21
Eesti leibkondade finantskäitumine © TNS Eesti leibkondade finantskäitumine Eesti Pank 5. november, 2014

Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Embed Size (px)

DESCRIPTION

F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998. Käesoleval aastal oli uuringufookus seatud Eesti leibkondade säästu ja –laenukäitumisele ning tulevikusoovide kaardistamisele Avalik loeng 05.11.2014

Citation preview

Page 1: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS

Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti Pank5. november, 2014

Page 2: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 2

Sissejuhatuseks

F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998

Käesoleval aastal oli uuringufookus seatud Eesti leibkondade säästu ja –laenukäitumisele ning tulevikusoovide kaardistamisele: Eesti perede hinnang oma majanduslikule toimetulekule säästuvõime ja –soov laenukohustused ja nendega toimetulek plaanitavad kulutused lähitulevikus.

Uuringus osales kokku 955 leibkonda ning valimi koostamise metoodika (kaheastmeline kihistatud juhuvalik) lubab tulemusi laiendada kõigile Eesti leibkondadele. Eestis kokku ligikaudu 599 832 leibkonda (baas: RL 2011). Vastajaks oli vähemalt 18 aastane leibkonna liige.

Küsitlustöö toimus ajavahemikel 27.08-03.09 ja 10.09-17.09, 2014.

Küsitlus toimus CAPI meetodil, kus näost-näkku toimuval intervjuul kasutab küsitleja intervjuu läbiviimisel sülearvutit. Ankeet on programmeeritud, mis vähendab oluliselt intervjuu ja sisestuse käigus tekkida võivaid eksimusi.

Page 3: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS

1. Toimetulek ja säästuvõime

Eesti Pank5. november, 2014

Page 4: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 4

Leibkondade olukorra paranemine jätkub väikeste sammudega

UUS AEGLANE KASV

MASUSTAGNATSIOON KASVU ALGUS BUUM

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 20140 €

50 €

100 €

150 €

200 €

250 €

300 €

350 €

400 €

450 €

500 €

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

2218 18

22

2327

24

3235

38

21

6

1317

16

28

3532

28

2218

2117

12 13

24

48

3835

21

48 4750 51

55 56 55

5053

49

54

45

4947

63

keskmine sissetulek pereliikme kohtavõrreldes sama ajaga möödunud aastal paranenudvõrreldes sama ajaga möödunud aastal halvenenudjäänud endiseks

Page 5: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 5

kasvanud kuni 10%

kasvanud 10-20%

kasvanud üle 20%

jäänud samaks

vähenenud kuni 10%

vähenenud 10-20%

vähenenud üle 20%

ei oska öelda

Leibkonna netosissetulekute muutus: rohkem on kasvanud sissetulekutega kui vähenenud sissetulekutega leibkondi

13%

6%

3%

60%

5%

4%

5%

2%

12%

5%

4%

51%

8%

9%

8%

4%

6%

2%

3%

49%

13%

11%

14%

2%

5%

2%

2%

37%

16%

14%

21%

3%

25%

12%

6%

38%

7%

4%

5%

3%

2008

2009

2010

2012

2014

% kõikidest leibkondadest, n=955

23% (2012:21%)(2010:11%)

15% (2012:25%)(2010:37%)

Paremas olukorras on:- eesti pered- lastega pered- suurema sissetulekuga pered- Lääne- ja Lõuna-Eesti leibkonnad- laenupered

Page 6: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 6

2014

2012

2010

2009

2014

2012

2010

2009

34

41

6

8

7

6

6

5

14

12

10

9

8

11

8 7

8

ei jää üldse üle kuni 20 eurot 20-45 eurot 45-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot üle 400 euro Ei oska öelda

33

36

5

5

10

9

14

14

15

11

7

8

7

7

8

9

ei jää üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö

58%

51%

Column2

Võrreldes kahe aasta taguse seisuga on rohkem neid peresid, kus peale esmavajadusi ja laenumakseid jääb jälle raha üle

59%

54%

Column2

RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Kõik leibkonnad, n=955)

67%

65%

Column2

62%

56%

Column2

RAHA ÜLEJÄÄK PÄRAST ESMAVAJADUSI JA LAENUMAKSEID (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=410)

26

27

3

7

5

6

5

5

16

15

14

14

13

18

12 7

8

ei jää üldse üle kuni 20 eurot 20-45 eurot 45-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot üle 400 euro Ei oska öelda

29

38

4

4

8

7

13

12

19

12

8

10

10

10

9

6

ei jää üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö

Seoses Eesti kroonilt üleminekuga eurodele on skaala muutunud.

