Download pdf - Maa Teke Ja Areng

Transcript
Page 1: Maa Teke Ja Areng

Maa teke ja arengMaa teke ja arengPäikesesüsteemi ja Maa teke ning Päikesesüsteemi ja Maa teke ning

arengareng

Meeli Loite SonnMeeli Loite SonnGAGGAG

Page 2: Maa Teke Ja Areng

GalaktikaGalaktika• ....on miljonite, miljardite või triljonite

tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik.

Page 3: Maa Teke Ja Areng

PäikesesüsteemPäikesesüsteem

• P....... koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas).

Page 4: Maa Teke Ja Areng

TekeTeke

• Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps.

Page 5: Maa Teke Ja Areng

PäikesesüsteemPäikesesüsteem

Page 6: Maa Teke Ja Areng

MAA teke ja arengMAA teke ja areng

• 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest

• a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis

• planeedid• b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti

teise tähe gravitatsiooni jõul• 2. Nebulaarhüpotees - (Kant 1775, Laplace

1830)

Page 7: Maa Teke Ja Areng

Üks seletusÜks seletus

• Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda

• raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks

• ==>keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus

• suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid

Page 8: Maa Teke Ja Areng

MAA arengu etapidMAA arengu etapid

• 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha

• 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks

• 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine

• 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor

• 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale

Page 9: Maa Teke Ja Areng

GEOGRONOLOOGIA

-- maakoore kihtide tekkimise järjekorraja aja kindlaksmääramise süsteem

Page 10: Maa Teke Ja Areng

Aegkonnad ja ajastudAegkonnad ja ajastud

• Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega.

• Geoloogilise arhiivi loojatel – tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri. Üldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sügavamal nad asuvad ning mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks.

Page 11: Maa Teke Ja Areng

MeetodidMeetodid

• Mõnedes tingimustes kuhjuvad paksud kihid väga lühikese ajavahemiku jooksul, teisal (näiteks ookeanide põhjas) seevastu kulub õrnõhukeste kihtide ladestumiseks sadu aastatuhandeid. Samal ajal on väga vanad kihid Maa sisejõudude toimel kohati kõrgele üles tõstetud, noored kihid aga sügavale alla vajunud.

• Ühtlasi võivad kihid olla kurrutatud, moonutatud, pankadeks rebitud ja korrapäratult üksteise peale paisatud.

Page 12: Maa Teke Ja Areng

AAjaarvestuse meetodeidjaarvestuse meetodeid

• Ent ometi on selleski kaoses võimalik korda luua. Selleks kasutavad geoloogid ajaarvestuse meetodeid. Need võivad olla suhtelised (vaadeldav kiht on teisest noorem, vanem või sellega ühevanune) või absoluutsed, väljendudes konkreetsetes ajaühikutes.Maa ajalugu jaotatakse väga pikkadeks perioodideks – aegkondadeks.

Page 13: Maa Teke Ja Areng

AEGKONDAEGKOND--AJASTUAJASTU

• ALGUS .........MILJONIT AASTAT TAGAS• Ürgaegkond...ca 4600• Aguaegkond...ca 2600• Vanaaegkond.....• kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon,

perm......570• Keskaegkond• triias, juura, kriit........230• Uusaegkond• paleogeen, neogeen, kvaternaar.......ca 65

Page 14: Maa Teke Ja Areng

EluElu

• Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.

Page 15: Maa Teke Ja Areng

VanimadVanimad

• Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.

Page 16: Maa Teke Ja Areng

Maismaa asustamineMaismaa asustamine• Muidugi olid mikroobid, vahest tsüaanobakterid, ka juba

väga vara maismaal. Kuid maiasmaa asustamine tavalises tähenduses - see algab vahest ordoviitsiumi keskel vaskulaarsete taimedega. Selleks oli vaja ligniini ja spoore - või vähemasti nii arvatakse. Igatahes deevoni lõpul (360 MAT) oli maa paksult taimi täis.

• Devonist alates on ka vanimad loomsed maismaa fossiilid. Ilmselt artropoodsed herbivoorid. Karbonist alates teisi artropoode söövad artropoodid.

• Reptiilid alates karbonist ((360-286 MAT) - st. ka amnionilise muna teke. Imetajate tekkeaja suhtes on suuri lahkarvamusi - mõned kirjutavad, et alates ca 190 MAT, teised 150, kolmandad 120.

Page 17: Maa Teke Ja Areng

FossiilidFossiilid

• Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige tuleb aga meeles pidada seda, millest algasime - fossiliseerumine on igal üksikjuhul üsna haruldane protsess.

Page 18: Maa Teke Ja Areng

FossiilidFossiilid

• Fossiliseerumine nõuab terve seeria väikese tõenäosusega sündmuste juhtumist, miska kokkuvõttes on tegu haruldase sündmusega. Eriti siis, kui on tegemist organismidega, millised koosnevad ainult pehmeist kudedest. Seega - fossiilse materjali alusel on alati üleesindatud skeletiga varustatud organismid, kuigi üldjuhul hävib ka skelett. Vajalikuks tingimuseks on sattumine settekivimitesse. Ja seetõttu on fossiliseerumine palju tõenäosem näiteks merepõhjas elavatel loomadel, kui isegi veepinna ülakihtides elavatel kaladel. Maal elavad loomad fossiliseeruvad hoopiski harvemini. Pehmekoelised merepõhja elanikud fossiliseeruvad vaid siis, kui nad mattuvad õnnetuse läbi setete alla - muidu surres hävib nende keha paari päeva jooksul.

