hea meel, et meil on nii suur hulk tublisid kandidaate. 2200 meest ja naist on valimisvõitluses valdades ja linnades. Kui võrrelda nime-kirjade arvu erakondade lõikes, siis on suurima hüppe teinud just IRL. 2009. aasta kohalike valimistega võrreldes on meil toonase 132 nimekirja asemel 174 valimisnimekirja. See on 42 nimekirja rohkem. Võrdlusena on sotsidel 96 nime-kirja (+26), Keskerakonnal 192 (-12) ning Reformierakonnal 156 (+22). Lisaks on üheteistkümnes omavalitsuses valimis-võitluses valimisliidud, mis on moodus-tatud meie liikmete osalusel ja mille tipp-kandidaadid on meie erakonnakaaslased.

IRL läheb mitmetes maakondades välja kõigis valdades ja linnades.

Jah, esimest korda on meil kõigis omavalitsustes inimesed kandideerimas Hiiumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Minu eriline lugupidamine kuulub meie meeskonnale Narvas.

Väga keerulises olukorras ei peljatud IRLi lippude all astuda vastu Keskerakon-nale ning Ants Paulsi vedamisel tehakse tõsist tööd.

Kuidas käisid ettevalmistused kohalikeks valimisteks?

Juba riigikogu valimiste eel otsustasi-me, et meie kohalike programmide kok-

kupanemisel peab olema võimalus sõna sekka öelda neil inimestel, kelle elu polii-tikud oma otsustega mõjutavad. Üle Eesti andis meie kuulamisalgatusele tagasisidet 30 000 inimest. See on suur jõud. Polii-tika pole meie jaoks lihtsalt oma agenda elluviimine, vaid oskus inimeste praktilisi ootusi ja muresid tähele panna.

Meie teine samm oli kohalike va-limiste üldprogrammi koostamine. See töö käis Siim Kiisleri juhtimisel ning programmi kinnitasime suvisel suurko-gul Voorel.

Kolmas samm oli valimisnimekirjade ning valdade ja linnade programmide koos-tamine.

Milline on kohalike valimiste üldprogrammi põhisõnum?

Me soovime omavalitsusi, mis on või-melised pakkuma ettevõtjatele selliseid tingimusi, et oleks võimalik luua tasuvaid töökohti. Soovime ka paremat elukvali-teeti avalike teenuste näol ning turvalist elukeskkonda.

Inimeste jaoks on keskne küsimus sissetulekute kasv. Selle lähtekohaks on majanduskasv nii riigis kui ka kohalikus omavalitsuses.

Mida omavalitsus saab töökohtade ja ettevõtluse soosimiseks ära teha?

Tegusa omavalitsuse ülesanne on olla arengumootor. Nii planeeringute ja inf-rastruktuuri kui ka töö- ja pereelu ühen-

Reinsalu: IRLi siht nendel valimistel on 100 000 Eesti inimese toetus

Kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud veel loetud päevad. IRLi esimees URMAS REINSALU räägib IRLi sihtidest kohalikel vali-mistel ja sellest, kuidas püs-titatud eesmärkideni jõuda.

6 SÜGIS 2013 Konservatiiv

INTERVJUU

damise võimaluste ning investeeringute aktiivse otsijana.

Paljud omavalitsused on seda rolli vä-ga leidlikult ja aktiivselt täitnud. Hea näide on siin Paikuse vallavanema Kuno Erkma-ni või Kärdla linnapea Georg Linkovi töö.

Tallinnas on samas esile kerkinud tõsine väärtuskonflikt IRLi ja Keskerakonna vahel.

Jah, see on Tallinnas nende valimiste keskne küsimus. Korruptiivne linnajuh-timise kultuur hävitab Tallinna tegelikke arenguvõimalusi. Kui linna juhitakse vää-rastunud moraalse platvormiga, siis ei ole positiivsed muutused võimalikud. Need on võimalikud ainult siis, kui Edgar Savisaar võimult kõrvaldada. Selle on Eerik-Niiles Kross selgelt tallinlaste jaoks sõnastanud.

Kas Tallinnas on muutus võimalik? See sõltub igast linna inimesest. Ja vä-

ga paljuski iga IRLi liikme tööst. Tallinna inimesed peavad kutsuma oma tuttavaid ja sõpru valimistel osalema. Sama peavad te-gema ka väljaspool Tallinna elavad erakon-nakaaslased oma tallinlastest sõpradega.

Mida neile öelda? Et Tallinn vajab eestimeelset ja kor-

ruptsioonivaba linnajuhtimist. Nüüd on käes see võimalus, mida me ei tohi maha magada.

Kas ka teised erakonnad toetavad Savisaare kukutamist?

Oma seisukohta on selgelt väljendanud Reformierakond. Sotsid on vihjanud, et Savisaar ei tohi ÜKSINDA linna juhti-da. Oluline on, et valija hääled ei läheks kaduma. Möödunud valimistel läks üle kahe protsendi muutusi soovivate tallin-laste hääli kaotsi, sest roheliste nimekiri ei ületanud künnist.

Milline on meie erakonna eesmärk nendel kohalikel valimistel?

Olen seadnud sihi, et peame koguma 100 000 Eesti inimese toetuse. See on suur väljakutse, ent mitte teostamatu, kui teeme tööd süsteemselt.

Milline see töö oleks?Kõige tähtsam on julgus ja soov inimes-

tega suhelda. Telereklaamid ja postitused loovad valimistel pinnase ja fooni. Inimese jaoks kõige kaalukam otsuse langetamise koht on eelkõige vahetu teadmine, et ta on

kandidaadi või tema meeskonna liikmega ise suhelnud. Tutvustada meie poliitikat ja kandidaate avalikel üritustel, ukselt-ukse-le, tuttavatele helistades ja sõnumit kohale viies – see ei ole inimeste tüütamine, vaid meie kohus avalikus poliitikas. Tänapäeval on eelnimetatule lisandunud ka Facebook.

Seda tööd peavad tegema kõik kandi-daadid ning seda suudavad kõik erakon-nakaaslased. Poliitikas võib ühest häälest sõltuda ülimalt palju. Ja ääretult loll on, et see üks hääl jääb puudu selle pärast, et me jätsime inimese kaasa kutsumata. Inglise keel sai saksa keele ees Ameerika Ühendriikide riigikeeleks vaid ühehääleli-se enamusega kongressis.

Kuidas on praegu üleriigiline poliitiline olukord?

Inimesed ootavad poliitikutelt prak-tilise poliitikaga tegelemist. Sissetulekute kasv oli IRLi prioriteet järgmise aasta eelarve koostamisel. Mul on hea meel politseinike, päästjate, õpetajate ja kul-tuuritöötajate palgatõusu üle. Ka pensio-

nid kasvavad. Saavutasime kokkuleppe, et eakate pensionikasvu ei maksustata tulumaksuga, vaid selle võrra tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi. Seda pidas Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esi-mees ja meie erakonnakaaslane Andres Ergma kõige praktilisemaks sammuks.

Kuid sissetulekute kasvu aluseks saab olla ikkagi majanduskasv. See, et meie ettevõtted saavad rohkem müüa kaupu ja teenuseid kõrgema hinnaga ning luua rohkem tasuvaid töökohti. Suuremad maksud jõukust ei loo, vaid halvendavad inimeste toimetulekut.

Kas jõuad praegusel kampaania ajal olla ka pereringis?

Kahjuks palju vähem, kui tahaksin. Vanem tütar läks teise klassi, noorem las-teaeda. Õhtuti saame ikka koos olla.

Jõudu valimisvõitluses!No seda läheb meil kõigil tarvis. Ma

soovin kõigile meile eesti jonni viimaseks sitkeks pingutuseks enne valimispäeva!

FOTO

: TÕ

NU

NO

ORI

TS

7SÜGIS 2013 Konservatiiv

INTERVJUU

Terve suve kuulas IRL inimesi üle Eesti, et teada saada, mis kodukohas

kõige enam muret teeb ja mida teha, et elu läheks paremaks. Meile

vastas pea 30 000 inimest. Saime palju häid mõtteid ja ettepanekuid,

mida oleme arvestanud oma kohalikke valimisprogramme koostades

ja millest saame lähtuda ka pärast valimisi Eesti linnasid ja valdasid juh-

tides. TIIT RIISALO annab ülevaate sellest, mida inimesed arvasid.

2013. aasta üleriigiline küsitlus on lõppenud

5

4,5

4

3,5

3

2,5

2

1,5

1

0,5

0

Turvalisus

Haridus

Lastehoid

Maanteed ja tänavad, valgustu

s

Ühistransport

Kõnni- ja kergliik

lusteed

Kultuur ja

meelelahutus

Sportimisv

õimalused

Tervishoid

Elu kodukohas areneb enamasti õiges suunas

57% vastajatest arvas, et nende kodu-kohas liiguvad asjad üldiselt õiges suunas. Enam rahulolevaid inimesi oli Harjumaal, Saaremaal, Tartumaal ja Tartu linnas. Ra-hulolematumad olid inimesed Ida-Viru-maal, Valga-, Jõgeva-, Põlva- ja Võrumaal.

Tähtsad on töökohad, turvalisus ja tervishoid

Palusime inimestel hinnata ka seda, kuidas on asjad erinevates valdkondades haridusest sotsiaaltoetusteni. Samuti pa-lusime öelda, millised neist valdkonda-dest on vastajate ja nende perede jaoks kõige olulisemad.

Kõikjal Eestis peale Tallinna peeti kõige olulisemaks töökohti. Tallinlaste jaoks oli esikohal turvalisus, mis mujal Eestis oli koos tervishoiuga tähtsuselt teisel kohal. Tallinlaste jaoks oli teisel kohal teede ja tä-

Hinnang olukorrale valdkonniti Kõrgem post = parem hinne


KÜSITLUS

navate olukord. Tähtsaks peeti ka haridust.

Probleemid seonduvad töökohtade ja toimetulekuga, Tallinnas ka teede ja lasteaedadega

Vaadates seda, millistes valdkonda-des inimesed asjade seisu paremaks ja millistes halvemaks peavad, oli näha, et maakondade lõikes on Eesti üsna ühe-sugune.

IRLile hariduserakonnana teeb head meelt, et haridusega ollakse kõige enam rahul, kuigi ka siin on hindeni “5” veel pikk tee minna. Probleemid on seotud eelkõige töökohtade ja sotsiaalsüsteemiga ning abi ja toega vanematele inimestele ja lastega peredele.

