1
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI
LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED
B. LOODUSAINED
1. BIOLOOGIA - 30 % .
TEEMAD :
I BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD
1. Elus ja eluta loodus
Elu tunnused, elusa ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemed ning
nendega seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed. Eluslooduse molekulaarset,
rakulist, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset
iseloomustavad elu tunnused.
2. Rakk ja rakuteooria
Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse
ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel. Rakutuuma ja selles sisalduvate
kromosoomide tähtsus. Rakumembraani peamised ülesanded. Ribosoomide, lüsosoomide,
Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku
talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö. Eeltuumse
raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite elutegevusega
kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle
vältimine.
II ORGANISMIDE ENERGEETILISD PROTSESSID
3. Organismi energiavajagus
Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia
salvestamises ja ülekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Aeroobne ja
anaeroobne hingamine. Käärimine kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus.
Fotosünteesi eesmärk ja tulemus. Üldülevaade fotosünteesivalgus- ja pimedusstaadiumist ning
neid mõjutavatest teguritest. Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning
biosfäärile.
4. Organismide areng
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismirühmadel, nende tähtsus ja tulemus. Raku
muutused rakutsükli eri faasides. Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus ning nende
arengut mõjutavad tegurid. Kehaväline ja kehasisene viljastumine eri loomarühmadel.
Munaraku viljastumine naise organismis. Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused,
sünnitus. Lootejärgse arengu etapid selgroogsetel loomadel. Organismide eluiga mõjutavad
tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm.
2
5. Inimese närvisüsteem
Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid. Refleksikaar ning erutuse ülekanne
lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade ülesanded.
Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne
regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid. Ülevaade
inimorganismi kaitsemehhanismidest, immuunsüsteemist ja levinumatest häiretest.
Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel. Inimese
energiavajadus ning termoregulatsioon.
6. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid.
Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside
(replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja
RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest
tulenevad muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Valgusünteesis osalevate
molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg. DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik
mitmekesisus.
7. Pärilikkus ja muutlikkus
Pärilikkus ja muutlikkus kui elutunnused. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste
kujunemisel. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku
muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud
seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus..
III BIOEVOLUTSIOON, ÖKOLOOGIA, KESKKONNAKAITSE
6. Bioevolutsioon
Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Bioevolutsiooni varased etapid ja nüüdisaegsete
eluvormide kujunemine. Olelusvõitlus, selle vormid. Loodusliku valiku vormid ja tulemused.
Kohastumuste eri vormide kujunemine. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse
muutlikkuse, geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes. Bioevolutsioon ja süstemaatika.
7. Ökoloogia
Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Biootiliste ökoloogiliste
tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides.Toiduahela peamiste lülide – tootjate,
tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine
ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökoloogilise tasakaalu muutuste seos
populatsioonidearvu ja arvukusega. Ökoloogilise püramiidi reegli ülesannete lahendamine.
Biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus.
3
NÄIDISÜLESANDED :
1. Märkige joonisele viitejoontega raku organellide ülesanded 3 p
2. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade
nimetused. (4 punkti)
1. ……………………………………………………………………………
2. ………………………………………………………..
3. ………………………………………………………..
4. ………………………………………………………….
4
3. Kas tabelis antud protsess kulgeb mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike
õigesse lahtrisse. (2 punkti)
Protsess Mitoos Meioos
Viljastumisvõimeliste spermide teke
Haava paranemine
Sõnajala eoste lõplik valmimine
Kassipoja kasvamine
4. Leidke sobivad paarid. Kirjutage punktiirile sobiv täht (2punkti)
5. Leidke kõige õigem vastus ja tähistage see tabelis ristikesega
Elu tekke tõenäoseks vanuseks Maal on …
6. Leidke toiduahelast kaks viga ja põhjendage oma otsuseid. (2punkti)
a. männioks → metskuklane →roherähn
b. rohutirts → rohukonn →valge-toonekurg → kobras
c. kirpvähk → räim → tursk →viigerhüljes
5
7. Kirjutage ökosüsteemi toitumissuhteid kujutavale skeemile puuduv nimetus.
(1 punkt)
8. Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades kõige väiksemast objektist.
