Download pdf - PEATEEMA: ERAKONDADE KONKURENTS ALATEEMA: … - ettepanekute kokkuvõte.pdf• keelata erakonnad. KOKKUVÕTE. Erakonna asutamise ja liikmelisuse juures oli suurimaks probleemiks 1000

Rahvakogu ettepanekute analüüs Veebruar 2013

Autor: Mihkel Nestor Toimetajad: Andres Kõnno, Annika Uudelepp

PEATEEMA: ERAKONDADE KONKURENTS

Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Praegu on Eestis registreeritud 10 erakonda, mis omavahel võimule tulemise nimel konkureerivad. Positsioonide nimel erakonnas ja valimisnimekirjades konkureerivad erakondade liikmed, keda ainuüksi neljas parlamendis esindatud erakonnas on kokku rohkem kui 40 000.

ALATEEMA: ERAKONNA ASUTAMINE JA LIIKMELISUS

Erakonna registreerimiseks vajalik liikmete arv on 1995. aastast vähemalt 1000 liiget (varem oli 200 liiget), mis muudab uute erakondade asutamise suhteliselt keerukaks. Seetõttu kaasatakse erakondadesse ka palju passiivseid liikmeid, mille ilminguks on näiteks 2009. aasta europarlamendi valimised, kus Rahvaliit kogus vähem hääli kui oli erakonnas ametlikult liikmeid. Erakondade liikmelisust ja asutamise nõudeid käsitles 75 ettepanekut ja argumenti, mis moodustab 17% erakondade konkurentsi teemal tehtud ettepanekutest (406).

1. Erakonna asutamiseks vajaliku liikmete arvu vähendamine (39 ettepanekut)

Domineeriv ettepanek: vähendada erakonna asutamiseks vajaliku 1000 liikme nõuet, et suurendada poliitilist konkurentsi ja lihtsustada uute erakondade loomist (372 toetushäält, 60 vastuhäält).

Variatsioon: vajalike liikmete arv uue erakonna loomiseks peaks ettepanekute kohaselt jääma vahemikku 1-750 inimest, enamik pidas sobivaks arvuks 500 asutajaliiget. Ühel juhul sooviti seada erakonna liikmete arvule ka ülempiir.

Pooltargumendid: a) Senine piirarv on ebamõistlikult suur võrreldes Eesti rahvaarvuga. Usuti, et rohkem kui 1000

liikmelisest erakonnast enamik liikmetest on nii või teisiti mitteaktiivsed, mistõttu ei oma nende kuulumine erakonda olulist rolli.

b) Väiksema liikmete arvu puhul kaasataks lihtliikmeid rohkem otsuste langetamisesse ja toimiks paremini erakonna sisedemokraatia. Pigem võiks seada ülempiiri erakonna liikmete arvule.

c) Kõrge piirang erakonna asutamiseks pärsib riigi demokraatiat, kuna poliitikaloome on koondunud liialt väheste erakondade kätesse.

Vastuargumendid: a) See ei lahenda tegelikke probleeme, mis Eesti poliitmaastikul esile on kerkinud. Toodi näiteid

1990ndate aastate algusest kui tegutses palju väikeparteisid ja tollasest killustatusest. b) Kui parlamenti peaks pääsema hulk väikeerakondasid, muutub otsuste langetamine veelgi

keerukamaks.

2. Mitteaktiivsete liikmete erakonnast väljaarvamine (13 ettepanekut ja argumenti)

Teine oluline küsimus, mida erakonna asutamise ja liikmelisusega seoses käsitleti, oli suur hulk mitteaktiivseid liikmeid erakondades, kes tegevusse ei panusta ja sageli isegi oma liikmelisusest teadlikud ei ole. Tekkinud olukorda peeti negatiivseks eelkõige seetõttu, et erakonnad kasutavad oma liikmete arvu argumendina poliitilistes kampaaniates ja väitlustes konkurentidega, kuigi aktiivsete inimeste arv erakonnas jääb ametlikust numbrist väga kaugele.

Domineeriv ettepanek: parim viis liikmete arv reaalsusega vastavusse viia on erakonnaliikmete arvu võrdsustamine liikmemaksu maksnud inimeste arvuga. Need, kes liikmemaksu ei nõustu maksma, arvatakse või astuvad ise erakonnast välja (toetushääli 127, vastuhääli 32).

Pooltargumendid: nii tekib selgem pilt kui palju erakonna poliitikat toetavaid liikmeid erakonnal tegelikult on.


