40
EESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade areng Jaanika Meriküll Tairi Rõõm Eesti Pank Majandusuuringute allosakond Pärnu Finantskonverents 18.04.2013

Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Embed Size (px)

DESCRIPTION

EESTI PANGA TÖÖTUBA Pärnu Finantskonverentsil 18.04.2013

Citation preview

Page 1: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

EESTI PANGA TÖÖTUBATootlikkuse ja palkade areng

Jaanika MeriküllTairi Rõõm

Eesti PankMajandusuuringute allosakond

Pärnu Finantskonverents

18.04.2013

Page 2: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Ettekannete kava

• Tootlikkus ja palgad (Tairi) 30min• Tootlikkuse ja palkade dünaamika Eestis (erinevad tegevusalad)

- Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted• Kas palgakasv on Eestis olnud liiga kiire?

- Lisandväärtuse jaotumine ja tööjõu ühikukulu - Tööjõu ühikukulu trendid:

1) Eesti erinevatel tegevusaladel2) Eestis võrreldes peamiste kaubanduspartneritega

• Millistel eeldustel jõuavad meie palgad järele EL rikkamatele liikmesriikidele?

• Eesti tootlikkuse areng ja rahvusvaheline võrdlus (Jaanika) 30min• Tootlikkuse arengusuunad maailmas, globaalsed tootmisahelad (OECD),

„servicification“ (OECD)• Eesti tootlikkus võrreldes muu Euroopaga, Eesti ja Soome võrdlus• Tööjõutootlikkuse ja kogutootlikkuse areng Eestis ja kriisijärgne

ressursside ümberpaiknemine

Page 3: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE JA PALKADE ARENG EESTISTairi Rõõm

Page 4: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted

• Ettekandes räägime peamiselt tööjõu tootlikkusest • Tööjõu tootlikkus = lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta

- lisandväärtus töötunni kohta - lisandväärtus töötaja kohta

• Lisandväärtus - Ettevõtte tasandil: lisandväärtus = müügitulu – kulud sisenditele (ostetud kaubad, materjalid ja teenused) - Riigi tasandil : SKP = e/v lisandväärtus + neto tootmismaksud

• SKP sissetulekute meetodil = hüvitised töötajatele (palk + tööandja sotsiaalmaksed) + hüvitised kapitaliomanikele (põhivara kulum + kasum) + neto tootmismaksud

• Tootlikkuse ja palkade arengu võrdlemine: - Kui suure osa lisandväärtusest moodustavad hüvitised töötajatele?

Page 5: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest

Bulgaa

riaPoo

laLä

ti

Ungar

i

Leed

uEes

ti

Tšehh

i

Slovak

kia

Horva

atia

Portu

gal

Malt

a

Küpro

s

Kreek

a

Saksa

maa

Itaali

aUK

Hollan

d

Soom

e

Belgia

Roots

i

Iirim

aaTaa

ni

Šveits

Norra

0

20

40

60

80

100

120

140

160

SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)

EE: 27t EUR

Page 6: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Reaalne tootlikkus on Eestis 2000. aastaga võrreldes kasvanud u. 50%

Reaalne tootlikkus (indeks, 2000 = 100)

0

50

100

150

200

250

300

350

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Tegevusalad kokku

Töötlev tööstus

Finants- ja kindlustustegevus

Tööstus, va töötlev

Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus

Põllumajandus, metsamajandus jakalapüük

Ehitus

Info ja side

Kinnisvaraalane tegevus

Kaubandus, veondus, majutus jatoitlustus

• 2002 – 2007 kasvas tootlikkus kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, alates finantskriisist on tootlikkus sellel tegevusalal märgatavalt langenud

• 2000 – 2012 oli kasv kõige kiirem töötlevas tööstuses

Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

Page 7: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Keskmised brutopalgad tegevusalade lõikes 2002 - 2012

Keskmine nominaalne brutopalk (tegevusalad)

05

00

10

00

15

00

20

00

25

00

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

Info ja side

Finants- ja kindlustustegevus

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhugavarustamine

Mäetööstus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

Ehitus

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

Tegevusalad kokku

Töötlev tööstus

Veondus ja laondus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorratasteremont

Haldus- ja abitegevused

Haridus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Kinnisvaraalane tegevus

