Akadeemiliste tekstide liigid, teemavaliku põhimõtted ja kirjutamise protsess

Hans Põldoja DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

Hans Põldoja

õppejuht, haridustehnoloogia lektor Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut

Haridus: Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016) Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)

hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net

Üliõpilastööde liigid

Üliõpilastööde liigid

• Ajaveebipostitus

• Esitlus

• Õpimapp

• Essee

• Referaat

• Bakalaureusetöö

Ajaveebipostitus

• Avalik vastus kodusele ülesandele isiklikus ajaveebis

• Veebiallikatele viidatakse linkidega, trükistele ja teaduslikele allikatele korrektselt vormistatud viidetega postituse lõpus

• Fotode jms materjalide kasutamisel tuleb järgida autoriõiguseid

http://alexneil.eu/2016/10/ab-testimine-ja-analuutika/

Esitlus

• Tekstis kasutatakse märksõnu ja mittetäielikke lauseid

• Viited vormistatakse piiratud ruumi korral lühemalt kui akadeemilistes kirjutistes

• Fotode jms materjalide kasutamisel tuleb järgida autoriõiguseid

• Esitlus tuleks hiljem õppejõule ja kursusekaaslastele kättesaadavaks teha (SlideShare, Google Drive, vms kaudu)

Õpimapp

• Sisaldab valikut kursuse või pikema perioodi jooksul õppija poolt tehtud töödest

• Sõltuvalt õppejõu nõuetest digitaalne või paberil

• Üksikute tööde vormistus lähtub nende iseloomust ja nõuetest

Essee

• Vabas vormis subjektiivne mõttearendus kindlalt piiritletud teemal

• Olulisel kohal loov mõtlemine ja oma seisukohtade põhjendamine

• Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik (sõltub õppejõu nõuetest)

Referaat

• Lühike ülevaade mingi probleemi sisust või uurimistulemustest

• Toetutakse kirjalikele allikatele ning järgitakse vormistamise ja viitamise nõudeid

• On liigendatud alapeatükkideks, sisaldab sisukorda ja kasutatud kirjanduse loetelu

• Täpne vormistus sõltub õppejõu nõuetest

Bakalaureusetöö

• Järgitakse instituudi (oma õppesuuna) bakalaureusetööde koostamise juhendit, vormistamise juhendit ja viitamise juhendit

• Tekst on kirjutatud rangelt akadeemilises stiilis

• Kõikidele kasutatud allikatele on korrektselt viidatud

Tööde liigitus autorsuse järgi

• Individuaalsed tööd

• Rühmatööd

Teemavalik

Teema allikas

• Õppejõu poolt ette antud teemad

• Oma tööga seotud teemad

• Oma huvialadega seotud teemad

Hea teema kriteeriumid (1)

• Kas teema huvitab sind tõsiselt?

• Kas teema on sinu erialale sobiv?

• Kas teemal on ühiskondlikku või teaduslikku tähtsust?

• Kas teema uurimine õpetab sulle midagi?

• Kas tead oma töö jaoks sobivat juhendajat?

(Hirsjärvi, Remes,& Sajavaara, 2010, lk 71–74)

Hea teema kriteeriumid (2)

• Kas töö valitud teemal on teostatav mõistliku aja jooksul?

• Kas teema kohta on võimalik saada piisavalt informatsiooni?

• Kas teema uurimiseks vajalikud ressursid on kättesaadavad (rahalised vahendid, isikud, tarkvara, raamatukoguteenused jne)?

• Kas teema aitab tuua sinu võimed ja kogemused nähtavale?

(Hirsjärvi et al., 2010, lk 71–74)

Ebasobiva teema tunnused

• Uurimisteema on liiga lai

• Teema kohta ei leidu piisavalt kirjandusallikaid

• Teema ei muutu esialgse uurimise järel selgemaks

• Uurijal on teemaga väga emotsionaalne seos

• Teema eeldab täiesti uute aegavõtvate teadmiste hankimist

(Hirsjärvi et al., 2010, lk 74–75)

