Download pdf - Müürileht 11 / Festivalide eri

11 : Festivali eri

Kolleegium: Kaisa eiche, Pim Kama, margus Kiis, maarja mnd, martin oja, Kristina Paju, ivar Pllu, joonas sildre, helen tammeme, gregor taul, sven vabar, berK vaher :; Kujundaja: madis Katz :; vljaandja: mt genialistide Klubi : www.genKlubi.ee/muurileht :; toetajad: tartu linn, tartu KultuurKaPital :; trKK: Printall :; triaa: 2000 :; tasuta!

:::::::::::::::::: tartu ja maailma Kultuurileht :; heteistKmnes number : Festivali eri ::::::::::::::::::::::::

MRILEHT

2 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::: mrileht : heteistKmnes number : Festivali eri :::::::::::::::::::::::

Anna end levitajana les!

Mrileht on avatud kaasautorlusele!

Tahad mrilehes reklaami teha?Vta toimetusega hendust: [email protected]

VIGADE PARANDUS:

Eelmises numbris Kirjanike muuseumi muljete seas ilmunud Latifundium po-licarpus ehk teekond latifundiumist la-tifundiumisse autoriks on Chaneldyor mitte Martiini Teekann. Vabandame eksituse prast.

Liisa Kruusmgi on noor kunstnik, kes oran liiliakimp hes ning lputunnistus teises kes eKaga lpparve tegi. aga ainult selleks, et uuesti tagasi tulla. seekord siis joo-nistama, magistrantuuri. muidu on ta tore tdruk, kes jooni ja vrve taltsutades hullumeelseid kujutluspilte loob- koertest kasvavad vlja kitarrid, kitarrid sulavad koerteks. ja koerad on suured. tihti me ei mrkagi une ja prismaailma hkrna eraldusjoont.Kesolevas numbris illustreeris liisa hiri mripeal teks-tiloomingut ning joonistas esikaane.

liisakruusmagi.weebly.com

.Kaasautorid:

Madis Kolk on teatrikriitik ja ajakirja teater. muusika. Kino peatoimetaja. lpetanud tartu likooli teatritea-duse erialal. bakalaureuset ksitles jerzy grotowskit, magistrit postmodernismijrgset teatrit. petab teatri-ajalugu tallinna likoolis, eesti Kunstiakadeemias ja emta lavakunstikoolis. olnud ka 2001. aasta draamafestivali kuraator. Kuulub lisaks eesti teatri Festivali loomenu-kogule ka tallinn treff Festivali ja eesti raadioteatri loo-menukogudesse. toimetanud mitmel aastal kogumikku teatrielu ning olnud eesti teatri aastaauhindade rii liige.tnavuse draama festivali kuraatorina kirjutas madis kuraatorifestivali phimtetest.

Hbe Ilus pib tartus kolmandal kursusel kirjandust ning laulab segakooris huiK!. vljaspool seda tegeleb eakohaselt jrjepideva otsimisega.mrilehe kesolevas numbris avaldasime mned hbe luuletused.

Hiri Mripeal armastab tartut, kohvikuid, kirjutada ja inimesi (jlgida). Kirjutab inimestest ja hetkedest (ni-dendeid). nii ongi, et ongi nii.

Hedi-Liis Toome on ppinud tartu likoolis nii sotsilo-loogiat kui teatriteadust, millest viimane on olnud sda-melhedasem. 2005. aastal sattus eesti teatri Festivali juurde vabatahtlikuks. viimastel aastatel on draamat korraldades tegelenud juba sellega, et ka teistest riiki-dest prit teatrid vi trupid eestisse juaksid ning neil kik hsti sujuks. iraanist tulev teater on eksootiline selle peale helistab isegi Kaitsepolitsei.hedi-liis kutsus nad ka teatrisse.Kesolevasse numbrisse tegi hedi-liis intervjuu iraani lavastaja homayun ghanizadehiga.

Penny Lane alias inga nlvak on ansambli honey Poweri bassiliinide ja eesti (ja mitte ainult eesti) alternatiivmuu-sika levaadete autor. meeldib, kui peetakse viisi ja kan-takse gedaid rivaid. ja kui bndis on naisi ka. teab, mis moodi neb vlja raadiot, veebitoimetamine mtv-s ja riidebisnes Faktorys. oma ngemust muusikast avaldab erinevates vljaannetes, seekord mrilehes kuid eelki-ge isiklikus blogis Penny lane.

www.penny-l.blogspot.com

:::::::::::::::::: mrileht : heteistKmnes number : Festivali eri ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::: 3

Puhanult ja ootusrevalt

ma loodan, et olete mda saatnud sama kirgastava suve kui mina ja, et sellesse on mahtunud piisavalt muretuid minnalaskmisi, paduvihmaseid suplusi, kirevaid festivali elamusi, inspireerivaid tutvusi ja id vanadest spradest lerahvastatud telkides. jagunud aega perele, olete saa-nud tunda talu romantika hngu ja thesajustel htutel rnnanud raamaturidadel.

sgise saabumine toob kaasa aga uued tuuled ja nen-dega saabuvad omad vlud.

uue hooaja ootusrevuses on hus srisemas elektrit ning tartu on hakkanud jlle vaikselt oma linna staatu-sele vriliselt kihama ktte on judnud igasgisene uute ngude laviin. tartu vtab tnavu nii oma vanad kui uued elanikud vastu erakordselt tiheda kultuuriprogram-miga. seetttu tituleerisime mrilehe kesoleva numbri festivalide erinumbriks ja katsusime esile tsta kik mr-kimisvrsemad sndmused, mis meid tartus septemb-rikuus ees ootavad.

igal endast lugupidaval melomaanil oleks patt jtta vahe-le 1.-4. septembril aset leidva eclectica festivali avaritus, mille peaesinejaks on soome pritolu berliinis tegutsev vladislav delay, kelle tegemistega saab kesolevas numb-ris Penny lane vahendusel lhemalt tutvust teha (lk10).

tartu kunstielule lkkab sgistuule tiibadesse tartu Kunstikuu (lk4-5) ja 2.-11.septembril Kunstnike majas aset leidev artishoki biennaal (lk8-9).

vikese krvalpikena tutvustab Kaspars groshevs 2.-5.septembril riias aset leidvat rahvusvahelist video-kunsti festivali waterpieces (lk7).

draamafestival toob teieni madis Kolki valiku lavas-tustest, mida vib nimetada mndusteta teatriks. Kuraatorfestivali phimttete le mtiskleb Kolk ka mrilehe kesolevas numbris (lk14-15).

samuti avaldame lhikese intervjuu iraani lavasta-ja homayun ghanizadehiga (lk16), kes on etenduse-ga caligula tnavuse vlisklalisena draama festivali programmis.

tuleb sisutihe ja elamuste rohke sgis - ma loodan, et sbrad, kes on mujal leiavad aega, et tulla klla.

nagu nha, otsustasime mrilehele ka natukene vr-vi lisada. sgisel lhevad lehed vrviliseks ja mrileht ei tahtnud ka valitsevatest trendidest maha jda. lehe kirevusele aitas kaasa ka liisa Kruusimgi, kelle illust-ratsioonid ilmestavad lehe esikaant ning hiri mripeal tekstiloomet (lk20-21).

laske ka iseend sgise kirevusest kaasa kanda ning nau-tige uusi alguseid ja vljakutseid. lubage endale tormi-tuulte ulguvate ballaadide saatel laisklemisi ja varahom-mikuselt uduvihmaseid kohvipause.

lpetuseks annan teile algavasse sgisesse kaasa oma armsa sbra kuldsed petussnad, juhuks kui teil peaks phe tulema seenele minna: selleks, et leida kukeseent, tuleb melda nagu kukeseen.

Helen Tammeme.

.ned mind kikides vrvides

teesklen igapevastletades sinuga sirgjooneliselt kihavaid tnavaid

su silmile on seotud seilset armastust pleb seljal ja kaelalkindlasti armideks

loodan mduvate pilkudest mistmist

siiski suudad ainult sina seotud silmadeprdumatu tajuravimatu loomugavras

vales linnas, sobimatult ajalahhetab htusse suunata ristmtteid

milleks vedada nii tiuslikku ringi mber teisekoomale tmmata ht lpmatust teisegakarta iseenese varjukes mletab ehk selgemini kuidasvalikuid puhastel ktel ritta seadsid

rivitult! - ksib keegiaga ihuliikmed keelduvadsuu joonistub vraks ja

htusse ahhetab suunata ristmtteidvales linnas, sobimatul ajal

laup vastu ahjuked vastu ustselg vastu selgahk vastu mistustrht vastu igavest

vhesehaaval on pidetu veri tuksumas sdamestlbi mistuse

paljuhaaval on rmsamaidliikumas helendaval tnaval

ssed olidvarje juba vedeles knniteedelaeg oli seitsme paikukui naaberpingilt sdamlikult eldi:

ngin tulles silti -siin pargis on nutmine keelatud

Hbe Ilus


aastail 2004-2009 figureeris tartu festivali kalendris veeb-ruari kuul ritus nimega tartu Kunstikuu. 2010. aastal ji see aga ra. Kunstikuu kriisi phjuseid ja tagamaid avavad ning tartu uut kaasaegse kunsti festivali art ist KuKu nu ut tutvustavad viimase Kunstikuu peakorraldaja Kaisa eiche ja rael artel, ksimusi esitas indrek grigor.

Indrek Grigor: 2009. aasta Kunstikuu oli nii oma korraldus-likult kui sisuliselt tasemelt vhemalt sama krge kui eelmistel aastatel, aga siiski puhkes festivali jrel kriis, mis puudutas nii selle formaati kui toimumisaega. Kas sa, Kaisa palun vtaksid probleemid kokku.Kaisa Eiche: esiteks, igal aastal pidi uus korraldaja ppima

suurritust organiseerima ja seda oma igapevase phit krvalt. teiseks, festivali ettevalmistav protsess langes kok-ku julukuu ja aastavahetusega. ning kolmandaks, Kunstikuu ise langes aasta alguses kokku lipilaste eksamisessi ja sel-lele jrgneva vaheaja perioodiga likoolilinnas. need kolm olid vga nnetud asjaolud festivali korraldusliku poole pealt. lisaks ei olnud linnavolikogu festivali ettevalmistusperioodiks eelarvet veel kinnitatud.

tepoolest eksisteerib selline kultuuripoliitiline instrument, nagu festivalide kalender, mille jrgi jaotatakse aasta rituste vahel ra. jaanuar, veebruar olid 2004. aastal juhuslikult veel titmata, kuid talvisest hapukurgihooajast tingitud potentsi-aalselt suurem meediahuvi oli ainus pluss, mida selline ajas-tus pakkus.

Kik see kokku tekitas korraldajates segadust Kunstikuu eesmrgi suhtes - kas selleks on kunsti ja disaini populariseeri-mine hiskonnas vi pigem kultuuriaasta kalendri titmine?

Kige tipuks, vljas on ju talv! Kas keegi veel peale jskulptuuri meisterdaja valiks sellise aastaaja festivali korraldamiseks?

2009. aasta kevadel sai kokku vike marlaud, kuhu tuli ko-hale nii varasemaid Kunstikuu korraldajaid, kunstnikke ja lv kultuuriosakonna ametnikke ning kus rgiti asjast. valmis ka protokoll tdemaks, et reformid oleksid vajalikud, ent otse-seid lahendusi vlja siiski ei pakutud.

I. G.: milliseks te planeerite ajaliselt veebruarist septem-brisse nihkunud art ist KuKu nu uti sisulist palet?K. E.: alates eelmainitud protokollist on toimunud mtlemine

tulevikule suures plaanis ja tartus vimaliku kaasaegse kunsti festivali korraldamise strateegia vljattamine, mis vib-olla saab joone alla 2010. aasta art ist KuKu nu uti lpetava marlauaga. sel aastal on festivali eesmrgiks en-nekike pd leida hine keel korraldajate ja rahastajate va-hel ning leida kindlad koostpartnerid ja, kurat, panna see asi lpuks tle!