2014 lisandus viimane skaalapunkt.

Page 7: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 7

2014

2012

23

29

5

8

10

14

15

12

18

16

12

7

6 6

7

5

6

Ei jääks üldse üle Kuni 10 eurot 11-30 eurot 31-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot Rohkem kui 400 eurot

Ei oska öelda

72%

65%

Column2

Hinnanguline säästuvõime ühes kuus on võrreldes kahe aasta taguse seisuga kasvanud

HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Kõik leibkonnad, n=955)

LAENUPEREDE HINNANGULINE SÄÄSTUVÕIME ÜHES KUUS (Perel on laen, autoliising või järelmaks, n=410

2010

2009

2010

2009

2014

2012

16

18

4

6

8

15

14

15

22

20

15

10

10 8

10

3

6

Ei jääks üldse üle Kuni 10 eurot 11-30 eurot 31-65 eurot 66-130 eurot 131-255 eurot 256-400 eurot Rohkem kui 400 eurotEi oska öelda

23

28

7

5

17

18

17

18

14

12

10

8

7

6

6

5

ei jääks üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö

72%

67%

ei ole võimalik sä...

75%

68%

ei ole võimalik sää...

19

28

5

4

19

17

17

19

15

13

11

8

8

7

5

5

ei jääks üldse üle kuni 100 kr 101 - 500 kr 501 -1000 kr 1001 - 2000 kr 2001 - 4000 kr üle 4000 kr eoö

Seoses Eesti kroonilt üleminekuga eurodele on skaala muutunud.

2014 lisandus viimane skaalapunkt.

81%

75%

Column2

Page 8: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 8

Sääste omavate perede osakaal on tõusnud, kuid seda mitte laenuperede seas

(% kõikidest leibkondadest, n=955)

Perel on laen, autoliising või järelmaks (n=410)

perel on rahalisi sääste

59%53%55%57%

61%63%

55%53%

Kas te HETKEL panete raha kõrvale … (% rahalisi sääste omavatest leibkondadest, n=568)

mõne kuu jooksul, suuremate kulutuste tegemiseks

aasta-paari jooksul, suuremate kulutuste tegemiseks

pikemaajaliselt, tuleviku kindlustamiseks

igaks juhuks, toimetulekutagavaraks

ei säästa / ei pane raha kõrvale hetkel

ei oska öelda

15%

13%

27%

52%

12%

1%

17%

13%

26%

45%

16%

1%

15%

15%

33%

50%

9%

1%

12%

16%

31%

56%

12%2009201020122014

Page 9: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 9

Raha kõrvalepanemise eesmärgid: rohkem säästetakse „igaks juhuks“ ning reisimise ja hobide tarvis

igaks juhuks toimetulekutagavara, „mustadeks päevadeks“

reisimine ja hobid

enda tervis (näiteks: sanatoorium, operatsioon, hambaravi

olemasoleva eluaseme remont või ümberehitus

laste haridus ja koolitus

lähedaste abistamine

kodumasinate ja/või -elektroonika ostmine

pension

mööbli ja/või kodusisustuse ostmine

enda haridus ja koolitus

sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine

eluaseme või muu kinnisvara (hooned, maa jne) ostmine

eluaseme või muude hoonete ehitamine

arvuti ja sellega seotud lisaseadmete ostmine

lastekaupade ostmine

oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine

muu

68%

34%

29%

25%

26%

22%

19%

17%

16%

16%

16%

16%

12%

11%

11%

11%

3%

53%

20%

20%

17%

16%

10%

10%

9%

8%

8%

7%

7%

6%

4%

3%

2%

1%

2012

2014

% rahalisi sääste omavatest leibkondadest, n=568

Page 10: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 10

jooksev arvelduskonto pangas 201420122011

sularaha kodus 201420122011

tähtajaline hoius pangas 201420122011

investeerimine kinnisvarasse 201420122011

lastekindlustus 201420122011

investeerimishoius pangas 201420122011

investeerimine ettevõtlusesse 201420122011

pensioni II sammas 201420122011

pensioni III sammas 201420122011

investeerimine väärtpaberitesse 201420122011

investeerimine fondidesse 201420122011

Eelistus säästude hoidmisel: jooksevkonto esimese eelistusena langeb, sularaha on kasvava trendiga% kõikidest leibkondadest, n=955

