Projekt „Tuult tuulikutele 2“ Haljala Gümnaasiumis.

Haljala Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad osalesid projektides „Tuulik“ ja „Tuult tuulikutele“. Kuna osalemine nendes projektides oli innustav, kogemusi andev ja põnev, siis otsustasime kaasa lüüa ka selles projektis.

„Tuult tuulikutele2“ projekti raames tegelesime õppevahendite komplektide valmistamisega I ja II kooliastme õpilastele. Loodusõpetuse tundides tutvuvad õpilased elusloodusega. Kõige parem on tutvuda ennekõike keskkonnaga, milles õpilane iga päev viibib: tunneb ära linnud , keda kohtab kooliteel ja näeb kodus lindude toidulaual, oskab rääkida Haljalas kasvavatest okaspuudest, on tuttav tiigi elustikuga ja tunneb puudel kasvavaid samblikke. Siit siis mõte, et valmistame õppevahendeid Haljala liigilise mitmekesisuse paremaks tundmaõppimiseks. Andsime endile aru, et võetud kohustused on üpris suured ja aeganõudvad ja ausalt öelda päris selget pilti tulemusest ei olnudki.

Selliste projektide teostamine on meeskonnatöö ja nõuab kõikide erinevate lülide usaldusväärset tööd. Meie projekti olid kaasatud klassiõpetajad, sest valminud vahendid olid mõeldud just algklasside õpilastele. Ettevalmistatud õppevahendid said koheselt tundides katsetatud. Põhilise raskuse kandjateks olid loodusainete õpetajad: keema, geograafia, füüsika ja bioloogia õpetaja koos III kooliastme õpilastega.. Nemad määrasid lindude ja puude liike, otsisid sobivaid erialaseid teabetekste, kandsid puud ja rändkivid alevi kaardile, viisid läbi katseid. Lõpuks valmistasid ette vanemate klasside õpilasi nooremaid juhendama. Vormistusliku poole pealt oli abiks infojuht. Fotoringi õpilaste ülesandeks oli pildistada linde ja puid. III kooliastme õpilased valmistasid ette puude raja ja tutvustasid seda noorematele õpilastele, ning kaardistasid ränd- ja põllukive.

Mida tegime?

1)Talvekuudel tegelesime põhiliselt talilindude vaatlusega. I ja II kooliastme õpilased vaatlesid vaatluskaartide abil talilinde toidulaual ja kooliteel. Vaatlusi tegime ka binokliga õppekäikudel. Noorematele õpilastele korraldasime loengu „Talilinnud Haljalas“, kus oma teemakohast uurimust tutvustas kooli vilistlane. Vaatluse tulemusel loendasime 28 erinevat linnuliiki. Lindude määramisel kasutasime raamatut „Euroopa linnud“. Fotoringi õpilased pildistasid linde. Lisasime materjalidele juurde linnulaulu. Valmisid kiletatud linnukaardid, mille pöördele lisasime olulise teabe antud liigi kohta. Gümnaasiumi õpilased tegid arvutis kogutud materjalist slaidiesitluse ja põletasid kogu materjali CD plaadile.

2) Aprilli kuus käisid 2. Ja 3.klassi õpilased õppekäigul Kõrvemaal. Matkarajal vaatlesime okaspuid ja käbisid, nägime rähni sepikoda ja oravate töö jälgi. Vaatlesime ja võrdlesime kuuske ja mändi. Suure huviga täitsid õpilased saadud töölehti. Matka jäid meenutama valminud matkapäevikud.

III kooliastme õpilased loendasid, määrasid ja kaardistasid okaspuid Haljala alevi avatud ruumis. Otsisid vajalikku teavet puu kohta. Rühmatöödena koostasid stendiettekanded ja tutvustasid materjali klassikaaslastele. Ühtlasi valmistusid okaspuid noorematele õpilastele tutvustama. Abimaterjalina kasutasime raamatut „Euroopa puud“. Puud pildistati. Kevadel said vanemad õpilased katsetada puuderada 2. klassi õpilasi juhendades. Töö lõpptulemusena valmisid puuderaja kaart, ristsõna ja kiletatud fotod, mille pöördel on asjakohane teave puu kohta.

