Download ppt - Majandus Ja Linnad

Majandus ja linnadMajandus ja linnad

Sigrid PirnipuuSigrid Pirnipuu

Tallinna Sikupilli KeskkoolTallinna Sikupilli Keskkool

Mõisamajandus 19.sajandilMõisamajandus 19.sajandil

MõisMõis – põhiline majandusüksus – – põhiline majandusüksus – suurmajapidamine, mis toimis suurmajapidamine, mis toimis talupoegade tasuta ja sunniviisilisel talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tööl.tööl.

Viljatootmine – viin (Vene kroonu, Viljatootmine – viin (Vene kroonu, maakõrtsid)maakõrtsid)

Praak – viinatootmise jääk, kasutati Praak – viinatootmise jääk, kasutati härgade nuumamiseks, kes hiljem härgade nuumamiseks, kes hiljem müüdi Peterburi turul.müüdi Peterburi turul.

Sõnnik Sõnnik

Mõisamajandus 19. sajandilMõisamajandus 19. sajandil

Mõisnike väljaminekud suurenesid – Mõisnike väljaminekud suurenesid – elustandardi muutumine (toretsevad elustandardi muutumine (toretsevad mõisahäärberid, pargid, kallid ja mõisahäärberid, pargid, kallid ja mitmekesised road, välismaised mitmekesised road, välismaised veinid, kallimad riided)veinid, kallimad riided)

Mõisamajanduses muutusi ei olnudMõisamajanduses muutusi ei olnud

Pirgu mõis Harjumaal 1820ndadPirgu mõis Harjumaal 1820ndad

Saku mõis Harjumaal 1830Saku mõis Harjumaal 1830

Alatskivi loss Tartumaal 1880-85Alatskivi loss Tartumaal 1880-85

Sangaste loss 1883Sangaste loss 1883


Raha püüti hankida:Raha püüti hankida: Võttes võlguVõttes võlgu Suurendades tootmist uute Suurendades tootmist uute

mõisapõldude rajamisega talupõldude mõisapõldude rajamisega talupõldude arveltarvelt

Talupoegade koormiste tõstmisegaTalupoegade koormiste tõstmisega


1820. aastate viljahindade langus 1820. aastate viljahindade langus maailmaturul kahandas mõisnike maailmaturul kahandas mõisnike sissetulekuidsissetulekuid

Majanduses hakati otsima uusi Majanduses hakati otsima uusi lahendusi – maaparandamine, lahendusi – maaparandamine, mitmeväljasüsteem, uued mitmeväljasüsteem, uued põllukultuurid.põllukultuurid.

Viina hakati tootma Viina hakati tootma kartulistkartulist, mis oli , mis oli viljast odavamviljast odavam

Kartul jõudis ka talupoja põllule ja Kartul jõudis ka talupoja põllule ja toidulaualetoidulauale


Uuenenud majandusolud viisid Uuenenud majandusolud viisid mõisiniku arusaamisele, et senine mõisiniku arusaamisele, et senine teoorjuslik majandamine ei ole teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning et vana konkurentsivõimeline ning et vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise.täieliku laostumise.

Nõustuti talupoegadele suuremate Nõustuti talupoegadele suuremate õiguste andmisega, raharendile õiguste andmisega, raharendile üleminekugaüleminekuga

Talude iseseisvumineTalude iseseisvumine

19.saj talurahvaseadused jagasid 19.saj talurahvaseadused jagasid mõisnike maa 2: talu- ja mõisamaa.mõisnike maa 2: talu- ja mõisamaa.

Talude rentimine ja müümine rajas Talude rentimine ja müümine rajas teed teed kasumajandusele – kasumajandusele – määravaks said turusuhted määravaks said turusuhted (pakkumine-nõudmine, raha)(pakkumine-nõudmine, raha)

Ettevõtlikkuse olulisusEttevõtlikkuse olulisus

Talude iseseisvumineTalude iseseisvumine Talude päriseksostmine algas Talude päriseksostmine algas

1850.aastatel Lõuna-Eestis. 1850.aastatel Lõuna-Eestis. Talupojad said raha eelkõige Talupojad said raha eelkõige

linakasvatusest.linakasvatusest. Enamasti osteti talu välja järk-järgult Enamasti osteti talu välja järk-järgult

mõisnikule võlga tagasi makstes.mõisnikule võlga tagasi makstes. Põhja-Eestis algas talude massiline Põhja-Eestis algas talude massiline

päriseksmüümine 1860.-70.aastatel, päriseksmüümine 1860.-70.aastatel, Saaremaal 20. sajandi algul.Saaremaal 20. sajandi algul.


19. saj lõpuks oli päriseks ostetud Lõuna-19. saj lõpuks oli päriseks ostetud Lõuna-Eestis u 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest.Eestis u 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest.

See pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike See pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste – peremeeste – väikepõllumeeste väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas.väljakujunemisele Eesti külas.

MaatarahvasMaatarahvas – talupojad, kellel polnud – talupojad, kellel polnud maad, kes teenisid elatist palgatöölistena maad, kes teenisid elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes ning ka mõisates, taludes, vabrikutes ning ka käsitöö või kaubandusega.käsitöö või kaubandusega.