Autor: Mihkel Nestor Toimetajad: Andres Kõnno, Annika Uudelepp

Vastuargument: erakondade liikmeskond on erineva maksejõuga ja liikmemaksu mittetasumine ei tähenda automaatselt mitteaktiivsust. Vaesemad liikmed võivad seetõttu huvist hoolimata erakonna liikmelisusest loobuda.

3. Soodustada uute erakondade moodustamist muul viisil kui liikmete arvu nõuet leevendades (3 ettepanekut)

Esiletõstmist väärivad kaks konkreetset ja praeguse olukorraga võrreldes uusi põhimõtteid sisaldavat ettepanekut, mille puhul ühine mõte on soodustada uute erakondade moodustamist.

Ettepanek 1: seadustada poliitiline liikumine erakonna kasvamise ajaks. Lahendusena pakuti välja „poliitilise liikumise“ loomine, mille näol oleks tegu nö sündiva erakonnaga kuni täidetakse 1000 liikme nõue ja ollakse valmis erakonnana toimima. Poliitilise liikumine oleks erakonnaseaduse alusel, kuid mõnevõrra teistsuguste nõuete alusel tegutsev MTÜ. Liikmete arv võiks olla alates 200st liikmest.

Pooltargumendid:

a) Erakonna loomine on keerukas keerukaks ülesandeks, sest on raske kokku saada 1000 liiget enne organisatsiooni reaalset loomist. Praegune 1000 liikme nõue tekitab olukorra, kus erakonna asutamiseks värvatakse erakonna liikmeks tuttavaid ja perekonnaliikmeid, et liikmete miinimumarv täis saada. See aga on kunstlik ja ei näita tegelikku liikmete arvu.

b) Erakonna loomine võtab kaua aega (vähemalt 3-5 aastat) ja selle ettevalmistuse ajal võiks poliitiline liikumine olla selgelt eristatav, mitte toimida lihtsalt MTÜna.

c) Selline regulatsioon määratleks need MTÜd selgelt poliitilisteks ja nii oleks võimalik reguleerida selliste liikumiste rahastamist jms.

Ettepanek 2: sisse seada toetajaliikme staatus. Toetajaliige ei kuuluks otseselt erakonda, kuid nende hulka võetaks arvesse 1000 asutajaliikme arvestuses. Sedasi lihtsustuks uute erakondade loomine.

Pooltargumendid:

a) Sedasi saaks võtta arvesse nende inimeste arvamuse, kes näevad vajadust uue erakonna moodustamiseks, kuid kes ei pea seetõttu tingimata ise partei liikmeks hakkama. Alati ei pea mingi mõtteviisi pooldajad samal ajal organisatsiooni ehitajad.

b) Välditakse „trikitamist“, et kunstlikult liikmete arv kokku saada. c) Võimaldaks mitmekesistel arvamustel ühiskonnas paremini esile tulla, kui see täna võimalik on.

4. Muud erakondade konkurentsiga seotud ettepanekud

Erakondade konkurentsiga seostusid veel mõned ettepanekut, mida märgiti küll vähe, kuid oma sisu poolest ei sobitunud nad peamiste ettepanekute gruppidega, mida käsitleti eespool. Seetõttu toome need esile muude ettepanekutena: • erakondade sisedemokraatia parandamine (sisevalimiste sõltumatu kontroll, piirangud

erakonnasisestele positsioonidele kandideerimisel); • seada erakondade programmide sisule nõudeid (arusaadavus, kohustus käsitleda teatud teemasid); • seada tingimusi erakonna liikmeks saamiseks (vanus, haridus); • keelata erakonnad.

KOKKUVÕTE

Erakonna asutamise ja liikmelisuse juures oli suurimaks probleemiks 1000 liikme nõue uue erakonna loomiseks, mida peeti konkurentsi pärssivaks ja vajalikku liikmete arvu sooviti seetõttu allapoole tuua. Samuti laekus palju ettepanekuid mitteaktiivsete erakonnaliikmete arvu vähendamiseks. Tehti ka kaks põhimõtteliselt uut ettepanekut, et soodustada uute erakondade loomist: poliitilise liikumise kui erakonna eelfaasi seadustamine ja erakonna toetajaliikme staatuse sisseseadmine.