Ülesanne 1

Arutage kõrvalistujaga, kui sobivad on järgmised bakalaureusetöö teemad

1. Veebilehtede turvalisus ja selle rakendatus Eesti veebilehtedel

2. TLÜ infoteaduste eriala üliõpilaste teadmised autoriõigustest

3. Vanemaealised inimesed ja nende arvutikasutuskogemus

4. Näotuvastuse vabavaraline rakendus

5. Eesti Automudelispordi Klubi raadiomudelite registreerimissüsteemi arendamine

Akadeemilise kirjutamise protsess

Akadeemilise kirjutamise protsess

1. Teemasse sisseelamine

2. Allikate otsing

3. Kogutud materjali hindamine

4. Materjali lugemine ja korrastamine

5. Kirjutamine

6. Koostöö juhendajaga

Teemasse sisseelamine

Teemasse sisseelamise meetodid

• Märksõnad

• Märkmepaberid

• Ideekaardid

• …

Märksõnad

• Näidisteema: “Üliõpilaste kaasamine digitaalsete õppematerjalide koostamisse”

• digitaalsed õppematerjalid, digital learning resources, learning content, learning objects, courseware, …

• involving students, involving learners

• creating, developing, authoring

• authoring tools, metadata, copyright, quality

Seminaritöö: Kodulehekülje ja e-poe

arendus väikeettevõttele

Sissejuhatus (2 lk)

Taust

Probleem

Eesmärk

Ülesanded

Nõuete analüüs

Platvormi valik

Kodulehekülje disain ja arendus

Töö struktuur

1 Nõuete analüüs (8…10 lk)1.2 Kodulehekülje sihtgrupi analüüs Persoonad

1.3 Sarnaste kodulehekülgede ja e-poodide konkurentsianalüüs

1.4 Funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded

koduleheküljele

2 Platvormi valik (6…8)

Kasutajalood

Sobivate platvormide ülevaade

Väljavalitud platvormide võrdlus

3 Kodulehekülje disain

Informatsiooni arhitektuur (2…3)

Kaartide sorteerimine https://en.wikipedia.org/wiki/Card_sorting

Sisukaart

Voodiagrammid

Lehekülgede kujundus (4…5)

Wireframed

1.1 Olemasoleva kodulehekülje tutvustus

Olemasoleva lehekülje tugevad küljed

Olemasoleva lehekülje probleemid

Detailsed kasutajaliidese prototüübid Testimine 3…5 näidiskasutajaga

Kokkuvõte (1…2 lk)

Kasutatud kirjandus

LisadPersoonad

Kasutajalood

https://www.mindmeister.com

Ideekaartide koostamise vahendid

• Veebipõhised keskkonnad:

• Mindmeister: https://www.mindmeister.com

• Coggle: https://coggle.it

• Tasuta tarkvara:

• XMind Free (Win, Mac, Linux): http://www.xmind.net

• FreeMind (Win, Mac, Linux): http://freemind.sourceforge.net

• Kommertstarkvara:

• Curio (Mac): https://www.zengobi.com

https://coggle.it

http://www.xmind.net

Allikate otsing

Kust leida allikaid?

• Teadusartiklid

• Raamatud

• Entsüklopeedia artiklid

• Õppematerjalid

• Varasemad üliõpilaste tööd

• Erialane sotsiaalmeedia (Twitter, SlideShare, …)

https://scholar.google.com

http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid

https://www.amazon.com

https://books.google.com

https://en.wikipedia.org

http://www.e-ope.ee/repositoorium/

http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/

https://search.twitter.com

http://www.slideshare.net

Kogutud materjali hindamine

Kogutud materjali hindamine

• Teaduslikud allikad

• Lühikokkuvõtted

• Tsiteerimiste arv

• Avaldamise aeg

• Mitteteaduslikud allikad:

• Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus

• Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)

Design Patterns for Badge Systems in Higher Education

Hans Põldoja(✉), Pirje Jürgens, and Mart Laanpere

Tallinn University, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Estonia{hans.poldoja,pirje.jurgens,mart.laanpere}@tlu.ee

Abstract. Open Badges as a method for assessment and recognition of learningoriginates from the context of informal learning. Thus, it cannot be introducedinto formal higher education without reconsidering the existing assessmentprocesses. This paper presents experiences from three years of using Open Badgesin a master level course. In each iteration, the badge system was revised based onlearners’ feedback. Special attention was given to supporting learners withdifferent learning styles. To summarize our findings, this paper proposes a set ofdesign patterns for developing badge systems in higher education. While thelearning styles proved to be useful as generic design guidelines for separating twoalternative learning pathways for the course, more research is needed on advancedlearning-style-based learning pathways.