Talupoegade jõukuse kasv – muudatused Talupoegade jõukuse kasv – muudatused ka nende ka nende elulaadis elulaadis ((kriuksuga kriuksuga saapad ja saapad ja ülikond, petrooleumlamp)ülikond, petrooleumlamp)

Peamiseks põllumajandusharuks kujunes Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatuspiimakarjakasvatus

Tähelepanu pöörati ka uuemate Tähelepanu pöörati ka uuemate suundumuste kasutuselevõtule suundumuste kasutuselevõtule põllumajanduses – info põllumajanduses – info põllumajandusseltsidest, ajalehtedest põllumajandusseltsidest, ajalehtedest jms.jms.

Laevandus ja meresõitLaevandus ja meresõit

19. saj arenes kiiresti laevandus ning 19. saj arenes kiiresti laevandus ning paadikaubanduspaadikaubandus

Laevaehituskeskused: Häädemeeste Laevaehituskeskused: Häädemeeste rannik, põhjarannik, eriti Lahemaa.rannik, põhjarannik, eriti Lahemaa.

Purjelaevad enamasti rannasõitudeksPurjelaevad enamasti rannasõitudeks Kaupa transporditi Riiga, Peterburi jmKaupa transporditi Riiga, Peterburi jm Tihe laevaliiklus Soome ja Rootsi vahelTihe laevaliiklus Soome ja Rootsi vahel Salakaubandus Salakaubandus

Laevajuhtide koolitamineLaevajuhtide koolitamine

Rannikkusõidul said hakkama nn Rannikkusõidul said hakkama nn metsakaptenid – rannamärkide abil metsakaptenid – rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid.orienteeruvad kaptenid.

1864.a. rajati Heinaste merekool1864.a. rajati Heinaste merekool.. Seilati ka kaugetel meredel ja Seilati ka kaugetel meredel ja

ookeanidel. ookeanidel. Laevandusest kujunes eestlaste Laevandusest kujunes eestlaste

jaoks oluline majandusharu.jaoks oluline majandusharu.

TööstusTööstus

Eeldused tööstuslikuks pöördeks – Eeldused tööstuslikuks pöördeks – aurumasinate kasutuselevõttmisegaaurumasinate kasutuselevõttmisega

Eesti ala tööstuslik areng seotud Eesti ala tööstuslik areng seotud ülevenemaalise turugaülevenemaalise turuga

Vabrikutootmine sai alguse Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest...villatöötlemisest...

...järjest suurenev nõudlus kalevi järele......järjest suurenev nõudlus kalevi järele... ...vajas hiiglaslik sõjavägi, ametnikkond....vajas hiiglaslik sõjavägi, ametnikkond.

TööstusTööstus Kalevivabrikud – Narva, Sinti, KärdlasseKalevivabrikud – Narva, Sinti, Kärdlasse Kalevitööstuse kiire areng soodustas Kalevitööstuse kiire areng soodustas

meriinolammaste kasvatamistmeriinolammaste kasvatamist Suurim tööstusettevõte – 1858.a. Narva Suurim tööstusettevõte – 1858.a. Narva

rajatud rajatud Kreenholmi ManufaktuurKreenholmi Manufaktuur Vabrikus kasutati ära Narva jõe koskede Vabrikus kasutati ära Narva jõe koskede

vee-energia, töödeldi puuvilla, mida veeti vee-energia, töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest.sisse Ameerikast ja Egiptusest.

Toodang – kedratud puuvill – saadeti Toodang – kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse.Venemaa riidevabrikutesse.

Narva – Eesti kõige olulisem tööstuskeskus.Narva – Eesti kõige olulisem tööstuskeskus.

Kreenholmi manufaktuurKreenholmi manufaktuur

TööstusTööstus

Masina- ja metallitööstus – Tallinnas.Masina- ja metallitööstus – Tallinnas. Balti puuvillamanufaktuur – Tallinna.Balti puuvillamanufaktuur – Tallinna. 20. saj alguseks muutus Tallinn 20. saj alguseks muutus Tallinn

peamiseks tööstuslinnaks. peamiseks tööstuslinnaks. Eesti oli ka paberitootmiskeskus – Eesti oli ka paberitootmiskeskus –

19.saj lõpul toodeti Eestis ligi 70% 19.saj lõpul toodeti Eestis ligi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberistpaberist

TööstusTööstus Narva ja Tallinna kõrval rajati Narva ja Tallinna kõrval rajati

tööstusettevõtteid ka väiksematesse tööstusettevõtteid ka väiksematesse linnadesselinnadesse

Kundas, Aseris – tsemenditehasedKundas, Aseris – tsemenditehased Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa-, Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa-,

jahu- ja saeveskid.jahu- ja saeveskid. 20. saj alguseks oli Eestis juba üle 27 000 20. saj alguseks oli Eestis juba üle 27 000

vabrikutöölise (4x rohkem, kui pool saj vabrikutöölise (4x rohkem, kui pool saj tagasi)tagasi)

Tööstust paisutati lähtudes Vene Tööstust paisutati lähtudes Vene impeeriumi huvidestimpeeriumi huvidest

Kunda tsemenditehasKunda tsemenditehas

RaudteedRaudteed

1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburg e Balti raudtee.Peterburg e Balti raudtee.