Autorid: Mihkel Nestor, Kati Päike Toimetajad: Andres Kõnno, Annika Uudelepp

PEATEEMAD: ERAKONDADE KONKURENTS JA VALIMISED

Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Praegu on Eestis registreeritud 10 erakonda, mis omavahel võimule tulemise nimel konkureerivad. Positsioonide nimel erakonnas ja valimisnimekirjades konkureerivad erakondade liikmed, keda ainuüksi neljas parlamendis esindatud erakonnas on kokku rohkem kui 40 000. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, kus kohtade arv Riigikogus on ligikaudu võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga. Kandidaate võivad esitada registreeritud erakonnad ja lisaks on võimalik Riigikokku pürgida üksikkandidaadina. Registreerimiseks tuleb maksta kautsjon, mis on kaks palga alammäära. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes 5-14 mandaati, vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile ning valimistulemused tehakse kindlaks kolmes voorus. Erakondade konkurentsi teemadel esitati 406 ettepanekut ja kommentaari ning valimiste teemal esitati kokku ettepanekuid ja argumente ligi 1700.

ALATEEMA 2: VALIMISKAMPAANIA

Valimiskampaania kulud on järjepidevalt suurenenud, erandiks olid 2011. aasta valimised, mille kampaaniakulud olid pea poole väiksemad kui 2007. aasta valimistel (kokku 4,1 miljonit eurot). Seost valimiskampaania kulude ja Riigikogus saadud kohtade vahel analüüsis Heldur Meerits artiklis „Kas raha teeb riigikogu?“, leides, et valimiskampaaniale kulutatud raha ja saadud mandaatide arvu vahel on tugev seos. Kokku leidis valimiskampaania teema kajastust 295 ettepanekus ja argumendis, millest kõige enam räägiti valimisreklaami täielikust keelamisest ning selle asendamisest erinevate alternatiividega. Samuti esitati palju ettepanekuid ja argumente valimiskampaania kulude võrdsustamisest, et kõikidel kandidaatidel oleks võrdne võimalus end potentsiaalsele valijale teatavaks teha.

NB: Valimiskampaania teemalisi ettepanekuid süstematiseerides selgus, et need puudutavad tihedalt kahte peateemat –nii erakondade konkurentsi kui valimisi. Selleks, et valimiskampaaniaga seonduvat terviklikult käsitleda, oleme koondanud selleteemalised ettepanekud ja argumendid käesolevasse alateema kokkuvõttesse (toimetaja märkus).

1. Valimisreklaami keelamine (118 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: valimisreklaami ja selle rahastamise täielik keelamine televisioonis, raadios, trükimeedias ja väliplakatitel (1314 toetushäält, 162 vastuhäält).

Pooltargumendid: valimisreklaam ei anna valimiste protsessile sisulist väärtust ja tegemist on riigi raha raiskamisega. Samuti toodi välja, et kuna seadus sätestab, et „valimiste päeval on valimisreklaam keelatud“, siis peaks olema samamoodi keelatud ka e-valimiste perioodil.

Vastuargumendid: keelust kinnipidamist on raske kontrollida, samuti on problemaatiline valimisreklaami defineerimine. Probleemina toodi välja ka väikeste ja uute erakondade raskusi enda tutvustamisega tingimustes, kus reklaam on keelatud.

Ettepanekud valimisreklaami täieliku keelamise alternatiividena: a) Avalik debatt ja valmissaated, eriti avalik-õiguslikes kanalites. b) Otsekontaktid valijatega. c) Lubada teatud mahus reklaami vaid parlamendivälistele erakondadele.

2. Valmiskampaania kulutuste võrdsustamine (102 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: võrdsustada erakondade valimiskampaania kulud (615 toetushäält, 140 vastuhäält). Praeguse korra puuduseks peeti valimistulemuste sõltuvust partei rahakoti suurusest, mis pärsib ideede võrdset konkurentsi.



Variatsioon tulenes sellest, milliseid viise võrdsuse tagamiseks välja pakuti: a) Kindla summa või reklaamimahu eraldamine meedias kõigile erakondadele, peamiselt vastavalt

ülesseatud kandidaatide arvule. b) Korraldada valimiskampaania tsentraalselt, nii et kandidaatide seisukohtade tutvustamisega

tegeleks kas Vabariigi Valimiskomisjon või selleks loodud spetsiaalne ametkond. c) Valimiste jaoks peaks olema eraldi ühine veebikeskkond (näiteks www.valimised.ee lehele lisada

eraldi link), mille kaudu saab tutvuda kõigi kandidaatidega. Seal oleks nimekiri erakondadest ning üksikkandidaatidest, kus iga nime peale klikkides saaks kandidaadi kohta lisainfot.

d) Kõigil kandidaatidel on riigi raha eest võrdsed võimalused oma seisukohtade tutvustamiseks. Muu valimisreklaam on keelatud.