Programm on/ei ole sel korral tihe, aga see-eest on aus: kavas on ks rahvusvaheline nitus, ks rahvusvaheline kon-verents,tartu noore kunsti oksjon, ks marlaud ning ks trkis-kataloog. Rael Artel: mul on tegelikult vga hea meel, et Kaisa mind

endaga kampa kutsus ja et ma sattusin sellisesse korraldus-likku ja kontseptuaalsesse situatsiooni, kus ei olnudki mitte midagi ees ootamas. oli ainult see thi kest vi see nimi tartu Kunstikuu, mis ei sisaldanud eriti midagi. Puudusid traditsioo-nid ja sisu, oli vaid kalendrisse mrgitud aeg. otsustasime t-navust festivali kasutada kui vimalust avalikult ja avalikkust kaasates mber melda kogu festivali formaat. Kasutame festivali ennast kui vimalust konkreetsete reformide lbi viimiseks. mtlesime vga palju toimunud kunstikuude pea-le. mtlesime selle prandi mitu korda lbi, le ja mber ning leidsime lpuks, et see on kasutu, ning tstsime selle silma alt ra. nii et saabuv art ist KuKu nu ut on omamoodi reformi, transformatsiooni- vi arendusfaas, mis on mate-rialiseerunud tartu kunstipubliku jaoks kahes suuremas ja paaris viksemas rituses.

art ist KuKu nu uti keskseks ettevtmiseks sel aas-tal on publikatsioon, mida me ise nimetame tartu kaas-aegse kunsti skeene subjektiivseks uurimuseks ja lisadeks. oleme sellega ritanud pisut kaardistada seda keskkonda, milles me ttame, tartut oma potentsiaali ja nrkustega, oma tugevuste ja kompleksidega, oma energia ja eriprade-ga. trkisesse on kaasatud mitukmmend tartus tegutsevat kunstiprofessionaali, intelligenti, kultuurikorraldajat, ajakirja-nikku, poliitikut. me ritame laiendada seda horisonti, milles kunstist ldse melda hes endise ida-euroopa remaadel asuvas vikelinnas, milleks tartut kahtlemata vib pidada.

teine suurem ja nhtavam ritus, mille kaudu lbi melda meid mbritsev kontekst ja tulevikuvljavaated, on nitus pealkirjaga lisa 6: nhtamatu ke poliitika, kus kaasaeg-se kunsti vahenditega ritatakse reflekteerida ja lhemalt

analsida seda sotsiaalmajanduslikku situatsiooni, milles me kik, kaasa arvatud kunstnikkond, ttame. nitus moodus-tab meie subjektiivse uurimuse he osa sellest ka lisa 6 osa pealkirjas. teine pool, nhtamatu ke poliitika, vii-tab eelkige kultuuriproduktsiooni organiseerimisele turu-loogika jrgi, kuid vimaldab ka avaramaid konnotatsioone. nitusel lhenetakse sellele kigele loomulikult teatud (ene-se)iroonilise distantsiga.

vaataja ette on kaasaelamiseks ja -mtlemiseks nnes-tunud tuua nii mnigi vga terav teos ainult avamisel ja ainult he korra nitame briti kunstiku Phil collinsi videot dnya dinlemiyor (2005) seeriast the world wont listen. Y-galeriis on teiste hulgas vimalik osa saada niteks eelmi-sel veneetsia biennaalil isiknitusega serbia paviljonis esine-nud Katarina zdjelari tst vi legendaarset the road to tate modernist trgi kunstnikelt sener zmenilt ja erkan zgenilt. loomulikult on ka kodumaist vljas on kunstni-kerhmituste o visible solutions ja johnson&johnson sna teravmeelsed installatsioonid. tiesti uue teose on nituse tarvis teinud Flo Kasearu.

lisaks neile kahele phiritusele toimub traditsiooniline per-formance rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents, mida korraldavad erki luuk ja toomas thetloff ning koosts tartu loomemajandus keskusega toimub noore kunsti oks-jon. Festivali lpetab suuremat sorti marlaud, kus kohtuvad he laua taga tartu kunstiprofessionaalid, loojad ja poliiti-kud, et presenteerida seda, mida me oleme vlja melnud 2011 aastaks, ning arutada tartu potentsiaalide ja nende ka-sutamise le. K. E.: eesmrgiga fabritseerida uus protokoll.R. A.: ehk nagu loomemajanduse keeles eldakse: riplaani

presenteerimine investoritele...K. E.: ...kostmis, kontsadel ja vrske manikriga.

I. G.: raamatu sissejuhatuses, mida mul on olnud vimalus lugeda tlete, et ideaalis kujuneb vlja grupp x kelle koost loodate koondada hsti korraldatud intensiivseks ja sisukaks tervikuks. ma olen nus, et vga paljud asjad toimivad isiklike suhete baasil aga olen selle eesmrgi suhtes siiski pisut skep-tiline. ehk valgustaksite ikkagi, kuidas see toimima peaks?K. E.: vga lihtsalt: helistame indrek grigorile kui tartu

Kunstimaja galeristile ja teeme ettepaneku, lbimeldud ja kaalutud, presenteerime seda vimalikult sdavalt ja indrek grigor sb selle loodetavasti ra ning tleb: tiesti fantas-tiline! ma olen lahkelt nus kasutama kogu minu ksutuses ja varudes olevat, taskutes leiduvat ja koljusse mahtuvat res-surssi, et see teoks saaks.R. A.: me ei taha mitte lihtsalt taotleda nitusepindu ja mi-

dagi les riputada see ei ole koost! Koosts mtlevad inimesed koos midagi vlja, ttavad koos hise eesmrgi nimel ja leiavad lahendused tekkinud probleemidele. K.E.: mida rohkem nnestub ka institutsioon panna suhes-

ART IST KUKU NU UT 2010

tuma eelseisva projektiga seal ttavate isikute tasandil, seda edukamaks ettevtmine kujuneb sisuline huvi projekti nnestumise vastu viks olla kaaskorraldajate hisosaks. rgi inimestega see on selline vana hea nipp. ma tean vga hsti, et eelseisev t on pingutust nudev, aga ma ei ne sel juhul tagasiteed, peale korraldamisest loobumise.

endise Kunstikuu korraldajatel on isiklik kogemus ja palju kattuvaid seisukohti, mis festivali korralduslikus pooles on suurimateks probleemideks ja reaalseteks lahendusteks nen-dele koost ei ole hu mmine, vaid lbirkimisfaas, kompromissid ning reaalne tegevuskava.R. A.: ja ennetades, indrek, nd su ksimust aga miks?

Festivali korraldab eraldi selleks otstarbeks loodud mt, mille moodustavad kaks inimest, kaks nrka ttarlast. inimvimetel on piirid ning nii on suuremate plaanide realiseerimiseks koos-t ainuke meldav variant. on tiesti loogiline, et me neme oma koostpartneritena tartu linna kige professionaalse-maid ja pikemate traditsioonidega kunstiinstitutsioone. ma ei kujuta ette, et seda festivali saaks teha oma kgist, lpa-kas plve otsas. selle festivali lbiviimine eeldab kollektiivset pingutust. Kik teevad seda, mida kige paremini oskavad, kige krgemate vimalike standardite jrgi. K. E.: esialgu oleme kik raootaval seisukohal, aga me

pame tegutseda jrjekindlalt. teeme loodetavasti mne edusammukese ja see tstab ehk usaldusvrsust meie suh-tes ning kik laabub.

I. G.: tulles nd festivali sisuliste aspektide juurde, siis rahvusvahelisus ennekike, seda nii kuraatorite kui kunstni-ke osas. teie kriitika tartu kunstielu hermeetilisuse ja vra hirmu suhtes on kahtlemata phjendatud ja teie pded seda ksenofoobset olukorda lahendada teretulnud. Publiku osas jte te aga ikkagi nagu khklevale positsioonile. helt poolt rhute vajadusele suhestuda kohaliku publikuga ja seda hari-da, samas viitate eesmrgile saavutada ka publiku osas rah-vusvahelisus. Kas siin ei ole tegemist liiga suure ambitsiooni-ga? Kas ei oleks mistlikum ja realistlikum seada eesmrgiks kitsas publik nii kohalikus kui rahvusvahelises mtmes. Konkreetne niiritus?R. A.: Kas sa tead, indrek, et tahta tuleb ka osata? unistamine

on suur kunst... aga sinu publikumure on asjakohane ma isiklikult ei ole nii naiivne, et arvaksin, et kaasaegne kunst on midagi absoluutselt kigile. see ratab huvi ikkagi teatud sotsiaalse ja haridusliku taustaga elanikkonna gruppides, ning nendeni me proovimegi juda, nii tartus, eestis leldse kui ka naaberriikides. K. E.: rahvusvahelist publikut meelitatakse rahvusvahelise

staariga. Kerge elda, raske teostada. raeli kontakte ei tasu alahinnata ja kuigi ta rgib siin unistamisest, siis teglikult on ta kahe jalaga maa peal ja oskab vga reaalselt oma vimalusi hinnata, samas julgust peab ka olema.

info kommunikeerimine rahastajate ja publikuni on keeru-

Ksimusi esitas Indrek Grigor


R. A.: sellel trkisel ei ole hte kindlat keskpunkti, vi kui on, siis on see tartu kui endise ida-euroopa vikelinn oma piiratud vimaluste ja iseendalegi veel selgeks tegemata va-jadustega. ldiselt areneb see raamat vga erinevates suun-dades, tegemist on kige erinevamatest kildudest kokku pandud kollaaiga. alguses on ehk pilt veidi virvendav, aga kik killud ikkagi haakuvad kuidagi omavahel. Pigem on see raamat selline vrkjas struktuur, kui et tekstidel oleks ks raske kese ja suur suund. usun, et seda trkist on tore jupi-kaupa avastada.K.E.: nagu pealkiri tleb, on see subjektiivne uurimus ja

lisad.

I. G.: oma seisukohtade tutvustuse raamatu alguses lpe-tate tdemusega, et kaotada ei ole niikuinii midagi. sjaka manifesti asemel on teie programm pigem seletuskiri.K. E.: ma ei tahaks iseenesele manifesti kirjutada ja seda

kantslist maha hda. Kuna meie plaan on siiski teiste kun-stiasutuste ja omavalitsusega koostd teha, siis ma ei saagi ju kikidele eestknelejaks olla.

see seletuskiri on kirjutatud prast seda, kui olime kokku kogunud juba suure hulga meie lbiviidud ksitluse vastustest ja nagu ise trkist lehitsedes tdeda vite, kattuvad inimeste mtted rohkem kui paaril korral ning ka meie seisukohad just ei vastandu neile. Konflikt pigem puudub.R. A.: mul oli vga lihtne seda teksti kirjutada, sest tegemist

on programmilise sissejuhatusega hele projektile, mille ole-me suhteliselt selgeks melnud ja mida me esialgu kavatseme jrgmised 5 aastat korraldada. me ei saa eeldada, et inimene, kes septembris juhuslikult astub Y-galerii uksest sisse, kuida-gi telepaatilisel viisil meie mtteid lugedes teada saab, mida me kavatseme. me peame talle rkima, mida me kavatseme teha, miks me kavatseme seda teha, mis on meie eesmrgid ja kuidas me kavatseme selleni juda. me lihtsalt ritasime sissejuhatuseks snastada, mis meil plaanis on ja miks me seda teeme. see, indrek, ongi esimene samm publikule vas-tu astumise rajal.

I. G.: Pean mnma, et viimaseks snaks teie tekstis onR. A. K. E. : edasi!

.lisem, siinkohal ei tasu peljata professionaalide nuandeid ning teenuseid. meie eesmrgiks on ikkagi tagada vajaliku informatsiooni judmine vhemalt lhiriikide huvigruppide-ni. selleks on hdavajalik kasutada kiki eestis olemasolevaid valdkonna vrgustikke ning rakukesi.

Kohalikku publikut on vimalik kaasata niteks tartu Kunstimuuseumi ja Kunstimaja haridusprogrammide kaudu, linnapildis silmatorkava reklaamikampaaniaga, meediapar-tenrite olemasoluga. Kigeks selleks on muidugi vaja ka raha, mis aitab usaldusvrsust kasvatada, garantiisid anda, kok-kuleppeid saavutada jne.