4854

58

1311

7

1511

15

644

23

1

212

111

132

111

211

111

178

9

1510

12

1010

13

865

53

3

434

421

4710

434

322

312

65%62%

67%

28%21%

19%

25%21%

28%

14%10%

9%

7%6%

4%

6%4%

6%

5%3%

2%

5%10%

12%

5%4%5%

5%3%3%

4%2%3%

mainiti esimesenamainiti veelKOKKU

Page 11: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS

Seega on üldine foon positiivsem kui kaks aastat tagasi:- sissetulekud jätkuvalt kasvavad- rohkem on kasvanud sissetulekutega

peresid kui langenud sissetulekutega peresid

- raha jääb rohkem üle- säästuvõime kasvab- sääste omavate perede osakaal kasvab

Järjest rohkemate perede jaoks pole viimase kahe aasta jooksul midagi muutunud:- 63% hindab pere majanduslikku

olukorda muutumatuks- 60% jaoks on sissetulekud jäänud

muutumatuks

Page 12: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 12

Laenukohustused: põhinäitajate muutused

UUS AEGLANE KASV

MASUKASVU ALGUS BUUM

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 20140%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%22 31 28 34 35 40 39 43 47 43 41 41 40 41

11 1111

10

1312

13

10

14 14

12

1719

1620

2326

32 32 31 31 30 30

6 7

1112 12

1315

18

1011

99 9

10

15

9 10 119

89 9

KOKKU LAENUKOHUSTUSjärelmakslaenautoliisingmiinuses krediitkaart

% kõikidest leibkondadest

Page 13: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 13

Laenu eesmärgid: kasvab kestvuskaupade nimel laenamine

kestvuskaupade ostmine

eluaseme või muu kinnisvara ostmine

eluaseme või muude hoonete ehitamine

jooksvad kulutused igapäevastele toidu- ja tarbekaupadele

sõiduki ostmine või remont

seoses hariduse ja koolitusega

oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine

muu

40%

32%

21%

15%

11%

12%

1%

7%

34%

32%

19%

12%

12%

16%

1%

8%

27%

33%

21%

14%

5%

13%

1%

2%

2010

2012

2014

% laenukohustusega* leibkondadest, n=425

* laenukohustus kokku: perel on laen, liising, järelmaks, miinuses krediit- või järelmaksukaart** 2010. oli eesmärgina sõnastatud vaid „sõiduki ostmine“

Page 14: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 14

Laenutaotlusi rahuldatakse järjest rohkem

Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul soovinud laenu eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=955

jah, soovisite laenu

ei soovinud laenu

ei oska öelda

8%

91%

1%

6%

92%

2%

5%

95%

201020122014

Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul laenu eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=83

jah, saite laenu soovitud mahus

jah, saite laenu, kuid väiksemas mahus kui soovisite

ei

ei oska öelda

58%

8%

31%

3%

52%

7%

36%

5%

36%

8%

48%

7%

201020122014

Kas Teie pere on viimase 12 kuu jooksul soovinud tarbimislaenu? n=955

jah, soovisite laenu

ei soovinud laenu

ei oska öelda

8%

92%

7%

91%

2%

4%

95%

201020122014

Kas Teie pere sai viimase 12 kuu jooksul laenu eluaseme ostuks, ehituseks või renoveerimiseks? n=79

jah, saite laenu soovitud mahus

jah, saite laenu, kuid väiksemas mahus kui soovisite

ei

ei oska öelda

78%

3%

19%

70%

5%

23%

3%

70%

6%

20%

4%

201020122014

Page 15: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 15

2014

2012

2010

2009

2008

Makseraskusi kogenud perede osakaal ei ole märkimisväärselt muutunud

1

1

1

2

86

83

76

78

88

13

15

24

21

10

ei oska öelda Ei Jah

Kas teie perel on viimase aasta jooksul olnud raskusi laenu-, liisingu- või järelmaksu maksete tasumisega?% kõikidest leibkondadest, kellel on laen, autoliising või järelmaks, n=410