e) Riigi Valimiskomisjon tellib kõigile kandidaatidele ühtses formaadis valimisplakatid ja näeb ette kohad, kus need on kõrvuti välja pandud. Plakatitel võivad olla väljavõtted erakonna programmi sisulisest osast, mitte populistlikud lööklaused.

f) Riigi kulul antakse olulisem osa valimisreklaamist enne valimisi välja raamatukesena, mida saab soovi korral tasuta koju tellida, raamatukogus lugeda või mis oleks Internetist kättesaadav.

g) Valimisperioodil peab ilmuma valimispiirkonnas iganädalane avalik tasuta valimisleht, kus kõik kandidaadid saavad võrdsetel alustel kajastada oma programme.

3. Valmiskampaania mahu piiramine (62 ettepanekut ja arumenti)

Domineeriv ettepanek: seada valmiskampaania kuludele ülempiir (991 toetushäält, 79 vastuhäält). Enamik esitatud ettepanekutest soovisid erinevate piirangute seadmist valimiskampaaniale.

Variatsioon tulenes sellest, milliseid mahulisi ja sisulisi piiranguid valimiskampaaniatele kehtestada. a) Piirata valimisreklaami teatud kanalites (kommertstelevisioon, välireklaam). b) Lubada valimisreklaami kindlal ajal (ainult valimiste perioodil). c) Lubada valimisreklaami kindlas mahus (plakatite ruutmeetrites, tundide arvus).

Pooltargumendid: ülempiir vähendaks riigi raha kulutamist suurte välikampaaniate ja telereklaamide rahastamisele. Samuti leiti, et ülempiir parandaks sisulist debatti poliitikute vahel.

Vastuargumendid: suureneb varjatud rahastamise oht ehk tegelikke valimiskulusid hakatakse peitma; omavalitsuse või riigi rahakoti rakendamine erakonna poliitikute tutvustamiseks; salajaste sponsorite kasutamine. Samas peeti mistahes piirangute seadmise puhul probleemiks nende kontrollitavust.

4. Valimisreklaami lubatud sisu (27 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: valimisreklaamides peaks olema rohkem sisulist infot ning vähem tühiseid lubadusi kandidaatide poolt (toetushääli 259, vastuhääli 29).

Pooltargumendid: valimisreklaamid peavad muutuma sisukamaks, et sama raha eest, mis siiani on valimiskampaaniatele kulutatud, jõuaks valijateni rohkem vajalikku infot.

Vastuargumendid: peamiselt arutleti, et on keeruline jõuda kokkuleppele, millist infot valimisreklaam peaks sisaldama, sest erinevate valijate jaoks on olulised erinevad asjad.

Erinevad ettepanekud selle kohta, mida valimiskampaania võiks/peaks sisaldama: a) Võiks välja töötada standardi, millist informeeritust vajab valija iga kandidaadi kohta ja selline

informatsioon olgu siis ka levitatav paberkandjal ja saadaval Internetis. b) Enne valimisi annab iga kandidaat valimisi korraldavale kogule ühe lehekülje ulatuses oma

pildiga eluloo. Kõigi kandidaatide elulood avaldatakse vähemalt kuu enne valimisi tuntud ajalehe väljaandena ja ühe ringkonna kandidaatide elulood pannakse välja vastavates valimispunktides.

c) Iga saadik avaldab oma seisukohad erinevate ühiskondlikult tundlike teemade suhtes: suhtumine omasooliste abieludesse, millist usuliikumist esindab, millistele alustele tuginevad kandidaadi pereväärtused jne.

http://www.valimised.ee/



d) Valimisreklaamide visuaalne ühtlustamine, kindla kujunduse ja formaadi loomine Valimiskomisjoni poolt.

e) Vähendada populistlikke valimislubadusi, siduda need ekspertide pikaajaliste analüüsidega. Näiteks loosungile „Tasuta kõrgharidus“ tuleb lisada ekspertide poolt koostatud analüüs, mis on sellise ettepaneku ohud ning võimalused ja mille arvelt see tuleks.

f) Ka valimisreklaamide puhul peaks kehtima reklaamiseadus, mis keelab eksitava või väära informatsiooni edastamise (näiteks erakondade paljulubavad reklaamloosungid, mida nad hiljem ei täida).

g) Igale erakonnale peaks olema lubatud müürilehed suuruses A1, kus on peal kandidaatide loetelu ning aeg ja koht, millal kandidaadid valijatega isikuliselt kohtuvad.

