40
Tootlikkuse ja palkade arengud Eesti Panga avalik loeng Jaanika Meriküll Tairi Rõõm Eesti Pank Majandusuuringute allosakond 15.05.2013

Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti Panga avatud loeng 15.05.2013 Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ja vanemökonomist Jaanika Meriküll tutvustavad uuringut "Palkade ja tootlikkuse areng Eestis".

Citation preview

Page 1: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tootlikkuse ja palkade arengud Eesti Panga avalik loeng

Jaanika Meriküll Tairi Rõõm

Eesti Pank Majandusuuringute allosakond

15.05.2013

Page 2: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Ettekannete kava

• Tootlikkus ja palgad (Tairi) 30min

• Tootlikkuse ja palkade dünaamika Eestis (erinevad tegevusalad)

- Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted

• Kas palgakasv on Eestis olnud liiga kiire?

- Lisandväärtuse jaotumine ja tööjõu ühikukulu

- Tööjõu ühikukulu trendid:

1) Eesti erinevatel tegevusaladel

2) Eestis võrreldes peamiste kaubanduspartneritega

• Millistel eeldustel jõuavad meie palgad EL rikkamatele liikmesriikidele järgi?

• Eesti tootlikkuse areng ja rahvusvaheline võrdlus (Jaanika) 30min

• Tootlikkuse arengusuunad maailmas, globaalsed tootmisahelad (OECD), „servicification“ (OECD)

• Eesti tootlikkus võrreldes muu Euroopaga, Eesti ja Soome võrdlus

• Tööjõutootlikkuse ja kogutootlikkuse arengud Eestis ja kriisijärgne ressursside ümberpaiknemine

Page 3: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE JA PALKADE ARENGUD EESTIS Tairi Rõõm

Page 4: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted

• Ettekandes räägime peamiselt tööjõu tootlikkusest

• Tööjõu tootlikkus = lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta

- lisandväärtus töötunni kohta

- lisandväärtus töötaja kohta

• Lisandväärtus

- Ettevõtte tasandil: lisandväärtus = müügitulu – kulud sisenditele

(ostetud kaubad, materjalid ja teenused)

- Riigi tasandil : SKP = e/v lisandväärtus + neto tootmismaksud

• SKP sissetulekute meetodil = hüvitised töötajatele (palk + tööandja sotsiaalmaksed) + hüvitised kapitaliomanikele (põhivara kulum + kasum) + neto tootmismaksud

• Tootlikkuse ja palkade arengute võrdlemine:

- Kui suure osa lisandväärtusest moodustavad hüvitised töötajatele?

Page 5: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest

0

20

40

60

80

100

120

140

160

SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)

EE: 27t EUR

Page 6: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Reaalne tootlikkus on Eestis 2000. aastaga võrreldes kasvanud u. 50%

Reaalne tootlikkus (indeks, 2000 = 100)

0

50

100

150

200

250

300

350

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Tegevusalad kokku

Töötlev tööstus

Finants- ja kindlustustegevus

Tööstus, va töötlev

Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus

Põllumajandus, metsamajandus ja

kalapüük

Ehitus

Info ja side

Kinnisvaraalane tegevus

Kaubandus, veondus, majutus ja

toitlustus

• 2002 – 2007 kasvas tootlikkus kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, samas alates finantskriisist on tootlikkus sellel tegevusalal märgatavalt langenud

• 2000 – 2012 kasv kõige kiirem töötlevas tööstuses

Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet

Page 7: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Keskmised brutopalgad tegevusalade lõikes 2002 - 2012

Keskmine nominaalne brutopalk (tegevusalad)

05

00

10

00

15

00

20

00

25

00

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

Info ja side

Finants- ja kindlustustegevus

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga

varustamine

Mäetööstus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

Ehitus

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

Tegevusalad kokku

Töötlev tööstus

Veondus ja laondus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste

remont

Haldus- ja abitegevused

Haridus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Kinnisvaraalane tegevus

Majutus ja toitlustus

Muud teenindavad tegevused

Allikas: Statistikaamet

Page 8: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Viimasel kümnendil on palgad kõige aeglasemalt kasvanud finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas

Palgaindeks 2012 (2002 = 100, nominaalne brutopalk)

0 50 100 150 200 250 300

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

Majutus ja toitlustus

Ehitus

Töötlev tööstus

Mäetööstus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Tegevusalad kokku

Haldus- ja abitegevused

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

Muud teenindavad tegevused

Haridus

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

Info ja side

Veondus ja laondus

Kinnisvaraalane tegevus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Finants- ja kindlustustegevus

Allikas: Statistikaamet, autori arvutused

Page 9: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Reaalpalkade arengud võrreldes kriisieelse tasemega (2007.a.)