Kunstifestival ei ole paraku nagu rokk-kontsert, kuhu hak-kad 500-krooniseid pileteid mma. sissepsud kuntsiri-tustele on pigem tasuta ehk rahastaja saab olla suurel mral vaid riik ning omavalitsus, kelle jaoks on antud kontekstis pigem oluline haridus ja haritus, mainekujundus, keskkonna mitmekesisus, meediahuvi, festivaliturism.R. A.: noga publiku poole seisavad ennekike konkreet-

sed projekti kaasatud institutsioonid ise. nad teavad, kes neil nitustel kivad. neil on omad kanalid, kuidas klastaja-teni juda ja seda kogemust ei maksaks alahinnata.

ks asi publikuga suhestumise viise on giidituurid ja need saavad ka 2010. aasta nitusel lisa 6: nhtmatu ke poliitika ka toimuma. teine asi, mis teoseid avab ja laiemalt sisuliste k-simuste le arutleb on festivali trkis, mida me ritame toota iga programmi osa kohta.

I. G.: 2010. aasta festivali keskseks osaks on nii siis raamat nimega art ist KuKu nu ut. tartu kaasaegse kunsti skeene subjektiivne uurimus ja lisad, kas te ehk nimetaksi-te kiirelt raamatust lbi kivad teemad ja autorid ja kuivrd te sissejuhatuses mratlete seda raamatut kui 2011 aastal tisprogrammiga kivituva festivali eeltd, n. keskkonna uurimust, siis ehk saaksite ka esile tuua mne huvitavama thelepaneku vi ldistused mida kogumik teil enestel teha on vimaldanud?K. E.: ldisemad teemad, mille kohta palusime kirjutada,

olid: tartu loomekeskkonnana, unistuste kunstiritus, festi-val kui rutiinivaba formaat, loomemajandus ja selle kriitika, kultuuriturundus ning kohati natuke inetuid vorme vttev tartu vs tallinn kisklemine. lisaks programmi kohta tpsem info ja seletused, nituse kataloog ja lpetuseks on raamatus ratoodud varasemate kunstikuude kohta vike arhiiv.

Kunstikuud kureerivad Rael Artel ja Kaisa Eiche


INTERNATIoNAL CoNTEMpoRARy ANd VIdEo ART FESTIVAL WATERpIECES.Kaspars Groshevs

international contemporary and video art Festival waterpieces in riga, latvia is one of the few festivals in the baltic states which offer its audience unusual sounds, and performances delineated by movements and images whose unifying element is the moving image.

this year, the festival will celebrate its 10th anniversary and to mark the occasion, a special celebratory program will be offered to the audience. special anniversary fireflies will adorn ab dambis from 3rd to 5th september projected by monitors simultaneously presenting a showcase of the all time best waterpieces. Parallel to the best works from the previous festivals, audiences will have the chance to see a showcase of the baltic states video art competition and en-joy the special selections of the world known video festivals and experimental film archives.

as has become the custom, the festival will also present overseas programs showcasing the latest trends in global vi-deo art including a selection of works from 13th japans media arts festival, swedens art film and video archive Filmform, oslo screen festival, Finlands interdisciplinary artists as-sociation muu, and a program from the archive of the international short Film Festival oberhausen.

since moving images have moved outside the confines of the tv screen with the advent of contemporary techno-logy; this years anniversary festival will focus on works in which the medium of video is fused with other means of expression. also this year and for the first time there will be a special festival selection of international video works that were actively sent in.

and, of course, honoring tradition, the winner of the

festivals grand Prix will be awarded a special waterpiece award. in addition, thanks to the generous support of ab.lv sabiedrisk labuma fonds, the artist who has created the years best work of baltic video art will also receive a cash prize of lvl 500, as well as the chance to put on a personal exhibition during next years waterpieces festival.

the festival takes place on a very busy riga weekend becau-se on 4th september annual white night culture forum will happen throughout the main culture venues of riga. every year it offers exhibitions, performances, concerts and much more, and this year is no exception. For the second time white night will mark the opening of the contemporary art festival survival Kit, organized by the latvian centre for contemporary art (lcca). more than 70 artists will ref-lect and produce different survival strategies in the contem-porary world. exhibitions, workshops, performances, film program and lectures will take place from september 4 until september 11.

in order to combine all the good things of this weekend noass has decided to combine waterpieces festival which is its most enduring activity with the new initiative of the orga-nization to facilitate more collaboration activities among the closest neighbors. on september 4 the first meeting of the baltic and nordic audio visual art network that will take place on the floating gallery betanovuss and culture and arts project noass.

the baltic and nordic audio visual art network is a short term networking project, supported by norden. the ba-sic goal of the network is to est ablish a common cultural space the network of baltic and nordic organizations operating in the area of audio visual art that would be accessible and rich in content. we have made the first sta-ge of the project developing and searching contacts on regional basis. internet platform have been created artnet.noass.lv. and the meeting will help to shape the form of the network.

the meeting will introduce some of networks participants as well as the idea of the network itself in order to discuss perspectives and possible solutions of such network in the future. it will be an open discussion where everyone is free to share the experience of international collaborations and ideas on how to improve the communication and common activities!

Festival program:Friday, September 321:00 opening of the festival and exhibition the best of waterpieces 2000 - 201021:30 Program of the baltic video art competition23:00 awarding of the best baltic video work23:30 Program from the archive of the international short Film Festival oberhausen (de)Saturday, September 4the baltic and nordic audio visual art network meeting:10:00 registration and coffee11:00 introduction11:30 Presentations of artnet and participants13:00 break14:15 open discussion audio visual art network15:45 open discussion the futurewaterpieces festival:21:00 muu presentation (Fin)21:30 muu on the catwalk: selection of Finnish video art (Fin)22:30 selection of the 13 japan media arts Festival (jP)00:00 waterpieces 2010 international video art programSunday, September 521:30 selection of the 2nd oslo screen festival (no)23:00 selection of the art film and video archive Filmform 2009 (se)

Links:13th Japans media arts festival: plaza.bunka.go.jp/english/Swedens art film and video archive Filmform: www.filmform.com/Oslo Screen festival: www.screenfestival.no/2010/Finlands interdisciplinary artists association MUU: www.muu.fi/site/?lang=enInternational Short Film Festival Oberhausen: www.kurzfilmta-ge.de/en/57th-international-short-film-festival-oberhausen.htmlPil

t: G

elzi

s In

drik

is

ARTISHOKI BIENNAAL TARTUS

Mrilehest ksib Helen Tammeme, vastavad I biennaali ks kuraatoreid ja ks algidee autoreid Maarin Mrk (teise poole moodustas Margus Tamm) ning II biennaali kuraator Kati Ilves. Kommenteerib Jaak Tomberg.

Helen: Kati, tnavust biennaali kureerid sina milles peegeldub eelkige sinu ngu? Mis eesmrgid oled endale pstitanud?

Kati: sltun suures osas ette antud formaadist. Kui Margus Tamm ja Maarin mulle aasta ta-gasi teise nituse kureerimise ettepaneku tegid, leppisime koheselt kokku, et formaat phiosas ei muutu mudel 10 x 10 x 10 (10 kriitikut, 10 kunstnikku/projekti, 10 pe-va) jb. Mtestasin mber kontseptsiooni, mille alusel kunstnikke ja kirjutajaid vali-sin. Ma ei hakka seda siinkohal mber jutustama, sest domineerima jb siiski formaat ise oma nudlikkuses, aga kellel huvi, siis kigega saab lhemalt tutvuda kodulehel www.artishokbiennale.org ning eelmise nituse kataloog on leitav pdf-kujul Artishoki blogist. Seal on lisaks kuraatori statementile ka kik tekstid ning pildimaterjal eelmistest projektidest. Konkreetselt muutsin nituse tihedamaks. Kuna Tartu Kunstimaja andis lahkelt meie ksutusse kik kolm galeriid selleks kmneks pevaks, siis ritus laienes juba seetttu. Nitus ise st hel konkreetsel peval eksponeeritud kunstiprojekt on lahti kl 17-21. Iga pev toimub avamine ja artist talk. Avamine algab kl 17 ja talk kl 18. Vestlus kunst-nikuga kompenseerib mingis mttes seda, et iga t (muuseas, kik td on valminud konkreetselt selle rituse jaoks. Kunstnik vib neid muidugi edaspidigi eksponeerida, aga varasemalt neid nidatud pole) on nitusel vaid 4 tundi. Artist talke viivad lbi erine-vad inimesed, kes pole projektiga seotud ja enamuses on ka kunstidistsipliinist vlispoolt. Kogu ritust dokumenteeritakse ja kli-pid lhevad meie kodukale. Td, mis on maha vetud lhevad Monumentaalgale-riisse lattu see thendab, et eelnevalt eksponeeritud tid on siiski vimalik nha, kuid kihiliselt ja formaadivabalt. Laos, noh. I korruse galeriis hakkab loopima eelmise korra projekt. Ehk siis eesmrgiks, loomulikult, on teha paremini kui 2008. aastal... :) Vtta arvesse toonaseid probleeme ja neid eos vltida. Kui hsti see nnestub... saab nha.

Helen: miks just Tartus? Kas Tartul on mingeid eeliseid sellise rituse lbi viimiseks?

Kati: nituse formaat on nii ebatavaline, et juba see seab ainuksi teatavad tingimused. Ma ei arva, et seesugune segipaisatus oleks phjendatud iga nituse puhul vi et seda peaks tegema pidevalt. Aga le aasta, erinevates kohtades erinevate kunstnike ja kirjutajatega lbi mngides, vib see anda mingisugust tulemust olgu selleks siis kriitika situatsiooni parandamine, kommu-nikatsiooni loomine kunstnike ja kriitikute vahel vi lihtsalt nitusepildi rikastamine. Seetttu oli ka selge, et samas kohas pole mtet sama asja teha. Tallinnast Tartusse kolimine tundub meeldiva vrskendusena, usun, et see toob osaliselt kaasa ka publiku vahetumise.

Helen: mis te arvate, mis on kirjutamise juures kige keerulisem?

Kati: olen kirjutamise ise lbi teinud, 2008. aas-tal osalesin kriitikuna. Keeruline on m-berhlestus see, et tekst valmib tga enam-vhem paralleelselt ning on mingis mttes ka osa tst. Seesugune kirjutamine annab samas teksti autorile rohkem va-badust pole tarvis rkida kigest, vaid saab kontsentreeruda. Kige olulisem mdalaskmine oli ehk see, et teost pti eksponeeritult ette kujutada. Tegin seda ka ise, arvestamata, et paigutus galeriis on ainult ks osa, millest lhtuda. Nii vaba formaat lubab julget, pnevat ning preten-sioonikat enesevljendust. Saab nha, mis juhtub sel korral. Kolm kriitikut kmnest (Elnara Taidre, Anneli Porri ja Indrek Grigor) osalesid ka eelmisel korral ne-mad peaksid snagi hsti teadma, mida teha ja mida mitte.

Helen: kellele biennaal eelkige suunatud on? Kunstnikule, kriitikule vi publikule?!

Kati: nagu iga kaasaegse kunsti nitus, on Artishoki biennaal suunatud ennekike kunsti-avalikkusele. Julgen seda vita, sest mstiline tavainimene on suhteliselt harvaesinev liik galeriipinnal. Ei maksa lasta end eksitada netikommentaatoritest need inimesed ei klasta galeriisid reaalselt kunagi, mni on ehk parimal juhul kunagi klassiga kunsti-muuseumisse sattunud vaid lahmivad niisama ning elavad oma kibestumust/harima-tust vlja. Samas viks see konkreetne nitus pakkuda huvi ka kirjutajatele, illustreerides ehk teose ja teksti suhteid ka laiemalt kui ainult kunstiproblemaatika pinnalt. Kuraatorina ootan loomulikult erinevat publikut, nii et kutsutud on kik ja kartma ei pea, et aru ei saa vi kaasaegne kunst ei kneta. Lisaks tekstidele, mida on koguni kmme ning nii eesti- kui inglise keeles on ju ka artist talkid, kus iga pev iga kunstnikuga vestleb ks kutsutud spetsialist. Viimaste hulgas on nii kirjandusteadlasi, filosoofe, kunstnikke, kirjanikke kui kuraatoreid. Usun, et n- teiselt distsipliinilt tulevad inimesed oskavad ksida just neid ksimusi, mis siseringis mrkamata jvad.