Kasutage reastamisel numbreid. (2 punkti)
Kuidas on omavahel seotud geenifond ja genotüüp?
…………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………..
6
2. FÜÜSIKA - 30 % .
TEEMAD :
I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS
1. Füüsika uurimismeetod
Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine, mõõtühik, mõõtühikute süsteem,
mõõtemääramatus, etalon, mõõtesuurus, mõõdetava suuruse väärtus, mõõtetulemus,
mõõtevahend, mudel, taatlemine.
2. Füüsika üldmudelid
Mõisted: füüsikaline objekt, füüsikaline suurus, skalaarne ja vektoriaalne suurus, pikkus,
liikumisolek, kiirus, aeg, kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine, laine,
vastastikmõju, jõud, aine, väli, kiirendus, inerts, mass, töö, energia, kineetiline ja
potentsiaalne energia, võimsus, kasutegur. Ühikud: meeter, sekund, meeter sekundis, meeter
sekundis sekundi kohta, kilogramm, njuuton, džaul ja vatt.
II MEHAANIKA
3. Kinemaatika
Mehaanika põhiülesanne. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem.
Teepikkus ja nihe. Kinemaatika. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv
sirgjooneline liikumine: liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast,
vastavad graafikud.
4. Dünaamika Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused .Jõudude vektoriaalne liitmine.
Resultantjõud.. Impulsi jäävuse seadus. Raskusjõud. Rõhumisjõud ja rõhk.
Elastsusjõud. Hooke’i seadus. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur.
5. Võnkumised ja lained
Võnkumine kui perioodiline liikumine. Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve,
amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Hälbe sõltuvus
ajast. Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Piki- ja ristlained.
Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainetega
kaasnevad nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon.
6. Jäävusseadused mehaanikas
Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia
muundumine teisteks energia liikideks. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas.
7
III ELEKTROMAGNETISM
7. Elektriväli ja magnetväli
Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse
seadus.Elektrivool. Coulomb’i seadus. Punktlaeng. Ampere’i seadus. Püsimagnet ja
vooluga juhe. Elektri- ja magnetvälja kirjeldavad vektorsuurused elektrivälja tugevus
ja magnetinduktsioon.
8. Elektromagnetväli
Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu
otstele indutseeritav pinge. Faraday katsed. Magnetvoo mõiste. Faraday
induktsiooniseadus. Lenzi reegel. Kondensaator ja induktiivpool. Mahtuvus ja
induktiivsus. Elektromagnetvälja energia.
9. Elektromagnetlained
Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus. Optika – õpetus valguse
tekkimisest, levimisest ja kadumisest. Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses
10. Valguse ja aine vastastikmõju
Valguse peegeldumine ja murdumine. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos
valguse kiirusega. Kujutise tekitamine läätse abil ja läätse valem. Valguse dispersioon.
Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraalanalüüs. Valguse kiirgumine.
IV ENERGIA
11. Elektrivool
Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seaduse olemus. Juhi takistus ja aine eritakistus.
Metallkeha takistuse sõltuvus temperatuurist. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta.
Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus
12. Elektromagnetismi rakendused
Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. Vahelduvvoolu saamine ja
kasutamine. Generaator ja elektrimootor. Faas ja neutraal. Vahelduvvoolu võimsus
aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused.
13. Soojusnähtused
Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur kui soojusaste.Ideaalgaas ja reaalgaas.
Isoprotsessid.. Mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed.
Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise
kineetilise energiaga.
8
14. Termodünaamika ja energeetika alused
Soojusenergia muutmise viisid: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekande
liigid: otsene soojusvahetus, soojuskiirgus ja konvektsioon. Soojushulk.
Termodünaamika I printsiip, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess.
Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ja
tehnikas. Termodünaamika II printsiip.
V MIKRO- JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA
15. Aine ehituse alused
Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused. Aine olekud mikrotasemel. Veeaur
õhus. Õhuniiskus. Küllastunud ja küllastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus.
Faasisiirded ja siirdesoojused.
