Upload
eesti-pank
View
331
Download
12
Embed Size (px)
DESCRIPTION
F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998. Käesoleval aastal oli uuringufookus seatud Eesti leibkondade säästu ja –laenukäitumisele ning tulevikusoovide kaardistamisele Avalik loeng 05.11.2014
Citation preview
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS
Eesti leibkondade finantskäitumine
Eesti Pank5. november, 2014
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 2
Sissejuhatuseks
F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998
Käesoleval aastal oli uuringufookus seatud Eesti leibkondade säästu ja –laenukäitumisele ning tulevikusoovide kaardistamisele: Eesti perede hinnang oma majanduslikule toimetulekule säästuvõime ja –soov laenukohustused ja nendega toimetulek plaanitavad kulutused lähitulevikus.
Uuringus osales kokku 955 leibkonda ning valimi koostamise metoodika (kaheastmeline kihistatud juhuvalik) lubab tulemusi laiendada kõigile Eesti leibkondadele. Eestis kokku ligikaudu 599 832 leibkonda (baas: RL 2011). Vastajaks oli vähemalt 18 aastane leibkonna liige.
Küsitlustöö toimus ajavahemikel 27.08-03.09 ja 10.09-17.09, 2014.
Küsitlus toimus CAPI meetodil, kus näost-näkku toimuval intervjuul kasutab küsitleja intervjuu läbiviimisel sülearvutit. Ankeet on programmeeritud, mis vähendab oluliselt intervjuu ja sisestuse käigus tekkida võivaid eksimusi.
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS
1. Toimetulek ja säästuvõime
Eesti Pank5. november, 2014
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 4
Leibkondade olukorra paranemine jätkub väikeste sammudega
UUS AEGLANE KASV
MASUSTAGNATSIOON KASVU ALGUS BUUM
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 20140 €
50 €
100 €
150 €
200 €
250 €
300 €
350 €
400 €
450 €
500 €
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
2218 18
22
2327
24
3235
38
21
6
1317
16
28
3532
28
2218
2117
12 13
24
48
3835
21
48 4750 51
55 56 55
5053
49
54
45
4947
63
keskmine sissetulek pereliikme kohtavõrreldes sama ajaga möödunud aastal paranenudvõrreldes sama ajaga möödunud aastal halvenenudjäänud endiseks
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 5
kasvanud kuni 10%
kasvanud 10-20%
kasvanud üle 20%
jäänud samaks
vähenenud kuni 10%
vähenenud 10-20%
vähenenud üle 20%
ei oska öelda
Leibkonna netosissetulekute muutus: rohkem on kasvanud sissetulekutega kui vähenenud sissetulekutega leibkondi
13%
6%
3%
60%
5%
4%
5%
2%
12%
5%
4%
51%
8%
9%
8%
4%
6%
2%
3%
49%
13%
11%
14%
2%
5%
2%
2%
37%
16%
14%
21%
3%
25%
12%
6%
38%
7%
4%
5%
3%
2008
2009
2010
2012
2014
% kõikidest leibkondadest, n=955
23% (2012:21%)(2010:11%)
15% (2012:25%)(2010:37%)
Paremas olukorras on:- eesti pered- lastega pered- suurema sissetulekuga pered- Lääne- ja Lõuna-Eesti leibkonnad- laenupered
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 6
2014
2012
2010
2009
2014
2012
2010
2009
34
41
6
8
7
6
6
5
14
12
10
9
8
11
8 7
8
ei jää üldse üle kuni 20 eurot 20-45 eurot 45-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot üle 400 euro Ei oska öelda
33
36
5
5
10
9
14
14
15
11
7
8
7
7
8
9
ei jää üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö
58%
51%
Column2
Võrreldes kahe aasta taguse seisuga on rohkem neid peresid, kus peale esmavajadusi ja laenumakseid jääb jälle raha üle
59%
54%
Column2
RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Kõik leibkonnad, n=955)
67%
65%
Column2
62%
56%
Column2
RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=410)
26
27
3
7
5
6
5
5
16
15
14
14
13
18
12 7
8
ei jää üldse üle kuni 20 eurot 20-45 eurot 45-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot üle 400 euro Ei oska öelda
29
38
4
4
8
7
13
12
19
12
8
10
10
10
9
6
ei jää üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö
Seoses Eesti kroonilt üleminekuga eurodele on skaala muutunud.