Reaalpalga indeks (4 kv libisev keskmine, 2007 = 100)

70.0

80.0

90.0

100.0

110.0

120.0

130.0

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamine

Mäetööstus

Info ja side

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus

Töötlev tööstus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Haldus- ja abitegevused

Haridus

Tegevusalad kokku

Majutus ja toitlustus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja

mootorrataste remont

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik

sotsiaalkindlustus

Ehitus

Veondus ja laondus

Finants- ja kindlustustegevus

Kinnisvaraalane tegevus

Allikad: Statistikaamet, autori arvutused

Page 10: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

KAS PALGAKASV ON EESTIS OLNUD LIIGA KIIRE?

Page 11: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Lisandväärtus = kapitalitulu + tööjõutulu

• SKP jaotumine:

1) töötajate tulu (palk + tööandja sotsiaalmaksed)

2) kapitaliomanike tulu (põhivara kulum + kasum)

3) neto tootmismaksud

• Alates 1980ndatest aastatest on töötajatele mineva tulu osakaal SKPs enamuses riikidest langenud

• Põhjus: globaliseerumine

Kapital on rahvusvaheliselt liikuvam kui tööjõud ning seetõttu on globaliseerumine toonud kaasa palgatulude osakaalu vähenemise majanduslikus kogutulus (SKPs)

• Töötajatele mineva tulu osakaal kasvab majanduslanguse perioodidel ja väheneb majanduskasvu perioodidel

Põhjus: palkade (allapoole) jäikus

• Eestis on töötajatele mineva tulu osakaal lisandväärtuses olnud alates 90ndate II poolest enam-vähem konstantne (ligikaudu 50%)

Page 12: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tööjõu ühikukulu

• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see võrdub tootlikkuse kasvuga

• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu ühikukulu (TÜK) muutumine

• Reaalne TÜK näitab, kui suure osa lisandväärtusest moodustab töötajate kompensatsioon (palk + tööjõumaksud)

• Riigi tasandil: TÜK = agregeeritud tööjõukulud / SKP

• Kui TÜK suureneb, tähendab see, et palgad kasvavad kiiremini kui tööjõu tootlikkus (eeldusel, et maksud ei muutu)

• TÜK kasv tähendab, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses suureneb. Selle tagajärjel väheneb ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.

Page 13: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Eestis on TÜK oluliselt langenud tööstuses (v.a. töötlev tööstus *)

Tööjõu ühikukulu indeks (2000 = 100, 4 kv libisev keskmine)

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Ehitus

Info ja side

Kinnisvaraalane tegevus

Finants- ja kindlustustegevus

Kaubandus, veondus, majutus ja toitlustus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Tegevusalad kokku (koos tootemaksudega)

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Avalik haldus, haridus ja tervishoid

Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus

Töötlev tööstus

Tööstus, va töötlev

Märkused: * Tööstus, v.a. töötlev tööstus: mäetööstus, elektrienergia ja gaasiga varustamine, veevarustus ja kanalisatsioon

Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet

Page 14: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tööjõu ühikukulu: KIE riigid

Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Tshehhi Vabariik

Eesti

Läti

Leedu

Ungari

Poola

Allikas: Eurostat, autori arvutused

Page 15: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid

Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)

EL riigid

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Saksamaa

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Holland

Austria

Portugal

Allikas: Eurostat, autori arvutused

Page 16: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tööjõu ühikukulu (3)

Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)

Eesti jt Läänemeremaad

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Euroopa Liit

Saksamaa

Eesti

Läti

Leedu

Poola

Soome

Rootsi

Allikas: Eurostat, autori arvutused

Page 17: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

MILLISTEL EELDUSTEL JÕUAVAD MEIE PALGAD EL RIKKAMATELE LIIKMESRIIKIDELE JÄRGI?

