13
Eesti 17. sajandil Eesti 17. sajandil ROOTSIAEGNE ROOTSIAEGNE KULTUURIELU KULTUURIELU

Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

Embed Size (px)

DESCRIPTION

8. klassidele loodud esitlus. Viide autori koduleheküljelt: http://eluoneksam.edicypages.com

Citation preview

Page 1: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

Eesti 17. sajandil Eesti 17. sajandil ROOTSIAEGNE ROOTSIAEGNE KULTUURIELUKULTUURIELU

Page 2: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

Celia Rees Celia Rees “Nõialaps” / “Witch Child” 2000“Nõialaps” / “Witch Child” 2000

“ “Mina olen Mary. Mina olen Mary. Ma olen nõid. Või Ma olen nõid. Või “Kuradi käsilane”, “Kuradi käsilane”, “nõialaps”, nagu “nõialaps”, nagu mõned ütlevad...”mõned ütlevad...”

[Mary dokumendid, [Mary dokumendid, päevik 1659]päevik 1659]

Page 3: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu
Page 4: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu
Page 5: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu
Page 6: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu
Page 7: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu
Page 8: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

Õige või vale väide? Õige või vale väide? Luterlus ja katoliiklusLuterlus ja katoliiklus

► Liivi sõja ajal taastusid muinasaegsed kombed.Liivi sõja ajal taastusid muinasaegsed kombed.► Keskajal oli katoliiklik usk segunenud muinasusuga.Keskajal oli katoliiklik usk segunenud muinasusuga.► Luteri kirik saavutas kindlama positsiooni Eestimaal Luteri kirik saavutas kindlama positsiooni Eestimaal

alles 17. sajandi keskel.alles 17. sajandi keskel.► Poola aja mõjul pooldasid Liivimaa talupojad Poola aja mõjul pooldasid Liivimaa talupojad

luterlust, mõisnikud aga katoliiklust.luterlust, mõisnikud aga katoliiklust.► Ülikooli professorid täitsid kirikupea ülesandeid.Ülikooli professorid täitsid kirikupea ülesandeid.► Luteri kirik pidi aitama Eesti- ja Liivimaad Luteri kirik pidi aitama Eesti- ja Liivimaad

rootsistada.rootsistada.► Riigiusust kõrvalekaldumist ei sallitud.Riigiusust kõrvalekaldumist ei sallitud.► Rootsi aja lõpuks oli suur osa pastoreid rahvakooli Rootsi aja lõpuks oli suur osa pastoreid rahvakooli

haridusega.haridusega.► Nõiaprotsesse olid keskajal rohkem kui uusajal.Nõiaprotsesse olid keskajal rohkem kui uusajal.► Viimane nõid hukati Eestis 1699. aastal.Viimane nõid hukati Eestis 1699. aastal. ► Piibli tõlkimise vajadus arendas eesti kirjakeelt. Piibli tõlkimise vajadus arendas eesti kirjakeelt.

Page 9: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

Eesti ajaloo atlase kaart 67 lk. Eesti ajaloo atlase kaart 67 lk. 69: Rahvakoolid 1694 69: Rahvakoolid 1694

► Mis soodustas rahvakoolide rajamist?Mis soodustas rahvakoolide rajamist?► Mis olid maarahva lugema Mis olid maarahva lugema

õpetamise eeldusteks?õpetamise eeldusteks?► Kes õpetasid talurahvast?Kes õpetasid talurahvast?► Kus koolmeistrid õppisid?Kus koolmeistrid õppisid?► Miks 1694. aasta on rahvakoolide Miks 1694. aasta on rahvakoolide

kõrghetk?kõrghetk?► Kui palju siis rahvakoole oli?Kui palju siis rahvakoole oli?

Page 10: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

Eesti ajaloo atlase kaart 67 lk. Eesti ajaloo atlase kaart 67 lk. 69: Rahvakoolid 169469: Rahvakoolid 1694

► Millal Saaremaale koolid tekkisid?Millal Saaremaale koolid tekkisid?► Milliseid kooli tüüpe Sa kaardilt leiad?Milliseid kooli tüüpe Sa kaardilt leiad?► Kummas kubermangus on tihedamalt Kummas kubermangus on tihedamalt

koole, kas Eestimaal või Liivimaal?koole, kas Eestimaal või Liivimaal?► Kus asus küla- või mõisakoole?Kus asus küla- või mõisakoole?► Kus asusid küla- või mõisakoolid Kus asusid küla- või mõisakoolid

lähestikku hoonega kihelkonnakooliga? lähestikku hoonega kihelkonnakooliga?

Page 11: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

Tartu Ülikooli avamine 1632:Tartu Ülikooli avamine 1632:Johan Skytte avakõnest Johan Skytte avakõnest

► „„Sellest kõrgest heateost peavad osa saama Sellest kõrgest heateost peavad osa saama mitte ainult aadel ja linnakodanikud, vaid ka mitte ainult aadel ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad, kellel seni oli täiesti vaesed talupojad, kellel seni oli täiesti keelatud midagi õppida, et ühes nende keelatud midagi õppida, et ühes nende kehaga oleks võimalik omandada ka nende kehaga oleks võimalik omandada ka nende hing ja teha nad pärisorjadeks. Nüüd aga hing ja teha nad pärisorjadeks. Nüüd aga oleks iseäranis suur heategu, et ka need oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kellel on puudust alamast seisusest inimesed, kellel on puudust ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara (mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka (mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud). [Järgneb]muud). [Järgneb]

Page 12: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu

Tartu Ülikooli avamine 1632:Tartu Ülikooli avamine 1632:Johan Skytte avakõnestJohan Skytte avakõnest

►Et see aga seni pole sündinud, selle eest Et see aga seni pole sündinud, selle eest kandku vastutust need, kes selles kandku vastutust need, kes selles süüdi. /.../ Annaks Jumal, et rüütelkond süüdi. /.../ Annaks Jumal, et rüütelkond sellest aru saaks ja selle järgi toimiks. Siis sellest aru saaks ja selle järgi toimiks. Siis tuleks suure hävitamise järel uus suur tuleks suure hävitamise järel uus suur ülesehitamine. Lõpuks soovis ta..., et see ülesehitamine. Lõpuks soovis ta..., et see ülikool oleks tarkuse kabel, vooruste ülikool oleks tarkuse kabel, vooruste eluase, kunstide kindlus, igasuguste eluase, kunstide kindlus, igasuguste teaduste avalik turg. Ja et sinna oleks teaduste avalik turg. Ja et sinna oleks avatud juurdepääs kõikidele rahvustele avatud juurdepääs kõikidele rahvustele päikese all.“päikese all.“

Page 13: Eesti 17. sajandil. Kultuurielu