Page 19: Maa Teke Ja Areng

Elu algusElu alguse dateerimise e dateerimise probleemidprobleemid

• mikrofossiilid annavad varaseima rakulise elu alguse hiliseima dateeringu. Eukarüootse elu varaseimad mikrofossiilsed tunnused on ca 1.8 GAT vanad. See ca 2 miljardi aastane vahemik võib tähendada, et eukarüootse raku teke on äärmiselt väikese tõenäosusega sündmus. Olgu öeldud, et molekulaarevolutsionistid pakuvad mitokondri vanuseks ca samapalju aastaid.

• Teine oluline sündmus - fotosüntees - paistab olevvat palju varem, sest on igati esindatud ka mikroobide maailmas. Pole võimatu, et juba 3.5 GAT elanud pisilaste hulgas oli fotosünteetikuid.

Page 20: Maa Teke Ja Areng

Maismaa asustamineMaismaa asustamine

• Muidugi olid mikroobid, vahest tsüaanobakterid, ka juba väga vara maismaal. Kuid maiasmaa asustamine tavalises tähenduses - see algab vahest ordoviitsiumi keskel vaskulaarsete taimedega. Selleks oli vaja ligniini ja spoore - või vähemasti nii arvatakse. Igatahes devoni lõpul (360 MAT) oli maa paksult taimi täis.

• Devonist alates on ka vanimad loomsed maismaa fossiilid. Ilmselt artropoodsed herbivoorid. Karbonist alates teisi artropoode söövad artropoodid.

Page 21: Maa Teke Ja Areng

Makroevolutsioonilisi muutusiMakroevolutsioonilisi muutusi

• ........saab põhjalikult vaadelda eelkõige vaid seal, kus on olemas piisavalt tihe paleontoloogiline leiumaterjal. Seetõttu on heaks näiteks mammaalide kujunemine reptiilidest.

Page 22: Maa Teke Ja Areng

MakromuutusMakromuutus• Makromuutus on üpris selge

väga paljude tunnuste alusel: soojaverelisus, kiire ainevahetus, liikumise erinevus (jalgade asend keha suhtes), aju suhteline suurus, imetamine jne.

Page 23: Maa Teke Ja Areng

Esimesed imetajadEsimesed imetajad

• Kaasajal peetakse esimesteks mammaalideks Triiase-Juura piiril elanud morganukodonte - seega ca 200 MAT. Neil oli mammaali lõualuu ja hammastus. Võimalik, et nad olid ka soojaverelised (muuseas, oli ka soojaverelisi reptiile ja on soojaverelisi kalu). Ja tagasivaates - enne seda olid nn. mammaalisarnased reptiilid Synapsia grupist. Osa Synapsia liike pidas vastu ja Juuras, kuid seal toimus midagi erilist - algas dinosauruste võidukäik, mis lõppes KT katastroofiga. Kogu selle aja jooksul, kus valitsesid dinosaurused, ei tekkinud uusi tetrapoode juurde.

Page 24: Maa Teke Ja Areng

ImetajadImetajad

• Fossillsete leidude alusel on kõige lihtsam otsustada söömise (hambad, lõuad) ja liikumise üle. Mammaalide hambad on mitmesugused, samas kui reptiilidel on nad üsna üheplaanilised. Reptiilide jalad on suunatud küljelt välja, mammaalidel keha all.

Page 25: Maa Teke Ja Areng

Paleosoikum ehk VanaaegkondPaleosoikum ehk Vanaaegkond

• Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi.

• Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks

Page 26: Maa Teke Ja Areng

PaleosoikumisPaleosoikumis

• ......toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus

• Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid

• Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine

Page 27: Maa Teke Ja Areng

PaleosoikumiPaleosoikumi

• ........esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad.

Page 28: Maa Teke Ja Areng

EvolutsioonEvolutsioon

• Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja kõige hävitavam Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest).

• Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis täheldati eriti rohket uute organismirühmade (taksonite) ilmumist Kambriumi keskel (perekondade koguarv ületas 500) ja Ordoviitsiumis (perekondi üle 1500).

Page 29: Maa Teke Ja Areng

MesosoikumMesosoikum

• .....ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile.

• Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks

Page 30: Maa Teke Ja Areng

Paleosoikumi ja Mesosoikumi Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetuselvahetusel

• .....-..saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi.

Page 31: Maa Teke Ja Areng

MesosoikumMesosoikum

• Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.

• Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid)

Page 32: Maa Teke Ja Areng

Dinosauruste ajastuDinosauruste ajastu

• Hiidsisalikud ehk dinosaurused (Dinosauria) olid Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud roomajad. Hiidsisalike kivistunud luid on leitud kõikidelt mandritelt.

• Skeem 1. Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni

Page 33: Maa Teke Ja Areng

TyrannosaurusTyrannosaurus

• Skeem 2. Kriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex

Page 34: Maa Teke Ja Areng

Ülerahvastatuse mõju:Ülerahvastatuse mõju:

• 1.energiaprobleem

• 2. mittetaastuvate loodusvarade nappus

• 3. nälg• 4. liiga suur tihedus

• 5. keskkonna probleem


Recommended