Lembit Arus
Esita kuuldud loengu kohta üks küsimus.
Esita küsimus paarilisele.
Ava ja võll
Mõõde ja mõõt
Nimimõõde
Tegelik mõõde ja piirmõõtmed
Piirhälbed
Tolerants
Tähised ja seosed
Koostamisel pannakse koos töötama detailideühesuguse kujuga kaaspinnad, mille nimimõõtmedon võrdsed.
Haarava pinna üldnimetuseks on AVA (hole)
Haaratava pinna üldnimetuseks on VÕLL (shaft)
Mõõde ( om.k. Mõõtme) – on geomeetrilise
parameetri (pikkus, laius, kõrgus, vahekaugus, sügavus) arvväärtus sobivates ühikutes
Mõõt (om.k. Mõõdu) – on keha või vahend
mingi füüsikalise suuruse teatava koguse taastekitamiseks. Nt. Joonlaud on pikkusmõõt, toop on mahumõõt.
- (nominal size, basic size) – on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid).
- niminõõde saadakse konstrueerimise käigus
( ka arvutustega) ning see ümardatakse teatud reeglite kohaselt.
- tähistatakse D – ava, ka indeksiga Dnom
- tähistatakse d - võll , dnom
Piirmõõtmete joonisele kandmine on tülikas ja töömahukas.
Joonis a
Lihtsam on kirjutada avale ja võllile ühine piirmõõde D ja d ja anda sellest piirhälbed – Joonis b
Valmistamise käigus omandab detail tegeliku mõõtme (actual size).
Tegelik mõõde ei ole võrdne nimimõõtmega.
Tegeliku mõõtme lubatud suurimat ja vähimat väärtust, mille juures toode vastab veel joonisele –määratakse piirmõõtmetega
Tegeliku mõõtme suurim lubatav väärtus –
suurim piirmõõde D max, dmax
Tegeliku mõõtme vähim lubatav väärtus –
vähim piirmõõde Dmin dmin
(limit deviatons, permissible deviatons) näitavad piirmõõtme ja niminõõtme algebralist vahet.
Suurimale piirmõõtmele vastavat hälvet nim.
- Ülemiseks hälbeks (upper deviation)
Vähimale piirmõõtmele vastavat hälvet nim.
- Alumiseks hälbeks (lower deviation)
Hälve on alati märgiga suurus
Positiivne – kui palju on tegelik mõõde piirmõõtmest suurem
Negatiivne - kui palju on tegelik mõõde piirmõõtmest väiksem
Mõõtme tegeliku väärtusemuutumise piiridmääratakse suurima javähima piirmõõtmega.
Suurima ja vähimapiirmõõtme vahetnimetatakseTOLERANTSIKS
Tolerants näeb ettetegeliku mõõtme lubatudkõikumise ulatuse
Ülemine ja alumine hälve kokku
moodustavad tolerantsivälja
Ülemine hälve on suurimapiirmõõtme ja nimimõõtme vahe.
Alumine hälve on vähimapiirmõõtme ja nimimõõtme vahe.
Mida väiksem on nimimõõtme puhultolerantsiväli, seda täpsemalt tulebdetail töödelda.
Kõik detailid, mille tegelikudmõõtmed mahuvad tolerantsivälja on kõlbulikud
ISO (International Organization for Standardization) standardi järgi
prantsuskeelsete nimetuste esitähed:
Écart – hälve
Supérieur – ülemine
Inférieur - alumine
Ava ülemine hälve – ES, alumine – EI
Võll - es, - ei
Dmax, Dmin - Ava suurim ja vähim piirmõõde (võll – dmax, dmin )
TD, Td – ava ja võlli tolerants
ES = Dmax – D; es=dmax – d
EI = Dmin – D ei = dmin – d
TD = ES – EI Td = es – ei
TD = Dmax – Dmin Td = dmax - dmin
Ist on haaravuse ja haaratavuse vahekorras olevate kaaspindade tolerantsidega määratud sobivus
Detailide koostöö iseloom määratakse istuga, mille all mõistetakse koostöös olevate detailide ühenduse tugevuse PINGU või nende suhtelise liikumisvabaduse LÕTKU astet
Avade ja võllide tegelike mõõtmete erinevus peab jääma tolerantsi piiridesse
Lõtkuga istud
Pinguga istud
Siirdeistud
Kõige soovitatavamadistud saadakse põhivõllija põhiavaga
Põhivõlliks nimetataksevõlli, mille ülemine hälveon null
Põhiavaks aga ava, mille alumine hälve on null
Põhivõlliga koostöösse viidud erinevad avad annavad erinevaid iste, mis moodustavad põhivõlli istude süsteemi.