On selge, et siin peame pakkuma toi-mivaid lahendusi, kuidas kõikjal Eestis oleks rohkem tasuvaid töökohti ja toime-tulekuvõimalusi kodu lähedal ja kuidas mõistlike kuludega sotsiaalsüsteemi pare-maks teha. Taas erinesid teistest tallinla-sed, kes polnud rahul ka lasteaedade ning teede ja tänavate olukorraga.

Kes vastasid?Vastajate hulgas oli 35% mehi ja

65% naisi. Maakonniti jaotusid vastajad korrelatsioonis maakondade suurusega. Vastajaid oli kõigist Eesti omavalitsustest. Enim vastajaid oli Tallinnast ja Harjumaalt, kõige vähem oli vastajaid Hiiumaalt.

Tervishoid

Abi ja so

ts.toetused eakatele

Abi ja so

ts.toetused laste

ga peredele

Töökohad

Huviringid noorte

le

Valla/linna juhtim

ise ausus, k

orruptsio

on

Pildil on näha peamised sõnad, mida inimesed mainisid, kui panid kirja oma perele olulised probleemid.

Palusime kirjutada ka seda, mida tuleks teha, et olukord paraneks.Siin peamised sõnad, mida inimesed ettepanekuid tehes kirjutasid.

Harjumaa

Tallinn

Läänemaa

Raplamaa

Hiiumaa

Saaremaa

Ida-Viru

Lääne-Viru

Järvamaa

Jõgevamaa

Viljandimaa

Pärnumaa

Tartumaa

Tartu linn

Valgamaa

Põlvamaa

Võrumaa

Eesti kokku

Hinnang olukorrale valdkonniti Kõrgem post = parem hinne

SÜGIS 2013 Konservatiiv 9

KÜSITLUS

IRLi nimekirjas kandideerib 2219 kandidaati, oleme oma nimekirjaga väljas 174 omavalitsuses ning kõige rohkem kandidaate on meil Tallinnas, 230 inimest. Heidame järgnevatel lehekülgedel pilgu osade linnade valimisprogrammidele ja linnapeakandidaatidele.

HAAPSALU Merje Mäesalu

HARKU VALD Kaupo Rätsepp

HIIU VALD Georg Linkov

JÕGEVA Mihkel Kübar

KURESSAARE Toomas Takkis

NARVA Ants Pauls

OTEPÄÄ VALD Jaanus Barkala

PAIDE Kaido Ivask

PÕLVA VALD Arne Tilk

PÄRNU Andres Metsoja

RAE VALD Priit Põldmäe

RAKVERE Mihkel Juhkami

RAPLA VALD Tarmo Lukk

TALLINN Eerik-Niiles Kross

TARTU Margus Tsahkna

TÜRI VALD Pipi-Liis Siemann

VALGA Viljar Schmidt

VIIMSI VALD Haldo Oravas

VILJANDI Ando Kiviberg

VÕRU Andres Kõiv

IRLi linnapea- ja vallavanemakandidaadid suuremates omavalitsustes:

Kohalike omavalitsuste valimised 2013

VALIMISED


•Olles toetav partner ettevõtjatele toeta-me töökohtade loomist. Võtame tööle ettevõtlusspetsialisti, kelle ülesandeks on “rätsepatöö” linna ettevõtjatele. See tähendab olla Haapsalu turundaja, tut-vustada linna investeerimise võimalusi ja avalikustada need linna kodulehel.

•Vabastame uue ettevõtte maamaksust esimesel viiel aastal pärast kasutus- ja tegevusloa saamist. Linna korraldatud laatadel ei pea linna ettevõtjad ja seltsid enam maksma kohamaksu.

•Õpilastele tasuta koolitoit. IRLi eelistus

on lastega perede toimetulek ning selle osaks peab olema õpilaste tasuta bussi-sõit, ranitsatoetus, üks tasuta huviring ja koolitarvete ostmistoetus kolme- või enamalapselisele perele.

•Oleme Riisipere-Haapsalu rongiliikluse taastamisel aktiivsed eestvedajad.

•Avame Haapsalu taas mereturistidele. Otsime võimalusi sadamate faarvaatrite süvendamiseks. Jätkame Bürgermeistri holmile rajatava linna merevärava planee-rimist ja väljaehitamist. Toetame Purje -spordikooli tegevuse jätkumist Haapsalus.

IRLi linnapeakandidaat MERLE MÄESALU

koos oma meeskonnaga arvab, et edasiviiva

jõu võti seisneb juba olemasoleva ja uute as-

jade tasakaalus.

HaapsaluOlemise linnast elamise linnaks.

Kohalike omavalitsuste valimised 2013

FOTO

: TAR

MO

MER

ISTO

| D

REAM

STIM

E.CO

M

11

RUBRIIK

SÜGIS 2013 Konservatiiv

VALIMISED

•Liidame Jõgeva linna ja valla üheks omavalitsuseks. Iga päevaga üha piin-likumaks muutuv olukord, kus linn ja rõngasvald omavahel elanike pärast võitlevad, ei tee au kummalegi omavalit-susele. Tuleb ühendada jõud, et kogu Jõ-geva piirkond saaks areneda ja kasvada.

•Ehitame päikesemaja, kus leiavad kodu raamatukogu, noortekeskus ja eakate päevakeskus. Mitu asutust ühte hoonesse liites on meil võimalus anda kõigile juur-de sisulise kasvamise võimalus ning hoida kontrolli all hoone majandamise kulud.

•Tagame töötajate palgatõusu. Ligi 300 otsese ja kaudse inimese tööandjana on linnal kohustus vastutada selle eest, et inimesed, kes tahavad Jõgeval elada, saaksid seda teha. IRL on seisukohal, et investeeringuid hoonetesse ei tehta inimeste arvelt.

•Koostöös Ettevõtluse Arendamise Siht-asutuse “Start-up” programmiga loome Jõgeva noorte ettevõtjate toetuseks idu-firmade programmi. Koostöös Tallinna ja Tartu loomekeskustega avame Jõge-val oma loomekeskuse.

IRLi Jõgeva linnapeakandidaadil MIHKEL KÜBARAL on maal ja väikelinnas kasvanud

noore mehena selge arusaam sellest, mis

on oluline Jõgeva-suurusele linnale. Linna-

peana lubab ta lähtuda ainult linna huvidest,

sest ta ei ole kellelegi teeneid võlgu.

JõgevaTäiesti normaalne seltskond. Ajame Jõgeva Asja!

FOTO

: JO

HAN

NES

HAA

V


VALIMISED

12

IRLi esinumber Rakveres MIHKEL JUHKAMI tunneb rõõmu, et Rakveres on

seni õnnestunud kõik linna jaoks olulised

otsused vastu võtta üksmeelselt. Miks peaks

see tulevikus teisiti olema?

RakvereAjame Rakveres Eesti Asja! Ausalt ja arukalt!•Tugevdame Rakvere kui Virumaa hari-

duskeskuse rolli, eeskätt Rakvere güm-naasiumi, Rakvere reaalgümnaasiumi ning TLÜ Rakvere kolledži ja Rakvere ametikooli baasil. Tõstame hariduse kva-liteeti ja suurendame õppurite valiku -võimalusi.

•Kaotame Rakveres lähiaastatel lasteaia-kohtade järjekorrad.

•Rajame kergliiklusteede võrgustiku Sõ-meru, Vinni, Lepna ja Päide poole. Sa-muti soovime muuta elamurajoonide teed tolmuvabaks ning lahendada kor-rusmajade parkimisprobleeme.

•Renoveerime Rakvere polikliiniku hoone moodsaks perearstikeskuseks. Algselt Sak-sa gümnaasiumiks ehitatud kolmekordne hoone asub eri tasapindadel ning on lifti puudumise tõttu eriti ebamugav eakama-tele ja liikumispuuetega patsientidele.

•Spordi ja vaba aja veetmise võimalus-te edendamiseks ehitame Rakverre uue kontserdipaiga, tennisehalli ning linna-osadesse uusi spordi- ja mänguväljakuid.

•Alustame linna soojatrasside renoveeri-miskava elluviimist ning ehitame välja vajalikud kommunikatsioonid Paemurru tööstusala arendamiseks.

FOTO

: GAD

AGJ |

DRE

AMST

IME.

COM


VALIMISED

13

TartuTartu vajab vahetust!

FOTO

: MAT

S TO

OM

ING

| D

REAM

STIM

E.CO

M

VALIMISED


•Loome 700 uut lasteaiakohta ning taga-me igale lapsele lastehoiu võimaluse.

•Maksame kooli lõpetanud tudengile õppelaenu viie aasta jooksul tagasi, kui ta jääb pärast lõpetamist Tartusse elama ja töötama.

•Tagame igale lapsele vähemalt ühe hu-viringi tasuta.

•Toome Tartusse tasuvamaid töökohti.

•Toetame üksinda last kasvatavaid vane -

maid elatisrahade kättesaamise protsessis.

•Rajame kogu linna loogiliselt katva kõn-ni- ja jalgrattateede võrgu.

•Suuname Euroopa rahad eakatele mõel-dud teenuste paindlikumaks ja odava-maks muutmisele.

•Kergendame omastehooldajate koor-must, tõstes hooldaja tasu ning toetades erivajadustega inimeste hooldajaid neile isiklikult vajalike teenustega.

IRLi Tartu linnapeakandidaadi MARGUS TSAHKNA sõnul vajab Tartu linnajuhti-

mine vahetust, kuna 15 aastat Reformi-

erakonna võimu on ennast ammendanud

– puudu jääb julgusest teha suuri asju. IR-

Li eesmärk on Tsahkna sõnul muuta Tartu

järgmise nelja aastaga Eesti kõige peresõb-

ralikumaks linnaks, kus on hea elada laste-

ga peredel, eakatel ja noortel.

KuressaareKuressaare on kodu.•Kaasajastame ja värskendame linna

juhtimist. Vaatame üle ja optimeerime kogu linna juhtimissüsteemi volikogust ja linnavalitsusest allasutusteni välja. Laiendame linnakodaniku komisjoni kaudu elanike võimalusi rääkida kaasa linna juhtimisel. Rakendame kaasava eelarve põhimõtteid.

•Teeme tihedat koostööd ettevõtjatega, väärtustame nende kogemusi kohaliku elu edendamisel.

•Tutvustame linna ka rahvusvahelisel ta-sandil, et ettevõtjad leiaksid tee Kures-saarde ja siia loodaks 200 uut töökohta. Toetame võimalikul moel turismihoo-aega pikendavaid ettevõtmisi. Samu-ti on meie eesmärk tuua Kuressaarde

mõni riigiasutus (merehariduse, IT vms valdkonnas), et linnas laieneksid kaug-töö tegemise võimalused.