5. Muud valimiskampaaniaga seotud ettepanekud (15 ettepanekut ja argumenti)

Ettepanek 1: iga erakond peaks rahastama valimiskampaaniat oma rahakotist (liikmemaksud + lubatud toetused) ja lõppema peab valimisreklaami tegemiseks laenude võtmine. Iga erakond peab tegema reklaami vaid enda rahaliste võimaluste piires (11 ettepanekut ja argumenti, toetushääli 78, vastuhääli 26).

Ettepanek 2: valimisreklaami eest tasumine toimuks ainult läbi Riigikassa. Kandidaadid ja erakonnad maksavad oma legaalselt saadud summad Riigikassasse, esitavad reklaami eest saadud arve ning selle arve tasub Riigikassa. Ükski muu makseviis ei ole lubatud. Selline süsteem on vajalik valimisreklaami reeglitest kinnipidamise paremaks jälgimiseks (3 ettepanekut ja argumenti, toetushääli 88, vastuhääli 2).

Ettepanek 3: lugeda 5 kuud enne valimisi avalikus ruumis valijatele erinevate kingituste jagamist pealesunnitud erakondlikuks hääleostukatseks (nt sokid, sallid, kartulid, konservid jms). Kehtestada sellisele teguviisile kriminaalkaristus (1 ettepanek, toetushääli 19, vastuhääli 2).

KOKKUVÕTE

Rahvakogu sõnavõttudest kõlas, et erakondade kulutused valimiskampaaniale on Eesti rikkust arvestades ebamõistlikult suured ja valimisreklaam ei anna valijatele infot erakonna kavatsuste kohta valitsuses. Olukorra parandamiseks sooviti kehtestada kampaaniakuludele ülempiir või piirata kampaania mahtu muul viisil. Paljud leidsid, et õiglane oleks, kui erakondade valimiskampaania jaoks kasutada olevad ressursid oleksid võrdsed. Märkimisväärne osa ettepanekute tegijatest arvas, et valimisreklaami võiks täielikult kaotada ja seda peaksid asendama sisulised debatid meedias.


Autorid: Mihkel Nestor, Birgit Paal Toimetajad: Andres Kõnno, Annika Uudelepp

PEATEEMAD: ERAKONDADE KONKURENTS ja RAHASTAMINE Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Praegu on Eestis registreeritud 10 erakonda, mis omavahel võimule tulemise nimel konkureerivad. Positsioonide nimel erakonnas ja valimisnimekirjades konkureerivad erakondade liikmed, keda ainuüksi neljas parlamendis esindatud erakonnas on kokku rohkem kui 40 000. Erakonnad võivad raha saada riigieelarvest, liikmemaksudest, üksikisikute annetustest ning tehingutest erakonna varaga. Keelatud on anonüümsed ja juriidiliste isikute (ehk organisatsioonide) annetused, samuti nõuetest loobumine erakonna vastu või turutingimustest soodsamatel tingimustel erakonnale kaupade, teenuste jm loovutamine. Erakondade rahastamise kohta esitati 506 ja erakondade konkurentsi teemadel esitati 406 ettepanekut ja kommentaari.

NB: Erakondade liikmemaksu teemalisi ettepanekuid süstematiseerides selgus, et need puudutavad tihedalt kahte peateemat –nii erakondade konkurentsi kui rahastamist. Selleks, et liikmemaksudega seonduvat terviklikult käsitleda, oleme koondanud selleteemalised ettepanekud ja argumendid käesolevasse alateema kokkuvõttesse (toimetaja märkus).

ALATEEMA 3: ERAKONNA LIIKMEMAKS

Ehkki erakonnad on formaalselt liikmemaksu nõude kehtestanud, tasuvad seda reaalselt väga vähesed liikmetest ja mittemaksjate sundimiseks meetmeid kasutusele ei võeta. Laekunud ettepanekud peavad seda üldiselt negatiivseks ilminguks, mis näitab erakonna liikmete soovimatust erakonda rahaliselt panustada. Leiti, et praegune kord, kus toetuse määramise üle otsustavad toetuse saajad ei ole eetiline ega taga võrdseid konkurentsitingimusi. Erakondade liikmemaksude kohta esitati kokku 208 unikaalset ettepanekut ja argumenti. Erakondadevahelise konkurentsi teemast moodustab liikmemaksude küsimus 29% (406 ettepanekust 118). Erakondade rahastamise teemast moodustab liikmemaksude küsimus 27% (506 ettepanekust 139 ettepanekut).