Page 18: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

220.0

240.0

260.0

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

220.0

240.0

260.0

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania

Prantsusmaa Itaalia Holland Austria

Portugal Soome Rootsi

EL-15 riigid KIE riigid

Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)

Page 19: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Kas ja kui kiiresti saavad sissetulekute tasemed ühtlustuda?

• Alates 1990ndate keskelt on tootlikkus KIE (ja eriti Balti) riikides oluliselt kiiremini kasvanud kui EL-15 riikides

• Kui sama trend jätkuks, jõuaksid meie sissetulekud võrdlemisi ruttu EL-15 tasemele

• Samas toimus tootlikkuse kasv n-ö madalalt baasilt

• Vastavalt Solow kasvumudelile on kasv seda aeglasem, mida kõrgem on elatustase

• Seega võib eeldada, et meie ja rikkamate EL riikide tootlikkuse kasvude vahe on edaspidi väiksem

Page 20: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Sissetulekute ühtlustumine ?

• Aastatel 2002 – 2012 oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv u. 7,4%, Soomes 2,3%. Kasvude erinevus oli seega ligikaudu 5 pp

• (Reaalse tootlikkuse kasvu erinevus oli 2,5 pp)

• Oletame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp Soomest kiirem

• Sel juhul jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga

• Kui kasvude erinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame järele 27 aastaga ning kui kasvude erinevus on 3 pp, siis 35 aastaga

• Kui Eestis kasvab nominaalne SKP per capita 5 pp / 4 pp / 3 pp EL-27 keskmisest kiiremini, siis jõuame EL keskmisele tasemele 14 / 18 / 23 aastaga

Page 21: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Kokkuvõte

• Eestis on tööjõu tootlikkus ja tööjõukulud (palk + tööandja sotsiaalmaks) kasvanud enam-vähem samas tempos

• Seega on meie palkade kasv olnud pikemas perspektiivis tasakaaluline

• Samas on globaalselt viimastel kümnenditel tööjõu tootlikkus palkadest kiiremini kasvanud, s.t. tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on vähenenud

• Meie elatustase saab jõuda EL keskmisele tasemele järgi ainult eeldusel, et tootlikkus kasvab ka tulevikus Eestis kiiremini kui ELs keskmiselt

Page 22: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

EESTI TOOTLIKKUSE ARENG JA RAHVUSVAHELINE VÕRDLUS Jaanika Meriküll

Page 23: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Peamised tootlikkuse indikaatorid

• Lisandväärtus töötaja kohta

• Kogutootlikkus (TFP, total factor productivity)

– Kuidas arvutatud?

• Ettevõtte tasandil: jääkliige tootmisfunktsioonist, st see osa lisandväärtuse kasvust, mis ei tulene hõive või kapitalisisendi kasvust

– metoodikate erinevusest tulenevalt ei tehta (tavaliselt) riiklikku statistikat TFP kohta, küll aga on TFP kohta arvutusi teadusuuringutest

Page 24: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Miks on Eestis tootlikkus nii madal?

0

20

40

60

80

100

120

140

160

SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)

EE: 27t EUR

FI: 77t EUR

Page 25: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Lisandväärtuse loomise ahel

Allikas: de Backer (2013) OECD work on global value chains and trade in value added [http://www.ecb.int/home/pdf/research/compnet/CompNet_Dublin_De_Backer.pdf?a7285c132d6737d18eb1a70526485173]

De Backer (2013):

• Järjest suurem osa lisandväärtusest luuakse nn teadmistepõhistel tegevusaladel, st mitte tootmises vaid tootearenduses, disainis, logistikas, turunduses

• Järjest suurem osa töötleva tööstuse toodangust tuleb teenustest

• Tootmisahelad on muutunud globaalse(ma)ks, riikide/ettevõtete spetsialiseerumine ↑

Page 26: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Globaalne tootmisahel (global value chain)

OECD uuringud, De Backer (2013) ja de Backer ja Yamano (2012):