Helen: mis te arvate sellest n lolli publiku feno-menist, kes kaasaegsest kunstist aru ei saa? Kuidas petada kunstikauget inimest sellist nitust vaatama ja kas tal tasub ldse tulla?

Kati: see on teema, mis mind isiklikult ldse ei eruta. Esiteks arvan, et igale snavtule (eriti kui see eksisteerib anonmselt inter-netiavaruses) ei maksa thelepanu prata, teiseks ma ei soovi klada kuidagi elitaris-tlikult aga kaasaegne kunst on paraku kee-ruline ning nuab mingisugust eelteadmist ja seda otseselt lihtsustada ei anna. Seetttu nuab nitusele tulek viitsimist sveneda, lugeda saate- ja pressitekste. Aga tulla tasub loomulikult.

Helen: kuidas viks Artishoki biennaal mjuda Tartu kunstielule laiemalt?

Kati: loodetavasti vrskendavalt. Samal ajal toimu-vad Tartus ju kik ritused, mida ainult ette annab kujutada avangardmuusika fes-tival Eclectica, mis on ka Artishoki bien-naali ametlik koostpartner, teatrifestival Draama, Tartu Kuns-tikuu, jne. Loodan, et biennaal raputab kohalikke heas mttes ning Tartu muidu vaiksevitu kunstielu aktiviseerub. Selle all pean eelkige silmas rahvusvaheliste nituste ja konverentside korraldamist ning ka tsisemat koostd Tallinna ja Prnu kunstiringkondadega.

Kommenteerib Artishoki biennaalil kriitikuna osalev kirjandusteadlane Jaak Tomberg:

Kriitilise kirjutaja jaoks on ARTISHOKi kunstibiennaal vrdlemisi haruldane ja iselaadne vimalus vahetumalt kogeda kunstitekstide ja kriitiliste tekstide omavahelist vastas-toimet, snergiat. Kriitika seisab siin kunstile mrksa lhemal kui harjumusprases aja-kirjanduslikus formaadis: kriitikatekstid valmivad kuns-titeostega peaaegu samaaegselt, kriitik ei seisa kunstnikuga vrreldes enam rangelt teisejrguliselt kajastaval tasandil, vaid kunstiteosest he vi kahe sammu asemel pigem n- pool sammu maas. ARTISHOKKi tehes saavad kriitikud kunstnikega harilikust mrksa lhemalt suhelda, nituse valmimis-protsessi ajal on toimunud mitu omavahelist kohtumist ning nii mnigi kriitiline tekst on tulnud kirjutada mitte veel tienisti valminud t kohta, vaid mingil mral ka eelkaemus-liku ideekontseptsiooni phjal. See tavaprasest tihedam histegevus (rangelt vttes teeme me kik ht nitust) on nii mndagi petanud ka selle kohta, mida kunstnik ise kriitilisest tekstist viks oodata niteks mulle kui kunsti-institutsionaalia kaugele ja seni pigem kirjandusest kirjutanud inimesele seega seekordsele inimesele tnavalt on saanud selgeks, et kunstikriiti-kas peaks kirjanduskriitikast rohkem arvestama kunstitegevuse n- kollegiaalsemate aspektidega. Kirjasna tundub immateriaalsem, individuaalsem, aga kui kunstiteos on mingile nitusele vlja pandud, siis mngib siin suures osas kaasa juba kunstniku varasem tegevustaust ning kuraatori tlgenduslik valik kik see kaasab kunstiteose juba laiema-tesse protsessidesse, mille olemuse kriitiline peegeldus ja mtestus vib kunstnikule vga kasulikuks osutuda. ARTISHOKi nituseformaat tingib ka vajaduse kirjutada loomingulisemaid, loovamaid kriitikatekste: kui tekstid ripuvad tdega samas nituseruumis, siis pole niteks lugejale mtet kirjutada, mida saalis vahetult nha on, sest see on talle nii vi teisiti ilmselge. ARTISHOKile kirjutamine pole mitte niivrd teise tasandi adekvaatne kajastus, vaid koos- ja kaasaloome: armastaksin melda, et kriitikatekstid on kunstiteosega sa-matasandilised, vi ieti, et teos ja tekstid koos moodustavad he suure histeose, mille kik osised on justkui omavahelises otseses thenduslikus lhihenduses.Veel ks asi, mida ARTISHOKi biennaal mulle kui kriitilisele kirjutajale on petanud, on see, et vga raske ning mingis mttes moraalselt ebaige on kirjutada teose kohta, mis ldse ei kneta. Kui teos on poolt- vi vastumeelne, vi mingil thenduslikul kombel mittemidagitlev, siis palun vga. Aga kui ta ldse mitte mingil moel ei kneta, siis ei peaks kirjutama. Ning on sna vike tenosus, et suvalised jrgmised kmme teost seda kindlasti teeksid. Seelbi mistan ka nende igapevaste ajakirjanduslike pstolkriitikute vimalikke raskeid katsumusi...

Helen: Artishoki biennaali puhul on tegu eelkige kunstniku-kriitiku suhtega, selgitage palun seda kontseptsiooni lhemalt.

Maarin: kunstniku-kriitiku suhted on tavapraselt paika pandud ja mratletud kigepealt on esitletud teos ning sellele jrgneb (siinsetes tingimustes ndala kuni poole aasta prast) tekst. Tavaprane olukord on, et paraku tihti ei jrgnegi mingit teksti. Selline jrjekord jtab kriitikule viimase sna iguse ta rgib alles siis, kui kunstniku poolne est on ti-esti valmis, on olemas teos ning selle presenteerimine kontekstis, galeriis vms. Meid hu-vitas, mis juhtub siis, kui kriitik on sunnitud tegelema tavaprases mttes pooliku teosega on olemas kll t, kuid selle esitlemist ei ole kriitik ninud. Artishoki biennaali kigus maandub kriitik samale pulgale kunstnikuga, kes paneb vlja oma t, kuid tagasisidet tuleb alles ootama jda. Kellele jb siis n- viimase sna igus? Ilmselt publikule, kes satub galeriis vastamisi kahe teosega nii n- alusteose kui ka jrgmise kihistuse, aga ikkagi omaette teosega tekstiga alusteose kohta. Mlemad on ilmselt poolikumad kui tavapraselt nii kunstnik kui kriitik on harjunud kunstniku tle lisanduvad 10 sekkumist, mille le tal kontrolli ei ole ning kriitikute tekstid kirjutavad teosest ilma kontekstita, olemata seda kohati isegi valmiskujul ninud. Meie mte oligi torkida asjade vljakujunenud jrjekorda ning mu-utes mngureegleid, juda lbi tekkiva ebakindluse ehk huvitavamate lhenemisteni ning tuua thelepanu alla kunstiteose ja seda kajastava kriitika suhted ka ldisemalt.

2nd ARTISHOK BIENNALE / II ARTISHOKI BIENNAAL

2.-11. september 2010, Tartu Kunstimajaavamised iga pev kl 17, artist talkid iga pev kl 18

www.artishokbiennale.org

OSALEVAD KUNSTNIKUD

& AJAKAVA:

2. september Merike Estna

artist talki viib lbi kunstnik chaneldior

3. september Toomas Thetloff & Taavi Piibemann

artist talki viib lbi fsik ja arhitekt Kaja Pae

4. september Marge Monko

artist talki viib lbi kirjandusteadlane

Johanna Ross

5. september Anna-Stina Treumund

artist talki viib lbi kuraator Rael Artel

6. september JIM

artist talki viib lbi filosoof Katrin Parbus

7. september Kaisa Eiche

artist talki viib lbi kuraator ja kriitik Anders Hrm

8. september Johnson & Johnson

artist talki viib lbi kirjandus-kriitik Maia Tammjrv

9. september Rauno Thomas Moss

artist talki viib lbi kunstnik Tanja Muravskaja

10. september Laura Phlapuu

artist talki viib lbi kirjanik ja kriitik Berk Vaher

11. september Jevgeni Zolotko

artist talki viib lbi kirjanik Anti Saar

OSALEVAD KRIITIKUD:

Gregor Taul, Corinna Kirsch,

Kiwa, Anneli Porri,

Jaak Tomberg,Elnara Taidre, Indrek Grigor,

Rebeka Pldsam, Margus Tamm, Maarin Mrk

KURAATOR: Kati Ilves

KUJUNDUS: Margus Tamm


Pole vahet, millist muusikastiili ta puudutab olgu selleks kas mahe vokaaliga le ujutatud house, minimalistlik elekt-rooniline muusika vi dubtechno tulemus on alati lihtsalt suureprane, on elnud ks internetiavarustest leitud fnn soomest prit elektroonilist muusikat taltsutava vladislav delay kohta.

vladislav delay. ei kla eriti soome nimena? mkm, ei kla. kki oleks parem nimetus sasu ripatti, mis vaatab vastu pu-naste passikaante vahelt? aga vahet pole, sama hsti vib talle klge pookida ka thekombinatsioonid luomo, sistol, uusitalo vi conoco. mees jb samaks. suurem osa inimes-test teab teda siiski vladislav delayna.

Kui legendaarsest moskva olmpiast oli mdas umbes aasta, haaras sasu ripatti aka vladisalv delay ktte trummi-pulgad ja otsustas viieselt, et temast peab saama jazztrum-mar. mitte ainult hobikorras vaid professionaalsel tasemel. Pinnas oli soodne, sest Phja-soome linnas oulus asunud lapseplvekodus kuulati palju jazzi ja klassikalist muussikat. ja erinevaid asju meeldis talle ka vga toksida. Kuni kahe-kmnenda eluaastani mngis ta mitemete kollektiivide rida-des, ttades jupp aega stuudios perkussionistina ning oma talenti jagades popi, rocki ja jazzi vahel. Keeruline oli mda minna ka soomes laialt juurdunud raskemuusikast. ent see ei paelunud teda kuigivrd. oma teismelise eas seikles ta siis-ki kirglikult 1950-60. aastate jazziradadel ja soovis aina enam ja enam minna sgavamale, kuni otsustas new Yorki seda jazzi asja phjalikumalt ppima suunduda. miljonite vima-luste linn tegi talle sna kiiresti selgeks, et ta on kike le romantiseerinud ja mnikmmend aastat tagasi tegutsenud ideaalid sellises vormis enam ammugi ei toimi. nii ta polnud kll endale oma tulevikku ette kujutanud. ta ms ra aasta-tega soetatud trummikola, viskas mtte jazztrummari kar-jrist prgikasti ning hakkas tasapisi kompima stuudiotest tuttavaks saanud midimaailma pimedaid piire.

vladislav delay on elnud, et talle meeldib eksperimentee-rida erinevate helide ja rtmidega. see ka mni uudis, viks selle peale ju kobiseda. lihtlabased popmuusika suured ja viksemadki heerosed tegelevad vrskete helide otsimiste-ga, et krvu kumisema ajavast mrast esile kerkida. aga nii see kord on, et hel tuleb mingi asi paremini vlja kui teisel.

aina enam hakkas hrra dealy enda jaoks avastama elekt-roonilisi vidinaid, millega sai nii elda hust genereerida p-raseid helisid. esialgu sattus ta stuudio seinte vahel ksi olles nii hoogu, et tema loomingust puudusid igasugused pide-punktid ja kord. ta kuhjas oma stuudio erinevaid masinaid tis ning pdis neist kigist midagi vlja vluda, pidevalt juurde ppides, mida elektroonilisel maailmal pakkuda on. sna varsti sai ta aru, et kike selgeks ppida on vima-tu missioon ning stuuiosse erineva kama kogumine hakkab segama muusikategemist. ja mida ta sel hetkel ldse elekt-roonilisest muusikast teadis? mitte tuhkagi. soomes sellest kraamist eriti keegi ei rkinud vi vhemalt temani antud teema ei judnud. oli kuulda kellestki nmedast Prodigyst, kes tegevat elektroonilist muusikat, aga see tundus vastik. mingite tulnukate muusika, arvas delay. arusaam elektroo-nilisest muusikast tuli ajapikku ja eelkige siis, kui vladislav delay mni aeg berliinis peatus.

