ARVUTI JA SELLE PÕHIKOMPONENDID

EHTE HUMANITAARGÜMNAASIUMInformaatika

õpetaja: K. Toropova

Monitor

Korpus

Kõlarid

Hiir

Klaviatuur

Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. “käegakatsutav” osa – monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Riistvara ja tarkvara on ühe terviku kaks osa ja need saavad töötada ainult koos.

Mis on arvuti? Tarkvara. Riistvara

Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.

Mis on programm?

süsteemitarkvara (system software)

rakendustarkvara (application software)

operatsioonisüsteem (operating system)

Tarkvara

Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine.

Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (LINUX, UNIX, SOLARIS, DOS, LEOPARD, LION, WINDOWS jne)

Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab:-tekstitoimetid (Word, Writer (OpenOffice))- tabelarvutusprogrammid (Excel, Cals (OpenOffice))- joonistamisprogrammid (Paint, Gimp, Inkscape)- ...

Tarkvara

Riistvara

Sisendseadmed, töötlusseadmed, väljundseadmed

Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest:

sisendseadmed

töötlusseadmed

väljundseadmed

Mis on põhiplokk ehk korpus, emaplaat?

Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast.

Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt)

Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.

Mis on mälu, mäluühikud?

Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul.

Vahemälu on mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. Oma vahemälu võib olla keskprotsessoril (sinna loetakse andmed põhimälust), brauseril (sinna loetakse andmed veebist) ja kõvakettal.

Põhimälu (RAM) on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid. Põhimälu nimetatakse ka muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub seal pidev andmevahetus püsimälu ja teiste mäluseadmete vahel

Andmekandjad

- kõvaket (hard disk, HDD), - diskett (floppy disk), - kompaktketas (CD, compact disk) , - DVD-ketas (Digital Versatile Disk), - mälupulk (Flash Memory Stick)

Klaviatuur

Nooleklahvid liigutavad kursorit sammu võrra vastavas suunas

Home toob tekstis kursori rea või faili algusesse (sõltub rakendusprogrammist)

End viib rea, lehekülje, faili vm lõppu, sõltuvalt programmist

PageUp liigutab teksti lehekülje võrra (nii mitme rea võrra, kui palju ekraanile või akna tööalasse mahub) ettepoole

PageDown liigutab teksti lehekülje võrra tahapoole

Kursori juhtimisklahvid:

Abiklahvid : Esc loobumisklah

v Escape

katkestab alustatud tegevuse, menüüs viib astme võrra ülespoole, sulgeb ekraanile ilmunud dialoogiakna, tühistab eelneva sisestuse

Tab Tabulaatorkl. tabeli tegemisel liigutab sisestuskoha sammu võrra edasi (järgmisesse veergu), dialoogiaknais liigutab rühmast rühma. Vastassuunas liikumiseks tõstuklahv + tab

CapsLock

suurtähelukk sisselülitatult saab täheklahvidele vajutades suurtähti ja tõstuklahviga väiketähti

Shift tõstuklahv (registriklahv)

all hoides saab suurtähti ja klahvidel olevaid ülemisi märke

Control Juhtklahv CTRL

all hoides muutuvad täheklahvid käsuklahvideks

Alt muuteklahv lubab valida koodi abil märke, mida klaviatuuril pole, ja anda kiirkorraldusi

Enter sisestusklahv sisestab valitud käsu, tekstitöötluses teeb sundreavahetuse

BackSpace

tagasilükkeklahv

kustutab kursori ees oleva märgi (kursorist vasakul oleva märgi)

Deletekustutamise klahv

kustutab kursorile järgneva märgi (kursorist paremal asuva märgi)

Insert   teksti sisestamisel üle- ja vahelekirjutamisseisundi lüliti

Hiir

Hiire põhitegevused (vasaku nupuga) on järgmised: - osutamine (pointing)- klõps (click)- topelt- ehk kaksikklõps (double click)- lohistamine (dragging)Hiire paremklõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt kiirmenüü ehk kontekstimenüü

Monitor

Monitori iseloomustavad järgmised suurused:

- ekraani mõõt – monitori diagonaali pikkus tollides. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid;- värskendussagedus – sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz;- reasagedus – sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 – 115 kHz;

- lahutusvõime – ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb.;-värvitoonide arv – monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone;

Sõnastik/ СловарикEesti keel Русский язык

Riistvara Аппаратные средства

Tarkvara Програмное обеспечение

Värskendussagedus Частота обновления/ регенирации

Reasagedus Частота развертки

Lahutusvõime Разрешение

Kiirguskaitse Радиационная защита, класс защиты

Energiasääste Энергосбережение

Lohistamine Перетаскивание

Vahemälu/ cache Кеш, промежуточный буфер с быстрым доступом

Põhimälu/ Muutmälu/ operatiivmälu/ primaarmälu/ suvapöördusmälu/ RAM

Оперативная память

Infoallikas[1] Liile Jõgi . Arvuti ja selle põhikomponendid. http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html

[2] Vikipeedia. Mälu (arvuti)http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu_%28arvuti%29

[3] Словариhttp://multitran.ru

[4] e-teatmikhttp://vallaste.ee