• Tootmisahelad on muutunud globaalseks, mis on suurendanud spetsialiseerumist, tootlikkust ja konkurentsivõimet

• Vahetoodang ületab mitmeid kordi riigipiire enne kui toode jõuab lõpptarbijani

– Viimastel kümnenditel on maailma väliskaubanduse mahud kasvanud kiiremini kui SKP mahud

– Välisinvesteeringute mahud (hargmaised ettevõtted) on kasvanud veel kiiremini kui väliskaubandusmahud

• Järjest enam on majanduskasvu ja töökohtade osas tähtis mitte mis tooteid riik toodab vaid mis tegevusi riik tootmisahelas teeb

Page 27: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Eesti positsioon globaalses tootmisahelas

• Iga euro kodumaise tootmissisendi kohta kasutab Eesti 0,7 euro eest välismaist tootmissisendit (Euroopas on imporditud vahetarbimise tähtsus kõrgem vaid Luksemburgis, Iirimaal ja Ungaris) (Backer ja Yamano (2012))

– Eestis on see osakaal kasvanud üle 10%-punkti vahemikul 1995-2005

• Eesti töötleva tööstuse ekspordist 40% moodustavad teenused (OECD (2008)), so üks kõrgemaid näitajaid OECDs

• Eesti ekspordis on välismaal loodud lisandväärtuse osakaal 42% (OECD (2008)), so üks kõrgemaid näitajaid OECDs

– See näitaja on kõrge ka teistes väikestes avatud majandustes, sh Skandinaavias ja Ida-Euroopas (30-40%)

AGA

– Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on spetsialiseerunud madala lisandväärtusega tegevustele tootmisahelas

– Suurim osa innovatiivse toote lisandväärtusest läheb innovatsiooni loojale või kõrgtehnoloogiliste sisendite tootjale, mitte toote kokku panejale (Linden et al (2009))

• 299$ maksev iPod pannakse kokku Hiinas, kuhu jääb alla 4$ eest lisandväärtust (Allikas: Linden et al (2009) Who Captures Value in a Global Innovation Network? The Case of Apple’s iPod. Communications of the ACM, Vol 52(3), lk 140-144.)

Page 28: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Varuslaid: kuhu Eesti ekspordib? Eesti eksport ELi, 2012 (kasti suurus näitab osakaalu ekspordis, värv kasvu aastal 2012) Allikas: Luikmel, Kase (2013) Eesti konkurentsivõime ülevaade, Eesti Pank

Page 29: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

EESTI VS SOOME TOOTLIKKUS 2011

Page 30: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tootlikkus ja tootmisstruktuur

• Võrdleme aasta 2011 Eesti tootlikkust Soomega kasutades shift share analyse:

– kus Lprod on tööjõu tootlikkus, o tegevusala osakaal hõives ning i tähistab tegevusala, i=1-63

– esimene komponent näitab nn tegevusalade vahelist efekti ehk struktuuri efekti (kui tootlikkus tegevusalade sees oleks EEs ja FIs sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid majanduse struktuurist)

– teine komponent näitab tegevusaladesisest efekti (kui majanduse struktuur oleks sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid tegevusalade erinevast tootlikkusest)

– kolmas komponent on interaktsiooniefekt või ka nn spetsialiseerumise efekt (kas EE hõive on suurem tegevusaladel, kus EE tootlikkus on suhteliselt kõige lähemal FIle)

)()(

)(

)(

,,,,

,,,

,,,

iFIiEEi iFIiEE

iFIiEEi iFI

iFIiEEi iFI

FIEE

ooLprodLprod

ooLprod

LprodLprodo

LprodLprod

Page 31: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tootlikkus ja tootmisstruktuur: tulemused

• Eesti tööjõu tootlikkus on Soome omast 2,8 korda madalam, vastavalt 23,6 ja 65,1 tuh EUR/töötaja kohta (EE 36% FIst)

Sellest -100% tuleb Eesti madalamast tootlikkusest tegevusalade sees

-> kui Eesti ja Soome majanduse struktuur oleks sama, oleks Eesti ja Soome tootlikkuste erinevus ikka 2,8 kordne

Samas on võrreldes Soomega Eesti majanduse struktuuris Soomes tootlikemate tegevusalade osatähtsus kõrgem -> kui Eestis oleks tegevusalade sisene tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eesti tootlikkus Soomest 24% kõrgem

Nn spetsialiseerumise efekt on samuti negatiivne, st tegevusalad, kus Eesti tootlikkus on Soomele kõige lähemal, moodustavad koguhõivest suhteliselt väikese osa

-> Vaatame eraldi kõrg- ja madaltehnoloogilisi tegevusalasid, kas seal on sõnum sarnane?