•Soodustame noorte ja haritud inimeste (tagasi)tulemist Kuressaarde.

•Muudame külatänavad linnatänavateks. Rajame või uuendame 20 km kõnni- ja kergliiklusteid. Toetame linna uue kaas-aegse tänavavalgustussüsteemi rajamist. Õdusa linnakeskkonna loomine on üks meie peamisi tegevusi.

•Teeme korda lasteaiad koos mänguväl-jakutega.

•Ennistame 2009. aastal 18% kärbitud palgad alates 20.10.2013.

IRLi Kuressaare linnapeakandidaadi

TOOMAS TAKKISE sõnul on IRL oma

tegudega näidanud, et au sees hoitakse

Kuressaare raekoja portaalile kirja pandut

“Alati täidab ta oma kohust, selleks koda-

nikkonnalt nõu küsides”. Avatud ja kaasav

linna juhtimine on meie puhul loomulik

ka edaspidi.

FOTO

: GAD

AGJ |

DRE

AMST

IME.

COM

FOTO

: MAT

S TO

OM

ING

| D

REAM

STIM

E.CO

M


VALIMISED

PärnuPiirideta Pärnu.•Arvame, et maakonna omavalitsused

peavad seljad kokku panema. On ilm-ne, et maakonnasiseselt konkureerides kaotame ka siis, kui keegi sellest lühi-ajaliselt võidab. Ei ole mõistlik näha edu selles, kui Pärnu linn võidab kampaania korras elanikke maakonna teistelt oma-valitsustelt.

•Linna ja selle lähiümbrust hakkame arendama teenustekeskselt. Selle kõige olulisemaks osaks on ühistransport ja selle sisu, mitte vormiga tegelemine. Ei saa pidada kaasaegseks lahenduseks ka-he erineva piletisüsteemi pidamist. Üht-

se piletisüsteemi kasutuselevõtmisega jõuame reaalselt elanikuni, sest kaob vajadus osta kaks kuukaarti. Täiendava rahalise panuse arvelt loome soodustu-se peredele ja tagame pere teisele lapse-le tasuta sõidu ühistranspordis.

•Rahvaküsitluse järgi vajab lahendamist mitte ainult lasteaiakohtade arv, vaid ka kohtade kasutamise tingimused. Me loome linna ja linna lähiümbrust hõlma-va lasteaia- ja hoiukohtade infosüsteemi, mille käivitamisega tekib võimalus kasu-tada ka oma töökoha või teise elukoha lähedast lasteaia või hoiukoha teenust.

Pärnu linnapeakandidaadi ANDRES METS OJA sõnul lähtub IRL Pärnus

usust, et inimene on tähtis, tööd tuleb

teha, õppida on vaja ning naabritega

peab hästi läbi saama.

FOTO

: KO

LYVA

NO

V | D

REAM

STIM

E.CO

M

FOTO

: VEN

EMAM

A | D

REAM

STIM

E.CO

M


VALIMISED

ViljandiTeeme Viljandi korda.

•Loome koos ettevõtjatega uusi töökohti. Selleks on vaja head keskkonda. Üks valdkond, kus Viljandis on vajalik ta-ristu olemas, on info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia. Meil on kiire inter-netiühendus ja piisavalt kontoripindu, et firmad saaksid ennast siin sisse seada.

•Toetame Viljandisse veekeskuse raja-mist. Kõige mõistlikum on seda teha koos eraettevõtete ja Viljandit ümbrit-setavate valdadega. Järvest ja selle ümb-rusest peaks kujunema aktiivse puhkuse piirkond.

•Teeme korda lasteaiad ja koolimajad ning korrastame nende juures asuvad

mängu- ja spordiväljakud. Tagame las-tele ühe tasuta huviringi. See on hea eeldus selleks, et noored pered võiksid end Viljandis hästi tunda.

•Uuendame tänavate valgustuse ja kao-tame pimedad nurgatagused. Alusta-me linna sissesõiduteede uuendamist ja jätkame tänavate parandamist. Sa-muti nõustame suurelamute omanikke siseõuede rekonstrueerimisel. See kõik annab võimaluse Viljandi ilu paremini välja tuua.

•Loome eakatele uue päevakeskuse ning anname igale lapsele ranitsatoetuse, ta-suta koolisõidu ja koolitoidu.

IRLi Viljandi linnapeakandidaadi ANDO KIVI BERGI hinnangul tuleb mõelda ava-

ralt, hinnata kainelt riske, kuulata linlasi ja

neid otsustesse kaasata. Otsustada tuleb

julgelt ning kaugelevaatavalt. Selline peab

olema uue linnapea töökultuur.

FOTO

: KO

LYVA

NO

V | D

REAM

STIM

E.CO

M


VALIMISED

17

See oli aastal 2010, kui ilmusid uudised uuest eestimaisest mootorrattast. Niivõrd, kuivõrd uuest. Kaubamärgi Renard all toode-ti siinmail mootorrattaid aastatel 1938–44, kuid tööstushoone hävis märtsipommitami-ses ja kodumaistest motikatest jäi alles vaid napp mälestus.

2008. aastal otsustas EKA disaineriha-ridusega motoentusiast Andres Uibomäe seltskonna inseneride, ettevõtjate ja disaine-rite toel kadunud kaubamärgi taastada ning Renard pidi tõusma fööniksina tuhast. Pea-aegu tõusiski. Ka paljud Konservatiivi lugejad märkasid kindlasti 2010. aastal uudiseid sel-lest kaunist rattast, nägid ehk piltegi. Kiha -

ma lõid ka rahvusvahelised motofoorumid – uudis kuskil Ida-Euroopas valmivast ülikal-list monokokkraamiga sõidukist oli piisavalt ekstravagantse sisuga, et tähelepanu ärata-da. Püüdlikumad leidsid sarnasusi mõne tei-se eksklusiivse mootorrattaga, ent üldine jä-reldus tunnistas Renardi tähelepanuväärseks ja kauniks.

Mis selle ratta eriliseks tegi? Komposiit-materjalidest (süsinik ja kevlar) ülikerge kan-devkere, pikiasetusega Moto Guzzi 1151 cm3 mahuga V2 mootor ja mototööstuse parimad koostedetailid. Ja muidugi väga ele-gantne disain. Edasi saabus vaikus.

Uurisime, mis Renard Grant Tourerist saa-

nud on ning tabasime fööniksiloojad Itaaliast testimistelt. 2010. aastast on ratas kõvasti muutunud. Kui esimene prototüüp oli ehita-tud põlve otsas, siis praegune on küll välimu-selt tolle sarnane, ent tehniliselt vägagi erinev. Uus Euro 3 tüübikinnitusele vastav prototüüp läbis testid edukalt. Päris tooteni on siiski veel pikk tee minna, kuna väga kalli sõiduriista puhul on ka kasutusmugavus ülioluline ning lõpuks saab ratas ka kaheaastase garantii. Tootearendus alates näitusestendil esitletud vormiideest kuni valmis sõidukini võtab aega. Toote eksklusiivsus tähendab omakorda, et tarbija usaldus võidetakse kas esimesel katsel või üldse mitte – vastutus on suur.

Eesti mootorratas

FOTO

: KAL

LE V

EESA

AR


HEAD EESTI ASJAD

Veel enne, kui meie maale saabusid eestlased, oli siin platsis põhjamaine metshobune. Ka siis, kui hobust kasutati juba igapäevase abi-mehena talumajapidamises või sõja- ja kauba-teedel, oli kari ikka metsikel karjamaadel ning nõnda kujunes pea loodusliku valiku baasil välja hobusetõug, kes sajandite vältel püsi-ma jäi. Pisike, hea tervisega, vähenõudlik, aga oma suuruse kohta väga tugev. Põhjasõjas va-rustasid rootslased oma vägesid eesti talupo-jahobustega, kuivõrd see loom oli ainus, kes ka talvistes sõjatingimustes ellu suutis jääda.

Tänapäevane eesti hobune on nagu te-ma peremeeski saanud külalistelt kaasavaraks üksjagu võõrverd, ent üle ratsu selja jookseb tihti tume vööt ning jalgadel võib olla jälgi sebroidsetest triipudest – see on metsikute

esiisade pärand. Kunagisele hiirjale metsho-busevärvile on lisandunud lugematu arv uusi värvitoone ja nii on eesti hobuste karjad täna-päeval oma värvikuses suisa imelised.

Päris paljud on kohanud eesti hobust tu-rismitalus või perehobusena. Väike kasv ei hir-muta napima kogemusega ratsanikku ning nõnda sobib ta turistidele ringiutamiseks ja lastele ratsutamise õppimiseks suurepäraselt. Universaalne on ta ka, sobib nii vankri ette kui ka sadula alla.

Vähesemad on märganud eesti hobuse sportlikku potentsiaali, seda jagub muide nii kooli- kui ka takistussõitu, kus nunnud eest-lased on tänavu saanud korduvalt auhinnalisi kohti suurte ja peent päritolu kallite soojave-reliste hobuste ees.

Eesti hobune

Ülal: Voore Apollo on litsenseeritud tõutäkk,

kes on saavutanud võistlustel häid tulemusi.

Lisaks headele liikumistele on Apollo tähele -

panuväärne ka metshobuselt päritud hiirja

värvi tooni poolest.

All: Voore Apollo mulluse poja Astroni laupa

ehib vallatu P-kujuline märgis. Ka sellelt ho-

buselt oodatakse häid sportlikke tulemusi.

FOTO

D: K

ARL-

KRIS

TAN

NIG

ESEN


HEAD EESTI ASJAD

FOTO

: KAU

PO K

IKKA

S


KONSERVATIIV

20

Tabavalt iseloomustab Krossi te-ma Rotary vend Allan Martin-son: “Ta on seda tüüpi inimene, kelle kohta sa siiski lõpuni ei

tea, kes ta on või mida mõtleb. Osalt on süüdi tema luuraja-kuvand, osalt ta aga ongi selline. Tal on väga palju tah-ke ja kihte, ta on ülimalt informeeritud ja erudeeritud. Tohutu analüüsivõimega, aga vähesed teavad, mis selle analüüsi tulemus on. Valija mätta otsast on Eeriku suurim puudus ehk see, et raske on öelda, mida ta tegelikult isiklikult tahab. Savisaar tahab võimu juurde jääda, sotsid tahavad

võimu juurde saada (ja see ongi nende kampaania keskne teema), Reformiera-kond annab loiult teada, et nad on võimul, aga veidi teisel võimul. Krossist ja IRList ei kiirga aga seda võimu juurde tahtmise tunnet. Ja see on probleem. Rotary venna-na on ta lahe kaaslane, aga koosolekutelt mäletan teda pigem kavala muigega kuu-lamas kui jõulisi seisukohavõtte tegemas.”

