Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnas

1

Rainer OltMakse- ja arveldussüsteemide osakond

Eesti Pank

11.06.2013

SEPA eesmärk

• Konkurentsivõimeline ja uuenduslik jaemakseteenuse turg– soodsamad maksevõimalused– tõhusamad tooted– parem kvaliteet

• Ühtsed makselahendused üle Euroopa– 1+1 ehk üks pangakonto ja üks pangakaart

SEPA Eestis

• SEPA tingimustele vastavate makseviiside kasutuselevõtt Eestis on toimunud järk-järgult: – ELiga liitumine 2004 → EU makse– euro kasutuselevõtmine 2011 → EU makse hind = kodumaine– SEPAle üleminek 2014 → kodumaine = SEPA makse

• Muudatuste positiivsed mõjud:

SEPA maksekorraldused

• Võrreldes krooni ajaga on eestimaalased hinnanguliselt säästnud kahe aastaga ligi 15 miljonit eurot.• Riigisisesed ja piiriülesed maksed on sama lihtsad ja mugavad.• Piiriülesed maksed on kiiremad.

SEPA otsekorraldused

• Võimalus tasuda piiriüleselt tarbitud toodete/teenuste eest oma Eestis asuvalt pangakontolt.• Maksjate turvalisus on tagatud.

Eesti maksekeskkond peale SEPA-le üleminekut

Praegu Tulevikus

Riigisiseselt: • maksekorraldus• pangasisene ja pankadevaheline otsekorraldus• e-arve kliendi internetipangas + ühekordne maksekorraldus

Piiriüleselt: • SEPA maksekorraldus• Otsekorralduse ja e-arve osas pole lahendust

Riigisiseselt: • SEPA maksekorraldused• pangasisene ja pankadevaheline e-arve püsimakseteenus = e-arve internetipangas + soovi korral automaatne SEPA maksekorraldus

Piiriüleselt: • SEPA maksekorraldus • SEPA otsekorraldus

IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber

IBAN ehkrahvusvaheline kontonumber

Ülevaade Euroopa Keskpanga esimesest SEPA-le ülemineku raportist ja Eesti hetkeseisust

5

Üleminek SEPA maksekorraldustele

• Praegu vastavad kogu Eesti makseliiklusest SEPA tingimustele ainult piiriülesed euromaksed Euroopa majanduspiirkonnas. Pärast 1. veebruari 2014 muudetakse kõik maksekorraldused vastavaks SEPA tingimustele

6

Koondpilt - hinnang lähtudes EKP raportist

• EKP raportis on fooritulede põhimõttel antud hinnanguid turuosaliste ettevalmistatuse kohta:

– roheline – ettevalmistused on edukalt lõpetatud ja üleminekuga jõutakse õigeaegselt valmis;

– kollane – ettevalmistused käivad ja üleminekuga jõutakse õigeaegselt valmis;

– punane – ettevalmistustega ei ole alustatud ja/või üleminekuga ei jõuta õigeaegselt valmis.

7

Foorituled – hinnang pankade, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste ettevalmistatuse kohta

Pangad

Ettevõtted

Avaliku sektori asutused

8

Selleks, et üleminek SEPA-le toimuks õigeaegselt, soovitab eurosüsteem raportis järgnevat:

• Pangad peaksid juba 2013 teise kvartali lõpuks võimaldama klientidel (ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel) soovi korral testida SEPA tingimustele vastavate maksete tegemist.

• Ettevõtted ja avaliku sektori asutused peaksid SEPA-le ülemineku planeerima juba 2013 kolmanda kvartali lõpuks, et vältida võimalikke riske ja takistusi, mis võivad liiga hilisel migratsioonil ette tulla.

– n IT ettevõtted ei suuda arendusi õigeaegselt teostada, sest nõudlus on liiga suur; pangad ei suuda vajaminevaid testimisi suure mahu tõttu õigeaegselt läbi viia

• Otsekorralduste osas peaksid riigid 2013 kolmanda kvartali lõpuks vähemalt 50% ulatuses üle minema SEPA otsekorraldustele. Riikides, kus tuleb mandaadid täielikult ringi teha (sh anda mandaatide haldamise kohustus ettevõtetele), tuleks samaks ajaks migreerida ca 1/3.