Majutus ja toitlustus

Muud teenindavad tegevused

Allikas: statistikaamet

Page 8: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Viimasel kümnendil on palgad kõige aeglasemalt kasvanud finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas

Palgaindeks 2012 (2002 = 100, nominaalne brutopalk)

0 50 100 150 200 250 300

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

Majutus ja toitlustus

Ehitus

Töötlev tööstus

Mäetööstus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Tegevusalad kokku

Haldus- ja abitegevused

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

Muud teenindavad tegevused

Haridus

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

Info ja side

Veondus ja laondus

Kinnisvaraalane tegevus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Finants- ja kindlustustegevus

Allikas: statistikaamet, autori arvutused

Page 9: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Reaalpalkade areng võrreldes kriisieelse tasemega (2007. a.)

Reaalpalga indeks (4 kv libisev keskmine, 2007 = 100)

70.0

80.0

90.0

100.0

110.0

120.0

130.0

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritudõhuga varustamineMäetööstus

Info ja side

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- jasaastekäitlusTöötlev tööstus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Haldus- ja abitegevused

Haridus

Tegevusalad kokku

Majutus ja toitlustus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite jamootorrataste remontAvalik haldus ja riigikaitse; kohustusliksotsiaalkindlustusEhitus

Veondus ja laondus

Finants- ja kindlustustegevus

Kinnisvaraalane tegevus

Allikad: statistikaamet, autori arvutused

Page 10: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

KAS PALGAKASV ON EESTIS OLNUD LIIGA KIIRE?

Page 11: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Lisandväärtus = kapitalitulu + tööjõutulu

• SKP jaotumine:1) töötajate tulu (palk + tööandja sotsiaalmaksed)2) kapitaliomanike tulu (põhivara kulum + kasum)3) neto tootmismaksud

• Alates 1980ndatest on töötajatele mineva tulu osakaal SKPs enamikus riikides langenud

• Põhjus: globaliseerumine Kapital on rahvusvaheliselt liikuvam kui tööjõud ning seetõttu on globaliseerumine toonud kaasa palgatulude osakaalu vähenemise majanduslikus kogutulus (SKPs)

• Töötajatele mineva tulu osakaal kasvab majanduslanguse perioodidel ja väheneb majanduskasvu perioodidelPõhjus: palkade (allapoole) jäikus

• Eestis on töötajatele mineva tulu osakaal lisandväärtuses olnud alates 90ndate II poolest enam-vähem konstantne (ligikaudu 50%)

Page 12: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tööjõu ühikukulu

• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see võrdub tootlikkuse kasvuga

• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu ühikukulu (TÜK) muutumine

• Reaalne TÜK näitab, kui suure osa lisandväärtusest moodustab töötajate kompensatsioon (palk + tööjõumaksud)

• Riigi tasandil: TÜK = agregeeritud tööjõukulud / SKP • Kui TÜK suureneb, tähendab see, et palgad kasvavad kiiremini kui tööjõu

tootlikkus (eeldusel, et maksud ei muutu) • TÜK kasv tähendab, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses suureneb.

Selle tagajärjel väheneb ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.

Page 13: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Eestis on TÜK oluliselt langenud tööstuses (v.a töötlev tööstus *)

Tööjõu ühikukulu indeks (2000 = 100, 4 kv libisev keskmine)

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Ehitus

Info ja side

Kinnisvaraalane tegevus

Finants- ja kindlustustegevus

Kaubandus, veondus, majutus ja toitlustus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Tegevusalad kokku (koos tootemaksudega)

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Avalik haldus, haridus ja tervishoid

Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus

Töötlev tööstus

Tööstus, va töötlev

Märkused: * Tööstus, v.a töötlev tööstus: mäetööstus, elektrienergia ja gaasiga varustamine, veevarustus ja kanalisatsioon

Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

Page 14: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tööjõu ühikukulu: KIE riigid

Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Tshehhi Vabariik

Eesti

Läti

Leedu

Ungari

Poola

Allikas: Eurostat, autori arvutused

Page 15: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid

Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) EL riigid

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Saksamaa

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Holland

Austria

Portugal

Allikas: Eurostat, autori arvutused

Page 16: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tööjõu ühikukulu

Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) Eesti jt Läänemeremaad

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Euroopa Liit

Saksamaa

Eesti

Läti

Leedu

Poola

Soome

Rootsi

Allikas: Eurostat, autori arvutused

Page 17: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

MILLISTEL EELDUSTEL JÕUAVAD MEIE PALGAD JÄRELE EL RIKKAMATELE LIIKMESRIIKIDELE?