04. veebruaril 2003 Eesti Päevalehes ilmunud artiklis oli Eerik-Niiles Kross vä-ga terav ja kriitiline: “Mida lähemal ajas sündmused meile on, seda enam poeme me erapooletuse taha peitu. Mida isikli-kuma tähendusega peaksid sündmused meile olema, seda vähem tahame neile anda moraalset hinnangut. Seda vähem julgeme valida pooli ja öelda, see on õi-ge või see on vale … Imelik ja hirmus. Just lähemad sündmused peaksid meile ju emotsionaalselt rohkem tähendama ja arusaadavamad olema. Aga me teeskleme, et on vastupidi. Oleme peaaegu kõik Tõ-nissonid, kes ütlevad, et oleks teadnud, et sa tuled, oleks hoopis kodust ära läinud.”

Kümnepunktiskaalal 5–7Kui emotsionaalne, aus ja otsekohene

on Eerik? Ta ise pakub kümnepunktiskaa-lal 7: “Valetada ei tohi. ON selliseid riigi asju, mida ei tassita avalikkuse ette. See on paraku roll. Näiteks nagu arstide ja avalikkuse suhe, kus arstidel on kommen-teerimine seaduse ja eetikaga keelatud. Sellega tuleb elada.”

Eeriku Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) kaaslane Tiit Pruuli hindab, et Eerik on liikunud tudengiaegade üheksalt küp-susaastate viiele: “Mis on iseenesest hea märk. Loodan samas, et alla viie ka ei lange. Tõsi on, et praeguses Krossis on ratsionaalne ja emotsionaalne pool paras-jagu paigas, ta arvestab kõiki argumente, aga ei tee otsust ilma südame hääleta.”

Kui pärida Krossilt, kui ausalt ta ise kõike välja ütleb, siis ohkab ta esmalt ja

Eerik-Niiles Kross on keeruline.

Ühest küljest saladuste eesriie,

teisalt isamaaline truudus ja

vaated, mis pole müügiks

ega vahetuseks. SELLE

LUIK vaatab Krossile otsa.

Keeruline Kross


Valetada ei tohi. ON selliseid riigi

asju, mida ei tassita avalikkuse ette.

Sellega tuleb elada.

KONSERVATIIV

lausub: “Mis otseselt mind puudutab, siis nii ausalt, kui seadus võimaldab. Ma ei tõtta avaldama asju, mis mind ei puudu-ta. Eriti eraelulisi.” Kes on Eesti poliitika kolm kõige suuremat suli? Tobe ja üldis-tav küsimus, lihtsalt provotseerimaks, kas ta leiab viisi sellele vastata või jätab selle parema meelega ajaloo otsustada. Kross nendib, et ei kujuta ette koostööd Savi-saare, Reiljani ja Allikuga.

Krossi saladusteregistri märksõnad Angotti ja Arctic Sea

Antonio Angotti (Tony Massei) oli siis see, kes esindas 2001. aastal Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamisel kõrgeima pakku-mise (1,7 mld krooni) teinud Rail Estoniat. Järgnesid Estonian Rail Service 1 mld krooni ja Raudtee Erastamise Rahva AS 865 mln krooni.

Massei pidi Eestisse investoriteks too-ma Põhja-Ameerika suurkompaniid. See aga ei õnnestunud ning Angotti ajalu-gu Eestis lõppes 2002. aastal, mil Harju maakohus karistas teda 8280 kroonise trahviga.

Kross oli tollal Eesti Raudtee nõukogu liige ja Eesti julgeoleku koordinatsiooni büroo direktor, kelle telefonikõne võimal-das Angottil 20. augustil 1999. aastal riiki siseneda. Selleks ajaks oli Angotti Eestis juba üle aasta elanud ning 84 korda riigi-piiri ületanud. Sel korral oli aga takistu-seks see, et tema lubatud Eestis viibimise 90-päevane limiit oli ületatud. Toonane siseminister Tarmo Loodus kommentee-ris 2001. aastal, et Krossil kui luurekoor-dinaatoril oli õigus helistada ja paluda oma töö huvides inimesi Eestisse lasta.

Mõned tollal raudtee erastamisega seotud äriinimesed näevad siin Krossi soosingut Rail Estonia suhtes. Selline vaa-tevinkel natuke pahandab Krossi ja muidu hooletu elegantsiga kõneleva mehe hääl muutub mõnevõrra irooniliseks: “Loo-mulikult, kui võtta puhtalt numbrid, siis 1,7 miljardi laekumine oleks riigi jaoks ol-nud parim. Samas ei olnud mina raudtee erastamisega kuidagi seotud ega soosinud kedagi. Angotti sai riiki lubatud hoopis teistel põhjustel. Osaliselt läheb see jät-kuvalt riigisaladuse alla. Seda teenet küsis üks isik, kelle kaudu me suhtlesime Ve-nemaa mingite tüüpidega. Teene tegime mitte Angottile, vaid sellele isikule, kes vahendas meile vajalikke suhteid Vene-maal.” Siinkohal peab kommentaar lõppe-

ma punktiga. Kes teenet vajanud eestlane oli, mis suhted ja isikud Venemaal – see kuulub järgmised 70 aastat riikliku sa-laduse alla. Tollaseks tegutsemiseks oli Krossil operatiivne vajadus ning ta mõ-tiskleb, et kui täna oleks tarvidus sellise kõne järele, teeks ta selle uuesti.

Arctic Sea ehk vene viha on pikk

13. jaanuaril 2012. aastal kuulutas Ve-nemaa Krossi ametlikult tagaotsitavaks, väites, et kahtlustab teda seotuses kau-balaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal. Samasisulise palve Interpolile esitas Venemaa aga alles seitse kuud hiljem, 8. au-gustil 2012 ehk Vene-Gruusia sõja neljan-dal aastapäeval. Interpoli peasekretariaat otsustas, et Venemaa rikub Krossi juhtumis Interpoli konstitutsiooni paragrahvi 3, mis keelab Interpoli kasutamise poliitlistes as-jades. Interpol keelas oma liikmesriikidel Krossi asjas venelastega koostöö tegemise.

Seega, rahvusvaheline hinnang on antud. “Praegu kasutatakse minu näidet, kuidas Venemaa üritab Inter poliga manipuleeri-da,” kommenteerib Kross.

Ratsionaalset põhjendust loole pole Kross ka enda tarbeks leidnud: “On või-malik, et taustal käib mingisugune mäng (väga pikk paus), mille põhisisu me ei tea. Sellele viitab tõesti Vene võimude ülisuur tähelepanu sellele asjale. Vene president annab televiisoris käsu, et laev tuleb leida ja Vene sõjalaevastik läheb puidulaevale järele – see on kummaline. Seda enam, et tegemist ei olnud ju Venemaa lipu all sõitva laevaga, mis oleks nn kaaperdatud. Nii et mingi häda venelastel sellega oli.”

Oma nime sidumist Arctic Seaga peab Kross lihtsalt venelaste poolseks kompro-miteerimiskatseks. Selles asjas peab Kross tõeseks vaid seda, et kaaperdajate juhiks nimetatud Dmitrijs Savins töötas ettevõt-

tes, mis paar aastat enne juhtumit jagas tema ettevõttega bürood. Savins teab, mis nägu on Kross ja vastupidi: “Kui venela-sed mis iganes põhjusel Savinsi arreteeri-sid ja temalt küsiti, keda ta Eestist tunneb, siis kindlasti oli minu nimi nende nimede hulgas, keda ta nimetas. Võimalik ka, et ta proovis ise mingit versiooni rääkida oma naha päästmiseks, võimalik, et tal soovitati minu vastu tunnistada kergema karistuse saamiseks. Tont seda teab!”

Huvitav on, et juba 1. septembril 2008. aastal Priit Hõbemägile antud intervjuus oli Kross oma tööst Gruusias rääkides üli-malt napisõnaline, märkides: “Vene viha on pikk.” Nüüd leiab ta, et täpselt nii see ongi: “Mis puudutab Gruusiat, siis Vene-maa üks julgeolekupoliitilisi eesmärke on NATO laienemise takistamine. Minu põ-hitöö Eestis oli meie viimine NATOsse ja minu töö sisu Gruusias oli aidata grusiini-del NATOsse integreeruda. Kui venelased Gruusiat ründasid, siis ma loomulikult toetasin jõudumööda grusiinide kommu-nikatsiooni. Järelikult töötasin ma otseselt Vene huvide vastu. Nüüd tekkis venelastel võimalus sellisele tülikale kujule koht kät-te näidata ja loomulikult kasutasid nad seda võimalust.”

Muide, Krossi büroo punakas-pruuni-de nahkdiivanitega (ilmselt pärit 90ndate keskpaigast) toas on seinal kaks sõja-aegset plakatit. Ühel neist on taustaks sõdur ning esiplaanil ülisuur punane kõrv. Plakati tekst ütleb “Enne mõtle, siis ütle. Vaenlane võib sind kuulda”.

Gruusia president Mihheil Saakašvili hindas Eerik-Niiles Krossi tööd Gruusias väga kõrgelt. 14. septembril 2013 autasus-tas president Krossi ordeniga Presidental Order of Excellence “Gruusia sõltumatu-se, vabaduse ja Euro-Atlandi integratsioo-ni toetamise eest”.

Tallinn tardumusest väljaEerik-Niiles Krossi saamine Tallin-

na meeriks oleks poliitiliselt ülipõnev. Praegusel linnapeal on sõbralikud suhted Venemaaga ning siis istuks ametis isik, kellele Venemaa viisat ei anna. Seda kü-sis Kross viimati 2011. aastal ehk enne Arctic Sea lugu ning juba siis ta viisat ei saanud ...

Ent milline on Tallinna valimistule-mus Krossi ennustustes ning kelles ta näeb konkurenti? “48 : 52 meie kasuks,” kõlab kiirelt ja reipalt. Esmaseks vastaseks on Edgar Savisaar, ent Kross lisab: “Kui


Suunaküsimuses on tegelikult

suur tuleviku võti. Kas toimub vasakpööre

või ei toimu.

KONSERVATIIV

me kujutleks enam-vähem normaalset poliitilist konkurentsi demokraatlike era-kondade vahel, siis tegelikult on konku-rendiks Andres Anvelt. Sotsidel on maail-mavaates palju elemente, mis on sarnased IRLiga, aga üldsuunas veaksid nad Eestit pigem vasakule, meie pigem paremale. Selles suunaküsimuses on tegelikult suur tuleviku võti. Kas toimub vasakpööre või ei toimu.”