2014 lisandus viimane skaalapunkt.
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 7
2014
2012
23
29
5
8
10
14
15
12
18
16
12
7
6 6
7
5
6
Ei jääks üldse üle Kuni 10 eurot 11-30 eurot 31-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot Rohkem kui 400 eurot
Ei oska öelda
72%
65%
Column2
Hinnanguline säästuvõime ühes kuus on võrreldes kahe aasta taguse seisuga kasvanud
HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Kõik leibkonnad, n=955)
LAENUPEREDE HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=410
2010
2009
2010
2009
2014
2012
16
18
4
6
8
15
14
15
22
20
15
10
10 8
10
3
6
Ei jääks üldse üle Kuni 10 eurot 11-30 eurot 31-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot Rohkem kui 400 eurotEi oska öelda
23
28
7
5
17
18
17
18
14
12
10
8
7
6
6
5
ei jääks üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö
72%
67%
ei ole võimalik sä...
75%
68%
ei ole võimalik sää...
19
28
5
4
19
17
17
19
15
13
11
8
8
7
5
5
ei jääks üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö
Seoses Eesti kroonilt üleminekuga eurodele on skaala muutunud.
2014 lisandus viimane skaalapunkt.
81%
75%
Column2
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 8
Sääste omavate perede osakaal on tõusnud, kuid seda mitte laenuperede seas
(% kõikidest leibkondadest, n=955)
Perel on laen, autoliising või järelmaks (n=410)
perel on rahalisi sääste
59%53%55%57%
61%63%
55%53%
Kas te HETKEL panete raha kõrvale … (% rahalisi sääste omavatest leibkondadest, n=568)
mõne kuu jooksul, suuremate kulutuste tegemiseks
aasta-paari jooksul, suuremate kulutuste tegemiseks
pikemaajaliselt, tuleviku kindlustamiseks
igaks juhuks, toimetulekutagavaraks
ei säästa / ei pane raha kõrvale hetkel
ei oska öelda
15%
13%
27%
52%
12%
1%
17%
13%
26%
45%
16%
1%
15%
15%
33%
50%
9%
1%
12%
16%
31%
56%
12%2009201020122014
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 9
Raha kõrvalepanemise eesmärgid: rohkem säästetakse „igaks juhuks“ ning reisimise ja hobide tarvis
igaks juhuks toimetulekutagavara, „mustadeks päevadeks“
reisimine ja hobid
enda tervis (näiteks: sanatoorium, operatsioon, hambaravi
olemasoleva eluaseme remont või ümberehitus
laste haridus ja koolitus
lähedaste abistamine
kodumasinate ja/või -elektroonika ostmine
pension
mööbli ja/või kodusisustuse ostmine
enda haridus ja koolitus
sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine
eluaseme või muu kinnisvara (hooned, maa jne) ostmine
eluaseme või muude hoonete ehitamine
arvuti ja sellega seotud lisaseadmete ostmine
lastekaupade ostmine
oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine
muu
68%
34%
29%
25%
26%
22%
19%
17%
16%
16%
16%
16%
12%
11%
11%
11%
3%
53%
20%
20%
17%
16%
10%
10%
9%
8%
8%
7%
7%
6%
4%
3%
2%
1%
2012
2014
% rahalisi sääste omavatest leibkondadest, n=568
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 10
jooksev arvelduskonto pangas 201420122011
sularaha kodus 201420122011
tähtajaline hoius pangas 201420122011
investeerimine kinnisvarasse 201420122011
lastekindlustus 201420122011
investeerimishoius pangas 201420122011
investeerimine ettevõtlusesse 201420122011
pensioni II sammas 201420122011
pensioni III sammas 201420122011
investeerimine väärtpaberitesse 201420122011
investeerimine fondidesse 201420122011
Eelistus säästude hoidmisel: jooksevkonto esimese eelistusena langeb, sularaha on kasvava trendiga% kõikidest leibkondadest, n=955
4854
58
1311
7
1511
15
644
23
1
212
111
132
111
211
111
178
9
1510
12
1010
13
865
53
3
434
421
4710
434
322
312
65%62%
67%
28%21%
19%
25%21%
28%
14%10%
9%
7%6%
4%
6%4%
6%
5%3%
2%
5%10%
12%
5%4%5%
5%3%3%
4%2%3%
mainiti esimesenamainiti veelKOKKU
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS
Seega on üldine foon positiivsem kui kaks aastat tagasi:- sissetulekud jätkuvalt kasvavad- rohkem on kasvanud sissetulekutega