– Lisaks oma süsteemide/kanalite uuendamisele, peaksid pangad SEPA otsekorralduste osas tegema selgitustööd lõpp-tarbijatele (ja ka ettevõtetele). SEPA otsekorralduste puhul peavad klienti kaitsvad meetmed (otsekorralduse perioodilisus, limiit, must nimekiri) olema rakendatud 1. veebruariks 2014.

• Täiendavalt lubab eurosüsteem rohkem panustada, et tõsta oluliste osapoolte teadlikkust.

9

Eesti maksekeskkonna üleminek SEPA-leülevaade hetkeseisust (31.03.2013)

• Eestis saavad pangad SEPA-le üleminekuks tarvilike muudatustega valmis 1. veebruariks 2014.

• Eesti kasutab aastast üleminekuperioodi (1. veebruarini 2015 võimalusega seda vajadusel 12 kuu võrra pikendada). Sel ajal võivad pangad pakkuda tarbijatele (IBAN-ile üleminek) ja ettevõtetele (ISO 20022 XML formaadi kasutuselevõtt) maksete teisendamisteenuseid.

• Eestis ei minda üle SEPA otsekorraldusele. Selle asemel hakatakse kasutama e-arvel ja SEPA kreeditkorraldusel põhinevat uut teenust (e-arve püsimakseteenus).

• SEPA otsekorraldus tuuakse turule eraldi teenusena. Esialgu saavad seda kasutada vaid maksjad Euroopast ostetud toodete ja teenuste eest tasumisel.

10

Ettevõtete ja avaliku sektori asutuste hetkeolukord praegu (1)(kokkuvõte maksekeskkonna foorumi ettevalmistamisel laekunud vastustest)

• Tegevuskavad ja võimekuse hindamine– Kaupmeeste Liidu ja Eesti Kindlustusseltside Liidu puhul saab hinnanguliselt öelda,

et enamik liikmetest on SEPA-le üleminekuga kaasnevate muudatuste teostamiseks plaani võtnud. Sama kehtib ka Sotsiaalkindlustusameti ja EMTA puhul.

– Kaubandus- ja Tööstuskoja puhul on hinnanguliselt pooled liikmed koostanud või koostamas tegevuskava.

– EVEA hinnangul on vähesed liikmed koostanud või koostamas tegevuskava.

Murekoht:

• Vähesed on läbi viinud muudatuste teostatavusanalüüse. Tundub, et muudatuste mahtusid alahinnatakse.

11

Ettevõtete ja avaliku sektori asutuste hetkeolukord praegu (2) (kokkuvõte maksekeskkonna foorumi ettevalmistamisel laekunud vastustest)

• Maksekorralduste algatamine ja vastuvõtmine – IBAN ja uued ISO sõnumiformaadid– Eesti Kindlustusseltside Liidu liikmed ja Sotsiaalkindlustusamet on

põhjalikumalt analüüsinud, mis tuleb ära teha IBANi ja formaatide kasutusele võtmiseks ning ühendust võtnud tarkvaraarendajatega.

– Kaubandus- ja tööstuskoja, EVEA ning Kaupmeeste Liidu hinnangul on ainult vähesed liikmed kaasnevate muudatuste mahukust ja mõju põhjalikumalt hinnanud ning kontakteerunud tarkvaraarendajatega.

Murekohad:

• Pole analüüsitud, kui suured muudatused on vaja ära teha.

• Ei ole läbi mõeldud, millises ajaraamis on muudatused teostatavad.

• Ei saada aru, mida teha tuleb.12

Ettevõtete ja avaliku sektori asutuste hetkeolukord praegu (3) (kokkuvõte maksekeskkonna foorumi ettevalmistamisel laekunud vastustest)

• Arvete väljastamine – arvetel IBANi kuvamine– Eesti Kindlustusseltside Liidu hinnangul ei ole nende liikmetel probleemiks

alates 1.2.2014 kõigil arvetel (ja mujal) ainult IBANit kuvada.

– Kaupmeeste Liidu tagasiside põhjal on alates järgmisest aastast valmis ainult IBANit kuvama enamik liikmetest.

– Kaubandus- ja Tööstuskoja ning EVEA liikmetest on valmis hinnanguliselt pooled.

Murekohad:• Kui ettevõtted ei kuva kõikjal IBANit, siis see nö motiveerib tarbijaid kasutama

siseriiklikku kontonumbrit. IBANi kasutamine kõikjal on eelduseks, et siseriikliku kontonumbri kasutamise harjumus võrdlemisi kiirelt ära kaoks. NB! Määruse kohaselt on ettevõtetele ainult IBANi kasutamine kohustuslik alates 1.2.2014.