Kas maksete tasumise probleemi põhjuseks oli ...% nendest kellel on olnud raskusi, n=53

 ajutine (ühekordne) finantsraskus

püsiv finantsraskus

maksmine ununes

muu

67%

32%

4%

67%

31%

6%

60%

40%

52%

44%

1%

2009

2010

2012

2014

Page 16: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 16

Sissetulekust kuluv osa laenumaksetele Eesti peredes ei ole muutunud

kuni 10%

11-20%

21-30%

31-40%

üle 40%

ei oska öelda

32%

24%

18%

9%

10%

7%

27%

25%

16%

10%

11%

11%

30%

24%

15%

9%

10%

12%

27%

22%

17%

8%

15%

11%

34%

24%

16%

8%

11%

7%

2008

2009

2010

2012

2014

% leibkondadest, kes omavad laenukohustust (laen, autoliising või järelmaks), n=425

Oma profiililt suure laenukoormusega pered oluliselt ei eristu välja arvatud sissetuleku põhjal – neid on ootuspäraselt rohkem madalamates sissetulekugruppides.

Page 17: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS

Laenukohustusega peresde osakaal pole kasvanud ja laenuperedel läheb keskmiselt paremini:- nad hindavad oma pere majanduslikku

olukorda paremini- laenuperede hulgas jääb rohkematel raha

üle - laenuperede hulgas on suurem säästuvõime

Samas positiivne muutus võrreldes eelmise perioodiga ei tulene otseselt laenuperede arvelt.

Ja erandiks on suure laenukoormusega pered, kelle osakaal pole muutunud.

Page 18: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 18

Pessimistlikke leibkondasid on vähem

UUS AEGLANE

KASV

MASUSTAGNATSIOON KASVU ALGUS BUUM

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 20140%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

2119

26

25

15 15 1614

1014

2532

26

25

13

12 kuu pärast paraneb jääb endiseks 12 kuu pärast halveneb

% kõikidest leibkondadest

Page 19: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 19

UUS AEGLANE KASV

MASUKASVU ALGUS BUUM

Laenupotentsiaal 12 kuu jooksul: muutused põhinäitajatesRohkem kui kaks kolmandikku laenusooviga peredest omab juba laenukohustust

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 20140%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%21 24 21 24 28 27 29 26 28 18 20 20 20

13

9 9

66

4

5 5

5 5

7 87 7

52 5 4

12

9 9

58

8 8 8

33

4

4

15 1613

15 1517

14 1512 13

KOKKU VÕTTA LAENUKOHUSTUSTvõtta järelmaksuvõtta autoliisingutvõtta laenukasutada krediitkaarti

% kõikidest leibkondadest

Page 20: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS 20

63%

50%

40%

41%

37%

29%

10%

8%

5%

55%

40%

36%

33%

27%

19%

9%

8%

4%

Järgmisel aastal plaanitavad kulutused ning ressursiallikad

12 kuu jooksul plaanitavad kulutused*

… jooksvaid sissetulekuid**

…varemkogutud sääste**

…laenu, krediiti, liisingut**

enda tervis

lähedaste abistamine

enda või laste haridus ja koolitus

reisimine ja hobid

kestvuskaupade ostmine

eluaseme või muude hoonete ehitamine

oma ettevõtte või talumajapidamise arendamine

sõiduki (auto, mootorratas jne) ostmine

eluaseme või muu kinnisvara ostmine

89%

90%

88%

80%

80%

71%

80%

43%

32%

90%

94%

89%

74%

82%

73%

70%

38%

15%

22%

20%

22%

40%

32%

49%

40%

54%

44%

16%

13%

17%

38%

25%

40%

33%

40%

44%

2%

1%

3%

2%

8%

8%

6%

23%

51%

1%

1%

4%

3%

4%

13%

35%

57%

2010 2014

Selleks kavatsetakse kasutada …

* - % kõikidest leibkondadest, n=955** - % vastavat kulutust plaanivatest leibkondadest

Page 21: Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine

Eesti leibkondade finantskäitumine© TNS

Lõpetuseks

Trendid on positiivsemad võrreldes 2012. aastaga

Keskmine sissetulek on kasvanud, raha jääb rohkem üle, säästud ja säästuvõime on kasvanud

Kuid pered ei taju sissetulekute tõusu ning olukorra paranemist

Laenukohustuste profiil pole muutunud, laenu eesmärgina tuuakse rohkem välja kestvuskaupade ostmist

Laenupotentsiaal pole muutunud – viiendik peredes soovib kasutada finantseerimist