Ennast peab Eerik-Niiles väikse tähega konservatiiviks. Majandus-, ühiskondlik- ja sotsiaalpoliitiliselt on ta parempoolne, mõõdukas konservatiiv. Mis puudutab isikuvabadust ja inimõigusi, siis nendes küsimustes on üsna liberaal ning põlgab igasugust võõraviha ja homofoobiat.

Juba kümme aastat tagasi ühiskonda diagnoosides leidis Kross, et see on tar-dumuses, mis praeguseks on süvenenud ning mis avadub ükskõiksuses ja pealis-kaudsuses. Ravimiks on positiivne kom-munikatsioon ja dialoog.

“Kodus on ju asjad korrast ära,” mu-heleb Kross vastuseks oma siinsesse polii-tikasse naasmise kohta. Tema comeback’i tervitab Indrek Tarand: “Mulle on süm-paatne, kui poliitikaväljale astuvad ise-seisva olemise ja mõtlemisega kultuursed inimesed, kuigi neil on seda raske ja ebameeldiv teha. Aga kui kõik viimseni ütlevad, et meie ennast selle asjaga määri-da ei soovi, siis pole ju lootusekiirekestki!”

Koondamislainet ei tuleksKandideerides Tallinna linnapeaks

peab Eerik-Niiles Kross kõige olulisemaks keskkonna loomist, kus inimesed tahavad elada ning kuhu investeeringud tahavad tulla. Tallinn peaks olema huvitatud kogu Eesti arengust ja Eesti peaks olema huvi-tatud Tallinna arengust. Praegu toimuv harali areng on tehislik konkurents linna ja maa vahel ning kõigile kahjulik. Kross loodab, et tema suureks ülesandeks saabki Tallinna eelarve restruktureerimine viisil, mis aitaks kaasa nii Tallinna kui ka kogu riigi majanduse arengule: “Ei ole võimalik pikka aega elada olukorras, kus linna eel-arve toimib mingisuguse täiesti teistsugu-se loogika alusel kui riigi eelarve, arvesta-des, et Tallinn on pool Eesti majandusest.”

Tallinna Televisiooni paneks uus või-malik linnapea kinni. Olulist tähelepanu pööraks pealinna transpordipoliitikale, pidades silmas ka pikemat perspektiivi, kus meil paarikümne aasta pärast võivad olla nn isesõitvad autod. Kindlasti moti-

veeriks liikuma jalgsi ja rattaga. Tema võimule saamine ei tähendaks

koondamislainet linnavalitsuses, küll aga ametnike totaalset lahtiparteistamist: “Mulle meeldib, kui inimesed on mõ-ne erakonna liikmed, sest see muudab arusaadavaks nende maailmavaate. On muidugi erandeid, kes vastavalt aastaajale ühest erakonnast teise liiguvad. Aga linna juhtimise praktilises elus tuleb inimesed vabastada erakondlikust juhtimisest.” Ka pooldab Kross, et nagu mitmetes teis-tes olulistes ametites, võiks üks linnapea troonil püsida kaks ametiaega. Ei tekiks tardumust.

Paar küsimust Krossile

Nimi Eerik-Niiles Kross. Kas Niilesel on mingi tähendus?See on lapi nimi. Mu ema oli üheksandat kuud rase, kui nad käisid Lapimaal. Ema

sõbrannal olid kääridki kaasas, et kui laps peaks sündima, oleks millega nabanööri läbi lõigata. Lapimaal öeldigi, et nüüd on laps praktiliselt laplane ja tuleb panna lapi nimi. Pakutud variantidest oli Niiles neist kõige vähem õudne.

Isa-ema roll Sinu elus?Ema rolli täitis mu ema nagunii. Väljaspoolt võttes ehk üllatuslikult kujundas ta vä-

ga palju minu väärtushinnangulist taustsüsteemi heast ja kurjast, vihkamisest ja armas-tusest. Ema õpetas kuidagi teadlikumalt kui isa. Isa õpetas uudishimu ja maailma mõist-mise tähtsust.

Puberteedieas olid viks-vaks poiss?Kindlasti mitte, ega ma sõna pole kunagi kuulanud. Minu sõnakuulmatus oli pigem

ideoloogilist laadi. Olen üsna varajasest ajast teinud asju süsteemi vastu või mingisugu-ses protestivaimus, aga ikka põhjendatult.

Isa Jaan Krossi raamatutest Sinu lemmik?“Keisri hull”.

Kirjutad ise praegu midagi?Kirjutan ühte seriaali stsenaariumi … Eks ma pärast valimisi räägin. Praegu ei ole

aega sellega tegeleda.

Sinu ema Ellen Niit on 85-aastane. Kuidas tema Sinu kandideerimisele kaasa elab?

Nagu ikka, kerge muige ja kerge murega, aga toetavalt.

Milline on sinu vaatevinklis kaitsepolitsei juhi ametikoht? On see ihaldusväärne?

Ma arvan, et see on üks raskemaid ametikohti Eestis ja see sõltub inimese närvika-vast. Ma arvan, et sinna sobivad kõige paremini need mehed, kes sinna ametikohale eri-ti ei taha.

Kas sind huvitaks see?(Väga pikk vaikus, mis ei Krossile omane) No ütleme, et ma peaks väga tõsiselt mõt-

lema, kui seda kohta mulle pakutakse.


KONSERVATIIV

Yoko Alender• Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri-

ja linnaplaneerimise magister• töötanud 2008–2012 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis• kultuuriministeeriumis arhitektuurinõunik •nelja lapse ema

Linna juhtimine peab muutuma avatuks. Juhtimine peab toimuma linna arengu, mitte parteipoliitika hüvanguks. Samuti peab linnajuhtimine toimuma erialaspetsialis-tide ja kogukonna koostöös. Tallinnal on omapära ja

potentsiaali. Tallinn väärib sidusat perspektiiviga visiooni, mille selgrooks on linna kujundamine inimsõbralikuks, elamisväärseks ja ettevõtlust soosivaks keskkonnaks.

Olen veendunud, et linnaruumi arendamise kaudu saame mõjutada iga kodaniku heaolu, ettevõtluse arengut, riigi ma-jandusedu ja kuvandit. Tallinn konkureerib elanike ja ettevõtete pärast Helsingi, Stockholmi ja Kopenhaageniga. Kui tahame, et meile jääksid ja siia tuleksid elama ettevõtlikud ning linna ja riigi elu edendavad inimesed, on aeg hakata tõsiselt ja sisuliselt arendama pealinna elukeskkonda. Lähikümnendi ruumiline positiivne fookus on Põhja-Tallinna ja mereääre areng, samuti nende alade oskuslik, inimmõõtmeline liitmine kesklinna ja vanalinnaga.

Uued kandidaadid Tallinnas

IRLi nimekirjas kandideerib kohalikel valimistel Tallinnas 230 kandidaati. Seda on 46 inimese võrra rohkem kui 2009. aastal. Lisaks paljudele kogenud poliitikutele kandideerib ka uusi inimesi, kes on tuntud oma tegevusega muudel elualadel kui poliitika. Järgnevalt anname lühikese ülevaate uutest inimestest Eerik-Niiles Krossi meeskonnas.


MEESKOND

Dr Tiit Meren• lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna• kaitsnud teaduskraadi südamekirurgias• töötanud Šveitsis, naasnud koju Eestisse• asutanud koos kaaslastega Taastava Kirurgia Kliiniku• töötanud sõjakirurgina Afganistanis• kolme lapse isa

Pean Tallinnas koos partneriga ühte kõrgema etapi era- ja erihaiglat ning seal ise ööpäevaringselt kirurgina töötades näen lähedalt, mis on tervishoiumaastiku murekohad.

Kuigi seadus ei kirjuta linnavalitsusele ette kohustust vas-tutada oma linnakodanike arstiabi korraldamise eest, ei peaks linn ometigi loobuma võimalusest võtta selles küsimuses koos riigiga kaasvastutus. Tallinnas tuleks ühendada Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaigla tegevus ja juhtimine ning luua sellele ühendhaiglale arengukava. Selle alusel saaks taotleda Euroopa Arengufondidest lisatoetust oma ravitegevuse ja taristu kaas-ajastamiseks.

Linnavalitsus peaks koos Perearstide Seltsiga arutama olu-korda, kus on haigete abisaamises tekkinud pudelikael ning seejärel saaks perearstide ettepanekud koostöös loodava ühend-haiglaga tegevusse rakendada. Kui need pudelikaelad on mo-tiveeritud ja kompetentse meeskonnaga samm-sammult lahti harutatud, on nii Tallinna haigete kui ka arstide-õdede huvid võrreldes praegusega paremini kaitstud.

Ülalmainitud põhjustel kasutan hea meelega IRLi pakutud võimalust tõsta Tallinna (ja terve Eesti) tervishoiu mõned kit-saskohad nähtavamale ja kandideerin IRLi liikmena kohalikel valimistel teatud võidulootusega.

Madis Päts• vandeadvokaat, advokaadibüroo Luberg ja Päts partner• lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna• Eesti Advokatuuri juhatuse liige•Tallinna reaalkooli hoolekogu liige• Eesti Reservohvitseride Kogu asutajaliige • kolme lapse isa

Ükskõik millise erakonna pikaajaline ainuvalitsemine ta-kistab paratamatult linna mitmekesist ja kodanikukesk-set arengut. Raskendatud on kompromisside otsimine ning sisuline koostöö. Populism ja propaganda neelavad

avalikke ressursse ja takistavad sisuliste küsimustega tegelemist. Tallinna valitsemine on paljuski üles ehitatud pigem kogu-

konda lõhkuvatele vastandumistele, näiteks linn vs. riik, eestla-sed vs. muulased, vaesed vs. rikkad, vanad vs. noored. See segab igapäevase elu mõistlikku korraldamist. Poliitilisse linnajuhti-misse tuleb kaasata rohkem erinevate alade spetsialiste. Nii ei võõrandu poliitika liialt reaalse elu vajadustest ja ideedest.

Minu hinnangul vajavad eelisarendamist mõned küsimused. Linna hariduspoliitika ei lähtu praegu mitte hariduslikest,

vaid parteipoliitilistest kaalutlustest. Hästi toimivast, läbipaist-vast ja arusaadavast haridussüsteemist on ühtviisi huvitatud kõik linnakodanikud, sõltumata erakondlikest eelistustest.