16. Mikromaailma füüsika
Aatomimudelid. Osakeste leiulained. Nüüdisaegne aatomimudel. Aatomi kvantarvud.
Aatomituuma ehitus. Seoseenergia. Tuumareaktsioonid. Tuumaenergeetika ja
tuumarelv. Radioaktiivsus. Poolestusaeg.
17. Megamaailma füüsika
Vaatlusvahendid ja nende areng. Tähtkujud. Taevakaardid. Maa Päikesesüsteemi
koostis, ehitus ja tekkimise hüpoteesid. Päike ja teised tähed. Tähtede evolutsioon.
Galaktikad. Meie kodugalaktika – Linnutee. Universumi struktuur. Suur Pauk.
Universumi evolutsioon.
NÄIDISÜLESANDED
I osa küsimused on äratundmise tasemel küsimused. Need on valikvastustega
küsimused, mis võimaldavad hinnata põhivara tundmist ja orienteerumist füüsika
keeles. Küsimustes leiavad kajastamist füüsikalised suurused – nende tähised, ühikud,
definitsioonvalemid; seadused, sõltuvused, seosed – nende sisuline mõistmine;
füüsikalised nähtused – nende seletamine.
Näidis 1
Missugused kaks füüsikalist suurust on vektorid? Tähista valik ristikesega.
9
Näidis 2
Missugused järgmistest väidetest on õiged?
II osa küsimused on reprodutseerimise tasemel küsimused on füüsikaliste suuruste ja
nende tuletatud ühikute definitsioonid, füüsika seaduste, printsiipide, ja nähtuste
kirjeldused, millega seletatakse.
Näidis 3
Kirjutage elektrivälja tugevuse definitsioonvalem. Selgitage valemis esinevad tähistused.
Joonestage elektrivälja tugevuse vektor.
a. …………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………..
b. …………………………………………………………………………………………
…................................................................................................................................
10
Näidis 4
Missugused kaks antud graafikutest kirjeldavad isotermilist protsessi?
( V – gaasi ruumala, p – rõhk ja T – absoluutne temperatuur)
Näidis 5
Leia kaks joonist, millel on õigesti kujutatud kiirte käik valguse murdumisel
11
Valik III osa ülesanded on füüsika arvutusülesanded.
Näidis 6
Keha liikus muutuva kiirusega allpool toodud graafiku kohaselt. Vastake järgmistele
küsimustele.
a) Millised olid kiirendusega liikumise kiirendused kogu vaqatlusaja (20s) jooksul?
b) Kui pika tee läbis keha esimese 4,0 s jooksul?
c) Kui pika tee läbis keha kogu vaatlusaja (20s) jooksul?
d) Milline oli keha keskmine kiirus ajavahemikus 8.0 – 10 s?
Näidis 6
On antud vooluahel, kus takistused R1 = 1,0Ω, R2 = 4,0Ω, R3 = 1,2Ω ja R4 = 4,0Ω, R4 = R5
= 4,0Ω. Vooluallika sisetakistus on 2,0Ω. Voolutugevus läbi takisti R1 on 2,0A. Leidke
pinge punktide C ja D vahel ning vooluallika elektromotoorjõud.
12
III KEEMIA - 20 %
Eksamil on võimalik kasutada Mendelejevi tabelit .
1 ) Anorgaaniline keemia:
Ainete põhiklassid. (oksiidid, happed, alused, soolad).
Nimetused, valemid, saamine, lihtsamad reaktsioonivõrrandid arvutusülesannete lahendamiseks.
2 ) Orgaaniline keemia:
Alkaanid - nimetused, molekulvalem, lihtsustatud struktuurivalem, graafiline esitusviis.
Alkoholid - nimetused, alkoholide keemilised omadused.
Näidisülesanded :
1. (3 punkti)
Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda.
1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) …………………………………….
2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) …………………..
3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) …………………………..
Allotroobid on näiteks……………………………………………………………
13
2. (5 punkti)
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mida elemendi aatom saab kasutada keemiliste
sidemete moodustamisel. Algjärgnevalt on esitatud ühe ja sama perioodi keemiliste elementide
valentselektronide ruutskeemid.
a) ........................ b)............................. c) ................................... d)................................
