Kunst I maailmasja ajal Dada ja metafsiline kunst
Karin Plluste Eneli Jaama
Kunst I ms ajal
kunsti inimeste pettumine hiskonnas ja selle vrtustes anarhistlike, mssumeelsete vaadetega kunstnike rhmituste kujunemine nagu Voltaire`i kabaree eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafsiline kunst ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide, le-ldiste kodanike vrtuste naeruvristamine kunsti eesmrk inimesi okeerida, rabada, pe sundida inimesi tajuma ja mtlema teisiti, kunst kui hiskonnavastane mss pe kujutada vljaspool igapevaelu kogemust, igaviku ehk siis ajatuse loomine
Dadaism
loobuti vormilisest sarnasusest, htsest stiilist, vimalikult rabav uudsus eelistatud juhuslikud vrtusetud materjalid ebaoluline psivus materjalides:visuaalsete kujundite loomine dada ji lhiajaliseks nhtuseks ja lagunes prast sda dadaism on kike eitav mss ja kunsti piiride avanemine levis eelkige trkistena
Hans Jean Arp (1887-1966) Lill-vasar.li puul.
Naise torso
Marcel Duchamp (1887-1968) Trepist alla tulev akt nr2
Jalgratta ratas. Metallratas kgitaburetil.
okolaadiveski
L.H.O.O.Q.
Francis Picabia (1879-1953) Undiin
See siin on Stieglitz
Kurt Schwitters (1887-1948) Hannoveri Merzbau
Metafsiline kunst
tekkis Itaalias katse vljuda oma kaasajast pd kujutada vljaspool igapevaelu reaalsuses toimuvat, ei lhtu fsilisest alusest ehk kogemusest smbolismirohkus salaprane, msterioosne, nn tervele mistusele hoomamatu
Giorgio de Chirico (1888-1978) Suur metafsik
Kokkuvte
kunsti piiride avardumine:fotomontaa, juhuslikest materjalidest konstruktsioonid jne kunst kui olukord, millesse objekt, ese on asetatud vimsaks tukeandjaks srrealismi tekkele kunsti eesmrk edasi anda mtlemisainet terviklikult oli lbi dadaismi ja metafsika kunst muutunud salapraseks, sgavamtteliseks, juliselt uudseks, okeerivaks ning loobuti ilust kui sellisest igavikusajastuse loomine-katse vljuda kaasajast, teosed raskeprased, keeruka struktuuri ja lesehitusega