Page 18: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

220.0

240.0

260.0

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

220.0

240.0

260.0

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania

Prantsusmaa Itaalia Holland Austria

Portugal Soome Rootsi

EL-15 riigidKIE riigid

Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)

Page 19: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Kas ja kui kiiresti saavad sissetulekute tasemed ühtlustuda?

• Alates 1990ndate keskelt on tootlikkus KIE (ja eriti Balti) riikides oluliselt kiiremini kasvanud kui EL-15 riikides

• Kui sama trend jätkuks, jõuaksid meie sissetulekud võrdlemisi ruttu EL-15 tasemele

• Samas toimus tootlikkuse kasv n-ö madalalt baasilt• Vastavalt Solow kasvumudelile on kasv seda aeglasem, mida kõrgem on

elatustase• Seega võib eeldada, et meie ja rikkamate EL riikide tootlikkuse kasvu vahe

on edaspidi väiksem

Page 20: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Sissetulekute ühtlustumine

• Aastatel 2002 –2012 oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv u. 7,4%, Soomes 2,3%. Kasvuerinevus oli seega ligikaudu 5 pp

• (Reaalse tootlikkuse kasvuerinevus oli 2,5 pp)• Oletame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp kiirem kui

Soomes• Sel juhul jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga • Kui kasvuerinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame järele 27 aastaga ning kui

kasvuerinevus on 3 pp, siis 35 aastaga

• Kui Eestis kasvab nominaalne SKP elaniku kohta 5 pp / 4 pp / 3 pp EL-27 keskmisest kiiremini, siis jõuame EL keskmisele tasemele 14 / 18 / 23 aastaga

Page 21: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Kokkuvõte

• Eestis on tööjõu tootlikkus ja tööjõukulud (palk + tööandja sotsiaalmaks) kasvanud enam-vähem samas tempos

• Seega on meie palkade kasv olnud pikemas perspektiivis tasakaaluline

• Samas on globaalselt viimastel kümnenditel tööjõu tootlikkus palkadest kiiremini kasvanud, s.t. tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on vähenenud

• Meie elatustase saab jõuda EL keskmisele järele ainult eeldusel, et tootlikkus kasvab Eestis ka tulevikus kiiremini kui ELis keskmiselt

Page 22: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

EESTI TOOTLIKKUSE ARENG JA RAHVUSVAHELINE VÕRDLUSJaanika Meriküll

Page 23: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Peamised tootlikkuse indikaatorid

• Lisandväärtus töötaja kohta

• Kogutootlikkus (TFP, total factor productivity)– Kuidas arvutatud?

• Ettevõtte tasandil: jääkliige tootmisfunktsioonist, st see osa lisandväärtuse kasvust, mis ei tulene hõive või kapitalisisendi kasvust

– metoodika erinevuse tõttu ei tehta (tavaliselt) riiklikku statistikat TFP kohta, küll aga on TFP kohta arvutusi teadusuuringutes

Page 24: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Miks on Eestis tootlikkus nii madal?

Bulgaa

riaPoo

laLä

ti

Ungar

i

Leed

uEes

ti

Tšehh

i

Slovak

kia

Horva

atia

Portu

gal

Malt

a

Küpro

s

Kreek

a

Saksa

maa

Itaali

aUK

Hollan

d

Soom

e

Belgia

Roots

i

Iirim

aaTaa

ni

Šveits

Norra

0

20

40

60

80

100

120

140

160

SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)

EE: 27t EUR

FI: 77t EUR

Page 25: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Lisandväärtuse loomise ahel

Allikas: de Backer (2013) OECD work on global value chains and trade in value added [http://www.ecb.int/home/pdf/research/compnet/CompNet_Dublin_De_Backer.pdf?a7285c132d6737d18eb1a70526485173]

De Backer (2013):• Järjest suurem osa lisandväärtusest luuakse nn teadmistepõhistel tegevusaladel, st mitte tootmises, vaid

tootearenduses, disainis, logistikas, turunduses• Järjest suurem osa töötleva tööstuse toodangust tuleb teenustest• Tootmisahelad on muutunud globaalse(ma)ks, riikide/ettevõtete spetsialiseerumine ↑

