Euroopa ja Eesti majandus: võlakriisi varjust struktuursete probleemide lahendamiseni

Märten RossRahandusministeeriumi asekantsler31.01.2014(avaldatud seisukohad ülimalt isiklikud, kuigi tänan Tõnu Lillelaidi, Madis Abenit ja Sven Kirsipuud oma toeka panuse ja kasuliku diskussiooni eest)

Allteemad

• Võlakriisist edasi– Eelarvepoliitika rollist– Eesti eelarvepoliitika väljavaated

• Euroopa ja Eesti konkurentsivõime– Sh maksupoliitikast– Finantssektorist

• Demograafilised küsimused– Ränne– Vananemine

60

70

80

90

100

110

120

130

140

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

SKP

Eratarbimine

Investeeringud

Kas kuskil on tasakaaluline kasvutrend ka?

Eurostat

2005=100

Võlakriisi hetkeseisust• 2013.a. ei pakkunud probleemriigid

üllatusi– Struktuursed arengud olnud

õigesuunalised• Konkurentsivõime paranenud• Muutused aeglasemad seal, kus seda võis

arvata

– Võlakoorma surve pole olnud ei suurem ega väiksem ja kadunud pole ta kuhugi

• Tugevad riigid olid umbes nii tugevad (eelk Saksa) või nõrgad (nt Soome) kui arvata oli

• ECB poliitika mõjusust ei saa vaadata isoleeritult

Võlakriisist edasi• Kas taoline aeglane kuid kontrollitud

restruktureerumine jätkub?– Välistada ju ei saa (eestlaslikult

optimistlikuna)– Korralikuks shokiks on vaja enamat kui

ühe-kahe probleemriigi isoleeritud hädasid

• Madalate intressidega seotud kaashädasid (mh zombistumine) on võimalik adresseerida teiste vahenditega– Kuid seda tuleb siis ka teha

• Kui tõsine on “reformiväsimuse” probleem?

Loogiliselt võttes võib oht peituda just seal, kuhu tähelepanu ei koondu

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

1995 2000 2005 2010

Austria Taani Euroala Saksa

Soome Holland Rootsi

nULC, muutus vs 2005, %, euro

Lähde: Eurostat.25851@Chart37

Euroopa eelarvepoliitika raamistikust• Väide, et tsentraliseeritud

(föderaalse?) vastutsüklilise eelarvepoliitika puudumine on euroala toimimise absoluutne eeldus, ei ole tegeliku eluga sisustatud– Probleemriikide hädasid oleks saanud

ennetada ka praeguse raamistikuga– Pole mingit veenvat tõestust, et

tsentraliseeritum eelarvepoliitika oleks olnud headel aegadel oluliselt vastutsüklilisem

• Kas Kreekas oleks miinimumpalka vähem tõstetud, kui oleks olnud tsentraliseeritud eelarvepoliitika?

Eesti eelarvepoliitika lähemad väljavaated• Hoida vähemalt struktuurset

eelarvetasakaalu • m.h uue riigieelarve baasseaduse nõue alates

2015

• Jõuda lähiajal nominaalsesse ülejääki, et alustada reservide taastamist

• Tagada parem maksulaekumine olemasolevate määrade juures– Salaturu ja maksuoptimeerimiste vähendamine

– KMD INF, ettevõtete sõiduautode maksusoodustuse vähendamine, töötajate register

Keskpikas perspektiivis struktuurset probleemi ei peaks olema, välja arvatud kui

0,2%

-1,1% -1,3%

-4,6%

0,2%0,6%

0,4%

1,0%0,6% 0,5%

-0,3%

0,3%

1,0%

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

-550

-450

-350

-250

-150

-50

50

150

250

350

450

550

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014* 2015* 2016* 2017*

% SKPstmln €

Keskvalitsus SotsiaalkindlustusfondidKOV Valitsussektori eelarvepositsioon (parem skaala)Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala)

Euroopa konkurentsivõime

• Tööturg• Maksud ja avaliku sektori osakaal• Energia

• Kõikuv vahetuskurss üksi ei aita tagada konkurentsivõimelist hinna- ja palgataset/struktuuri– Kokkuvõttes konkureerib Euroopa

ressursside pärast kogu maailmaga

Pangandusliit

• Ühtse pangandusjärelevalve ja kriisihaldusmehhanismi tulemuslikkust saab hinnata ainult toimiva ühisturu kriteeriumi põhjal– Õnnestumiskriteeriumiks ei saa olla

vanade probleemlaenude teiste riikide maksumaksjale maksmiseks saatmise ulatus

• Ühtne järelevalve peab reaalselt saavutama kapitali liikumist takistavate (peidetud) kitsenduste kõrvaldamise

Kapitaliturgude rollist laiemalt

• Pangandusliidu (ja teiste poliitikate) eesmärk ei tohi ka olla praeguse erasektori võlakoorma põlistamine ning võlarahastamise eelistamine