lapseplvest armsaks saanud erinevate esemete kolkimine ja toksimine pole teda siiani maha jtnud. mida aeg edasi, seda enam vajab vladislav delay iga keharakk juurde ekstreem-semaid helisid, smpleid, mida modifitseerida, et pakkuda enneolematut kuulmisnaudingut nii endale kui teistele. ta ei karda eksida, minna liiga kaugele vi lbi kukkuda. vastupidi. ta ei pelga erroreid ega vigu. ta lausa ootab neid. tema ar-vates ei vii kindla peale minek mitte millegi uueni. hoopiski vead, ootamatud takistused panevad muusikut kiirelt kaasa mtlema, leidma lahendusi tekkinud probleemile. see kan-nustab olema loov, thelepanelik ning keskendunud. livee andes pakuvad eikuskilt tekkinud vead vljakutseid. Kui need puuduvad, lheb kik igavaks. igavaks nii artistile kui kuulaja-le. iga avalik etteaste olgu seiklus nii tegijale kui vastuvtjale. seeprast reastab vladislav delay endale meelega lkse les, kuhu sisse kukkuda. lihtsalt ksinda laval turvaliselt arvuti vi muu kasti abil muusikat teha on liiga mugav. muusikas peaks toimuma suhtlus nagu suurema koosseisu puhul liikmete va-hel. nii pab vladisalv laval luua vestlust iseendaga.

vladislav delay loomingu jaoks pole oluline, kus maailma-punktis ta parasjagu on. Kas istub jamaikal ning kuulab ls-kava pikese alla regget, ahmib endasse berliini multikultuur-set vibei vi istub rahulikult mnes oma kodumaa kohvikus. Keskkond, kus ta viibib, tema muusikat otseselt ei mjuta. tema lood ei lhe niteks hispaanias puhates meloodilise-maks vi islandil karget hku kopsudesse tmmates mtli-kult kulgevaiks. Fsiline olemine ja muusika on rangelt lahus.

ta ei eitagi, et mbruskond teda justkui ldse ei kigutaks. Kigutab ikka. eri paigust kogutud uued maitsed, lhnad vi helid lbivad teekonna lbi filtrite ja muutuvad mrkamatult uuteks vormideks, mis vibolla alles pris pika ajalise distant-si jrel muusikas avalduda vivad.

aga miks peab hel artistil olema nii palju erinevaid nime-sid? vladislav delay , sistol, uusitalo, conoco jne. okei, ta teeb nende nimede alt vibolla natukene erineva suunitluse-ga muusikat. aga siiski. miks ei viks segaduste vltimiseks kasutada hte ja sama? infohiskonna krgel temperatuuril lekeevas supipajas pole mtet peitust mngida. artistina vhemalt kll mitte. vladislav delay jaoks on see kik m-nus ja huvipakkuv snademng, mis on talle koguaeg meel-dinud. oma nime kasutamine on temas tekitanud ebamuga-vusi. esimeses nooruses seadusega pahuksis olemise tttu oli sna praktiline pris nime mitte eksponeerida. Pigem eelistab ta olla anonmne jttes osadele koostdele allkirja suisa panemata. eriti projektidele, mis on seatud popmuusikaga. ei, ta ei vihka sna pop ega selle kasutamist samas lauses muusikaga. ta ei suuda suhestuda popi laialdase levikualaga ja avaliku huviga. tal pole vahet, kas teeb punki, metalit vi siis popi. muusikategemine kui protsess on ks olulisemaid asju, mille nimel vladislav elab. see on nauding. hes intervjuus on ta isegi elnud, et kige pealt on muusika, alles siis kik muu, lejnud elu. liigne thelepanu tema isiksuse mber on turn off.

ebamugavus, mida phjustab talle avalik thelepanu, kajastub tema hletoonis ja joonistub vlja tema nos, kui keegi tema kest midagi teada tahab ja ksimustega pinnib. soomlasele kohaselt on ta reserveeritud, kne hetooniline, laisalt ra-hulik ja kohati katkendlik. ldiselt tundub ta olema tsine. enda snul vtab ta ka muusikat vga tsiselt. see on ainus asi, millega ta ju tegeleb. ja kike, mille kallal ta ttab, tahab ta teha nii hsti kui see vhedegi vimalik on.

tsine ja jrjepidev suhtumine tehtavasse loomingusse on delayle toonud ka rahvusvahelise tuntuse. Kas vi tema myspacei leheklge vaadates hakkab silma vga tihe live-prog-ramm. tna siin, homme seal, nagu tleb ks tuntud laulu-tekst. ks pev jaapanis, teine pev austrias, siis kodumaal ja septembri alguses niteks eestis, tpsemalt tartus. tema reliise on andnud vlja plaadifirmad nagu chain reaction ja mille Plateaux . viimasel ajal annab ta oma muusikat vlja enda loodud plaadifirma huume alt. Koostid on ta teinud niteks massive attacki, scissor sistersi, craig armstrongi, black dicei ja paljude teiste artistidega.

ja kuidas kirjeldada muusikat, mida vladislav delay teeb? aivar tnso kirjutab kmneaasta taguses eesti ekspressis vga tabavalt: delay ligi 20 minutilised lood on kll sna minimalistlikud ja muutumatud oma meeleolu poolest, kuid vgagi keerulised ja abstraktsed lesehituse osas. Puudub ta-valisele masinamuusikale omane luupide mehhaaniliste kor-duste kla. see on muusika, kus terviklikule ja htsele mee-leolule vaatamata toimub pidev muutumine, erinevad ideed tulevad ja lhevad ning loo lppedes ei mleta enam selle algust. nii on delay muusikat nimetatud tabavalt digitaalse evolutsiooni smfooniaks.

eksperimentaalse/elektroonilise muusikamaailma ks huvi-tavaim ning hinnatuim prl vladislav delay astub les kl 21.00 algaval eclectica Festivali avaritusel genialistide klubis.

VLAdISLAV dELAy

Penny Lane. Piletid eelmgis kikides Piletilevi mgipunktides le EestiKuni 1.septembrini 150.-Kohapeal 195.-Keskl algava jrelpeo pilet kohapealt 50.- (kontserdi klasta-jatele tasuta)

Diskograafia:albumid: tummaa (2009) anima (2008 re-release edition) whistleblower. (2007) multila (2007 re-release edition) the Four Quarters (2005) demo(n) tracks (2004) demo(n) cuts eP (2004) naima (2002) anima (2001) multila (2000) entain (2000) ele (1999)sistol sistol (1999)uusitalo Karhunainen (2007) tulenkantaja (2006) vapaa muurari (2000)luomo convivial (2008) Paper tigers (2006) the Kick (2004), koos domenico Ferrariga the Present lover (2003) vocalcity (2000)agF/delay symptoms (2009), koos antye greiega explode (2005), koos antye greiegathe dolls the dolls (2005) koos antye greie ja craig armstrongigasingles tessio (remixid - great stuff edition) (2009), kui luomo really dont mind (2006), kui luomo demo(n) cuts eP (2004) the Kick (2004), kui luomo, koos domenico Ferrariga whats good (2004), kui luomo running away (2003), kui luomo, with raz ohara waltz For Your eyes (2003), kui luomo tessio 2003 (2003), kui luomo diskonize me (2002), kui luomo tessio (remixid) (2001), kui luomo carter (2001), kui luomo native (2000), kui luomo livingston (2000), kui luomo Kemikoski (2000), kui conoco ranta (2000) helsinki/suomi (1999) huone (1999) the Kind of blue eP (1997)

Lingid:http://www.myspace.com/vladislavdelaymusichttp://www.vladislavdelay.com


KATJA TUKIAINEN: LApSEpLVE MAGUSAd VRVIdKatjale esitas ksimusi Joonas Sildre

Katja tukiainen (1969) on rahvusvaheliselt tuntud helsingis ttav soome maali- ja koomiksikunstnik ning illustraator. tal on olnud arvukalt nituseid soomes ja mujal. temalt on ilmunud viis koomiksiraamatut, enamus autobiograafili-sed. hariduselt maalikunstnik, hetkel omandab doktorikraa-di soome Kunstiakadeemias. Katja on koostd teinud india inimigusorganisatsioonidega kunstippe alal. tema abikaa-sa on soome tuntuim alternatiivkoomiksi kunstnik matti hagelberg, neil on ka ks laps.

30. septembril avatakse Katja tukiaineni maailide nitus tallinnas soome instituudis (harju 1, ii korrus), mis jb ava-tuks 19. novembrini. antud nitusega lpetab galerii piduli-kult oma tegevuse. Katja teeb seoses nitusega ka seinamaa-lingu samasse hoonesse, Kirjanike maja koridori seinale.

mrileht avaldab temaga intervjuu ja katkeid tema viima-sest graafilisest novellist rusina (like, 2008), kus Katja on dokumenteerinud lapse ootamise, snnituse ja uue ilmako-daniku esimese eluaasta.

Katjale esitas ksimusi joonas sildre.

What is your main field of self-expression?im a visual artist. i count my paintings, wall paintings, vi-

deo- and animation works, comics, installations and even the art actions to equal parts of my work as a visual artist. i mix those art forms in my installations. i guess my main field of self-expression is making art. but of course i do also speak, because im a human. self-expression is communica-tion or something which leads to the communication. maybe i have chosen the life of an artist because i had more things to express that i could do by talking. that is sure that i have had always something to say.

Describe your recent work.last year i decided to build a deliberate chain of the pain-

tings installations. that decision crew from my need to have the connection and perpetuity between all the painting ins-tallations i was invited to do. i felt strongly that i want to do the series of paintings installations. otherwise i would have found myself from doing many exhibitions without the real meaning between them each others. so in the beginning of the 2010 i started to plan and create the series of pain-ting installations Paradis a-z. now in tallinn i will have the Paradis e (existence). the part of Paradis a-z series done before tallinn are Paradis a (america vs. objet petit a) in the Xv mntt art Festival, Paradis b (bacchanal) in tr1 arthall at tampere, Paradis c (capitalism vs. communism) in oulu art museum and Paradis d (discothque pick up lines) in caf bar 9, helsinki.

originally i started to work on paradises with my earlier Paradis sectaire puppet film year 2002, which conveyed pa-radise as a forbidden and alluring, glittering playground. now i have returned to paradise by composing them in an alpha-betical order in different exhibition spaces with paintings, wall paintings, neon lights and silk screen prints framed with my candy cane coloured stripes and drawings.

How did you find your way to painting and comics?it sounds cheesy, but i think it is a destiny i couldnt avoid.

People around me said that this girl will be an artist, when i was a child. but nobody has ever told me that me myself would have been said that. in that way this is not a cheesy story. it is more that in our family the artist was a profession as well as a pharmacist or a priest, which my parents are. there are artists in my family, and then theres a chain of pharmacists and a priests, and the both side of the famili-es were very positive for culture and art. theres a kind of vocation professions, and artist must be one of those. so you keep on that path regardless of the insecurity of the incomes.

so my first steps on the field of art happened in the mu-seums like vatican art museum uffici art museum where i was taken by parents when i was six years old. that was because we went every second summer to italy with our old car and we slept in the tent, because my parents were not rich. it was 70s and most normal thing for me. and i red donald duck, and i was as well fascinated by giottos narrative frescos that old carl barks comics. and i draw like

every child does. and when i started to study in the art school when i was 20 years, i was already working with my figurative paintings and comics. that was year 1990, and my way to make art was something not so common that time. but i did not bend and kept my way to work, and now some art curators and art critics say that i have created a kind of school in Finland, because i was the one of first artist here who was mixing the figurative paintings, comics and girly candy colors. i blush when hear that, but of course it is great thing to hear!