Keywords: Open Badges · Assessment · Higher education

1 Introduction

Open Badges (OB’s) is a web technology for recognizing and verifying knowledge,competencies or involvements gained in online or offline settings. In a basic sense,badges are digital images that contain embedded information about the accomplish‐ments. The development of the Open Badges technology started in 2010, when a groupof open education activists came up with the initial concept during the Mozilla DrumbeatFestival. Inspired by the use of digital badges in gaming and various social apps, theyproposed that badges could be used for verifying learning. The technical specificationof the Open Badges Infrastructure (OBI) was developed together with the MozillaFoundation and released in 2012. While digital badges are typically used within a singleenvironment, OBI was developed as an open standard that allows people to collectbadges from different issuers. The initial scenarios about using open badges focused oninformal learning contexts [1]. However, in recent years there have been a number ofstudies about using badges in schools [2, 3] and in higher education [4–6].

Introducing open badges to formal higher education courses provides an opportunityto reconsider the existing assessment procedures. Recent research on open badges hasproposed a number of reasons for adopting badges. Ahn, Pellicone, and Butler [7] seebadges as motivators for behavior, pedagogical tools for promoting particular learningactivities, and credentials for recognizing learning achievements. While Jovanovic andDevedzic [8] identify similar roles for open badges, they discuss additional benefits suchas supporting alternative forms of assessment (e.g. peer-assessment), providing learners

© Springer International Publishing AG 2016D.K.W. Chiu et al. (Eds.): ICWL 2016, LNCS 10013, pp. 40–49, 2016.DOI: 10.1007/978-3-319-47440-3_5

Pattern Languages in Design

Pattern languages in architecture

Pattern languages in interaction design

Pattern languages in learning

Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein, M. (1977). A Pattern Language: Towns, Buildings, Construction. Oxford: Oxford University Press.

Erickson, T. (2000). Lingua Francas for Design: Sacred Places and Pattern Languages (pp. 357–368). Presented at the the conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/347642.347794

Salingaros, N. A. (2000). The Structure of Pattern Languages. Architectural Research Quarterly, 4, 149–161.

Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA.

van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).

Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49–102. http://doi.org/10.1207/s15327051hci2101_3

Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V. (2006). Using pattern languages to mediate theory–praxis conversations in design for networked learning. Alt-J, 14(3), 211–223. http://doi.org/10.1080/09687760600836977

Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/1555619.1555635

Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/1824749.1824751

Pattern languages in object-oriented programming

Cited by 51

Cited by 188

Cited by 187

Cited by 11

Cited by 20

Cited by 212

Alexander, C. (1979). The Timeless Way of Building. New York, NY: Oxford University Press.

Cited by 4085

Cited by 3627

Cited by 135

Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley.

Cited by 35015

Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C. (2004). Design Patterns For Collaborative Learning: From Practice To Theory And Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin (Eds.), Proceedings of EdMedia World Conference on Educational Media and Technology (pp. 2493–2498).

Cited by 64

Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P., et al. (2005). A first exploration of an inductive analysis approach for detecting learning design patterns. Journal of Interactive Media in Education, (3), 1–10.

Cited by 39

Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R., Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., & Rusman, E. (2004). Towards a Pattern Language for Networked Learning. Presented at the Networked Learning Conference 2004. Retrieved from http://www.networkedlearningconference.org.uk/past/nlc2004/proceedings/individual_papers/goodyear_et_al.htm

Cited by 96

Cited by 45

Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design patterns for complex learning. Journal of Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/10.5204/jld.v1i3.35

Cited by 24

Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis, Y. (2007). Eliciting design patterns for e-learning systems. Computer Science Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/10.1080/08993400600773323

Identifying design patterns

Gibbons, A. S. (2010). A Contextual Framework for Identifying Instructional Design Patterns. In P. Goodyear & S. Retalis (Eds.), Technology-Enhanced Learning: Design Patterns and Pattern Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense Publishers.

Cited by 45

McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J. (2006). Patterns, designs and activities: unifying descriptions of learning structures. International Journal of Learning Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/10.1504/IJLT.2006.010632

Cited by 114

Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101.

Cited by 297

Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003). Towards a Pattern Language for Person-Centered E-Learning. In C. Crawford, N. Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis (Eds.), Proceedings of Society for Information Technology Teacher Education International Conference (pp. 2379–2382). Chesapeake, VA.