1. Liikmemaksud muuta peamiseks rahastamisallikaks (188 ettepanekut ja argumenti) Domineeriv ettepanek: jätta liikmemaksud ainsaks legaalseks erakondade rahastamise allikaks (76 ettepanekut; toetushääli 1206, vastuhääli 422). Samuti tehti ettepanek muuta liikmemaks kohustuslikuks (18 ettepanekut; toetushääli 198, vastuhääli 50). Need ettepanekud seostus suuresti erakondade riigieelarvelise rahastamise lõpetamisega.

Variatsioon käsitles erandite lubamist: erandina võiks lubada riigieelarvelist toetust üksnes valimisaastal ja sel juhul kõigile võrdsetel tingimustel; erandina võiks riigieelarvelist toetust lubada üksnes uutele tulijatele või vaid Riigikogust välja jäänud erakondadele.

Pooltargumendid:

a) Kuna erakonnad esindavad eelkõige oma liikmete huve, siis peaksid liikmed selle eest ka tasuma; b) On ebaõiglane, et erakonna riigieelarvelise toetamise peavad kaudselt kinni maksma ka selle

erakonna mittevalijad. c) Kohustuslik liikmemaks sunnib erakonna juhtfiguure rohkem tegelema lihtliikmetega,

motiveerimaks neid erakonda toetama. Liikmemaksukohustus selekteeriks erakondadest välja formaalsed liikmed ja sedasi kaoks ära nimekirjade pikkuse kasutamine poliitilise retoorika instrumendina

d) Suurendaks parteide usaldusväärsust. e) Selline süsteem oleks läbipaistev. f) Annetustega võrreldes on liikmemaksudega manipuleerimine keerulisem. g) Kohustusliku liikmemaksu korral ei peaks erakonnad tegutsema äriühinguna.



Vastuargumendid: a) Eeldaks suhteliselt suurt liikmemaksu ja looks konkurentsieelise jõukama elanikkonna poolt toetatud

parteidele. b) Kohustusliku liikmemaksu korral ei suudaks vaesemad liikmed liikmemaksu tasuda ja on seetõttu

sunnitud erakonnast lahkuma. c) Erakondade rahastamine täielikult liikmemaksudest ei ole realistlik, sest nii suurt summat ei õnnestu

liikmemaksudest koguda d) See vähendaks erakondade rahastamist oluliselt ja selle all kannataks poliitika kvaliteet. e) Suureneks musta raha osakaal poliitikas. f) Liikmemaksu kohustuslikuks muutmisel tekib oht, et parteide liikmeskond väheneb.

Ettepanek 2: erakondade rahastamine peaks toimuma nii liikmemaksudest kui annetustest (90 ettepanekut; toetushääli 258, vastuhääli 84), samas lõpetada erakondade toetamine riigieelarvest.

Variatsioon tulenes sellest, kes võivad annetusi teha: a) Rahastamine liikmemaksudest ning füüsiliste ja/või juriidiliste isikute (v.a riigi osalusega äriühingud),

annetustest üksnes pangaülekannete teel/piirmääraga fikseeritud summa ulatuses. b) Rahastamine liikmemaksudest ning erakonna enda registreeritud (toetaja)liikmete annetustest.

Pooltargumendid: a) Süsteemi läbipaistvus. b) Suureneb parteide arvestamine valijatega ka valimistevahelisel ajal. c) Laieneb huvigruppide toetus parteidele.

Vastuargumendid: a) Liikmemaksu ei saa teha kohustuslikuks. b) Partei ei tohiks olla üksnes äriline huvigrupp. Kui igaüks saab toetada, suureneb rahapesu oht. Ettepanek 3: erakonnad peavad ise oma tulu teenima (4 ettepanekut; kokku 36 poolthäält, 14 vastuhäält). Selle ettepaneku raames leiti, et a) erakonnad peaksid tegutsema äriorganisatsioonina ja investeerima kasumi üksnes partei põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, b) parteide majandamiseks vajaliku raha teenimisse tuleks kaasata erakondade noortekogud.

Pooltargumendid:

a) Uute, ettevõtluskogemusega poliitikute esiletõus. b) Positiivne mõju majanduse elavnemisele. c) Paraneks koostöö ühiskonnaga. d) Riigieelarvest vabanevat raha saaks suunata teistesse eluvaldkondadesse.