• Parem võimekus Euroopa omakapitali ühisturu saavutamisel on samavõrra oluline– Kapitalituru fragmenteerituse üle ollakse

kohati isegi uhked

Maksupoliitika ja konkurentsivõime• Kas Euroopa kõrged maksud ja nende

struktuur ning kaasnev suur avaliku sektori roll on konkurentsivõime probleem?– Mõju pole kindlasti lineaarne ja osaliselt

sõltub avaliku sektori teenuste kvaliteedist

• Kuid ikkagi – kas sellel pole üldse mõju?– “Kes pole maksnud üle 50% marginaalset

tulumaksu, ei peaks võtma sõna maksude mõjust või mittemõjust tööjõu pakkumisele”

• Eesti arutelu sotsiaalmaksust on valgustav

Tööandja tööjõumaksud on Euroopa kontekstis keskmisest kõrgemad

Ka madalamapalgaliste maksukoormus on pigem üle EL keskmise

Ometi tööjõukuludelt oleme jätkuvalt selgelt Ida-Euroopa grupis

Maksupoliitika ja konkurentsivõime (2)• Eesti sotsiaalmaksu saagad ei tõenda,

et avaliku sektori pärssiv mõju inimeste aktiivsusele tööturul puudub– Isegi II samba makse, mis on täiesti

isikustatud ja ka päritav tulu, pole neutraalne

– Miks muidu toetatakse nii palju sisult regressiivset maksu-uuendust (sotsmaksu lage)?

Demograafilised küsimused

• Elanikkonna ealise struktuuri muutumisega kaasnev mõju konkurentsivõimele oluline nii Euroopas tervikuna kui Eestis– Samas probleemid suhteliselt hästi

kaardistatud ning paljud vajalikud majanduspoliitilised sammud teadvustatud

• Samas nii sise- kui välisrände (võimalik) mõju vähem teadvustatud ja majanduspoliitilised järeldused ebasüsteemsemad

Tööturgude integratsioon ja majanduspoliitika• Euroopas ei saa ühisturu süvenedes

ränne mängida marginaalset rolli (vs nt USA)– Suured tuluvahed Euroopas süvendavad

probleemi (kuigi pole unikaalsed)

• Sisuliselt see siiski tähendabki, et inimeste “poodlemine” tööturul kasvab– Kas vastuseks on “rohkem Euroopat” ka

tööturul ja sotsiaalsüsteemis?– Kas nõrgematel riikidel on majanduspoliitilist

valikut? Nt maksupoliitikas ja sotsiaaltoetuste ülesehituses?

– Nt mis mõju on Saksa miinimumpalgal?

Võru on Helsingile lähemal kui Oulu

Vananemine (?)

• Ränne võib teatud määral mõjutada, kuid vananemine igal juhul keskne tegur– Kuigi mitte ainult Euroopas

• Suur tähelepanu pensionisüsteemi jätkusuutlikkusel

• Tervishoiu- ja hooldussüsteem võib olla suuremgi murelaps

• Ka mõju töö- ja kapitalituru toimimisele võib olla oluline

Demograafilise muutuse mõju tervishoiu eelarvele (% SKPst)

20122015

20182021

20242027

20302033

20362039

20422045

20482051

20542057

2060

-2.00%

-1.00%

0.00%

1.00%

2.00%

3.00%

4.00%

5.00%

6.00%

7.00%

Haigekassa tuludHaigekassa kuludHaigekassa positsioon

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus

• Tasuks meeles hoida:– “Keegi ei taha (tegelikult) varem surra”

>> pensionisüsteem ei ole olemuselt sotsiaaltoetus, vaid valdavalt sundsäästmine

– Kuigi süsteemidel mitmes mõttes olulised erinevused, jagavad kogumispensioni ja sotsmaksu põhised süsteemid ringi sama lisandväärtuse putru

• Küll võivad erinevad süsteem teatud piires rõhuda pudrukatla erinevatele osadele (mh kodumaine ja välismaine lisandväärtus)

Rahvastik vananeb (oletame, et näiteks selliselt nagu Eurostat eeldab)

50

55

60

65

70

75

80

85

90

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

1961 1971 1981 1991 2001 2011 2021 2031 2041 2051

Rahvastik vanuses 15 - 63 / rahvastik >63Naiste oodatav eluigaMeeste oodatav eluiga

Eesti spetsiifika• Sotsiaalne jätkusuutlikkus:

– keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhe 40% oleks realistlik saavutada (?)

• Pensionisüsteemi solidaarsus:– kas baasosa 1/3 keskmisest I ja II samba pensionist on

“õige” eesmärktase?