peresid kui langenud sissetulekutega peresid
- raha jääb rohkem üle- säästuvõime kasvab- sääste omavate perede osakaal kasvab
Järjest rohkemate perede jaoks pole viimase kahe aasta jooksul midagi muutunud:- 63% hindab pere majanduslikku
olukorda muutumatuks- 60% jaoks on sissetulekud jäänud
muutumatuks
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 12
Laenukohustused: põhinäitajate muutused
UUS AEGLANE KASV
MASUKASVU ALGUS BUUM
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 20140%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%22 31 28 34 35 40 39 43 47 43 41 41 40 41
11 1111
10
1312
13
10
14 14
12
1719
1620
2326
32 32 31 31 30 30
6 7
1112 12
1315
18
1011
99 9
10
15
9 10 119
89 9
KOKKU LAENUKOHUSTUSjärelmakslaenautoliisingmiinuses krediitkaart
% kõikidest leibkondadest
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 13
Laenu eesmärgid: kasvab kestvuskaupade nimel laenamine
kestvuskaupade ostmine
eluaseme või muu kinnisvara ostmine
eluaseme või muude hoonete ehitamine
jooksvad kulutused igapäevastele toidu- ja tarbekaupadele
sõiduki ostmine või remont
seoses hariduse ja koolitusega
oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine
muu
40%
32%
21%
15%
11%
12%
1%
7%
34%
32%
19%
12%
12%
16%
1%
8%
27%
33%
21%
14%
5%
13%
1%
2%
2010
2012
2014
% laenukohustusega* leibkondadest, n=425
* laenukohustus kokku: perel on laen, liising, järelmaks, miinuses krediit- või järelmaksukaart** 2010. oli eesmärgina sõnastatud vaid „sõiduki ostmine“
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 14
Laenutaotlusi rahuldatakse järjest rohkem
Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul soovinud laenu eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=955
jah, soovisite laenu
ei soovinud laenu
ei oska öelda
8%
91%
1%
6%
92%
2%
5%
95%
201020122014
Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul laenu eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=83
jah, saite laenu soovitud mahus
jah, saite laenu, kuid väiksemas mahus kui soovisite
ei
ei oska öelda
58%
8%
31%
3%
52%
7%
36%
5%
36%
8%
48%
7%
201020122014
Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul soovinud tarbimislaenu? n=955
jah, soovisite laenu
ei soovinud laenu
ei oska öelda
8%
92%
7%
91%
2%
4%
95%
201020122014
Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul laenu eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=79
jah, saite laenu soovitud mahus
jah, saite laenu, kuid väiksemas mahus kui soovisite
ei
ei oska öelda
78%
3%
19%
70%
5%
23%
3%
70%
6%
20%
4%
201020122014
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 15
2014
2012
2010
2009
2008
Makseraskusi kogenud perede osakaal ei ole märkimisväärselt muutunud
1
1
1
2
86
83
76
78
88
13
15
24
21
10
ei oska öelda Ei Jah
Kas teie perel on viimase aasta jooksul olnud raskusi laenu-, liisingu- või järelmaksu maksete tasumisega?% kõikidest leibkondadest, kellel on laen, autoliising või järelmaks, n=410
Kas maksete tasumise probleemi põhjuseks oli ...% nendest kellel on olnud raskusi, n=53
ajutine (ühekordne) finantsraskus
püsiv finantsraskus
maksmine ununes
muu
67%
32%
4%
67%
31%
6%
60%
40%
52%
44%
1%
2009
2010
2012
2014
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 16
Sissetulekust kuluv osa laenumaksetele Eesti peredes ei ole muutunud
kuni 10%
11-20%
21-30%
31-40%
üle 40%
ei oska öelda
32%
24%
18%
9%
10%
7%
27%
25%
16%
10%
11%
11%
30%
24%
15%
9%
10%
12%
27%
22%
17%
8%
15%
11%
34%
24%
16%
8%
11%
7%
2008
2009
2010
2012
2014
% leibkondadest, kes omavad laenukohustust (laen, autoliising või järelmaks), n=425
Oma profiililt suure laenukoormusega pered oluliselt ei eristu välja arvatud sissetuleku põhjal – neid on ootuspäraselt rohkem madalamates sissetulekugruppides.