What inspires you the most?People who are devoted to their work are inspiring me. i

am recently making ten big wall paintings to the childrens hospital in helsinki. i am working at the worksite among the electricians, plumbers and construction workers, who are from Finland, Poland, russia and estonia. while i am making my murals on the walls i am able to hear their discussions. it gives me great inspiration to be able to see from close all those stages of the work which are necessary to build up the hospital. i mean there is so much effort done around of

.

Katja Tukiainen 2010, "Paradis b (Bacchanal)", painting installation

Katja

Tuk

iain

en 2

010,

"Hap

pine

ss is

a p

lace

cal

led

Kuus

anko

ski"

, pai

ntin

g on

tarp

aulin

, 3,5

x 3

,5 m

eter

sKa

tja T

ukia

inen

201

0, "M

adem

oise

lle G

ood

Hea

vens

bat

hes

with

Kar

l Mar

x", p

aint

ing

inst

alla

tion

Katja

Tuk

iain

en 2

010,

"Disc

othe

que

pick

up

lines

4",

oil o

n ca

nvas

, 70

x 70

cm

us, which we never stop to really even think! i respect old fashion hard workers. i hope people could be proud of their work, whatever the work is. i cannot even start about the nurses and about how brave they are.

In you opinion, what exactly makes your work so ap-pealing to audience in so many countries?

oh, maybe my works are speaking some international lan-guage, and that is why they are appealing to the international public. i have crew up in Finland, but my visual roots are in the whole western culture. and those roots you can see in my art. and after starting travelling also in india more than ten years ago i have taken the candy colors more se-riously. You know that in Finland we are not famous of the very bright colored architecture, or the nature. of course we have also really beautiful pink sunsets, but the best ones i have had in india. and we have the red wooden houses, but the rainbow color villages are in italy where i have been travelled, studies and lived. and all the visual things i have collected in my mind come out in sooner or later in my art. also in my art are visible the echoes of the childhood, and we all have been children.. and now when we are not any-more, my works display some longing.

What comics do you read yourself?i am very picky comic reader, because i ask for the satis-

fying visual world and a good story. most of the comics i read are from my husbands matti hagelbergs bookshelf, who is a great comic artist. my second favorite comic artist is now mark bayer. he is totally deranged and brilliant.

Your favorite painter(s)?i have plenty of painters and visual artist i love. in swiss

Pipilotti rist i admire her attitude. and i adore in japanese Yoshitomo naras work the spirit he has in his paintings. swedish Karin mamma anderssons paintings are just so be-autiful, and that is enough in her case. and Finnish, in spain living artist riiko sakkinen is my good friend and in his work i love both the sharp content and the pleasure for the eye. then theres in my favorite list also swiss, nY based artist olaf breuning, whose website is worth of visiting.

Do you set boundaries between comics and painting or other art fields?

i dont set boundaries between comics and painting or ot-her art fields!

A recent study in Newsweek concluded that the best country to live in is Finland - if you want life thats healt-hy. safe and gradually improving. Is Finland the best place in the world for an artist, too?

hahaa, well, if i would have been born to new York city, i would be much more famous in the international art field! at least it is fun to think so. helsinki is somehow exotic. i just got the post card from the canadian artist and art jour-nalist nadja sayej. she is a great personality, a walking piece of art herself, and she wrote that i am the most powerful female artist in Finland. that is an honor! but hey, lets not forget that she came to Finland because this is a small exotic country and the Finnish government supports also that kind of cultural exchange. so yes, Finland is good.

Do you know where are you going as an artist?i try to keep on thinking, working and keeping the sincerity.

i repeat the late astanga Yoga teachers sri Pattabhi joiss slogan do your practice and all is coming. my practice is art, i guess.

How do you relax?i am not very good on that. i should practice more yoga

and meditation, but when im really tired i keep still on wor-king, and after that i am looking a while the tv. that hardly gives me the better feeling, because i dont like the violence on the front of my eyes. but when things go right i work, which i love, and then i relax with my family, with very nor-mal family life. i think work, food, sleep, playing and love is what person needs. and we need enough wisdom to say no for too much work. but hey, we are here to learn.

Katja tdega saab lhemalt tutvuda: www.katjat.net


6.-12. september toimub tartust jrjekordne teatripidu. seekord siis kuraatorfestivalina. teatrikriitik ja teatraal madis Kolk on valinud vlja phiprogrammi kaheksa lavastust: Kes kardab virgina woolfi? (teater no99), Kirsiaed (eesti draamateater), meie, kangelased (linnateater), mssajad (endla teater), Kevade (vanemuine), eesti meeste lau-lud (von Krahli teater ja nargen opera), toatdrukud (rakvere teater) ning Pea vahetus (teater no99). Kolk kirjutab tpsemalt oma valikuphimtetest ja kuraatorfes-tivali olemusest.

Kuidas mista kuraatorifestivali?

tnavuse festivali phiprogrammi kokku pannes kujunes selle motoks mndusteta teater. htpidi klab selliselt snastatud valikuphimte mneti kontseptsioonituna, sest kuraatorifestivalilt viks ju pigem eeldada keskendumist min-gile konkreetsele teemale, maailmavaatelisele hoiakule vi esteetilisele printsiibile. teisalt vib see aga mjuda hoopis krgilt lahterdavana, viidates justkui mingile absoluutsele paremikule. samas, arvestades meie teatrielus viimastel aas-tatel toimunud institutsioonilist elavnemist, vib seekordne valik tunduda koguni konservatiivne. Pan alljrgnevalt eri-nevate mrksnade kaudu festivali lipukirja selgitada, vasta-tes pealkirjas esitatud ksimusele nii laiemas plaanis kui ka seisuga eesti teatri Festival draama 2010.

sissejuhatuseks ja meenutuseks paar sna kuraatorifesti-vali phimttest leldse. olles ka korra varem, 2001. aasta draamafestivali tarbeks, sarnases rollis olnud ning omades seega mningast vrdlusmomenti, ei arva ma ometi, nagu oleks kuraatorissteem iseenesest ja absoluutselt parim ki-gist vimalikest koondpilkudest. Kogu vahepealse heksa-aastaku oli ju otsustusalus vastupidiselt vga laiaphjaline, ja mis peaasi, praktikute endi ktes, kuid sellele vaatamata tul-vil etteheiteid ebahtlasele tasemele ning ksimusi, kellele on festival suunatud. ilmselt ongi loomulik, et valikuprintsii-bid peavad vahelduma, lastes neist hel mingi perioodi vl-tel ammendumiseni kpseda ja aktiveerides teise vahepeal kogunenud potentsiaali. ning ehk ongi umbes kmmekond aastat mistlik tskkel, vimaldamaks adekvaatset hoiakut festivali suhtes vrskena hoida.

loomulikult peame oma teatrisse suhtuma tie tsiduse ja phendumusega, kuid seda ju ometi pidevalt, mitte vaid festivalist festivalini. htpidi on festival vljanitus, kuid veel rohkem peaks ta olema ikkagi ilmekas ja dnaamiline kajas-tus meie teatrielus toimuvast. seda, kas meie teater on meie rahvuslik uhkus vi hbi, ei otsustata ju sgisestel festivalidel vaid teatri igapevaelus, koosts publiku ja rahastajatega. ning ka ldpilt joonistub paremini vlja aktiivses dialoogis erinevate aastate valikute ja kuraatorikontseptsioonide va-hel. vib tunduda paradoksaalne, kuid just teatrite endi vi-malus festivalirepertuaar koostada, toetas, vaatamata oma nilisele laiaphjalisusele, pigem seda vljanituseprintsiipi (ja eriti kurva tsiasjana viimastel aastatel vist isegi enam mitte seda, kuna kuuldavasti lhtuti ka tehnilise keprasuse kritee-riumist), eritasemeliste parimate eklektilist kompotti, sa-mas kui kuraatori lesanne on luua kunstiliselt phjendatud tervik, tehes seda muidugi omaenda rikutuse tasandilt, mr-gates talle olulist ning jttes kindlasti ka ht-teist kogemata ja meelega mrkamata. Peamine on aga see, et kui suhtume hoolivuse ja vastutusega igasse toimingusse oma teatrielus, siis saame ehk selgema meelega ja avatumalt suhtuda ka fes-tivalisse, kahtlustamata, et nende sgiseste valikutega midagi lplikult sildistatakse vi ra normeeritakse.

ideaalis peaks festivalil olema teraapiline toime seda eri-nevate hinnangute kaudu, millest esimene aste on kuraatori enda valik ja tema phjendus tervikule, teine ja olulisem aga vaatajate, sh vlisvaatlejate tagasiside. just see on ks kri-teerium, millest on lhtunud paljud eelnevate aastate ette-heited. teisisnu, vlisrii eksperthinnanguist vormitakse hiljem, isiklikus kibes, atrade asemel mgad.

vlispilgu osathtsust on raske alahinnata, tagasidet pole kunagi liiga palju, nagu tuletab meelde ka lavatagune tege-lane Pea vahetuses. vlismjusid tuleb alati tsiselt vtta, sest nii toodi meile ka kutseline teater ja stanislavski ss-teem. ometi peaks ks osa festivali teraapilisest funktsioo-nist olema suunatud ka meie enesehinnangule. on ju olmep-shholoogiastki selge, et lemra krge enesehinnanguga inimest on kll raske taluda ja tsiselt vtta, kuid temast veelgi raskem on suhelda vaid liiga madala enesehinnanguga inimesega. rbaldunud minapilt ei lase tegelikult mitte mille-legi loovalt lheneda, ammugi loomingule.

just see teebki vahel murelikuks. meile, eestlastele meel-

KIK FESTIVALI TEKI ALLA! KooS KoLGIGA!Madis Kolk


dib sageli sugereerida, et oleme kapseldunud, alalhoidlikud, pivimetud ja tis vraviha, kuid sama innukalt ruttame vlisvrdluses endil juba ette jalgu alt lma. meis on ten-dents juba ette halvustada endal olemasolevat ning kinnitada kiges oma mahajmust. Ka festivali, mis nitab, mis meil on, kipume tlgendama alltekstiga: mis meil (puudu) on, kuigi puuduolemise phjus ei tohiks tnapeval seisneda ju enam infosulus. see ei ole muidugi mingi kergendus, pigem vastupidi, suurendab vastustust ja sunnib seda usinamalt p-pima, lihtsalt selge on see, et ppida saab vaid avatud meel-tega ning lisaks vlismjudega vrdlemisele tuleb mningaid seadusprasusi selgitada ka enesekindla ja -kriitilise sisekae-muse kaudu.

me peame kriitikat kuulama seda hoolsamalt ja pihimulise-malt, kuid seejuures vimega vrrelda seda sellega, mis meil reaalselt on, mitte sellega, mida meil ei ole. enesevrikus ei ole veel rahvusromantika. Pigem peaksime ksima, miks on meie teater selline, nagu ta on ja millised on tema funktsioo-nid nii tna kui ka oma ajaloolises kujunemises, siis saaks ehk selgemaks, miks mni teatrinhtus meil ldse juurduda ei taha vi miks mnd iseenesest vrtuslikku vrset on ptud poo-kida vale istiku otsa. ehk vimaldab sel aastal vliskriitikasse konstruktiivsemalt suhtuda see, et loobutud on auhindavast riist, seevastu on rohkem vimalusi nhtu le mtteid va-hetada ning kolleegide konstruktiivseid arvamusi kuulata.

niisiis, kuraator ei pea ilmtingimata valima paremikku, tema valik peaks pakkuma vimaluse hinnata seda, mis meil on, selekteerides vlja mingite teda huvitavate nhtuste suhtes representatiivse terviku ja vttes selle terviku eest enesele ka vastutuse. Festival peaks nitama kll meie rah-vuslikku uhkust, kuid andma ka vimaluse vrrelda seda mujal toimuvaga, unustamata seejuures, et teater ei ole asi iseeneses. me peame hiselt seisma tema professionaalsuse eest, kuid me ei saa rkida teatrist, mis peaks mingite k-siktunnuste alusel oma vimalikele eeskujudele kuidagi jrele judma, ksimata seejuures, kuidas ta kajastab meie enda mentaliteeti ja hiskonnas toimuvat tervikuna. see oleks inf-latsioon, mis ei arvestaks asjaolu, et performatiivse pr-de jrgses hiskonnas peab ka teater vljendama oma suhet selle hiskonnaga kogu performatiivsuses. vhemalt kes-oleval aastal ei thenda eeleldu aga seda, et mndusteta teater ja hea teater kuraatori arvates ei kattuks.

mndusteta teater thendab lisaks kvaliteedinuetele ka kuraatori vimalust keskenduda rahuliku sdamega teda huvitavatele teemadele, mtlemata kvootidele vi mis ta-hes muudele pilti niliselt tasakaalustavatele kitsendustele. nnda lugesin mis tahes teatrinhtuse, olgu see siis paljuigat-setud poliitiline teater, novaatorlik alguprane dramaturgia vi otsinguline kujundikeel, realiseerunuks ksnes selle ph-jal, mis ideest teostuslikult ka le rambi juab, andes seega samuti pnevale, kuid vib-olla vhemkpsemale lavastusele vimaluse inspireerida vaatajaid krvalprogrammis vi jrg-mise kuraatori valikus.