Page 26: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Globaalne tootmisahel (global value chain)

OECD uuringud, De Backer (2013) ja de Backer ja Yamano (2012):• Tootmisahelad on muutunud globaalseks, mis on suurendanud

spetsialiseerumist, tootlikkust ja konkurentsivõimet• Vahetoodang ületab mitmeid kordi riigipiire enne, kui toode jõuab

lõpptarbijani– Viimastel kümnenditel on maailma väliskaubanduse mahud kasvanud

kiiremini kui SKP mahud– Välisinvesteeringute mahud (hargmaised ettevõtted) on kasvanud veel

kiiremini kui väliskaubandusmahud• Järjest enam on majanduskasvu ja töökohtade osas tähtis mitte see, mis

tooteid riik toodab, vaid see, mis tegevusi riik tootmisahelas teeb

Page 27: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Eesti asetus globaalses tootmisahelas

• Iga euro kodumaise tootmissisendi kohta kasutab Eesti 0,7 euro eest välismaist tootmissisendit (Euroopas on imporditud vahetarbimise tähtsus kõrgem vaid Luksemburgis, Iirimaal ja Ungaris) (Backer ja Yamano (2012))– 1995-2005 kasvas Eestis on see osakaal kasvanud üle 10 pp

• Eesti töötleva moodustavad tööstuse ekspordist 40% teenused (OECD (2008)), mis on üks kõrgemaid näitajaid OECDs

• Eesti ekspordis on välismaal loodud lisandväärtuse osakaal 42% (OECD (2008)), mis on üks kõrgemaid näitajaid OECDs– See näitaja on kõrge ka teistes väikestes avatud majandustes, sh Skandinaavias ja Ida-

Euroopas (30-40%)AGA– Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on spetsialiseerunud madala lisandväärtusega

tegevustele tootmisahelas– Suurim osa innovatiivse toote lisandväärtusest läheb innovatsiooni loojale või

kõrgtehnoloogiliste sisendite tootjale, mitte toote kokkupanijale (Linden jt (2009)) • 299$ maksev iPod pannakse kokku Hiinas, kuhu jääb alla 4$ eest lisandväärtust

(Allikas: Linden jt (2009) Who Captures Value in a Global Innovation Network? The Case of Apple’s iPod. Communications of the ACM, Vol 52(3), lk 140-144.)

Page 28: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Varuslaid: kuhu Eesti ekspordib?Eesti eksport ELi, 2012 (kasti suurus näitab osakaalu ekspordis, värv kasvu aastal 2012)Allikas: Luikmel, Kase (2013) Eesti konkurentsivõime ülevaade, Eesti Pank

Page 29: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

EESTI VS SOOME TOOTLIKKUS 2011

Page 30: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tootlikkus ja tootmisstruktuur• Võrdleme aasta 2011 Eesti tootlikkust Soomega kasutades shift share

analüüsi:

– kus Lprod on tööjõu tootlikkus, o tegevusala osakaal hõives ning i tähistab tegevusala, i=1-63

– esimene komponent näitab nn tegevusalade vahelist efekti ehk struktuuriefekti (kui tootlikkus tegevusalade sees oleks EEs ja FIs sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid majanduse struktuurist)

– teine komponent näitab tegevusaladesisest efekti (kui majanduse struktuur oleks sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid tegevusalade erinevast tootlikkusest)

– kolmas komponent on interaktsiooniefekt või ka nn spetsialiseerumisefekt (kas EE hõive on suurem tegevusaladel, kus EE tootlikkus on suhteliselt kõige lähemal FI-le)

)()(

)(

)(

,,,,

,,,

,,,

iFIiEEi iFIiEE

iFIiEEi iFI

iFIiEEi iFI

FIEE

ooLprodLprod

ooLprod

LprodLprodo

LprodLprod

Page 31: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tootlikkus ja tootmisstruktuur: tulemused

• Eesti tööjõu tootlikkus on Soome omast 2,8 korda madalam, vastavalt 23,6 ja 65,1 tuh EUR/töötaja kohta (EE 36% FIst) Sellest -100% tuleb Eesti madalamast tootlikkusest tegevusalade sees

