Simple Cherry Template
Autorikaitse ja vaba kultuur
Kaido Kikkassotsiaalse ja vabatarkvara dotsentTallinna
likool
e-ppematerjalide loomine ja kasutamineTallinna Reaalkool,
01.11.07
Milles ldse probleem on?
tasuta lunaid pole olemas
minu looming on minu oma
intellektuaalomandi seadused on paigas
kik maksab!
------
kik on phimtteliselt ige. Eesti sea-duste jrgi tekib autoriigus
loomingule (sh ka e-ppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui
autor ei stesta teisiti, kuuluvad kik igused talle
Siiani oli kik nagu paigas
inimene li midagi (raamatu, laulu vms)
ta omandas oma loomingule teatud igused
teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid titma tema
tingimusi ning enamasti talle raha maksma
loata levitamine oli paha-paha
KAS SEE POLEGI SIIS AINUIGE TEE?
Paar asja, mis ei klapi kik mgiks -malliga
on rida valdkondi ja ameteid, kus ritegemine ja eriti tkikaupa
lugemine viib totaalselt mbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus).
JOKK sai alguse ritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
vga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest
raha saamata
maailmas makse ka asju, mida vib niisamagi saada kes on Eviani
ostnud?
Vaba kultuur...?
kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt
levitamist lubavad ja isegi soosivad?
kuidas nad siis ra elavad?
kui ma panen oma materjalid niteks Internetti, siis vib ju igaks
need ra varastada?
AJAD ON MUUTUNUD!
Mned tnapevased nited
Wikipedia
Linux ja kogu lejnud vaba tarkvara maailm
Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi
ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE
TKIHINNA
J.R.R. Tolkien (hkkerirahva suurimaid lemmikuid):
sest maailm muutub -
ma tunnen seda vees,
ma tunnen seda maas
ja haistan seda hus.
Fangorn (Puupard) Srmuste isandas
Sdi on Internet
Interneti massilevik ti kaasa mitmed olulised protsessid.
Niteks:
suur mng paari inimesega metsatalust
igamehe ajakirjandus
autorite hulga plahvatuslik kasv
kogukondliku mudeli taastulek
ks lihtne nide: ingliskeelses Wikipedias on tnaseks le 2 miljoni
mrksna, Wikimedia Commonsis on le 2 miljoni meediafaili. Mitme
autorid neist on selle eest tasu saanud?
Siga ja hani
humanitaarid vs tehnikainimesed
seadusandlus on klassikaline humanitaar-valdkond pretsedendid,
kaasused, konfliktide lahendamine
tehnoloogia on klassikaline reaalia katsed, praktika,
seadusprasused
kas 5 ndalat on pikk vi lhike aeg?
PROBLEEM: TEHNOLOOGIAT KONTROL-LITAKSE VANANENUD SEADUSTEGA
Jnese sbrad ja sugulased
viktoriiniksimus Puhhi raamatu kohta:
millega pealkirjas mainit seltskond tegeles?
kui palju neid tpselt oli?
ige vastus: see polegi teada
muusika-, filmi- jm loomingumaailm on tis produtsendi assistendi
kolmandaid abisid, kes kik tahavad kah torti saada
PROBLEEM: KASUTAOTLEJATE RING ON KAUGELT LIIGA SUUREKS
PAISUNUD
mmaemand-keevitaja (laia profiiliga)
veel ks suur mure tehnoloogiliste regulatsioonide koostaja peab
olema ekspert nii seadusandluses kui ka regu-leeritavas
valdkonnas
elu nitab, et see nii ei ole
tulemus - tahtsime parimat, vlja tuli nagu alati (vt
http://webshop.ffii.org)
PROBLEEM: PALJUD OLULISE KAALUGA OTSUSED TEHAKSE EBAPDEVALT
jiga litsentsiga tarkvara, filme, muusikat jne levitatakse
illegaalselt kigi seaduste kiuste
Internet on tiesti uutlaadi levikukanal
intellektuaalomandi-alane seadusandlus on ajast ilmselgelt maha
jnud
praegune mudel soosib neid, kellel on piisavalt aega kakelda
ning raha advo-kaatidele maksta (s.t. rikast vhemust)
MIDA TEHA?
Kokkuvtlikult: miks jik autorikaitse ei toimi
Nide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
hoiab kik materjalid kiivalt enda kes, kopeerida ei luba ning
midagi kuhugi vlja ei pane:
t efektiivsus langeb, kuna peab kik materjalid loengus
konspekteerida laskma vi siis suure -mrgiga paberil paljundusi
tegema
tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning
ei tea loenguks ette valmistada
kui materjal ometi rndama lheb, on Kallel aga vga raske midagi
praktikas ette vtta likooli ppejuna pole tal ei aega ega raha, et
tsist protsessi psti panna
Nide nr 2: professor Taavet Taibu
paneb kogu materjali vaba litsentsi all vrku oma kodulehele
vlja:
saab viidata ksijaile vaadake sealt (ajasst)
lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta materjali
kvaliteedi paranemine
tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea
loengus kogu joru les kribama ega enne eksameid materjale
otsima
Taavet Taibu materjalid leiab vrgust naaber-likooli rektor
Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema,
kuna materjalid olid head
Praktika: laenaks Wollilt mne slaidi
Peeter P. wolli Mtskla ettekandest 2006. aasta Eesti E-likooli
konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel
http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
teised hakkavad kasutama
materjal on veel toores
varsti ilmub raamat
Phjendused
Wolli argumendid (vabas vormis):
Teised kasutavad - lasku kia! Peavad sel juhul teile viitama!
Lisaks ei asenda ka parim pik suureprast ppejudu
materjal on toores - parima tulemuse annab teiste poolt kaast
juurdetmbamine. Ka tudengitest vib abi olla
Raamat on tulemas - prsa kotis ostmine pole mistlik. Kige
rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rmpsu phe
mriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
KK: tnaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt vrku juba
ENNE trkki
Natuke rimudelist
Kasumit vib suurendada kahel viisil:
Mes vimalikult kallilt
Mes vimalikult palju
jik autorikaitse vs vaba kultuur!
Ehkki kaup ise on enamasti tasuta, makse teise kihi tooteid ja
teenuseid oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust
nnni
Inimese puhul on phivaluutaks reputatsioon (hea nimi,
kuulsus)
Kaks nidet 1991. aastast
veitsis ttav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi
dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
Helsinki likooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva
operatsiooniss-teemi loomist
Kui nad oleksid ritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me
teaks neist midagi?
Kus point on?
Kuidas teha nii, et hundid oleks snud ja lambad terved?
Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures
kindlaks-mratud tingimuste (litsentsi) alusel!
Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
ige vastus: nd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P.
Mtskla :)
Kokkuvtteks
internetiajastul tehakse mndagi teistmoodi kui varem
seadusandlus on tsiselt maha jnud
loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine
omandab ha suuremat thtsust
JUTU TEISES OSAS RGIME JUBA TPSEMALT VABADEST LITSENTSIDEST
Tnan
kuulamast!
need slaidid leiab kas
http://www.kakupesa.net/kakk/docs vi
http://www.slideshare.net/UncleOwl
Click to edit the title text format
Click to edit the outline text format
Second Outline Level
Third Outline Level
Fourth Outline Level
Fifth Outline Level
Sixth Outline Level
Seventh Outline Level
Eighth Outline Level
Ninth Outline Level