Linna liikluskorraldus ja ühistranspordisüsteem vajavad kaas-ajastamist. Nõukogudeaegne ühistranspordivõrk ei vasta enam ammu linnaelanike praegustele vajadustele. Nii nagu liikluskor-raldus ei saa piirduda vaid bussiradade loomise ja sõiduradade kitsendamisega tänavatel, ei saa ühistranspordi korraldamine tähendada vaid tasuta avalikku transporti.

Linnaosade otsustamisõigus on ebapiisav ja sõltub praegu olu-liselt rohkem valitseva erakonna parteipoliitilistest eesmärkidest, kui linnaosa elanike olmemuredest ja huvidest. Linnaosad ja hal-duskogud peavad saama suurema rolli linnaosa elu korraldamises.


MEESKOND

Jaak Uudmäe• spordiõpetaja• töötanud Rocca al Mare Koolis spordi- ja liikumise

õppetooli juhatajana, sektsiooni juhatajana ja kehalise kasvatuse õpetajana 2000–2013

• endine Otepää abilinnapea ja volikogu esimees• viie lapse ise

Minu abikaasa Maie kõrval on sport olnud minu elu suur armastus. Olles lapsevanem, treener, õpetaja ja spordiklubi juht näen ma takistusi spordiga te-gelemisel. Noortesport on pealinnas alarahastatud.

Praegune noortespordi pearaha süsteem Tallinnas on oma olemuselt kaasaegne ja jätkusuutlik, kuid noortespordile eral-datud summad on liiga väikesed. Samas kohti linnaeelarves, kust raha noortespordile leida, on küllaga. Vaja on ainult tervet mõistust ja head tahet.

Kandideerin Tallinna volikokku sellepärast, et tahan seista noortespordi rahastamisega seotud küsimuste eest. Praegu an-nab linn ühe käega noortespordile raha ja võtab teise käega selle munitsipaalomanduses olevate spordibaaside omanikuna rendi näol tagasi.

Hendrik Agur•Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor• lõpetanud Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna•peres kasvab neli last•hobideks musitseerimine, hobilennundus, spordi-,

huviala- ja muusikasündmuste korraldamine

Tallinna hariduskorraldus vajab kaasaegset, innovaati-list ja rahvuslikest huvidest lähtuvat juhtimist. Soovin otsustavalt asuda Tallinna haridust parendama nii, et kõik koolid oleksid tugevate koolide tasemel ja lapsed

saaksid väga hea hariduse ka kodulähedases koolis. Kõik protsessid koolis ja koolipidamises peavad lähtuma

eeskätt õpilase arengust. Remonditud koolimajad üksi ei taga head haridust. Koolipidaja peab pöörama suuremat tähelepanu koolijuhtide kaadri valikule. Koolijuhtidest sõltub koolide peda-googiline kreedo, kooli sisuline töö ning tulemus. Tallinna kooli direktorina tajun, et linnavõimu prioriteet ei ole hariduse eden-damine, pigem tegeletakse võimu säilitamisega.

Süvenenud on Tallinna koolide erinev tase. Koolide hariduse kvaliteet seab õpilased ebavõrdsesse olukorda hariduse oman-damisel ning hiljem oma elu edendamisel ja hakkamasaamisel. Ometi saaks olukorda parandada mõne otsusega, näiteks liita kool mõne tugevama kooliga, juurutada mentorlust või vahetada välja koolijuht.

Tallinna linnavolikogu peab koolipidajana võtma sisulise vastutuse hariduse kvaliteedi tagamise eest, nõrgad koolid on tarvis tuua tugevate tasemele. Nii, et kõik kodulähedased koolid oleksid konkurentsivõimelised, hea maine ja õpilase arenguks vä-ga hea keskkonnaga. Haridus on Eesti rahva tulevik. Keskendun Tallinna Linnavolikogus Tallinna üldhariduskoolide hariduse kvaliteedi tõstmisele.

MEESKOND


Tiina Toomet• loomaarst, OÜ Tiina Toometi Kliinik juhataja• lõpetanud Eesti Põllumajanduse Aka-

deemia veterinaariateaduskonna• Eesti Väikeloomaarstide Seltsi asutajaliige• kolme lapse ema

Juba pikemat aega tunnen, et elan Tallinnas nii nagu vanasti elasin Nõukogude Liidus. Linna juhib variserlik-kus. On väga palju asju, mida sooviks linnas paremaks muuta. Aga selleks, et teha vajalikke muutusi, tuleb ise

kaasa aidata ja käed külge panna – kas valima minnes või ise kandideerides. Kui väike inimene ei muretse oma riigi või oma-valitsuse pärast, kes seda siis veel teeb? Kirumine, virisemine ja käegalöömine ei too õnne kellegi õuele.

Tallinnas takistab inimliku linnakeskkonna ja ettevõtluse arengut linnajuhtide nõukogudeaegne mentaliteet, mis on loo-nud soodsa pinnase korruptsiooni ja bürokraatia vohamiseks. Väikese linna kohta on Tallinn liiga bürokraatlik. Ausad ini-mesed ei soovi niimoodi asju ajada. Iga ülemäärane tund, mille inimene veedab linna bürokraatiaga piike murdes, on kaotatud aeg. Ei tohi lubada, et omavalitsus selle aja meilt röövib.

Samuti teevad muret sagedased korruptsioonijuhtumid. Korruptsioon pidurdab ettevõtluse ja majanduse arengut, mõju-tades Tallinnasse tehtavate investeeringute hulka.

Ma tean oma kogemusest, missugused on väikeettevõtja mu-red. Ma näen ohtu selles, et väikeettevõtjale püütakse selga laduda koormat, millega ta toime ei tule. Ma tunnetan, et ettevõtlus on põlu alla langemas ja väga paljud noored elluastujad näevad oma elu pigem soojal kohal riigitööl kui ettevõtjana riske võtmas.

Linn peab pöörama rohkem tähelepanu just neile, kes on kõi-ge rohkem haavatavamad: väikeettevõtjad, väikesed lapsed, suu-rema või väiksema murega inimesed. Nende eest mina seisangi!

IRLi plaan tallinlasteleLÕPETAME KORRUPTSIOONI. IRLil on korruptsiooniga võitle-miseks ja linnavalitsemise parandamiseks plaan

• depolitiseerida linnavalitsemine ja palgata linnavalitsusse pro-fessionaalid;

• avalikustada linna tehingud ja teha linnajuhtimise audit;

• sulgeda Tallinna propagandamasin ja televisioon, sest Tallin-na maksumaksjad ei pea maksma kinni linnapea poliitilisi am-bitsioone;

• lõpetada linnaametnike kohustuslik kommentaaride kirjuta-mine, sest Tallinna linnaametnikud ei pea maksma ühelegi erakonnale obrokit, ametnike ülesanne on teha tööd.

Nii lõpeb miljonite eurode raiskamine ning Tallinna tuleb roh-kem ettevõtteid ja paremaid töökohti. Selliselt on olemas vahen-did, mida kasutada Tallinna inimestele suunatud programmide elluviimiseks.

1. UUED LASTEAIAD. Teeme korda kõik vanad lasteaiad ja loome juurde 2000 lasteaiakohta, sest igal vanemal peab

olema õigus lasteaiale, mis asub kodu lähedal.

2. PAREMAD KOOLID. Teeme korda Tallinna koolid ega ka-suta nende vastu poliitilist survet. Koolid on õppimiseks.

Nõrgemad koolid aitame tugevamatele järele, sest hariduse tase peab looma lastele võrdsemad võimalused.

3. Turvaline transport. Parandame Tallinna teed ja valgusta-me tänavad, sest inimestel on õigus turvaliselt ja autosid

lõhkumata liigelda. Tallinna teid ei tule hooldada mitte kampaa-nia korras, vaid süstemaatiliselt.

4. UUED KULTUURIEHITISED LINNARUUMI. Ühendame linna ja riigi jõud ning toetame Tallinna linnateatri ja Ees-

ti kunsti akadeemia uue hoone rajamist ning Patarei vangla ja Lin-nahalli renoveerimist ja avalikku kasutusse võtmist.

5. VÕRDSED VÕIMALUSED LASTELE. Toetame üksikvane-maid ja laste huviringe, sest lastel peavad olema võrdse-

mad võimalused annete arendamiseks. Loome süsteemi, millega jõuab üksikvanemateni elatisraha ja tasuta nõustamisstruktuurid.

6. PAREMAD KODUD. Parandame noorte perede elamistingi musi ja aitame teha maju soojapidavamaks.

Toetame koos riigiga 500 kortermaja renoveerimist, sest oma ko-du on pere kõige tähtsam asi.

7. UUED ETTEVÕTTED JA PAREMAD TÖÖKOHAD. Soo-dustame ettevõtlust, toome Tallinna uusi investeeringuid

ja hea palgaga töökohti.


MEESKOND


HARIDUS

28

Tasuta kõrghariduse nime all tuntuks saanud kõrgharidusre-form on jõustunud ja esimesed üliõpilased on uue korra järgi

ka õppima asunud.

Heidaks veel pilgu tagasi, miks seda reformi ikka vaja oli?

Haridust tundvad inimesed tajusid tegelikult juba pikemat aega probleeme, mis kõrghariduses aasta-aastalt kuhjusid. Loodud oli olukord, kus ühed tudengid said õppida riigieelarvelisel kohal tasuta, teised pidid aga riigieelarvevälisel kohal ise oma õpingute eest maksma. Mis veelgi ebaõiglasem, õppemaksu maksmine või mittemaksmine ei olnud kuidagi seotud sinu õpingute edenemisega.

Mainekatel erialadel pidi tasuta õppi-ma pääsemiseks olema riigieksamid teh-tud vähemalt 90 punktile, kuid kujundli-kult öeldes kukkusid nõudmised rahakotti näidates läbi põranda. Samale erialale ta-sulisse õppesse pääsemiseks ei esitatud

kohati mingisuguseid akadeemilisi nõud-misi ja sisuliselt võis endale osta koha üli-koolis. Nii nad siis seal auditooriumis kõr-vuti istusid. Nõudmisi seati nii vastuvõtul kui ka õppes pahatihti pigem nõrgemate kui andekamate tudengite järgi. Kuna esi-mesed tõid endaga kaasa õppemaksu, siis olid ülikoolid motiveeritud nende hoid-misest. Isegi kui õppetöö väga hästi välja ei kippunud tulema või siis polnud selleks piisavalt aega ja motivatsiooni.

Ülikooli endise rektorina oskate kindlasti hinnata, kui suured olid tegelikud probleemid kvaliteediga?