[OECD ja Eurostat jagavad kõrg- ja madaltehnoloogilisteks töötleva tööstuse tegevusalad

nende teadus- ja arendustegevuse (T&A) mahukuse; teenuste tegevusalad nende T&A mahukuse, haru keskmiste haridustasemete ja IKT kasutamise järgi]

Page 32: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Eesti vs Soome, kõrgtehnoloogilised tegevusalad 2011

• Kõrgtehnoloogilisel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, tootlikkus vastavalt 81.9 ja 41.1 tuh EUR/töötaja kohta ehk vahe alla 2 korra

– Erinevused on suured töötlevas tööstuses, teenuste pool on konkurentsivõimelisem

• Suurim osa tootlikkuse erinevusest tuleneb madalamast tootlikkusest tegevusalade sees, -82%, aga ka tegevusalade suurusest (EEs vähem töötajaid farmaatsias, IT teenustes), -37% (interaktsiooniefekt +19%, suhteliselt suurel kõrgteh. tegevusalal, arvutiteenustes, on EE tootlikkus suhteliselt lähemal FIle)

• Kõrgtehnoloogilised tegevusalad on kogu hõive seisukohast vähetähtsad, 4,2% hõivest EEs ja 5,3% hõivest FIs

0

50

100

150

200

250

C21 - Farmaatsiatoodete

tootmine

C26 -Arvutite jm elektroonika tootmine

J59_J60 - Video- ja helisalvestiste

tootmine; ringhääling

J61 - Telekommunikatsioon

J62_J63 - Programmeerimine;

infoalane tegevus

M72 - Teadus- ja arendustegevus

Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011 (Eurostat) Eesti

Soome

Page 33: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Eesti vs Soome, madaltehnoloogilised tegevusalad 2011

• Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, Eesti tootlikkus on üle 3 korra madalam, vastavalt 25.9 ja 78.3 tuh EUR/töötaja kohta

• See erinevus tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusalade sees, -111%, samas kui tegevusalade struktuur on Eestis kõrgema tootlikkusega tegevusalade kasuks (nt kinnisvara teenused), 75%, interaktsioon -64%

• Madaltehnoloogilised tegevusalad on hõive poolest tähtsad, 38% EE hõivest ja 30% FI hõivest

0

20

40

60

80

100

120

140

C10-C12 -Toiduainete ja joogi

tootmine

C13-C15 - Tekstiili-; rõiva-; ja

nahktoodete tootmine

C16 - Puidutöötlemine, puittoodete (va

mööbel) tootmine

C17 - Paberi tootmine

C18 - Trükindus ja salvestiste paljundus

C31_C32 - Mööblitootmine;

muu tootmine

G45 - Mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük

G46 - Hulgikaubandus (va

mootorsõidukid)

G47 - Jaekaubandus (va mootorsõidukid)

H49 - Maismaaveondus ja

torutransport

H52 - Laondus ja veonduse

abitegevused

I - Majutus ja toitlustus

N77 - Rentimine ja kasutusrent

N79 - Reisibüroode tegevus

N80-N82 - Turvatöö; kinnisvara haldus;

büroohaldus

S95 - Arvutite ja tarbeesemete

parandus

Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011

Eesti

Soome

Page 34: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

EESTI TOOTLIKKUSE ARENG 2002-2011

Page 35: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Eesti ettevõtete tootlikkuse arengud üle aja

Allikas: autori arvutused Eesti äriregistri põhjal

• Tootlikkuse arengud järgivad üldjuhul majandustsüklit, majanduskasvu ajal tootlikkus ↑, languse ajal tootlikkus ↓

• 2000-2003 on tööjõutootlikkus kasvanud suhteliselt kiiremini kui kogutootlikkus (TFP) (kapitali kasv?)