Erinevad istud, mis tekivad põhiavaga koostöösse viidud erinevate võllide puhul, moodustavad põhiava istude süsteemi
≤ 1 mm - väikesed
1 ... 500 mm - keskmised
> 500 ... 3150 mm - suured
> 3150 ... 10 000 mm - ülisuured
Igal mõõtevahemikul on oma tolerantside ja istude süsteem
1 ... 500 mm jaotatakse osavahemikeks (1 ≤ 3; >3 ≤ 6; > 6 ≤ 10 mm) jne.
Kokku on siin 13 osavahemikku
Tolerantside ja istude süsteemis iseloomustataksemõõtme täpsuse taset mõistega KVALITEET .
Kvaliteet tähistab tolerantside rida, milles tolerantsidmuutuvad seoses nimimõõtme muutumisega, kuidtäpsuse tase jääb kõikide nimimõõtmete väärtusejuures üheks ja samaks
Tolerantsi kvaliteete märgitakse araabia numbritegaIT01; IT0; IT1; IT2; IT3....IT18 täpsusekahanemise, seega tolerantsi suurenemise järjekorras
ISO 286:1988 annab täpsuse hindamiseks 20 tolerantsijärku
Kvaliteete kuni viienda numbrini kasutataksepeamiselt kaliibrite ja täppismõõteriistadejuures.
Kvaliteedi numbrid 5.....12 kasutatakse istudemoodustamiseks üldmasinaehituses
Kvaliteedid numbriga üle 12 määravad vabadepindade mõõtmetele sobivad tolerantsid.
Ava tolerantsivälju tähistatakse ladina suurtähega ( A; B; C; D jne.)
Võlli tolerantsivälju tähistatakse väiketähtedega ( a; b; c; d jne.)
LÕTKUGA IST – tähestiku algusest kuni täheni h (H)
PINGUGA IST – tähestiku lõpuosa tähed alates tähest p (P)
SIIRDE IST – tähestiku keskosa tähed h (H)- st kuni p (P)- ni.
Hälvete numbrilised väärtused kirjutatakse väiksemaskirjas nimimõõtme järele nii, et ülemine hälve asetseksalumise kohal
Kui hälve on null, siis seda joonisel ei näidata
Nimimõõtme suhtes sümmeetriliselt paiknevatolerantsivälja korral kirjutatakse hälbe absoluutväärtus± märgi abil nimimõõtme järele (65 ± 0,015)
Madala täpsusastmega ja sama tähistusegakorduvaid tolerantsivälju ei kirjutata jooniselnimimõõtme juurde
Neid võib anda tehnilise nõuete osas näiteks : Mõõtmete näitamata piirhälbed : avadelH14, võllidel h14, ülejäänu ± IT14 / 2
Koostöös olevate detailide nendele mõõtmetele, mis garanteerivad vajaliku istu, märgitakse hälbed ühise nimimõõtme järele murru kujul
Murru lugejasse kirjutatakse ava hälbed, nimetajasse võlli hälbed
Kui hälve antakse vaid ühele kaaspindadest, tuleb positsiooninumbriga ära määrata, kummale detailile see kuulub
Tolerantsi liik
Sirgsuse tolerants
Tasapinnalisuse tolerants
Silindrilisuse tolerants
Ümaruse tolerants
Pikiprofiili tolerants
Tingmärk
Tolerantsi liik
Rööpsuse tolerants
Ristisuse tolerants
Kalde tolerants
Samateljelisuse tolerants
Tingmärk
Tolerantsi liik
Sümmeetria tolerants
Koha tolerants
Telgede lõikumise tolerants
Radiaal-, ots- ja antud sihis viskumise tolerants
Tingmärk
Tolerantsi liik
Täisots- ja täisradiaal viskumise tolerants
Profiili kujutolerants
Pinna kujutolerants
Tingmärk
Pindade kuju ja asenditolerantsid, mis esitatakse tingmärkide abil kujutise juures, paigutatakse kaheks või kolmeks osaks jaotatud ristkülikusse.