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS
Laenukohustusega peresde osakaal pole kasvanud ja laenuperedel läheb keskmiselt paremini:- nad hindavad oma pere majanduslikku
olukorda paremini- laenuperede hulgas jääb rohkematel raha
üle - laenuperede hulgas on suurem säästuvõime
Samas positiivne muutus võrreldes eelmise perioodiga ei tulene otseselt laenuperede arvelt.
Ja erandiks on suure laenukoormusega pered, kelle osakaal pole muutunud.
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 18
Pessimistlikke leibkondasid on vähem
UUS AEGLANE
KASV
MASUSTAGNATSIOON KASVU ALGUS BUUM
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 20140%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
2119
26
25
15 15 1614
1014
2532
26
25
13
12 kuu pärast paraneb jääb endiseks 12 kuu pärast halveneb
% kõikidest leibkondadest
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 19
UUS AEGLANE KASV
MASUKASVU ALGUS BUUM
Laenupotentsiaal 12 kuu jooksul: muutused põhinäitajatesRohkem kui kaks kolmandikku laenusooviga peredest omab juba laenukohustust
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 20140%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%21 24 21 24 28 27 29 26 28 18 20 20 20
13
9 9
66
4
5 5
5 5
7 87 7
52 5 4
12
9 9
58
8 8 8
33
4
4
15 1613
15 1517
14 1512 13
KOKKU VÕTTA LAENUKOHUSTUSTvõtta järelmaksuvõtta autoliisingutvõtta laenukasutada krediitkaarti
% kõikidest leibkondadest
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 20
63%
50%
40%
41%
37%
29%
10%
8%
5%
55%
40%
36%
33%
27%
19%
9%
8%
4%
Järgmisel aastal plaanitavad kulutused ning ressursiallikad
12 kuu jooksul plaanitavad kulutused*
… jooksvaid sissetulekuid**
…varemkogutud sääste**
…laenu, krediiti, liisingut**
enda tervis
lähedaste abistamine
enda või laste haridus ja koolitus
reisimine ja hobid
kestvuskaupade ostmine
eluaseme või muude hoonete ehitamine
oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine
sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine
eluaseme või muu kinnisvara ostmine
89%
90%
88%
80%
80%
71%
80%
43%
32%
90%
94%
89%
74%
82%
73%
70%
38%
15%
22%
20%
22%
40%
32%
49%
40%
54%
44%
16%
13%
17%
38%
25%
40%
33%
40%
44%
2%
1%
3%
2%
8%
8%
6%
23%
51%
1%
1%
4%
3%
4%
13%
35%
57%
2010 2014
Selleks kavatsetakse kasutada …
* - % kõikidest leibkondadest, n=955** - % vastavat kulutust plaanivatest leibkondadest
Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS
Lõpetuseks
Trendid on positiivsemad võrreldes 2012. aastaga
Keskmine sissetulek on kasvanud, raha jääb rohkem üle, säästud ja säästuvõime on kasvanud
Kuid pered ei taju sissetulekute tõusu ning olukorra paranemist
Laenukohustuste profiil pole muutunud, laenu eesmärgina tuuakse rohkem välja kestvuskaupade ostmist
Laenupotentsiaal pole muutunud – viiendik peredes soovib kasutada finantseerimist