Ardo Hansson. Eesti majandus 2013. aastal

Eesti majandus uuel aastal

Ardo Hansson

Eesti Majandusteaduse Seltsi AastakonverentsPõlva 2013

Euroala ei ole ainuke majanduspiirkond, kus majanduskasv on aeglustunud

25.01.2013 2Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013

Allikad: Reuters Ecowin, US Bureau of Economic Analysis

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Hiina USA Euroala

SKP kasv

Toormete hinnad on praegu madalamad kui aasta eest


Allikas: Hamburgisches WeltWirtschaftsInstitut, Reuters Ecowin

0,5

0,7

0,9

1,1

1,3

1,5

1,7

1,9

2,1

2,3

1.01

.200

7

1.07

.200

7

1.01

.200

8

1.07

.200

8

1.01

.200

9

1.07

.200

9

1.01

.201

0

1.07

.201

0

1.01

.201

1

1.07

.201

1

1.01

.201

2

1.07

.201

2

1.01

.201

3

Kokku ToitTööstustoormed Energia

Toormete hinnaindeksid (02.01.2007=1)

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Hiina USA Euroala

Tarbijahindade inflatsioon

Turud ootavad väga madalate intressimäärade püsimist 2013. aastal

4

Allikas: Euroopa Keskpank

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

1%

2%

3%

4%

5%detsembriprognoos 2012 juuniprognoos 2012

3 kuu EURIBOR

Detsembris avaldatud euroala prognoos oli septembris avaldatust pessimistlikum

5

• Ebakindlus edasise arengu suhtes on euroalal endiselt suur• Euroala majandus hakkab elavnema eeldatavasti 2013. aasta keskpaigas• Inflatsioon pidurdub tänu energia- ning toiduainehindade kasvu aeglustumisele

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013

Viimastel kuudel on Euroopas optimism suurenenud


Allikas: Euroopa Komisjon

70

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11

2008 2009 2010 2011 2012

Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti

Majandususaldusindeks

Möödunud aastal oli majanduskasv sisenõudluse põhine

• Eksportiva sektori nõrkusega ei kaasnenud sisenõudluse langust nagu 2008. aastal


Allikas: Eesti Statistikaamet

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodangu mahuindeks

Lühiajalised indikaatorid viitavad, et investeeringute kasv on edaspidi rahulikum


Allikad: Eesti Statistikaamet, Eesti Panga arvutused

-100%

-50%

0%

50%

100%

150%

200%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Investeeringud jooksevhinnas

Kapitalikaupade import

Kapitalikaupade impordi libisev keskmine

Investeeringud ehitamiseta, aastakasv %

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Ehituse mahuindeksi aastakasv

Ehituse indikaator (kaalutud tööstuse kasv)

Ehituse indikaatori libisev keskmine

Eestis teostatud ehituse aastakasv %

Pärast kriisi on Eesti tööstusel läinud võrreldes peamiste kaubanduspartneritega suhteliselt hästi

• Eesti majandustsükkel on Põhjamaadega sarnane• Viimastel aastatel on Eesti majanduskasv olnud kiirem• Eesti tööstustoodang on suurem kui enne kriisi


Allikas: Eurostat

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Soome Rootsi Eesti

Kaubaeksport, aastakasv %

80

85

90

95

100

105

110

115

120

125

130

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Soome Rootsi Eesti

Tööstustoodang (SA), indeks 2005=100

Aasta lõpus kiirenes Eesti ekspordi kasv, kuid märkimisväärse panuse andsid üksikud kaubagrupid

• Eesti ekspordi kasv on hakanud taas kiirenema• Märkimisväärse osa ekspordi kasvust annavad telefoniseadmed



-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

2009 2010 2011 2012

kaubaeksport, v a telefoniseadmed ja mineraalsed kütusedkaubaeksport kokku

Kaubaekspordi kasv

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

2009 2010 2011 2012

telefoniseadmed mineraalsed kütused muu kokkuPanused kaubaekspordi kasvu

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

0

5

10

15

20

25

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Töötuse määr, vasak skaala Tööhõive määr, parem skaala

Kui palju on tööpuudusel alanemise ruumi?

• Eesti tööpuuduse määr on madalam kui Euroopas keskmiselt ja sarnasel tasemel kui enne kiire kasvu aastaid

• Hõive määr on buumiaegsel tasemel

25.01.2013 11Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013Allikas: Eesti Statistikaamet

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Töötus, vs Ootused -12k (tarbijabaromeeter), ps

Tööpuuduse ootus ja prognoos

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

2008 2009 2010 2011 2012

Tööstus (w=50%) Teenused (w=38%)Kaubandus (w=6%) Ehitus (w=6%)Kaalutud keskmine

Hõive ootused (SA)

Tarbijate ootus tööpuuduse kohta on üsna stabiilne. Teenustesektoris kavatsetakse juurde palgata


Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank

Aasta lõpus suurenes toiduainete panus inflatsiooni

• Alusinflatsioon on püsinud stabiilselt madal



-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

2008 2009 2010 2011 2012

THI, aastakasv Toit Energia Alusinflatsioon

Tarbijahindade aastakasv

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

2008 2009 2010 2011 2012

Toit Energia Alusinflatsioon THI kokku

Panused tarbijahindade kasvu

Oluline küsimus seose lõunanaabritegaLäti liitumine euroalaga – kas see saab teoks?


Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2008 2009 2010 2011 2012

Läti Leedu

Inflatsioon (HICP) %

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

2008 2009 2010 2011 2012

Läti Leedu Kriteerium

Inflatsioonikriteeriumi hinnang

Reaalsektori hoiuste kasv on kiire

• Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid novembris aastaga vastavalt 12% ja 7%


-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2008 2009 2010 2011 2012

Reaalsektori hoiuste aastakasvud

ettevõtted majapidamised kokku reaalsektor

Allikas: Eesti Pank

Reaalsektori laenujääk pöördus möödunud aastal taas kasvule, novembris oli laenujäägi aastakasv 1,9%


0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Mld

EU

R

Reaalsektori laenujääk

muud eraisikute laenud eluasemelaenud ettevõtted

Allikas: Eesti Pank Allikas: Eesti Pank

Välisnõudluse väljavaade on Eesti jaoks kehvemaks muutunud

17

Allikas: Euroopa Keskpank

• Väiksem välisnõudluse puudutab eeskätt 2013. aastat

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

detsembriprognoos 2012 juuniprognoos 2012

Välisnõudluse kasv

Palkade kasv püsib kiire, hõive kasv pidurdub

18

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

• Majanduskasvu aluseks saab suurenev tööjõu tootlikkus• Tootlikkuse kasv toetab palgakasvu


-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Keskmise brutopalga kasv (nominaalne) Hõive kasv

Prognoosi kohaselt aeglustub inflatsioon välistegurite mõju vähenemise tõttu

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks

• Aasta alguses kiireneb inflatsioon elektrihinna tõusu tõttu• Turuootused naftahinna kohta viitavad odavnemisele



2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

valitsemissektori eelarve tasakaal

Valitsemissektori eelarve jõuab tasakaalu lähedale aastaks 2014

20


• Eelarve tasakaalu viimise eesmärgist ei tohi loobuda• Kui majanduses peaks tekkima uus tasakaalustamatus, peab valitsus eelarve kiiremini

ülejääki viima


Eesti majandus on tasakaalu lähedal

Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 21

• Alusinflatsioon on püsinud madal ja stabiilne• Tööpuudus on tasemel, mis ei kiirenda palgakasvu• Sisemajanduse kogutoodang on pikaajalise trendi lähedal• Laenumaht suhtena sisemajanduse koguprodukti on vähenenud• Valitsemissektori eelarve puudujääk on väike ja kahaneb • Valitsemissektori võlg on väike• Jooksevkonto puudujääk on ajaloolises võrdluses väike• Välisvõla netopositsioon on tasakaalu lähedal

• EP prognoos eeldab, et järgnevatel aastatel suudetakse Eestis varasemalt tekkinud tasakaalu säilitada (ohud on siiski õhus)

25.01.2013

Eesti majanduse käekäik sõltub suures osas väliskeskkonna arengust

• Prognoosi eelduseks on euroala majanduse järk-järguline taastumine

• Võlakriisi jätkumine ohustaks ka sellest seni vähem mõjutatud riike

• Lisaks euroala ülestele meetmetele on tarvis, et kõrge võlatasemega riigid täidaksid kokkulepitud eelarvekavasid

• Madalate intresside tingimustes võib laenamine Eestis liiga kiiresti kasvama hakata

25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 22

Eesti majanduse toimetulek väliste riskidega sõltub kohalikust majanduspoliitikast

23

• Range eelarvedistsipliin ja korras riigirahandus on ebakindlas keskkonnas oluline usaldusväärsuse allikas

• Valitsemissektor ei tohi loobuda 2014. aastaks seatud eelarve ülejäägi eesmärgist

• Pikemaajalise majanduskasvu kindlustamiseks tuleb rakendada aktiivseid tööturumeetmeid, mis vähendavad struktuurset tööpuudust


Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

24

2011 2012 2013 2014

SKP (miljardit eurot) 16,0 17,0 18,2 19,5

SKP muutus püsihindades (%) 8,3 2,9 3,0 4,0

Inflatsioon (%) 5,1 4,3 3,6 2,4

Tööpuuduse määr (%) 12,5 10,2 9,4 8,9

Keskmise brutopalga muutus (%) 5,4 5,7 5,4 6,8

Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,1 -1,0 -0,5 -0,1



Economy & Finance

Ardo Hansson. Eesti majandus 2013. aastal