Ristküliku esimeses osas antakse tolerantsi tingmärk
Teises osas tolerantsi väärtus millimeetrites
Kolmandas osas (kui see on olemas) baasi või teise pinna tähttähis, mille suhtes tolerantsi tahetakse näidata
a) Kujutise juures
b) Tehnilistes nõuetes
a) Kujutise juures
b) Tehnilistes nõuetes
a) Kujutise juures
b) Tehnilistes nõuetes
a) Kujutise juures
b) Tehnilistes nõuetes
Metalljoonlaudu valmistatakse nii 0,5 mm kui ka 1 mm jaotisega
Mõõtmise täpsus on 0,5....1mm
Taster koosneb kahest liigendiga ühendatud harust
Välistastril on kumbki haru painutatud sissepoole, sisetastril aga otstest väljapoole
Tastri harude vahele võetud pikkusi võrreldakse joonlaua skaalaga
Mõõtmise täpsus on 0,5....1mm
Nihkmõõdikut saab kasutada nii välis- kui ka sisemõõtmiseks, samuti detailis olevate avade sügavuse mõõtmiseks
Nihkmõõdikul on kaks skaalat : põhiskaala asub suhteliselt paksul jaotistega metalljoonlaual ja abiskaala ehk nooniusskaala asub piki joonlauda liikuval raamil
Mõõtmise täpsus on 0,1 mm. Toodetakse ka nihkmõõdikuid mõõtmistäpsusega 0,05 mm
Täpsust märgitakse tavaliselt mõõteriista peal
Kui nooniuse skaala kõige vasakpoolsem kriips so. nullkriips ühtib põhiskaala kriipsuga, siis põhiskaala see kriips näitabki detaili mõõdet täismillimeetrites
Kui aga nooniuse nullkriips ei ühti põhiskaala ühegi kriipsuga, tuleb täismillimeetreid lugeda nooniuse nullkriipsust vasakule jääva esimese põhiskaala kriipsu järgi ja lisatavaid millimeetri murdosasid leitakse nooniuse selle kriipsu järgi, mis langeb kokku põhiskaala ükskõik missuguse jaotisega
Püstnihik koosneb püstisest millimeeterjaotusega joonlauast, mille küljes liigub vertikaalsuunas nooniustega raam
Läbi raami on pandud veel teine joonlaud
Kahe skaala lugemite põhjal saab määrata kõvera vabalt valitud punktide koordinaadid
Detaili väliste nurkade ligikaudseks mõõtmiseks täpsusega 1*, kasutatakse mallist ja tema külge liigendi abil kinnitatud osutiga joonlauast koosnevat nurgamõõdikut
0,001 mm gradueering
Mõõteulatus kuni 300 mm
Metallist põskede vahele on komplekti kummaski otsas liigendiga šabloonid, mida saab vajaduse korral välja pöörata
Pooled neist on kumeruste, pooled nõgususte määramiseks
Šabloonide väärtused erinevad üksteisest 0,5 mm võrra
Hambuline šabloon on mõeldud nii sise- kui välikeerme sammu määramiseks
Komplekt, mille peale on märgitud M 60*, määratakse meeterkeerme sammu.Arv näitab näitab sammu pikkust mm- s.
Komplekt tähisega D 55*, on mõeldud tollkeerme niitide arvu määramiseks, iga arv koos tähega H näitab keermeniitide arvu 1 tolli pikkusel keerme osal
Enne mõõtmist tuleb valida baas (või baasid), millest lähtudes saaks detaili mõõta.
Baasiks ehk lähteks nimetatakse pinda või selle pinna osa (joon, punkt), mille kaudu detail on mehhaanilises kontaktis teiste detailidega, tööpingi kinnitusseadmetega, rakistega ,šabloonidega või mõõteriista rakenduspindadega.
Liigitatakse : 1) Konstruktsiooniline baas ; 2) Tehnoloogiline baas; 3) Mõõtebaas – pindade süsteem, mis on aluseks valmisdetaili kontrollimisele mõõtmise teel.(pöörlemis- või sümmeetriatelg)
Tagatakse detailide täpne sobivus teiste detailidega.
a) nurgamõõtmed lähtuvad ühest ja samast telgjoonest ja ühiseks baaspinnaks on detaili parempoolne serv.
b) mõõtmed on grupeeritud mitme baasi alusel
c) mõõtmed on märgitud ahela kujul. Baasiks on vasakpoolne ots
Toorik kinnitatakse treipingi padrunisse vasakpoolsest otsast.
Treitakse siledaks parempoolne ots, mis on tehnoloogiliseks baaspinnaks mõõtmetele 18; 14; 25; 63.
Konstruktsiooniliseks baasiks on detaili pöörlemistelg
Selle detaili mõõtmete lähtekohaks on kolm baasi : detaili mõlemad otsad ja pöörlemistelg
Kõige täpsemalt saab määrata aku tühjenemisastme koormushargiga
Aku plaatide sulfateerumise põhitunnus on aku kiire tühjenemine koormuse all.
Koormushark 5 sekundit pärast tema ühendamist aku klemmidega, kui aku on korras ja täielikult laetud, peab näitama1,7...1,8 V
Täielikult laetud aku elektrolüüdi tihedus peab olema 1,27 Mg/m3
Tühjenenud aku elektrolüüdi tihedus on 1,21 Mg/m3