VARAKRISTLIK KUNST

KUNSTIAJALOO 1.KURSUS GÜMNAASIUMILE

KOOSTAS KAJA MURD

• Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse.

• Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta.

• Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi.

• See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigis legaalseks, 380. a saab riigiusundiks.

• Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile.

• Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult.

Kristluse sümboleid. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. saj

• Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks.

• Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid.

• Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega.

• Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud.

• Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust.

Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid.

Palvetav naine. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid.

Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid

Apostel ? 3. saj. keskpaik.

Iisaku ohverdamine. 4. saj. Katakombimaal.

Püha õhtusöömaaeg. u. 4 saj. Katakombimaal.

Hea Karjane. Galla Placidia mausoleum, Ravennas. u. 425

Püha Laurentsius läheb märtrisurma. Galla Placidia mausoleum, u. 425

Kristus hea karjasena. Maal Sant' Apollinare in Classe kirikus Ravennas. 6. saj.

Maal Sant' Apollinare in Classe kirikus Ravennas. 6. saj

Jaakobi võitlus ingliga. Leht käsikirjast. u. 525

• Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist.

• Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele.

• Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas.

• Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad.

Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, millest kujunes

kristliku kirikuhoone üks tüüpe

• Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn.

• Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes.

• Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle “tähe” püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks.

• Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline nišš altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid.

Basiilika erinevaid põhiplaane

• Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid – värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks.

• Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud.

• Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha, selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.

• Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt.

• Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati.

Püha Peetruse basiilika Vatikanis. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. praegu Peetri kirikuga.

Püha Peetruse basiilika ristlõige.

Santa Costanza mausoleumi interjöör. u. 350. Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks, hiljem kasutusel kirikuna.

Galla Placidia mausoleum Ravennas. u. 425

Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535-549. Vasakul kellatorn - kampaniil.

Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535-549. Sisevaade

Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535-549. Apsiid