3) Kevadel, mai kuus, oli tore päev tutvumaks Haljala järve elustikuga. Ümber tiigi oli korraldatud 7 keskust: veekogus elavad loomad, veekogu taimed, ilmastik ja veekogu üldiseloomustus, vee puhastamine, hapniku sisalduse mõõtmine, veekogu mõõtmised, maastiku bingo, intervjuu ühe veekogu elanikuga. Keskustes olid juhendajateks loodusainete õpetajad ja gümnaasiumi noormehed. Igas punktis said rühmad töölehe ja viisid läbi

vastavad vaatlused ja mõõtmised. Kahjuks seekord pidid õpilased tegema valiku ja iga rühm jõudis läbida ainult 4 - 5 keskust. Kasutasime projekti käigus soetatud vahendeid ja teatmeteoseid veeelustiku määramiseks. Päeva ettevalmistuse käigus valmis töölehtede komplekt praktiliste tundide läbiviimiseks veekogu ääres.

4) Sügisel, septembri kuus, tähistasime mihklipäeva. Eesti keele õpetajad valmistasid koos 7.klassi õpilastega ette mihklipäeva töid ja kombeid tutvustava ürituse algklasside õpilastele. Vahepaladena mängisime koos talurahva laulumänge ja laulsime rahvalaule. Vaatasime põllutööriistu ja erinevaid teraviljasid. Lisatud oli tänapäevase põllusaadusena raps.

Sellele üritusele järgnes neljaliikmelistes rühmades matk okaspuude rajal. Rühmade juhendajateks ja abilisteks olid 8. klassi õpilased. Iga rühm sai kaasa puuderaja kaardi ja ristsõna rajal kuuldu ülestäheldamiseks. Vajalikku teavet jagasid vanemad õpilased iga leitud okaspuu juures. Matkarajalt naastes pakkusime kehakinnituseks õunu, karaskit ja jõhvikajooki.

5) Geograafia tundide raames valmis komplekt põllu- ja rändkividest. Kivid on kaardistatud ja pildistatud. Neljanda klassi õpilased otsisid alevi kaardilt õiged kivid, tegid koos geograafia õpetajaga vajalikud mõõtmised ja vaatlused ning täitsid töölehe.

Veel on valminud põhikooli poiste tööõpetuse tundides puude ristlõike kollektsioon, bioloogia tundides samblike kollektsioon. Füüsikatundide raames valmis soojusjuhtivuse alane slaidiesitlus koos sinna juurde kuuluvate katsetega. Komplekti hakkama katsetama viienda klassi loodusõpetuse tundides koos gümnaasiumi noormeestega. Ja nii võib loetelu jätkata.

Kõige raskem oli teha tegevuskava, sest tööd oli palju ja midagi välja jätta ka ei tahtnud. Muidugi kerkis küsimus, et kust see aeg võetakse? Arvasime, et võtsime endile liiga suure pähkli. Seda suurem oli rõõm, kui projekti tutvustades hakkasid aineõpetajatel mõtted liikuma. Nii näiteks tegi põhikooli matemaatika õpetaja SMART tahvlil kasutamiseks mängu lindude tundmise kohta ja meie tegevuskava aina täienes. Kedagi ei olnud vaja veenda töö vajalikkuses. Aastate jooksul kappidesse kogunenud materjal ja õppevahendid vaadati üle ning aineõpetajad jagasid seda meelsasti algklasside õpetajatega. Samas nägid ja tajusid aineõpetajad, kui keeruline on käsitletav materjal teha jõukohaseks algklasside õpilasele. Oli tunda väga head meeskonnatööd erinevate kooliastmete, õpilasete ja õpetajate vahel. Siit tuli ka meie projekti nimi – SILLAD.

Suur väärtus on õppevahenditel, mida oleme ise koos teinud kodukoha looduskeskkonna paremaks tundmaõppimiseks. Oleme tänulikud, et saime võimaluse osaleda projektis „Tuult tuulikutele2“.