Pikem versioon artiklist peagi ilmuvas Draama 2010 eelraamatus

.

.

draama 2010 krvalprogrammi teemaks on seekord autoriteater. mida see endast kujutab siin ja praegu? tartu uue teatri juht ja lavastaja ivar Pllu teesid vtavad kokku ning selgitavad autoriteatri idee vimalusi.

AUToRITEATER

Ivar Pllu

Teesid:

1. Autoriteater on selge individuaalne kunst. Autoriteater on leebe vastus kambateatri-le, kus alguses on nidend, siis tlkija, siis valiv draamajuht, siis valitud proff lavastaja jne, kusjuures igahel on erinevad ideed ning algphjus jb iga uue toitumisahela lisandumi-sega aina nrgemaks. Autoriteater on kiireim tee lahenduseni.2. Autoriteteater hgustab professionaalsete teatritegelaste vahelisi piire. Autoriteater

on enamasti kas kirjutava lavastaja vi lavastaja kirjutaja teater. Parimal juhul ei saagi enam piiri tmmata, autorilavastus on he vi mitme hisautori hine looming.3. Autoriteater demokratiseerib teatrimtlemist. Autoriteater on vajalik, sest sellise

mtlemise kaudu saavad eesti teatrikosmosesse siseneda andekad inimesed, kes draama-tubadele ja -pitubadele meeldivaid nidendeid kirjutada ei viitsi ning keda pris lavasta-jaks ei peeta, sest nad pole lpetanud lavakunstikooli nitlejana.4. Autoriteater on vljaps teatritegemise argipevast. Autoriteatri levik toob eesti

teatri vlja nitekirjanduse, lavastamise ja lavakujundamise, miks mitte ka teatriteoree-tilise mtte hallist argipevast, sest loovad ja andekad inimesed teevad uues loov-situat-sioonis ootamatuid otsuseid, mis lppkokkuvttes muudavad kogu teatrimistmist.5. Autoriteater suurendab ldist nneseisundit. Nme ja kuri teatrikriitik vib olla hea-

sdamlik ja humanistlik lavastaja. Lbikukkunud nitekirjanik vib suuta oma mtte rea-liseerida koos nitlejatega prooviprotsessis. Kik on nnelikud.

..........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Urmas Vadi kirjutatud ja lavastatud Peeter Volkonski viimane suudlus on ks kaheksateistkmnest autoriteatriprogrammi kuuluvast lavastusest.


dRAAMA 2010 V-LISKLALINE oN MUNGU THEATRE GRoUp LAVASTU-SEGA CALIGULA

Kuivrd on Caligula puhul tegemist Albert Camus' Caligulaga?

tekst on lavastuse aluseks. ma eriti ei muutnud teksti, vaid ainult toimumiskohta. tegevus ei toimu enam lossis, vaid kgis.

Kas Caligulat vib nimetada poliitiliseks teatriks? Kuidas mistavad inimesed Caligula snumit Iraanis vi Eestis?

jah. Kindlasti vib nimetada poliitiliseks teatriks. ma ei pan-nud camus' teksti mingit uut snumit. ma lihtsalt tahtsin albert camus' snumi publikule edasi anda uue vormi ja ku-junduse kaudu. selleks pidin ma muidugi mningaid tekstiosi vimendama ning teisi jlle taandama.

Kuid kas iraanlased nevad seda lavastust otseselt po-liitilisena vi kriitikana riigi aadressil?

Praegusel hetkel nevad iraanlased kiges toimuvas poliiti-kat. isegi kui elekter on ra vi mobiiltelefoni kne katkeb, sdistab rahvas selles riiki. seega nhakse lavastust poliiti-lisena nii vi naa.

Teie lavastusperioodid on olnud 7-10 kuud. Vrdluseks on see Eestis tihti vaid 2 kuud. Miks peate nii pikka vajalikuks ja kuidas selleks aega leiate?

ma ei tea kunagi, kui palju aega lheb lavastuse tegemiseks. mne teksti viks lavale tuua ndala vi kahega, teisega l-

Intervjuu lavastaja Homayun Ghanizadehiga, ksis Hedi-Liis Toome

hebki aasta. muidugi on lavastuse ettevalmistusperiood li-miteeritud, kuid tihti on perioodi pikkus seotud sellega, et nitlejad on hivatud ka teiste projektidega ja teiste tkoh-tadega ning meil puudub oma kindel proovisaal. olukorrad, kus kik ei saa korraga proovi tulla, proovisaali ei saa en-dale aega kirja panna see kik pikendab prooviperioodi. lisaks puudub meil riigi toetus. Ka vib juhtuda, et tsensuur ei lase lavastust lavale.

Kuidas tekkis teatritrupp Mungu, kes Eestis Caligula lavale toob?

see ei ole tegelikult psitrupp. caligula truppi kuuluvad nitlejad, kellega olen ka varem koos ttanud. mned nen-de hulgast on teatrinitlejad, teised filminitlejad.

Teie loomingus tunduvad olulisel kohal olevad mdid. Kuidas tekib lavastusteks sobiv materjal?

mul ei kindlat phjust, miks ma valin just neid materjale, mille ma olen lavale toonud. ma valin seda, mis mulle meel-dib. ma ei oska seletada, miks mulle meeldivad niteks m-did vi samas ka samuel beckett.Milline on mulje Eesti teatrist ja Eesti nitlejatest? Olete

nd juba mnda aega teinud proove ka eesti nitlejate-ga (koost R.A.A.A.M-iga, Antigone) ning lavastus on ka juba esietendunud.

ma olen kinud oma eestis veedetud ajal juba pris palju teatris ja mulle tundub, et eestit vib nimetada teatritsoo-

niks. hid nitlejaid on palju. mulle tundub, et eestis niteks on vrreldes iraaniga palju rohkem hid nitlejaid.

Caligulas on nha, et panete suurt rhku ka lavastu-se visuaalsele poolele. Milline on teie kui lavastaja suhe lavakujundusega?

minu jaoks on lavastamine ja lavakujundus tpselt sama olulised td ja neid ei saagi eraldi vaadata.

Millest rgib Caligula?sellest, et inimesed surevad ja on nnetud..

Foto

: Hom

ayun

Gha

niza

deh

Foto

: Ava

Kia

ie

Foto

: Ava

Kia

ie


.

Kuna eestis on masu, Kulka on vaene ning mina veel vae-sem, ei saanud ma vastu vtta kevadist kutset suvel mni ndal berliinis die uFa Fabrikus resideeruda. aga vaesed ajad soosivad kastist vljapoole mtlemist ning minu puhul ka puhast jonni. mis mttes ei saa minna? Peab saama! nii pakkisingi seljakoti ja asusin hlega berliini poole teele. mitte kll residentuuri aga sealsete loomeklade ja resi-dentuurivimalustega tutvuma. olgem ausad, sna kindla plaaniga seal endale koht leida ja nd juba mitte ainult paariks ndalaks. maja oli sprade juures ootamas ning nlga suremist ka ei kartnud kes selle palavaga ikka nii vga sa tahab?

reisil lbi elatud seiklustest ma siin pikemalt kirjutama ei hak-ka. Kui kellelgi huvi on, saab neid lugeda ajakirja godiscover augustikuu numbrist. Kll aga mne snaga berliini loome-kladest ning nende elamisest vi suremisest praegustel majanduslikult rasketel aegadel. sest eks ole see teema meilgi aktuaalne, eriti peale Prmivabriku kaotamist.

Klastasin kolme nn loomekla vi -keskust: tachelest, die uFa Fabriki ja bethanieni. rohkemaks paraku aega ei jnud.

tacheles on neist kige kuulsam ning arvatavasti ka eest-lastele kige suuremaks inspiratsiooniks olnud. 1907. aas-tal juudi linnaosasse kaubamajaks ehitatud suurest hoonest sai ii maailmasja ajal natside administratiivkeskus ning sjavangla prantslaste tarbeks. Peale sda kasutati lagu-nenud hoonet philiselt laona, sest ida-berliini valitsejatel puudusid vahendid ja motivatsioon piirkonna taastamiseks. Peale mri langemist kolis kamp kunstnike sinna squattima ja nii see tacheles sndiski. ajad olid vabaduse ja alterna-tiivsete eluviiside hindajatele soodsad. tnapeval sisaldab tachelese kompleks stuudioid ja nitusesaale, galeriisid, kohvikuid ja kontserdipaiku. ning tachelese olemasolu on kogu oranienburgerstrasse st ida-berliini tuntuima kunstitnava teinud. vib-olla on sellega sama lugu, nagu sjavele jrgnevate lbunaistega, aga teise asjana on t-nav kuulus prostituutide poolest. tnapeval aga, piinlik tdeda, on tacheles subkultuurijanuste turistide kogune-mispaik, kus padupilves hipid sulle kalli raha eest t-srke, koledaid maale-ehteid, kanepit ning ennekike ajalugu ja elustiili mvad. tahaksid ehk kll mne kunstniku stuu-diosse sisse astuda ja paar sna juttu ajada, aga kik ko-had on fotoaparaatidega jaapanlasi tis. Kuna tegemist on rahvusvahelise kunstnikele atekapinda pakkuva asutusega, tekkis mul ksimus, kuidas nad seal niimoodi td teha saavad. tuli vlja, et ega ei saagi. hetkel resideeruv juutide saatusele keskenduv kunstnik roman tles, et temal on t jaoks eraldi stuudio.

die uFa Fabriki ajalugu on mnes mttes sarnane. Kunagine united artistsi filmistuudio squatiti 1979. aastal saja kultuurihuvilise noore poolt, kes koos elada ja ttada soovisid. hipid, noh! Kuna uFa asub lne poolel, juhtus kommuuni loomine varem, kui tachelese puhul ning pikem ajalugu on tinginud ka algse kontseptsiooni muutumise vga lihtsatel phjustel. Kui alguses loodi uFa tsirkus, vanades-se kinosaalidesse teatrid, stuudiod, ateljeed, tkojad jne, siis mne aja prast, kui hipielu laste nol vilju kandma hakkas, tuli sealt kaugemale melda. nii on tnases uFas, kus juba ka kolmanda plvkonna liikmeid esineb, kvasti rohkem perele ja lastele keskendumist: lisaks eelnevale on

loodud kool, lastetsirkus, trennid, muusika- ja tantsustuu-diod ning prdutud koloogilise majandamise poole. toit kasvatatakse ja valmistatakse suures mahus ise, kasuta-takse pikese- ja tuuleenergiat ning vihmavett. Kommuuni vanim liige on 97, noorim 6 kuud ning kik ttab.

bethanieni kompleks ehitati 1845. aastal katoliiklikuks haiglaks-hooldekoduks. Phimtteliselt on see ks kuradi-ma suur loss tornid, sambad, pargid, kabelid tismng. Kuidas bethanien selle kik endale sai, ma ei tea, aga tna-peval on asi nii suureks kasvanud, et lisaks lossikomplek-sile vajatakse administratiivhooneid, stuudioid ja galeriisid le terve linnaosa. residentuuriks on see koht kallis. Kige minimaalsem miinimumprogramm heks aastaks maksab 234 000 krooni ning hiliseim vimalik taotlemisaeg on kaks aastat ette. samas, kui sa selle kullapoti kusagilt leiad, hoo-litsevad nad kige eest tpindade ja materjalide, ni-tuste ja avamiste, kuraatorite ja kriitikute, reklaami ja aja-kirjanduse kige eest. ma ei imestaks, kui nad ka kunsti sinu eest ra ei tee. otseloomulikult thendavad sellised mastaabid kohutavat brokraatiat ning ranget struktuuri.

aga nd siis nende philiste ksimuste juurde: kuidas see kik toimib ja kust nad pappi saavad? miks meil mi-dagi sellist ei ole? Kas meil viks taolised asjad toimida ja mis selleks tegema peaks? minu vastused oleksid jrgne-vad kik need kohad toimivad tnu rahvusvahelistele koostprojektidele-partneritele, rahvusvahelisele rahale, pikkadele traditsioonidele, mainele ja neetult heale admi-nistreerimisele. meil ei ole selliseid asju kigi eelnevate faktorite puudumise tttu. jah, meil viksid sellised pro-jektid toimida, juhul kui kik eelnevad faktorid katta. Kui meil oleks piisavalt teenuseid, vimalusi ja muidu huvita-vaid asju, mida laiale maailmale pakkuda, piisavalt rahalisi partnereid, piisavalt kontakte ja tjudu, piisavalt know-howd, siis jah viks kll. tore oleks.