-> kui Eesti ja Soome majanduse struktuur oleks sama, oleks Eesti ja Soome tootlikkuse erinevus ikka 2,8 kordne

Samas on võrreldes Soomega Eesti majanduse struktuuris Soomes tootlikemate tegevusalade osatähtsus kõrgem -> kui

Eestis oleks tegevusalade sisene tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eesti tootlikkus Soome omast 24% kõrgem

Nn spetsialiseerumisefekt on samuti negatiivne, st tegevusalad, kus Eesti tootlikkus on Soomele kõige lähemal, moodustavad koguhõivest suhteliselt väikese osa

-> Vaatame eraldi kõrg- ja madaltehnoloogilisi tegevusalasid, kas seal on sõnum sarnane?[OECD ja Eurostat jagavad kõrg- ja madaltehnoloogilisteks töötleva tööstuse tegevusalad nende teadus- ja arendustegevuse (T&A) mahukuse; teenuste tegevusalad nende T&A mahukuse, haru keskmiste haridustasemete ja IKT kasutamise järgi]

Page 32: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Eesti vs Soome, kõrgtehnoloogilised tegevusalad 2011

• Kõrgtehnoloogilisel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, tootlikkus vastavalt 81.9 ja 41.1 tuh EUR/töötaja kohta ehk vahe alla 2 korra– Erinevused on suured töötlevas tööstuses, teenuste pool on konkurentsivõimelisem

• Suurim osa tootlikkuse erinevusest tuleneb madalamast tootlikkusest tegevusalade sees, -82%, aga ka tegevusalade suurusest (EEs vähem töötajaid farmaatsias, IT teenustes), -37% (interaktsiooniefekt +19%, suhteliselt suurel kõrgteh. tegevusalal, arvutiteenustes, on EE tootlikkus suhteliselt lähemal FIle)

• Kõrgtehnoloogilised tegevusalad on kogu hõive seisukohast vähetähtsad, 4,2% hõivest EEs ja 5,3% hõivest FIs

C21 - Farmaatsiatoodete

tootmine

C26 -Arvutite jm elektroonika tootmine

J59_J60 - Video- ja helisalvestiste

tootmine; ringhääling

J61 - Telekommunikatsioon

J62_J63 - Programmeerimine;

infoalane tegevus

M72 - Teadus- ja arendustegevus

0

50

100

150

200

250

Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011 (Eurostat) Eesti

Soome

Page 33: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Eesti vs Soome, madaltehnoloogilised tegevusalad 2011

• Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, Eesti tootlikkus on üle 3 korra madalam, vastavalt 25.9 ja 78.3 tuh EUR/töötaja kohta

• See erinevus tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusalade sees, -111%, samas kui tegevusalade struktuur on Eestis kõrgema tootlikkusega tegevusalade kasuks (nt kinnisvara teenused), 75%, interaktsioon -64%

• Madaltehnoloogilised tegevusalad on hõive poolest tähtsad, 38% EE hõivest ja 30% FI hõivest

C10-C12 -Toiduainete ja

joogi tootmine

C13-C15 - Tekstiili-; rõiva-; ja

nahktoodete tootmine

C16 - Puidutöötlemine,

puittoodete (va mööbel) tootmine

C17 - Paberi tootmine

C18 - Trükindus ja salvestiste paljundus

C31_C32 - Mööblitootmine;

muu tootmine

G45 - Mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük

G46 - Hulgikaubandus

(va mootorsõidukid)

G47 - Jaekaubandus (va mootorsõidukid)

H49 - Maismaaveondus ja torutransport

H52 - Laondus ja veonduse

abitegevused

I - Majutus ja toitlustus

N77 - Rentimine ja kasutusrent

N79 - Reisibüroode

tegevus

N80-N82 - Turvatöö;

kinnisvara haldus; büroohaldus

S95 - Arvutite ja tarbeesemete

parandus

0

20

40

60

80

100

120

140

Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011

Eesti Soome

Page 34: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

EESTI TOOTLIKKUSE ARENG 2002-2011

Page 35: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Eesti ettevõtete tootlikkuse areng

Allikas: autori arvutused Eesti äriregistri põhjal•Tootlikkuse areng järgib üldjuhul majandustsüklit, majanduskasvu ajal tootlikkus ↑, languse ajal tootlikkus ↓•2000-2003 kasvas tööjõu tootlikkus suhteliselt kiiremini kui kogutootlikkus (TFP) (kapitali kasv?)