13

Koondpilt - hinnang hetkeseisule Eestis(5.06.2013)

• EKP raportis on fooritulede põhimõttel antud hinnanguid turuosaliste ettevalmistatuse kohta:– roheline – ettevalmistused on edukalt lõpetatud ja üleminekuga

jõutakse õigeaegselt valmis;– kollane – ettevalmistused käivad ja üleminekuga jõutakse õigeaegselt

valmis;– punane – ettevalmistustega ei ole alustatud ja/või üleminekuga ei

jõuta õigeaegselt valmis.

• Kokkuvõtlikult, kui Eesti kohta saaks öelda, et hinnanguliselt enamik (ca 75%) ettevõtetest ja avaliku sektori asutustest on ettevalmistustega alustanud ning jõutakse valmis õigeaegselt, siis saaks raportis kasutada kollast indikaatorit.

• Praegu kaldub ettevõtete osas hinnang selgelt punase indikaatori poole, avaliku sektori asutuste puhul on olukord natuke parem.

14

Peamised sõnumid (1)

• Tuleb põhjalikult tegeleda (ka erialaliitude, foorumite, seminaride jm raames) teavitustööga, et ettevõtjad saaksid lihtsalt aru, mida peab SEPA-le üleminekuks ära tegema.– Pangad teevad oma klientidele juba praegu teavitustööd;– täiendavalt on foorumi raames koostatud üldine ettevõtjatele

mõeldud check-list ja abivahend.

• SEPA-le üleminekut ei tohi alahinnata. Muudatuste rakendamine võtab aega ja viimasel hetkel tegutsemine võib tekitada ebamugavusi. – N: kui ei saada õigeaegselt valmis, siis tuleb ettevõtjal kõik

maksekorraldused sisestada ükshaaval internetipanga vahendusel.

• Aega on vähe – jäänud veel 234 päeva! IBANi kasutusele võtmine puudutab kõiki ettevõtteid, äri- ja raamatupidamistarkvara uuendamise vajadus sõltub ettevõttest.

15

Peamised sõnumid (2)

• Võtke ühendust oma äri- ja raamatupidamistarkvara haldajatega! Nemad oksavad kõige paremini öelda, mis perioodiga on võimalik muudatused ellu viia.

• Tähtajad: – alates 1.2.2014 Eestis ametlikult kasutatav IBAN, ettevõtetele

kohustuslik, tarbijatele kehtib paralleelkasutus kuni 1.2.2015; – pangaga liidestatud äri- ja raamatupidamistarkvara on vaja ära

uuendada hiljemalt 1.2.2015.

16

SEPA-le ülemineku abimaterjalid

17

18

Ettevõtetele mõeldud SEPA check-list (1)

Teete kõik ettevõttega seotud maksed ükshaaval, kasutades internetipanka?

www.eestipank.ee/sepa Adobe Acrobat Document

Ettevõtetele mõeldud SEPA check-list (2)

19

Teete kõik ettevõttega seotud maksed ükshaaval, kasutades internetipanka?

Ettevõtetele mõeldud abivahend

• Annab lihtsalt ülevaate, keda muudatused puudutavad.

• Selgitab üldiselt, mida on vaja teha.

• Toob välja, millele on vaja tähelepanu pöörata.

• Toob välja põhilised riskid, mis võivad tekkida hilisel üleminekul.

• Viitab Pangaliidu kodulehel olevatele abimaterjalidele (IBAN ja uued ISO 20022 XML sõnumiformaadid)

20www.eestipank.ee/sepa Microsoft Office

Word 97-2003 dokument

Olulisemad abimaterjalid Pangaliidu kodulehel

• Pangaliidu IBAN kalkulaator – ettevõtetele ja tarbijatele siseriiklike kontonumbrite teisendamiseks

• Makse algatamise ISO 20022 XML sõnumiformaadi rakendamise juhend

• Kontoväljavõtte ISO 20022 XML sõnumiformaadi rakendamise juhend

• IBAN teisendamise lähtekood – siseriiklike kontonumbrite suuremahuliseks teisendamiseks ettevõtte infosüsteemis

Täiendavalt infoks:

• E-arve ja E-arve püsimakseteenuse info – (KKK-d, kirjeldused, juhendid jm)

21

Tänan tähelepanu eest!

www.eestipank.ee/sepa; www.pangaliit.ee/et/maksefoorum;www.sepa.eu

22