Cited by 16

Sharing patterns

Sharing patterns

Pattern examples compared with Alexander (INDEPENDENT REGION = STUDY PROGRAMME)

Set of patterns for networked learning

Identifying patterns using IMS LD

Patterns deliberately leave some implementation aspects vague

4 benefits of using patterns in learning design

Pattern Languages in Design

Pattern languages in architecture

Pattern languages in interaction design

Pattern languages in learning

Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein, M. (1977). A Pattern Language: Towns, Buildings, Construction. Oxford: Oxford University Press.

Erickson, T. (2000). Lingua Francas for Design: Sacred Places and Pattern Languages (pp. 357–368). Presented at the the conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/347642.347794

Salingaros, N. A. (2000). The Structure of Pattern Languages. Architectural Research Quarterly, 4, 149–161.

Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA.

van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).

Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49–102. http://doi.org/10.1207/s15327051hci2101_3

Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V. (2006). Using pattern languages to mediate theory–praxis conversations in design for networked learning. Alt-J, 14(3), 211–223. http://doi.org/10.1080/09687760600836977

Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/1555619.1555635

Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/1824749.1824751

Pattern languages in object-oriented programming

Cited by 51

Cited by 188

Cited by 187

Cited by 11

Cited by 20

Cited by 212

Alexander, C. (1979). The Timeless Way of Building. New York, NY: Oxford University Press.

Cited by 4085

Cited by 3627

Cited by 135

Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley.

Cited by 35015

Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C. (2004). Design Patterns For Collaborative Learning: From Practice To Theory And Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin (Eds.), Proceedings of EdMedia World Conference on Educational Media and Technology (pp. 2493–2498).

Cited by 64

Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P., et al. (2005). A first exploration of an inductive analysis approach for detecting learning design patterns. Journal of Interactive Media in Education, (3), 1–10.

Cited by 39

Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R., Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., & Rusman, E. (2004). Towards a Pattern Language for Networked Learning. Presented at the Networked Learning Conference 2004. Retrieved from http://www.networkedlearningconference.org.uk/past/nlc2004/proceedings/individual_papers/goodyear_et_al.htm

Cited by 96

Cited by 45

Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design patterns for complex learning. Journal of Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/10.5204/jld.v1i3.35

Cited by 24

Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis, Y. (2007). Eliciting design patterns for e-learning systems. Computer Science Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/10.1080/08993400600773323

Identifying design patterns

Gibbons, A. S. (2010). A Contextual Framework for Identifying Instructional Design Patterns. In P. Goodyear & S. Retalis (Eds.), Technology-Enhanced Learning: Design Patterns and Pattern Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense Publishers.

Cited by 45

McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J. (2006). Patterns, designs and activities: unifying descriptions of learning structures. International Journal of Learning Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/10.1504/IJLT.2006.010632

Cited by 114

Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101.

Cited by 297

Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003). Towards a Pattern Language for Person-Centered E-Learning. In C. Crawford, N. Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis (Eds.), Proceedings of Society for Information Technology Teacher Education International Conference (pp. 2379–2382). Chesapeake, VA.

Cited by 16

Sharing patterns

Sharing patterns

Pattern examples compared with Alexander (INDEPENDENT REGION = STUDY PROGRAMME)

Set of patterns for networked learning

Identifying patterns using IMS LD

Patterns deliberately leave some implementation aspects vague

4 benefits of using patterns in learning design

Materjali lugemine ja korrastamine

Materjali lugemine ja korrastamine

• Allikate haldamise vahendid

• Lugemine ja märkmete tegemine

• Mõistekaartide koostamine

Allikate haldamise vahendid

http://www.mendeley.com

http://papersapp.com

Lugemine ja märkmete tegemine

Märkmete haldamise rakendused

• Evernote: https://evernote.com

• OneNote: https://www.onenote.com

• Notes (Mac, iOS)

Mõistekaartide koostamine

http://cmap.ihmc.us

https://cmapcloud.ihmc.us

Kirjutamine

Kirjutamine

• Teksti struktuuri koostamine

• Mustandi kirjutamine

• Mustandi viimistlemine

• Tekstidokumendi ja viidete vormistamine

• Kontroll-lugemine

https://www.literatureandlatte.com/scrivener.php

Ühiskirjutamine

• Google Docs

• Faili jagamine (Dropbox, Google Drive)