Vastuargumendid a) Igasugune tulu teenimine viib vältimatult varjatud rahastamiseni. b) Erakond poleks sellisel juhul enam mittetulunduslik organisatsioon. NB! Liikmemaksudega seostusid ka ettepanekud panna erakonna riigieelarveline toetus sõltuma kogutud liikmemaksudest. Kuna antud teema puudutab eeskätt riigieelarvelise toetuse süsteem, on need ettepanekud kajastatud rahastamise alateemas 1: „Riigieelarveline toetus“. (Toimetaja märkus.)



2. Reeglid liikmemaksude kogumisel (23 ettepanekut ja argumenti)

Mitmed ettepanekud käsitlesid liikmemaksu kogumiseks täpsemate reeglite kehtestamist alates kohustuslikkusest kuni liikmemaksu suuruse ja selle ülem- või alampiiri seadmiseni.

Ettepanek 1: diferentseerida liikmemaksu sõltuvalt liikme sissetulekust (11 ettepanekut; toetushääli 63, vastuhääli 1). Diferentseeritud liikmemaksu mõte on selles, et suurema sissetulekuga inimesed võiks maksta kõrgemat liikmemaksu. Samuti käidi välja mõte diferentseerida liikmemaksu sõltuvalt sellest, kas inimene on töötu või mitte. Arvati ka, et pensionärid ja töötud peaksid üldse olema liikmemaksust vabastatud.

Vastuargumendina diferentseeritud liikmemaksule toodi välja, et näiteks sissetulekuga seotud maks soosiks rikkama liikmeskonnaga erakondasid.

Ettepanek 2: seada liikmemaksule alam- või ülempiir (5 ettepanekut; toetushääli 100, vastuhääli 24). Liikmemaksudele lae kehtestamisel pakuti võimalusi, et liikmemaksu ülempiir võiks olla kas riiklikult fikseeritud (vt ka eelmist ettepanekut) või mingi protsent liikme sissetulekust.

Ettepanek 3: fikseerida riiklikult erakonna liikmemaksu suurus (7 ettepanekut; toetushääli 18, vastuhääli 6). Idee kehtestada erakondade liikmemaks riiklikult tulenes diferentseeritud liikmemaksude probleemidest. Samas kardeti, et ka fikseeritud summa puhul tekib võimalus, et erakonda värvatakse passiivseid liikmeid, kellele annavad liikmemaksu tasumiseks raha teised inimesed.

KOKKUVÕTE Ettepanekutes leiti, et liikmemaks peaks olema üks kaalukatest erakonna tegevuse rahastamise allikatest. Arvati, et praegune suur riigieelarveline toetus ei soosi üldiselt erakondade omatulu teenimist. Liikmemaksude kogumine suurendaks parteide tõsiseltvõetavust ning sunniks neid senisest enam arvestama nii valijate kui ka partei liikmete arvamusega. Paljud soovisid liikmemaksu muuta ainsaks lubatud rahastamisallikaks või lubada koos liikmemaksudega ka annetusi. Et vähendada passiivsete liikmete osakaalu erakondades soovitasid mitmed ettepanekud muuta liikmemaksu tasumise erakonnaliikmetele kohustuslikuks. Liikmemaksu suurus sooviti ka kehtestada riiklikult, et tagada erakondade võrdsem konkurents.


Autor: Mihkel Nestor Toimetaja: Andres Kõnno

KOKKUVÕTE: ERAKONDADE KONKURENTS

Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Praegu on Eestis registreeritud 10 erakonda, mis võimule tulemise nimel konkureerivad. Positsioonide nimel erakonnas ja valimisnimekirjades konkureerivad erakondade liikmed, keda ainuüksi neljas parlamendis esindatud erakonnas on kokku rohkem kui 40 000.

Erakondade konkurentsi teemal esitati kokku 406 ettepanekut ja argumenti, mis moodustavad 8,44% kõigist Rahvakogu.ee-s esitatud ettepanekutest ja argumentidest. Nende süstematiseerimise ja võrdlemise tulemusel jagunesid ettepanekud kolmeks alateemaks: 1) erakonna asutamine ja liikmelisus, 2) valimiskampaania kulutuste piiramine ja 3) erakondade liikmemaksud.

Erakonna liikmemaksu kohta tehtud ettepanekud on arvestatud koos ettepanekutega, mis tehti erakondade rahastamise teema all. Valimiskampaania kulude kohta tehtud ettepanekud on arvestatud koos ettepanekutega, mis tehti valimiste valdkonnas. Allolev joonis annab ülevaate peamistest ettepanekutest, mis seostusid erakondade konkurentsiga.

Peamised ettepanekud erakondade konkurentsi teemal

1. Liikmemaksud peavad saama ainsaks legaalseks erakonna rahastamise viisiks. 2. Erakondade rahastamine riigieelarvest peab olema seotud erakonna edukusega liikmemaksude

kogumisel. 3. Erakonna asutamiseks vajalikku 1000 liikme piirangut tuleb langetada. Peaaegu samapalju

ettepanekuid laekus liikmete arvu alammäära langetamiseks 500 ja 200 liikmeni, seejuures kõige enam toetushääli kogus aga ettepanek langetada vajalik liikmete arv 200ni.

4. Seada ülempiir valmiskampaania kuludele, see parandaks sisulist debatti poliitikute vahel. 5. Valimiskampaaniale tehtavad kulutused peaksid olema võrdsed kõikidele erakondadele; esitati ka

tsentraalse valimiskampaania idee, mille kohaselt tegeleks kandidaatide seisukohtade tutvustamisega Vabariigi Valimiskomisjon või selleks loodud spetsiaalne amet.

6. Liikmemaksu maksmine peab olema erakonna liikme jaoks kohustuslik, sest see puhastaks erakonnaliikmete nimekirjad inimestest, kes tegelikult erakonnaellu ei panusta. Nii kaoks ka nimekirjade pikkuse kasutamine poliitilise retoorika instrumendina.

7. Liikmemaksu suuruse peaks olema määratud kas a) riiklikult või b) seotud erakonna liikmete sissetuleku ja näiteks ka hõivestaatusega.

8. Valimisreklaami täielik keelamine; jääks vaid avalik-õiguslikus meedias toimuv debatt.

Erakondade konkurentsi teemal esitatud ettepanekute jaotus

17

36

52

123

208

295

0 100 200 300

erakonna sisevalimiste kord

erakonna asutamise nõuded ja liikmete arvestus

erakonna seisukohtade tutvustamine ja võrreldavus

riigieelarvelise eraldise suurus ja jaotamise alused

liikmemaksud ja kõik seotud küsimused

valimiskampaania kulusid kahandavad piirangud


Autor: Mihkel Nestor Toimetaja: Andres Kõnno

Peamised sõnumid alateemade lõikes

1. Erakondade loomine tuleb muuta lihtsamaks

Erakonna asutamise ja liikmelisuse juures oli suurimaks probleemiks 1000 liikme nõue uue erakonna loomiseks, mida peeti konkurentsi pärssivaks ja vajalikku liikmete arvu sooviti seetõttu allapoole tuua. Samuti laekus palju ettepanekuid mitteaktiivsete erakonnaliikmete arvu vähendamiseks. Tehti ka kaks põhimõtteliselt uut ettepanekut soodustamaks uute erakondade loomist: poliitilise liikumise kui erakonna eelfaasi seadustamine ja erakonna toetajaliikme staatuse sisseseadmine.

2. Valimiskampaaniatele tehtavaid kulutusi tuleks piirata

Rahvakogus sõnavõtnud tajusid, et erakondade kulutused valimiskampaaniale on Eesti rikkust arvestades ebamõistlikult suured ja valimisreklaam ei anna valijatele infot erakonna kavatsuste kohta valitsuses. Olukorra parandamiseks sooviti kehtestada kampaaniakuludele ülempiir või muud sorti mahulised piirangud. Paljud leidsid, et õiglane oleks, kui erakondade valimiskampaania jaoks kasutada olevad ressursid oleksid võrdsed. Märkimisväärne osa ettepanekute tegijatest arvas, et valimisreklaami võiks täielikult kaotada ja seda peaksid asendama sisulised debatid meedias.

3. Liikmemaksu osatähtsus erakondade rahastamises peaks olema senisest suurem

Ettepanekutes leiti, et liikmemaks peaks olema üks kaalukatest erakonna tegevuse rahastamise allikatest. Arvati, et praegune suur riigieelarveline toetus ei soosi üldiselt erakondade omatulu teenimist. Liikmemaksude kogumine suurendaks parteide tõsiseltvõetavust ning sunniks neid senisest enam arvestama nii valijate kui ka partei liikmete arvamusega. Paljud soovisid liikmemaksu muuta ainsaks lubatud rahastamisallikaks või lubada koos liikmemaksudega ka annetusi. Et vähendada passiivsete liikmete osakaalu erakondades soovitasid mitmed ettepanekud muuta liikmemaksu tasumise erakonnaliikmetele kohustuslikuks. Liikmemaksu suurus sooviti ka kehtestada riiklikult, et tagada erakondade võrdsem konkurents.