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

TFP, mediaan, EUR (2005 hinnad)

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

4000

5500

7000

8500

10000

11500

13000

Lisandväärtus töötaja kohta, mediaan, EUR (2005 hinnad)

Page 36: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Eesti 2002 vs 2011

• Eesti tootlikkus on kasvanud kiiremini Soome vastavast näitajast, 2002. aastal moodustas EE tootlikkus FI omast 25%, 2011. aastal 31%– ehk EE tootlikkus on kasvanud 33% ja FI tootlikkus 7,5% (reaalhindades)

• Teeme sama shift share analüüsi Eesti tootlikkuse arengu kohta aja jooksul, st EE 2002 vs EE 2011 Tegevusalade sisese tootlikkuse kasvu komponent moodustab

110% kogutootlikkuse kasvust (suurimakasv kinnisvaras, veonduses ja laonduses)

Tegevusalade vahelise ümberpaiknemise efekt moodustab 35% tootlikkuse kasvust (kõrgema tootlikkusega teenuste osatähtsus

on kasvanud) Spetsialiseerumisefekt on negatiivne, -45%, st kiiresti on kasvanud

tootlikkus just sellistel tegevusaladel, mis moodustavad koguhõivest vaid väikese osa (vee- ja õhutransport, kinnisvara, telekommunikatsioon)

Page 37: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Kokkuvõte

• Eesti tootlikkus oli 2011/2012 2,8 korda madalam kui Soomes– Valdav osa sellest erinevusest tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusala sees,

mitte Eesti majanduse ebasoodsast struktuurist• OECD: tähtis pole, milliseid tooteid riik toodab, vaid mis tegevusi riik

tootmisahelas teeb• Kõrgtehnoloogiliste teenuste tootlikkus on kõige lähemal Soome vastavale

näitajale, aga võrreldes Soomega on Eestis neil tegevusaladel suhteliselt vähem hõivatuid

• Samas on Eesti tootlikkus kasvanud väga kiirelt, perioodil 2002-2011 kolmandiku võrra, samal ajal Soomes 7,5% (reaalhindades) Tootlikkuse kasvust suurem osa tuleneb tegevusalasisesest tootlikkuse

kasvust, aga ka majanduse struktuuri nihkumisest tootlikumate tegevusalade suunas

Tegevusala tasandil on spetsialiseerumisefekt negatiivne, tootlikkus on kasvanud kõige kiiremini koguhõive poolest väikestes tegevusalades

Ettevõtte tasandil on spetsialiseerumisefekt positiivne, suurema tootlikkusega ettevõtetele kuulub suurem tegevusala turuosa ning see

efektiivsus on kriisijärgselt paranenud

Page 38: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

TÄNAME! KÜSIMUSED, KOMMENTAARID…

[email protected]@eestipank.ee

Page 39: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Võimalikud teemad aruteluks

• Kas Eesti ettevõtete tihe integreeritus globaalsesse tootmisahelasse on Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks oht või võimalus?

• Kas ettevõtted on globaalse finantskriisi käigus/järgselt ümber orienteerunud mõnele teisele tootmisahela etapile? Milliselt etapilt kuhu liiguti ja miks?

• Kas keegi on seotud ettevõttega, mis toodab kogu tootmisahela etapid Eestis? Milline on teie kogemus? Kas ja millisel tegevusalal oleks Eestis potentsiaali klastri tekkeks, st kus enamus lisandväärtuse tootmisest toimuks Eestis?

• Mille arvelt suudaksid Eesti ettevõtted tootlikkust tõsta? Millised on suurima potentsiaaliga valdkonnad:– Organisatoorsed innovatsioonid– Teadus - ja arendustegevus, toote- ja/või protsessiinnovatsioon– Liikumine kõrgema lisandväärtusega toodete või tootmisahela

etappide suunas, teatud tootmisetappide viimine välisriikidesse

Page 40: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

Tööjõukulude osakaal SKPs pole oluliselt muutunud

SKP sissetulekute meetodil

0%

20%

40%

60%

80%

100%1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Palk Tööandja sotsiaalmaksed

Põhivara kulum Tegevuse ülejääk ja segatulu

Neto-tootmismaksud

Allikas: statistikaamet