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

TFP, mediaan, EUR (2005 hinnad)

4000

5500

7000

8500

10000

11500

13000

Lisandväärtus töötaja kohta, mediaan, EUR (2005 hinnad)

Page 36: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Eesti 2002 vs 2011

• Eesti tootlikkus on kasvanud kiiremini Soome vastavast näitajast, 2002. aastal moodustas EE tootlikkus FIst 25%, 2011. aastal 31%

– ehk EE tootlikkus on kasvanud 33% ja FI tootlikkus 7,5% (reaalhindades)

• Teeme sama shift share analüüsi Eesti tootlikkuse arengu kohta üle aja, st EE 2002 vs EE 2011

Tegevusaladesisese tootlikkuse kasvu komponent moodustab 110% kogutootlikkuse kasvust (suurimad kasvud kinnisvaras, veonduses ja laonduses)

Tegevusaladevahelise ümberpaiknemise efekt moodustab 35% tootlikkuse kasvust (kõrgema tootlikkusega teenuste osatähtsus on kasvanud)

Spetsialiseerumise efekt on negatiivne, -45%, st kiiresti on kasvanud tootlikkus just sellistel tegevusaladel, mis moodustavad koguhõivest vaid väikese osa (vee- ja õhutransport, kinnisvara, telekommunikatsioon)

Page 37: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Kokkuvõte

• Eesti tootlikkus on aastal 2011/2012 2,8 korda madalam kui Soomes

– Valdav osa sellest tootlikkuse erinevusest tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusala sees, mitte Eesti ebasoodsast majanduse struktuurist

• OECD: tähtis pole mis tooteid riik toodab vaid mis tegevusi riik tootmisahelas teeb

• Kõrgtehnoloogiliste teenuste tootlikkus on kõige lähemal Soome vastavale näitajale, aga võrreldes Soomega on Eestis neil tegevusaladel suhteliselt vähem hõivatuid

• Samas on Eesti tootlikkus kasvanud väga kiirelt, perioodil 2002-2011 kolmandiku võrra, samal ajal Soomes 7,5% (reaalhindades)

Tootlikkuse kasvust suurem osa tuleneb tegevusalasisesest tootlikkuse kasvust, aga ka majanduse struktuuri nihkumisest tootlikemate tegevusalade suunas

Tegevusala tasandil on spetsialiseerumise efekt negatiivne, tootlikkus on kasvanud kõige kiiremini koguhõive poolest väikestes tegevusalades

Ettevõtte tasandil on spetsialiseerumise efekt positiivne, suurema tootlikkusega ettevõtetele kuulub suurem tegevusala turuosa ning see efektiivsus on kriisijärgselt paranenud

Page 39: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Võimalikud teemad aruteluks

• Kas Eesti ettevõtete tihe integreeritus globaalsesse tootmisahelasse on Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks oht või võimalus?

• Kas ettevõtted on globaalse finantskriisi käigus/järgselt ümber orienteerunud mõnele teisele tootmisahela etapile? Milliselt etapilt kuhu liiguti ja miks?

• Kas keegi on seotud ettevõttega, mis toodab kogu tootmisahela etapid Eestis? Milline on teie kogemus? Kas ja millisel tegevusalal oleks Eestis potentsiaali klastri tekkeks, st kus enamus lisandväärtuse tootmisest toimuks Eestis?

• Mille arvelt suudaksid Eesti ettevõtted tootlikkust tõsta? Millised on suurima potentsiaaliga valdkonnad:

– Organisatoorsed innovatsioonid

– Teadus – ja arendustegevus, toote ja/või protsessiinnovatsioonid

– Liikumine kõrgema lisandväärtusega toodete või tootmisahela etappide suunas, teatud tootmisetappide viimine välisriikidesse

Page 40: Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

Tööjõukulude osakaal SKPs pole oluliselt muutunud

SKP sissetulekute meetodil

0%

20%

40%

60%

80%

100%19

95

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Palk Tööandja sotsiaalmaksed

Põhivara kulum Tegevuse ülejääk ja segatulu

Neto-tootmismaksud

Allikas: Statistikaamet