Tapa-Tartu-Valga-RiiaTapa-Tartu-Valga-Riia Valga-Võru-PihkvaValga-Võru-Pihkva 20.saj algul Tallinn-Haapsalu20.saj algul Tallinn-Haapsalu Laiarööpmelise raudtee kõrval ehitati Laiarööpmelise raudtee kõrval ehitati

erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini (raudteeliini (Pärnu-Valga, Mõisaküla-Pärnu-Valga, Mõisaküla-Viljandi-Tallinn, Türi-Paide-TamsaluViljandi-Tallinn, Türi-Paide-Tamsalu))

Vedur, millega avati Vedur, millega avati regulaarrongiliiklus Eesti raudteelregulaarrongiliiklus Eesti raudteel

Eesti raudteel 1870/80ndatel Eesti raudteel 1870/80ndatel sõitnud vedursõitnud vedur

Raudteed ja kaubanduse arengRaudteed ja kaubanduse areng Raudteevõrgu väljaehitamine: Raudteevõrgu väljaehitamine:

Ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa Ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti aladegasisekubermangudega ning Läti aladega

Kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamistKiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist Kaubavahetusvõimalused suurenesidKaubavahetusvõimalused suurenesid Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu transiitveosedTallinna ja Paldiski sadamate kaudu transiitveosed Sisekaubanduse kiirem arengSisekaubanduse kiirem areng

Tallinn – oluline sisseveosadamTallinn – oluline sisseveosadam Pärnu - väljaveosadamPärnu - väljaveosadam

Tallinna sadam 1885Tallinna sadam 1885

LinnastumineLinnastumine

Põhjused: Põhjused: Tööstuse kiire kasvTööstuse kiire kasv Ühiskonna sotsiaalne kihistumineÜhiskonna sotsiaalne kihistumine Kaubalis-rahaliste suhete arengKaubalis-rahaliste suhete areng

1862.a. Eesti linnades 62 000 inimest1862.a. Eesti linnades 62 000 inimest 19. saj lõpul linnades 181 000 inimest19. saj lõpul linnades 181 000 inimest Iga 5 Eesti elanik oli linlane.Iga 5 Eesti elanik oli linlane. 20. saj alguseks Eestis 12 linna20. saj alguseks Eestis 12 linna


Suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga.Narva, Pärnu, Valga.

Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid: Sindi, Tapa, ümber kujunenud alevid: Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää.Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää.

Linnaelanike hulgas saavutasid Linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased.ülekaalu eestlased.


1877.a. hakkas Baltikumis kehtima 1877.a. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadusVene linnaseadus

Linna juhtis valimiste teel Linna juhtis valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsus.valitud linnavalitsus.

Linnavalitsuse eesotsas linnapea.Linnavalitsuse eesotsas linnapea. Valimistel kehtis varanduslik tsensus.Valimistel kehtis varanduslik tsensus.

LinnastumineLinnastumine Ettevõtlikumad linlased püüdlesid Ettevõtlikumad linlased püüdlesid

paremale majanduslikule järjeleparemale majanduslikule järjele Tasapisi kasvas ka eestlastest Tasapisi kasvas ka eestlastest

haritlaste ning ametnike arvharitlaste ning ametnike arv Õiguslikult eestlased endiselt Õiguslikult eestlased endiselt

teisejärgulised – linnavalitsemine jäi teisejärgulised – linnavalitsemine jäi veel sakslaste kätte.veel sakslaste kätte.

Linnades valitses saksa keel, kombed Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsusja meelsus

KadakasakslasedKadakasakslased

Küsimused:Küsimused:

Mis võimaldas mõisnike elustandardi Mis võimaldas mõisnike elustandardi muutumist 19. sajandi alguses?muutumist 19. sajandi alguses?

Mis muutus mõisamajanduses 19. Mis muutus mõisamajanduses 19. sajandil. Miks oli neid muutusi vaja?sajandil. Miks oli neid muutusi vaja?

Analüüsige muutusi ühiskonnas Analüüsige muutusi ühiskonnas seoses talude päriseksmüümisega. seoses talude päriseksmüümisega. Mis muutus mõisnike, mis Mis muutus mõisnike, mis talupoegade elus?talupoegade elus?

Küsimused:Küsimused:

Kuivõrd oluline tegevusala oli Kuivõrd oluline tegevusala oli eestlaste jaoks meresõit?eestlaste jaoks meresõit?

Mil moel mõjutasid raudteed Mil moel mõjutasid raudteed tööstuse, kaubanduse arengut ja tööstuse, kaubanduse arengut ja asustuse kujunemist?asustuse kujunemist?

Leidke seoseid linnastumise ja Leidke seoseid linnastumise ja majandusarengu vahel. majandusarengu vahel.