Lingid huvilistele:http://super.tacheles.de/cms/http://www.ufafabrik.de/intro.phphttp://www.bethanien.de/kb/index/trans/de/page/news

Pim Kama elust ja asjadest nagu need talle paistavad sinna, kus ta seisab


julge kontseptsiooni ja huvitava helikeele tttu kujunes omiri selle Folgi sravaimaks bndiks. vlgushvatuste taus-tal antud esimene kontsert Kultrahoovis lummas tienisti kohaletulnud publiku, portugali rahvaviiside ja eletrooniliste biitide segu pimus hte ekraanile paisatud visuaalidega ning tantsitas rahva dini lbi.

Kuigi omiri laivi vaadates jb mulje, et tegemist on hul-ga inimeste jupingutustega, moodustavad kollektiivi kaks meest. muusikalise poole loob vasco ribeiro casais (nyckel-harpa, torupillid (galega & transmontana), bouzouki, flt, heliefektid), andekas multiinstrumentalist, kes varem eestis kinud bndiga dazkarieh.

tiago Pereira on vj, kelle miksitud videoligud aitavad kontserti muuta iselaadseks ruumikogemuseks ning kelle lhianimatsioonid petavad publikule parajasti kimasoleva tantsu samme.

martin oja ehk dj daysleeper rgib nendega folgi interak-tiivsusest, kultuurikontaktidest, tantsust nd ja ennevanasti.

Mida Teie nimi Omiri thendab?VR: omiri on puu, millest saab palsamiekstrakti. seda ka-

sutatakse parfmide valmistamisel. Kuna meie puhul tegu on muusikaga, saab see muidugi teise thenduse. tnapeva Portugalis seda puud ei teata ning arvatakse, et meie ole-megi omiri.

Kuidas Te muusikuteks hakkasite?VR: alustasin viieteistaastaselt kitarrimnguga, ppisin

guns n rosese ja metallica lugusid, rocki ja heavy metalit. siis asusin ppima klassikalist muusikat, klassikalist kitarri, ning avastasin tasapisi prismusmuusika: torupillid ja bouzou-ki, hiljem ka nyckelharpa; nd harjutan hoolega portugali keelpilli cavaquinhot.

Folkmuusikat ppides puutusin kigepealt kokku euroopa muusikaga, valdavalt phjapoolsete maade nagu rootsi ja iirimaa omaga. Portugalis algas primusliikumine vrdlemi-si hilja. rootsis niteks on sellega tegeletud viimased 30-40 aastat, aga Portugalis alles kmmekond. seega pole meil kui-gi palju inimesi, kes oskaks vanu pille mngida. Palju on neid, kes folkmuusikat ei salli. Pidime ringi rndama ja vaatama, kuidas teistes maades tantsitakse ja pilli mngitakse. omiri kavas on siiski puhtalt portugali rahvamuusika- ja tantsud, kuid neid on phjalikult tdeldud, lisandunud on kompo-nendid elektroonikast, popist, hiphopist... kigest, mida me kuulnud oleme.

Teie laivi vaadates tekkis korra tunne, et bndis on palju rohkem liikmeid, vi siis, et olete stuudios suure ettevalmistuse teinud. Kas peate ennast rohkem stuu-dio- vi laivmuusikuteks?RP: telist naudingut pakub ikka rahvale esinemine.

stuudiotd peab tegema lihtsalt selle nimel. minu puhul on veider lugu, et ma pole ldse muusik, vaid videokunstnik. samas on mu juured folgiga seotud, sest mu isa on primusmuusik. nii olen ma cavaquinho saatel les kasvanud.

vr: tema isa on kuulus cavaquinho-virtuoos! RP: tegelikult mulle folk ei meeldinud. teismelisest peast

lausa vihkasin seda. nd olen ringiga judnud tagasi selle juurde, mille eest pgenesin, tehes vascoga neid projek-te ning videosid. suur osa meie materjalist on prit tuntud kaasaegsetelt koreograafidelt, niteks william Forsytheilt ja vim vandekeybusilt. samuti on meil palju kaadreid tantsiva-test inimestest, mis on les vetud erinevatel Portugali pidu-del ning ka mujal maailmas, niteks aafrikas. Kui me videosid kombineerime, siis lhtume muusika elektroonilisest osast, programmeerides seda nii, et heliriba kivitab erinevaid vi-deolike. samal ajal miksin ma teisi videosid peale.

Milline on teie meelest tantsu roll kaasaegses hiskon-nas, ja kuidas see on Portugalis lbi aegade muutunud?VR: Portugali maapiirkondades on tantsul endiselt thtis osa.

inimesed saavad pidudel tuttavaks ja abielluvad, aga see pole enam folk. traditsiooniline muusika on muutunud millekski, mida me ei salli ja mille kohta eldakse pimbe, slt. tead kll, sntesaatorimehed. teiseltpoolt on just linnades hakatud te-gelema telise folkmuusikaga, pitakse vanu maalt prit laule ja tantse, mis on juba peaaegu unustatud. on justkui kaks paralleelset maailma. samas on neis hine sotsiaalne ootus: inimesed tahavad tutvuda ja kaaslasi leida. Portugalis on selle kohta hea kneknd, tants on horisontaalsete ihade ver-tikaalne vljendus. vajadus tantsu ja laulu jrele on olemas absoluutselt igal maal, see on inimese kaasasndinud, ge-neetiline vajadus.

vanadel aegadel oli tants seotud ka raske maatga. tantsu

oMIRI: pRIMUSE ELEKTRooNILISEd TULEVIKUd

sotsiaalne eesmrk oli thistada raske tpeva lppu, pak-kuda lgastust. meie ks eesmrk on muuta tantsimine taas kollektiivseks. tnapeval kiakse palju diskodel ja tant-sitakse ksinda, see on hoopis teine, individualistlik tantsi-misviis. Primusmuusika ja festivalidega pame tantsu taas sotsiaalseks muuta, et inimesed viksid jagada ja koos olla.

Nii et Omiri peab seda missiooniks?RP: see pole niivrd missioon... omiri pigem phitseb

tantsu ja liikumist.

Kus te kige sagedamini esinete?VR: omiri puhul on vga ebatavaline see, et primusliku kl-

jega sobime hsti folgistseeni, elektrooniline klg lubab esine-

da aga kaasaegse muusika ritustel. lisaks, kuna heks osaks on meil video, vime les astuda ka filmi- ja kunstifestivali-del. viimati andsime kontserti Portugali disainimuusemis. RP: meie jrgmine etteaste tuleb koos mehega, kes val-

mistab liikumissensoreid. ta paneb lakke kaamera, milles on maatriks; selle abil saab hoomata publiku liikumist. Kui rahva liikumine muutub, muutub ka muusika ja videopilt. nii hak-kab publik heli ja pilti kontrollima, osaledes teose loomisel. Kui rahvas midagi ei tee, pole ka heli ning video seisab. see saab olema tiesti interaktiivne.

Palun kirjeldage oma lugude tegemise protsessi.VR: Kigepealt mtleme alati tantsust, sest omiri muusika

on phendatud rahvatantsule. nii peab olema selge, millise

Martin Oja tehtud intervjuu Viljandi Primusmuusika Festivalil 24.07.2010

Vasco Tiago


tantsuga on tegu, sest kogu hilisem struktuur sltub konk-reetsest tantsust milline on tempo, kuidas inimesed tant-sivad, kuidas reageerivad ja mida tunnevad. Kige aluseks on meloodia, mille juurde arraneerime nii traditsioonilisi helisid kui ka elektroonikat, eksperimenteerime... niteks teame juba, et kui lisame drumnbassi kigu, lheb publik hulluks. samas peab looma pinevaid hetki, kus tantsijad jrg-mist plahvatust ootavad.

rahvatantsuga on probleemiks, et see on tavaliselt 3/4 vi 6/8 taktimdus, aga elektroonilised biidid ldiselt 4/4. tahtes luua kiku, mis sobib hsti 6/8-ga, kuid kannab 4/4 tunnet, tuleb palju katsetada ning murtud rtme rakendada. nii ei saa kasutada tavalisi saundipankade loope, vaid tuleb need ise valmis ehitada. tihti tahan ma luua rtme, mis on vimsad ja plahvatusliku juga.

Millist elektroonilise muusika tarkvara sa kasutad?VR: Kolme programmi. Protools on philine, reasoniga

ehitan ma loope ja abletoniga teen laivi. mul on palju pille, mida sisse lindistan, samuti programmeerin muusikat elekt-rooniliselt. tavaliselt mngin erinevaid instrumente kiht-kihilt ksteise otsa, salvestan he, panen selle pedaaliga mngima ning salvestan uue peale, kasutan distortion-effekte jms. viimasel kontsertil (neljapeval, 22.07 Kultrahoovis) mul pe-daale ei olnud, sest need lksid lennupagasiga kaduma.

erinevaid kihte saab ka nii vaadata, et folkmuusika paikneb tasandina elektroonilise peal. ja muidugi erinevad tunnete kihid. sageli on nha, kuidas publik lheb tiesti praseks. Portugali folgistseenis teist meiesarnast bndi ei ole. omirit tullakse vaatama just selleprast, et saada ainualaadset koge-must, kus on elektroonika ja video traditsiooniliste helidega koos. tore on nha, kuidas suhtumine tasapisi muutub: huvi primusmuusika vastu tuseb; jrsku avastatakse, et kokku miksida saab vga erinevaid asju. saab teha tiesti erisugust folkmuusikat, ja see ongi kige thtsam.

tlesid, et Omiri on Portugalis ainulaadne, aga tooksid mne paralleeli maailmast? Mis vi kes on teie loomin-gule veel mju avaldanud? VR: ei teagi palju bnde, kes liidaks rahvatantse elekt-

roonika ning reaalajas videoga. coldcut teeb sarnast, kuid see on ikkagi hiphop, radiohead on hendanud kontserte performanceitega, aga primusmuusikast on asi kaugel...

...vi olete ka Eestist inspiratsiooni ammutanud?VR: olen juba kolmandat korda eestis, varem kinud

dazkarieh-ga tallinnas ja tartus. enne seda olin teadlik eesti torupillimngust. oleme viljandi Folgi korraldajatega head sbrad, nad on meil Portugalis klas kinud. mis m-judesse puutub, siis oma jlje jtab kik, mida sa teed vi millega kokku puutud. eriti teine muusik, kes mngib teises stiilis. sa pid temalt ja kasutad hiljem tahes-tahtmata mn-da tema elementi. me peame ennast maailmakodanikeks, laseme end mjuta