See oli teine oluline probleem, mida kõrgharidusreform peab leevendama, sest ülikoolid said riigilt raha lõpetajate hulga, aga mitte kvaliteedi eest. Mitte kõigil üli-koolidel polnud motivatsiooni panustada kvaliteeti ja tulemuslikkuse tõstmisesse. Lihtsustatult öeldes tellis riik ülikoolidelt lõpetajaid, leppides kokku iga lõpetaja eest makstava rahasumma. Raha kanti

Aaviksoo: oleme tudengitele loonud kõik eeldused, et omandada rahvus-vaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidusSellest sügisest saab IRLi eestvedamisel õppida kõrgkoolis õppe-maksuvabalt. Tasuta kõrghariduse tagamaade kohta uurisime reformi eestvedajalt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoolt.


HARIDUS

ülikoolidele üle, kuid mida ei olnud, olid lõpetajad. Kuid loenguruumid paisusid ja õppekvaliteet kannatas.

Maksumaksja oleks pidanud hoopis varem häirekella lööma ja uurima, kui vas-tutustundlikult nende raha kõrghariduses kulutatakse. Meil oli 70 000 üliõpilast ja igal aastal lõpetas umbes 10 000. Seega kulus ühe diplomi saamiseks keskmiselt seitse aastat. See on nii raha kui ka noorte aja väga vastutustundetu kasutamine.

Kuna riik ei nõudnud ülikoolidelt, siis ülikoolid ei nõudnud üliõpilastelt ja õpiti siis, kui muude asjade kõrvalt aega üle jäi. Ma olen võrrelnud olukorda ka tellisete-hasega, kus ostja tellib kaks koormat kive, kuid hoovi tuuakse talle ainult üks koo-rem. Nii olidki ülikoolid maksumaksjale “võlgu” rohkem kui 100 miljonit eurot.

Ette on heidetud, et reformid viidi läbi kiirustades. On need etteheited sisulised või poliitilist laadi?

Muudatusi tuleb teha kaalutletult ja vajadusel neid ka edasi lükata. Aga selleks peab igal juhul olema konkreetne põhjus. Kui tegelikku põhjust ei ole, siis ei ole mõ-tet venitada ainuüksi sel põhjusel, et mõni huviline kardab oma mugavuste kaota-mist. Meie probleem pole ju see, et refor-me on palju ja neid tehakse tihti. Pigem vastupidi – me räägime väga palju, kuid ei tee midagi. Kõrghariduses ei ole viimase kümne aasta jooksul tegelikult tehtud mi-dagi, mida võiks reformiks nimetada.

Aga palju oli ka nii-öelda poliitilist küüneviha. Vaadake, millised meeleaval-dused toimusid riigikogu ees, kus opo-sitsioonierakondade eestvedamisel nõuti näiteks kordi suuremaid toetuseid kui riigieelarve seda võimaldab.

Seadused on vastu võetud ja esimesed tudengid uue korra järgi õppima asunud. Kuidas sa ise seda tulemust hindad?

Kindlasti on alati võimalus teha veelgi parem seadus, kuid isiklikult olen rahul. Terve ja tugev inimene toetub kahele jala-le ja on hea, kui need jalad oleksid enam-vähem ühes mõõdus. Kõrgharidusreform seisab lausa kolmel tugeval jalal: tudengid, ülikoolid ja maksumaksjad.

Kokkuvõtlikult arvan, et leidsime mõistliku kompromissi kõigi kolme osa-poole vahel. Ülikoolid on motiveeritud panustama õppetöö kvaliteedi tõstmi-sesse. Üliõpilastele on tagatud õiglane

ligipääs kõrgharidusele ja on olemas se-nisest oluliselt laiemad sotsiaalsed ga-rantiid vajaduspõhiste õppetoetuste näol. Viimased on võrreldes reformieelse ajaga kaks korda suuremad. Lähiajal lisandu-vad kindlasti ka stipendiumid tudengitele, kelle õppeedukust võiks teistele eeskujuks tuua. Ja maksumaksja saab oma raha eest kvantiteedi asemel kvaliteeti. Lõpuks või-davad sellest enim praegused ja tulevased õppurid. Seetõttu ootan üliõpilastelt, et just nemad oleksid ülikoolide õppetaseme valvekoerad ja nõuaksid, et maksumaksja raha ning nende aja eest oleks neil pühen-dudes võimalik saada väga hea haridus.

Ülikoolide esitatud esialgsete and-mete kohaselt on Eesti kõrgkoolid algavaks õppeaastaks loonud tu-dengitele rohkem kui 14 400 tasuta õppekohta. Vastas see ootustele?

Kui me kaks aastat tagasi kõrghari-dusreformi planeerima hakkasime, siis oli umbusku ja kriitikat päris palju. Ise olin ettevaatlikult optimistlik. Umbes 4 700 täiendavat tasuta õppekohta oli kahtlemata meeldiv üllatus, kuid raiugem omale mällu, et haridus on võitlus kvaliteedi eest. Pea-mine on, et ülikoolid ise oleksid nõudlikud nii enda kui ka tudengite suhtes. Julgen öelda, et oleme tudengitele loonud kõik eeldused, et omandada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus. Nüüd peavad noored inimesed ise näitama, mis puust nad on ja ülikoolid peavad aitama noortel kasvada tõelisteks mastipuudeks.

Õppeteenustasuta kohti on loodud u 4500 rohkem kui eelmisel aastal

16 000

14 000

12 000

10 000

8 000

6 000

4 000

2 000

0

2012 2013

Kokku 16 300

Tasulised 6600

Tasuta 9700

Õppemaksuta jaühtse lävendiga

14 400


HARIDUS

30

1. septembril avati Eestis kolm uhiuut riigigümnaasiumit Viljandis, Jõgeval ja Haap-salus. Lepingud on sõlmitud ja juba käivad ettevalmistustööd järgmiste gümnaasiu-mite rajamiseks. Hiljemalt 2015. aastal avatakse kaasaegse õpikeskkonnaga gümnaa-siumid Pärnus, Tartus, Võrus, Sillamäel ja Jõhvis.

Riigigümnaasiumid on riigile kuuluvad gümnaasiumiharidust andvad koolid (10.–12. klass), mis pakuvad kõrgel tasemel haridust ja palju valikuvõimalusi. Gümnaasiu-mid luuakse koostöös omavalitsustega, et tagada igas maakonnas tugev ja valikute-rohke keskharidus ning vähendada gümnasistide väljavoolu suurematesse linnadesse.

www.riigigymnaasiumid.ee

Esimesed uued riigigümnaasiumid avasid uksed

Haapsalu

Viljandi

Jõgeva


HARIDUS

Jaak Aaviksoo:Õpilaste arv on Eestis viimase kümne aasta jooksul drastiliselt langenud. Kui 90ndate lõ-pus oli õpilasi 220 000, siis sellel aastal vaid 135 000. Koolide, eriti aga gümnaasiumi -astete arv selle ajaga märkimisväärselt vä-henenud ei ole. Paljud vaevu elus püsivad gümnaasiumid pole võimelised pakkuma Tallinna ja Tartu koolidega võrdväärset hari -dust. Riigi ülesanne on aga kindlustada, et tugevat gümnaasiumiharidust on võimalik saada igas maakonnas. Sellest johtuvalt ole-megi koostöös omavalitsustega alustanud riigigümnaasiumite loomisega. Loodavatele gümnaasiumitele ehitame kaasaegsed, efek-tiivse ruumikasutuse ja madalate ülalpida-miskuludega õppekompleksid.


HOBI

Aga mets meeldib ja seda kontakti loodusega ei soovinud ta kaotada. Nõnda temast jahimees saigi. Pole ka ime, sest praeguseks meie seast lahkunud Margo isa ja vend olid jahimehed, nii oli see uus hobi üks loomulik samm.

Võimalus aktiivselt jahindusega tegele-da oli juba ammu olemas. Margo selgitab: “Jahimehepaberid sain aastal 92, käisin aasta Luua metsakoolis, kus jahindus oli valikaine. Reaalselt tegutsev jahimees sai minust lõpuks kümmekond aastat tagasi.”

Margo ei ole kirglik jahimees, vähemas-ti mitte kirglik selles mõttes, et ta tingimata looma peaks tabama. “Laskmata ei jäta, kui juhus tekib, aga trofeede valik on mul taga si hoidlik. Kui juhus pakub võimaluse ja õnnestub tabada, siis on hästi, aga ega ma eriliselt ei pinguta,” täpsustab Margo.

Jahikirest olulisem on viibimine met-sas ja samavõrd oluline on ka seltskond. Margo ja tema sõprade asutatud ettevõte Artiston on suisa omamoodi jahindusklu-bi, kus kõigi omanike jaoks on jahimehe-roll osaks metsameheks olemisest.

Tegelikult on Artistonis tööl suisa küm-mekond paberitega jahimeest, töötajaid on kokku 35 ja jahivaimustust jagub ka neile, kes püssi ei kanna. Kui enamasti on ühe Eesti ettevõtte olulisim seltskondlik sünd-mus suvepäevad või aastalõpupidu, siis Artistoni aastasündmus kipub olema tra-ditsiooniline sügisjaht. Mitte et muid üri-tusi ei korraldataks, aga jaht on mastaapne. Lisaks oma töötajatele võtavad sellest osa ka koostööpartnerid ja kliendid, möödu-

nud aastal oli seltskonda 90 inimese jagu.Margo on seltskondlik inimene ja nõn-

da ongi ajujaht see, mis talle meeldib. Vahel võtab ta ka muul põhjusel püssi kätte. Näi-teks möödunud talvel oli Klaasmägide perel

nuhtluseks kaelas jänes, kes otsustas õu-napuud nahka panna. “Õunapuumaitselist jänest võiks ju süüa,” muigab Margo ja tun-nistab, et paraku see jaht tal ei õnnestunud.

Üks ringlev müüt on see, et jahimees on jõhkard, kes nunnule jänkule või suur-te silmadega Bämbile – hoolimata looma ahastavast pilgust – kuuli kerre kihutab. Margo ütleb, et jahimees pole siiski see jõhkard. Olukorras, kus inimese ja looduse elu on tihedalt põimunud, ei toimi loodus-lik tasakaal ning selleks, et kõik oleks hästi nii metsas kui ka põldudel, peab keegi sek-kuma. Nii on jahimees viljapõldude valvur, metsasanitar, vajadusel loomade toitja ja kohati suisa tõuaretuse spetsialist.