• Finantsiline jätkusuutlikkus:– sotsiaalmaksu laekumised ei kata I samba

kulusid, defitsiiti ei tohiks lasta vähemalt süveneda

– Siiski-siiski: analüütiliselt meenutaks, et pensioneid võib rahastada ka muudest maksutuludest

Uute vanaduspensionäride pensionide ja keskmise palga suhe

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047

II sambaga liitujate I+II samba asendusmäärII sambaga liitujate I samba asendusmäärII sambaga mitteliitujate I samba asendusmäärII sambaga liitunud naiste I+II samba asendusmäärII sambaga liitunud meeste I+II samba asendusmäär

Kõikide vanaduspensionäride pensionide ja keskmise palga suhe (poliitikamuutusteta stsenaarium)

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047I samba pensioni suhe keskmisse brutopalkaI ja II samba brutopensioni suhe keskmisse brutopalkaI ja II samba netopensioni suhe keskmisse netopalkaII sambaga liitunud vanaduspensionäride osakaal

Pensionide solidaarsus - Gini koefitsiendid

0,00

0,03

0,06

0,09

0,12

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Naised Mehed Keskmine Uued pensionid

Pensionide solidaarsus – baasosa suhe keskmisse vanaduspensionisse

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060

Baasosa ja I samba pensioni suhe Baasosa ja I+II samba pensioni suhe

Eelarve tasakaal pensionisüsteemi osas

-4,0%

-2,0%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047

Riikliku pensionikindlustuse sotsiaalmaksutuludSotsiaalmaksust finantseeritavad riiklikud pensionidTulude-kulude vahe

Esimese samba teemad ja küsimused• Teemad, mille kohta “pole vaja

küsida”:– Pensioniea täiendav tõstmine, võimalik

automaatse kohandussüsteemi rakendamine

– Töövõimetuskindlustuse reform– Eripensionide, soodustingimustel

vanaduspensionide jms. reform– Ennetähtaegsed ja edasilükatud

vanaduspensionide ülevaatamine

• Küsimus:– Pensioniindeksi muutmine

Pensioniea automaatne kohandumismehanism (AKM)Kaks näidet pensioniea AKM-ks:

Pensioniiga tõuseb võrdselt keskmise oodatava elueaga,

Pensioniiga tõuseb nii, et keskmise pensioniloleku aja ja keskmise töötamise perioodi suhe jääb konstantseks.

55

60

65

70

75

2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047 2052 2057

Pensionil oleku aeg on fikseeritud

Pensioniiga tõuseb töötamise aja ja pensionil olemise aja suhte järgi

2

2,1

2,2

2,3

2,4

2,5

2,6

17,5

18

18,5

19

19,5

20

20,5

21

2016 2021 2026 2031 2036 2041 2046 2051 2056

Oodatav eluiga töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel

Oodatav eluiga pensionil oleku aja on fikseerimisel

Töötamise ja pensionil oleku aja suhe töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel

Töötamise ja pensionil oleku aja suhe pensionil oleku aja fikseerimisel

Pensioniea AKM-i mõju eelarvele ja brutopalga asendusmäärale

-2,0%

-1,5%

-1,0%

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050

Fikseeritud pensionil oleku aegFikseeritud töötamise ja pensionil oleku aja suheBaasstsenaarium

25%

30%

35%

40%

2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050

Fikseeritud pensionil oleku aegFikseeritud töötamise ja pensionil oleku aja suheBaasstsenaarium

Pensioniindeks – komponentide osakaalude muutmine

Võimaldab paremini vähendada defitsiiti Minimaalselt 50-50 indeks kuni 2020 (adekvaatsuse

vastuolu) Mõistlik rakendada veel järgmised 5 aastat (kõrge

defitsiit, IIs kompenseerimine, indeksi tasaarveldamine)

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

20

1020

1220

1420

1620

1820

20

20

22

20

24

20

26

20

28

20

30

20

32

20

34

20

36

20

38

20

40

20

42

20

44

20

46

20

48

20

50

80%SM+20%THI 50%SM+50%THI

20%SM+80%THI

-2,5%

-2,0%

-1,5%

-1,0%

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

20

1020

1220

1420

1620

1820

20

20

22

20

24

20

26

20

28

20

30

20

32

20

34

20

36

20

38

20

40

20

42

20

44

20

46

20

48

20

50

80%SM+20%THI 50%SM+50%THI20%SM+80%THI

Aktuaalseid teemasid II sambas

• Pensioni kogumises:– Süsteemi kulud– Pensionifondide investeerimisreeglid

• Väljamaksete faas alles kogemuste saamise järgus

Maailmapanga võrdlus pensionifondide tasude kohta

Allikas: http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/2013/07/26/000356161_20130726125731/Rendered/PDF/777790REVISED000Crisis0Final0report.pdf

Pensionifondide tootlikkus perspektiivis• Pensionifondide tegevusega võib olla rahul või

mitte, kuid igal juhul ei tohi ootusi seada valesse taustsüsteemi.

• Kui alternatiiv oleks olnud kinnisvara Eestis, siis …

40

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

1,6

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Eluaseme hinnaindeks I samba pensioniindeks

II samba keskmine tootlus

Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, www.pensionikeskus.ee