1) Kas need elemendid kuuluvad 2., 3., või 4. perioodi (kirjutage perioodi number)?.............
2) Kirjutage nende elementide rühmanumbrid (märkige ka, kas see on A- või B-rühm)
a) …………….. b) ……………. c) ……………. d) …………….
3) Millise keemilise aatomiraadius on kõige suurem (kirjutage elemendi sümbol)?............
4) Milliste elementide aatomite vahel moodustub kõige ioonilisem side (kirjutage vastava aine valem)?.........................
3. (6 punkti)
Koostage (ja tasakaalustage) tabelis nõutud reaktsioonide võrrandid, valides alltoodud metallide
hulgast sobiva metalli.
Metallid: Fe, Ag, Cu, Sn, Ba, Al
Ained Reaktsiooni võrrand
metall +
SnCl2(lahus)
metall +
lahj.H2SO4
metall + H2O
14
4. (4punkti)
A. Mitu mooli ja mitu grammi vett on neljas moolis vaskvitriolis ( CuSO4 · 5H2O)? B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides.
IV LOODUSGEOGRAAFIA - 20 %
Eksamil on võimalik kasutada „ Maailma geograafia atlast“ .
TEEMAD :
1) LITOSFÄÄR
1. Joonise abil Maa siseehituse iseloomustamine ning mandrilise ja ookeanilise maakoore
võrdlus.
2. Geoloogilised protsessid (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,
süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade
eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine,
kahe ookeanilise laama põrkumine).
3. Vulkaanide tekkepõhjused, levik ning võrdlus kuju ja purske iseloomu järgi;
4. Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil;
5. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimesele
ja majandustegevusele;
6. Kivimite liigitamine tekke järgi ja kivimiringe; lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi tähtsamad
omadused ja näiteid kasutamisest;
7. Maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevad sotsiaalsid ja
keskkonnaprobleemid;
8. Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed;
Põhimõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor,
kurrutus, murrang, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, maavärin,
epitsenter ,tsunami, mineraal, kivim, maak, tardkivim, settekivim, laamtektoonika, maalihe.
15
2) ENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMID
Maailma energiaprobleemid. Energiaressursid ja maailma energiamajandus. Muutused
maailma energiamajanduses. Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses. Maailma
tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamispiirkonnad.
Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad riigid;
Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.
Põhimõisted: energiamajandus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, alternatiivenergia,
fossiilsed kütused, biokütused, tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, bio-, loodete, lainete ja
geotermaalenergia, energiakriis.
NÄIDISÜLESANDED :
1. Vastake küsimustele, toetudes joonistel olevale infole. 6 p
Joonistel on kujutatud litosfäärilaamasid ning ookeanilaamade servaala Jaapani piirkonnas.
1.1. Märkige joonisele B Euraasia ja Vaikse ookeani laama liikumissuund nooltega. 1 p
1.2. Märkige joonisel B X-ga piirkond, kuhu on tekkinud süvik. 1 p
1.3. Kuidas on Jaapani saarte teke seotud laamade liikumisega? Selgitage pikemalt. 2 p
................................................................................................................................................................
................................................................................................................................................................
16
1 .4. Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saarte tekkest? 1 p
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
1.5. Selgitage laamtektoonika teooriale toetudes, miks mandrid triivivad. 1 p
___________________________________________________________________________
...........................................................................................................................................
2. Esitage kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele:
„Eestisse on otstarbekas rajada oma tuumaelektrijaam.“
Poolt: 2 p
a) ________________________________________________________________________
b) _________________________________________________________________________
Vastu: 2 p
a) ____________________________________________________________________
b) ________________________________________________________________________
3.1. Analüüsige elektrienergia tootmise nõrku külgi Jaapanis. 2 p
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
3.2. Põhjendage tuumaelektrijaamade suurt osatähtsust Jaapanis. 1 p
................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
17
4. Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetatakse nähtust,
mis Pärnumaal aset leidis? 4 p
Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse …………………………………….
Nimetage kaks võimalikku looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda.
1) ...........................................................................................................................................
2) ..........................................................................................................................................