Teine müüt, mis viimastel aegadel esile kerkinud, on jahimeeste ja maaoma-

Jahindus on põnev hobi. Ühe jaoks tundub jahimees tüübina, kes toitub eksootili-sest metsloomalihast, teisele on ta külmavereline tapja. Eelarvamusi jagub. Ometi on jahindus hobi, mis viib inimese metsa ja kasvatab temas vastutustunnet nii oma kaaslaste kui ka ümbritseva keskkonna ees. Karl-Kristjan Nigesen uuris jahindusega seonduvat meie erakonnakaaslase MARGO KLAASMÄGI käest.

Jahimees, osake metsast

Margo on metsamees, seda nii erialalt kui ka hingelt. Ta on üles kasvanud Lääne-Viru metsade keskel ja õppinud

metsamajandust põllumajandusülikoolis. Juba kooli kõrvalt tegi ta raha teenimiseks metsatööd ja olulise osa oma elust on ta juhtinud metsandusettevõtet. 90ndad oli aeg, mil Margo igapäevane suhe metsaga oli töiselt tihe, aga metsandusettevõte juhi kohustused jätsid Margo peagi kontoritoo-lile ning nõnda sai ta metsa aina harvemini.

Kui soovid jahimeheks saada, siis leia alustuseks

tuttav jahimees, kes oleks jahindusseltsis

sinu soovitajaks.


HOBI

nike vastandlikud huvid. “See on teema, mis tahab saada regulaarset suhtlemist,” jagab Margo kogemusi. “Räägitakse läbi, kus kahjustusi on olnud ja käitutakse vastavalt. Põllumehed peavad ka vaata-ma, kuhu nad midagi külvavad, paremal juhul räägivad nad selle jahimeestega läbi. Näiteks on praegu taas moodsaks muu-tunud maisipõllud metssigadele paradiis. Esiteks ei soovita jahimees seda põldu metsa serva rajada, rääkimata metsade keskele tegemisest. Jahti pidamata pole võimalik sigasid põllult eemal hoida ja kui õnnestub “kahjur” tabada, siis tuleb ka põllumehega saaki jagada,” lisab ta.

Laekvere Jahimeeste Ühingus, kuhu Margo kuulub, on jahimeeste ja maaomani-ke suhted paigas. Kommunikatsioon toimib

ning jahindusest saavad osa ka maaomani-kud. Lääne-Virus on nii Laekvere, Simuna kui ka Rakke jahimeestel kombeks korral-dada maaomanikele jahte, ühisettevõtmis-tega kujuneb maaomanike ja jahimeeste kooseksistents meeldivaks koostööks.

Ometi pole igal pool asjalood sedavõrd hästi kui Laekveres. Margo kurdab RMK jahinduspiirkondade üle. Need on rendi-piirkonnad, mida renditakse jahiseltsidele aastaks. “See ei ole mõistlik rendiaeg, pa-rem oleks kolm või suisa viis aastat. Nõnda ei teki jahimeestel piirkonnaga reaalset suhet ja kipub kujunema võtmise mentali-teet,” on Margo murelik. Kui ühes kohas on asjad halvasti, siis on üsna pea jahimeestel üldisemalt negatiivne märk küljes ...

Ka soosivad rendipiirkonnad jahindu-

se elitaarseks muutumist. Praegu veel ei ole jaht rikka inimese hobi, maal kindlasti mitte. Muide, jahimeeste seltskond vana-neb ja kahaneb ning loomulikult ooda-tatakse oma sekka uusi tegijaid. Siin on küll üks väike aga. Alustada tuleb taga-sihoidlikult, osaleda ajamistes, teha tööd ja kasvada tasapisi jahimeheks. Tõestada end nii seltskonnas kui ka metsas. Jaht on tõsine teema, inimesed kasutavad relvi ja sellega kaasneb vastutus.

Niisiis, kui soovid jahimeheks saada, siis leia alustuseks tuttav jahimees, kes oleks jahindusseltsis sinu soovitajaks ning seejärel käitu hästi. Margo soovitab: “Alus-tada tuleb taga sihoidlikult, osaleda ajajana ajujahtidel (ajamistes), teha tööd ja kasvada tasapisi jahimeheks.”

Margo Klaasmägi on metsandusettevõtte OÜ Artiston üks osanikest, Laekvere vallavolikogu esimees, suure pere isa ning sotsiaalselt aktiivne koda nik, kelle elus on jahindusel oluline, ent mitte sugugi keskne roll.

Laekvere Jahimeeste Ühingu jahinduskompleksis on lisaks meelelahutusruumidele olemas nõuetekohased ruumid liha esmaseks töötlemiseks. Samuti on neil korralik lasketiir, kus peetakse suisa võistlusi. Siin pildil algab jaht pidulike pasunahelidega.

Ka surnud loom väärib austust ning nõnda viiakse lastud loomade juures läbi vältimatud rituaalid. Juba meie muistne esivanem jättis loomaga viisakalt hüvasti ja palus temalt andestust.

Tänavu 20. augustil täitus 20 aas-tat Eesti Rahvusliku Sõltuma-tuse Partei (ERSP) asutamisest. ERSP oli tõenäoliselt esimene

mittekommunistlik demokraatlik era-kond tollase Nõukogude Liidu alal. Era-konna asutajad sõnastasid avalikult kõige olulisema poliitilise eesmärgi, millest suur enamus ei julgenud tookord isegi mõelda, kõnelemata selle formuleerimisest. Ees-märk oli täielikult iseseisva Eesti rahvus-riigi taastamine. ERSP väitis, et iga rahvas saab kõige paremini oma huve kaitsta üksnes iseseisvana.

ERSP põhimõtteline lahknevus võr-reldes kommunistlike uuenduskatsetega seisnes selles, et ERSP asutajad keeldusid uskumast kompartei moraalsesse õigu-sesse ja reaalsesse suutlikkusse ühiskonda tõeliselt reformida. Teine, sama põhimõt-teline erinevus puudutas rahvusriiklust: rahvusdemokraatlike jõudude veendumu-se põhjal said Eesti tuleviku üle otsustada üksnes 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Vabariigi seaduslikud kodanikud. Kom-partei reformistid ei osanud või ei söan-danud teha vahet Eesti Vabariigi kodani-ke ning nõukogude immigrantide vahel. Oleks areng jätkunud viimati mainitud skeemi kohaselt, siis jäänuks ka iseseis-vunud Eesti kakskeelseks, otsustusõigus Eesti tuleviku suhtes kuulunuks kõigi-le nõukogude sissekirjutusega elanikele ning parlamendi liikmeist moodustanuks umbes 40% mitte-eestlased. Sellise valiku

korral poleks Eesti lahkunud Venemaa mõjupiirkonnast ega võinuks unistadagi Euroopa Liitu või NATOsse astumisest. Niisiis pandi ERSP asutamisega alus rah-vuslik-demokraatlikule alternatiivile ikka veel kehtiva nõukogude süsteemi suhtes.

ERSP astumine Nõukogude Eesti tege-likkusesse purustas aastakümneid kehti-nud tabu, mille kohaselt kompartei kõrval ei tohtinud olla ühtegi teist poliitiliselt organiseerunud jõudu. Selle tabu rikkujaid ootas varem surmanuhtlus, hiljem eba-inimlik ja pikk karistus sunnitöölaagreis. Seetõttu püüti isegi liberaalsemail aega-del poliitilisi taotlusi maskeerida näiteks kultuuriseltside sildi taha. ERSP rajamine murdis paisu. Niipea kui selgus, et poliitili-se erakonna asutamine pole enam karista-tav, järgnes uute parteide asutamise laine, seda mitte üksnes Eestis, vaid ka mujal Nõukogude Liidus. ERSP organisatsiooni-line struktuur ja demokraatlik põhikiri said mitmeti eeskujuks järgnevatele parteidele.

25 aastat tagasi valitsenud olukorda meenutades torkab silma huvitav kokku-langevus. Kui 20. augustil 1988 peeti Ees-ti Rahvusliku Sõltumatuse Partei prog-rammi riskantseks utoopiaks, siis täpselt kolm aastat hiljem, 20. augustil 1991 taas-iseseisvus Eesti Vabariik just nende põ-himõtete alusel. Iseseisvus rahvusriigina, mille mõte on väljendatud ERSP asutaja-liikme Jüri Adamsi koostatud 1992. aasta põhiseaduses “Tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade”.

Milline oleks Eesti täna, kui ERSPd ei oleks sündi-nud? Mille poolest oli ERSP asutamine julge, võiks öelda, et isegi hulljulge samm? Kui te ei saanud mahti külastada ERSP aastapäevakonverentsi, siis leiate vastused neile küsimustele Tunne Kelami põgusast ülevaatest 25 aastat tagasi toimunust.

ERSP– esimene poliitiline alternatiiv kompartei ainuvalitsusele

TUNNE KELAMERSP asutajaliige ERSP esimees 1993–95


AJALUGU

Isamaaline kasvatus: Kelamid võtsid konverentsile kaasa lapselapsed, KenMarti Vaher poja.

Europarlamendi liikme Gunnar Hökmarki kõne heitis pilgu ajalukku ja rääkis sellest, kuidas paistis Eesti taasise seisvumine Rootsist.

Konverentsile oli saabunud ka Europarlamendi asepresident Alejo VidalQuadras.

Konverentsil osalesid mitmed ministrid ja parlamendiliikmed. Vasakult Reet Roos, Tunne Kelam, Urmas Reinsalu, Juhan Parts ja KenMarti Vaher.

ERSP asutajaliige Lagle Parek rääkis ajakirjanikele ERSP loomisest.

Vestlusringis HelirValdor Seeder, Lagle Parek, Ülle Madise, PaulEerik Rummo ja Marju Lauristin.

Põnevatel kujunditel põhineva kõnega esines meeldejäävalt IRLi Tallinna linna peakandidaat EerikNiiles Kross.

28. septembril toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) 25. aastapäeva puhul konverents.

ERSP 25 – milleks meile erakonnad?

Konverentsil esinesid Euroopa parla-

mendi liige Tunne Kelam, IRLi esimees

Urmas Reinsalu, IRLi Tallinna linna-

peakandidaat Eerik-Niiles Kross, ERSP

esimene esimees Lagle Parek, põllu-

majandusminister Helir-Valdor Seeder,

jurist Ülle Madise, sotsiaalteadlane Marju

Lauristin, kirjanik ja poliitik Paul-Eerik

Rummo, ajaloolane Marek Tamm, filo-

soof Mart Raukas, Soome poliitik ja endi-

ne rallisõitja Ari Vatanen, Europarlamen-

di asepresident Alejo Vidal-Quadras ja

Europarlamendi liige Gunnar Hökmark.


FOTO

D: J

AAN

US

REE

Tule kindlasti valima ja toeta 20. oktoobril

rahvuslikku ja konservatiivset maailmavaadet.

!