• Authorea: https://www.authorea.com

Koostöö juhendajaga

Koostöö juhendaja ja/või kaasautoritega

• Juhendajaga tuleks regulaarselt ühenduses olla

• Igas juhendajale saadetud versioonis peavad olema tehtud parandused eelmise versiooni tagasiside põhjal

• Juhendaja peab andma sisulist tagasisidet 7 päeva jooksul (va välislähetuse, haiguse, vms korral)

• Juhendaja juhib tähelepanu vigadele, kuid ei pea parandama kõiki kirjavigu, viitamise vigu jne

Juhendajate erinevad tööstiilid

• “E-maili juhendaja”

• “Kohvitassi-juhendaja”

• “Skype-juhendaja”

Digitehnoloogiate instituudi nõuded bakalaureusetöödele

Digitehnoloogiate instituudi nõuded bakalaureusetöödele

• Hetkel kehtivad erinevad nõuded õppesuundade kaupa

• Ühtsed nõuded on ettevalmistamisel

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

Vormistamine ja viitamine

• Vormistusjuhend lõputöö koostamiseks: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/lopu_too/yliopilastoode_vormistusjuhend_2016a.pdf

• Bibliograafiliste kirjete koostamine: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/bibliograafiliste_kirjete_koostamine.pdf

Bakalaureusetöö osad

• Tiitelleht

• Autorideklaratsioon

• Lihtlitsents

• Sisukord

• Sissejuhatus

• Töö põhiosa

• Kokkuvõte

• Summary

• Kasutatud kirjandus

• Lisad

Vormistamine

• Põhitekst 12 pt Times New Roman, rööpjoondus, reavahe 1,5

• Vasak serv 4 cm, ülejäänud servad vaikimisi seadetega (2,54 cm; 3,17 cm)

• Lehekülje numbreid näidatakse alates sissejuhatusest, nummerdatakse alates tiitellehest

• Peatükid nummerdatakse (va sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus)

Joonised, tabelid, koodinäited

• Tabelitel on number ja pealkiri

• Joonistel ning koodinäidetel on number ja allkiri

• Kõigile tabelitele, joonistele ja koodinäidetele tuleb teksti sees numbriga viidata

APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited

Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)

Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)

Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).

Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited

Esimene tekstisisene viide sulgudes

Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes

Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)

Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)

Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)

Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)

(Väljataga et al., 2011)

Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)

Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)

(Tomberg et al., 2013)

Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)

Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)

(Põldoja et al., 2006)

Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)

Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)

ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)

(ISTE, 2008)

Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)

The Design-Based Research Collective (2003)

(The Design-Based Research Collective, 2003)

(The Design-Based Research Collective, 2003)

Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Perioodikaväljaanded(Periodicals)

1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)

Journal Article

3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)

Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.

Journal Article

7. Ajakirja artikkel(Magazine article)

Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.

Magazine Article

10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)

Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.

Newspaper Article

11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)

Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee

Newspaper Article

Raamatud ja raamatupeatükid(Books, Reference Books, and Book Chapters)

18. Terve raamat, trükiversioon(Entire book, print version)

Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book

Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Book

Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

25. Raamatupeatükk, trükiversioon(Book chapter, print version)

Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Book Section

Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)

34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)

Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01

Report

Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)

39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)

Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13

Conference Proceedings

Doktori- ja magistritööd(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)

Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist

Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/

Thesis

Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)

Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid

Web Page

Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet

Web Page

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.

American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Vikipeedia artikkel Operating system. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 14. detsember 2014 aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system

Web Page

76. Ajaveebipostitus(Blog post)

Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/

Web Page

Õigusaktid

Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

Ülesanne 3

Koostöise akadeemilise kirjutise struktuuri kavandamine

• Kursuse lõpuks (08.12) on vaja esitada koostöine akadeemiline kirjutis

• Kavandage rühmatööna selle kirjutise struktuur ideekaardina (Coggle või MindMeister)

• Lisage ideekaarti lisaks alamteemadele ka olulisemad kirjandusallikad

• Tehke ideekaart avalikuks ning lisage selle link dokumenti 11.11.2016/Ideekaardid

Kasutatud kirjandus

• Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Kasutatud fotod

• Ak~i, https://www.flickr.com/photos/aki-photo/6213123497/

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee

DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool