Click here to load reader

Eesti keel 10.klass

  • View
    4.663

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Esitlus 10.klassi eesti keele kohta

Text of Eesti keel 10.klass

  • 1. Eesti keel
    Katrin Paal
    10.klass
    2010

2. Eesti keele hlikussteem
Hlikud:
Tishlikud ehk vokaalid (a, e, i, o, u, , , , )
Kaashlikud ehk konsonandid :
Ahtushlikud
Ninahlikud (m, n)
Suuhlikud (h, s, j, v, l, r)
Sulghlikud (k, g, p, b, t, d)
3. Vrhlikud ja thed
Eesti keeles on kaks vrhlikut f ja . Vrthed jagunevad hlduse phjal:
Thed, mis thistavad vrhlikuid (f, )
Thed, mida oma snades ei kasutata, kuid
mida hldatakse eesti hlikussteemi abil/
vahendusel (c, q, z, w, y, x)
Vrtht, millele eesti hlikussteemis vaste
puudub ()
4. Silp
on vikseim knes esinev hldusksus. Silbi kige thtsam osa on silbi tuum. Silbi tuum on tishlik vi tishlikuhend. Lisaks tuumale vib silbil olla algus, mis on kaashlik vi kaashlikuhend ja lpp, milleks kaashlik vi kaashlikuhend.
5. Silp
Silbi liigid:
Lhike tuumas 1 tishlik, lppu ei ole
Pikk
Lahtine tuumas 2 vokaali, lppu ei ole
Kinnine tuumas 1 vi 2 vokaali, lpp on olemas
6. Rhk
Rhu lesanne on kne rtmistamine, sna alguse thistamine ja mnes keeles grammatiliste thenduste edasi andmine. Eesti keeles on moodustavad rhulised ja rhutud silbid erinevaid rtmiksusi. Keele vikseim rtmiksus on knetakt. Knetakt vib koosneda hest kuni kolmest silbist.
7. Sna vlde
Vldet mratakse sna rhulises silbis. Vlde on seotud silbi lesehitusega/liigiga.
I vlde lhikese silbi tinglik nimetus
II vlde pika silbi tinglik nimetus
III vlde pika silbi tinglik nimetus, kui seda silpi hldatakse ekstra rhuga.
8. Vormipetus
Vormipetus ehk morfoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb snavormide moodustamise seadusprasustega. Snavorm on sna kuju, mis koosneb tvest, tunnustest ja lppudest.
9. Vormipetus
Snatved jagunevad kolmeks:
Snajuur ehk juurtvi (kodu, kala, maja)
Tuletatud tvi (kodu|tu)
Liitsnatvi (koduloom)
Snavormis vivad peale tve olla ka liited. Liited jagunevad kaheks:
Eesliited (eba-, mitte-)
Jrelliited (-tu, -le, -ja, -lik)
Snavormis vivad esineda ka tunnused ja lpud. Tunnus on niteks mitmusel ja minevikul. Lpud on knetel ja pretel.
10. Vormimoodustuse mehhanismid
Aglutinatsioon vormimoodustusviis, mille puhul lisatakse snatvele liiteid, tunnuseid ja lppe
Tvevaheldus ehk flektsioon vormimoodustusviis, mille puhul muudetakse snavorme
Analtiline vormimoodustus vormimoodustusviis, kus luuakse vormid kahest erinevast snast
11. Tvevahelduse liigid
Eesti keeles on tvevahelduse liikideks astmevaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus.
Astmevaheldus on tvevaheldus, mille puhul tve ks variant on tugevas ja teine nrgas astmes.
Vltevaheldus
Laadivaheldus
Geminaadivaheldus
12. Tvevahelduse liigid
Vokaalivaheldus tvevaheldus, mille puhul muutub sna tve vokaal. Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat knet ning omadussna livrde vorme.
Sna tvevariandid:
Snastikuvorm (nimetav ma-tegevusnimi)
A-tvi (omastav oleviku tvi)
B-tvi (omastav da-tegevusnimi)
13. Tvevahelduse liigid
Laadivaheldus astmevahelduse liik, mille puhul sna tugeva astme vormis on sulghlik vi s, mis nrga astme vormis on kadunud, sarnastunud eelneva kaashlikuga vi muutub teiseks hlikuks.
14. Tvevahelduse liigid
Astmevaheldusmall tugeva ja nrga astme vaheldumise seadusprasus. Nrgeneva tvega snades on A-tvi nrgas astmes. Tugevneva tvega snades on A-tvi tugevas astmes.
Geminaadivaheldus astmevahelduse liik, mille puhul tugevas astmes on geminaat sulghlik vi s, nrgas astmes ks sulghlik vi s.
15. Tvevahelduse liigid
Vltevaheldus astmevahelduse liik, mille puhul sna tugev aste on III vltes ja nrk aste II vltes. Sna hlikulises koosseisus muutusi ei toimu, v.a. sulghlikute puhul. Vltevaheldus vib esineda ka sna lpus (liidetes). Sna vlte reeglipratut vaheldust nimetatakse vlte ebavahelduseks.
16. Tvevahelduse liigid
Vokaalivaheldus tvevahelduse liik, mille puhul muutub sna tve vokaal. Selle abil moodustatakse mitmuse osastavat knet ja omadussna livrde vormi.
17. Tvevokaal
Vokaal, millega lpeb sna A-tvi. Sna tvevokaali reegliprast vaheldumist mingi teise vokaaliga nimetatakse vokaalivahelduseks. Lhike mitmuse osastav moodustatakse tavaliselt B-tve phjal.
18. Tvevokaal
Kui tvevokaal on a, tuleb vaadata sna esimese silbi vokaali.
Kui esimeses silbis on a, i, , ei vi i, siis muutub a>u
Kui esimeses silbis on e, o, u, , vi , muutub a>i
A>e ksikutes snades, niteks: uba, tuba, luba, nuga, muna
19. Vrdlusastmete moodustamine
Astmevahelduslikes a- ja te-tvelistest omadussnadest moodustatakse keskvrde vorm tvevokaali teisendamise teel.
Keskvrre:
A-tvi + m
A-tvi + vokaalivaheldus + m
20. Vrdlusastmete moodustamine
livrre:
Kige + keskvrre
Keskvrre + vokaalivaheldus + m
Vokaalivahelduse teel ei saa moodustada lhikest livrret jrgmistel juhtudel:
Kui keskvrde tvevokaal on a vi i
A- ja i-tvelistes snades, kui nad on kolmandas vltes
21. Soome-Ugri ja Indoeuroopa keelte erinevused
Soome-Ugri keeltes on rohkem tagasnad, eessnu on vhe. Indoeuroopa keeltes eessnad
Indoeuroopa keelteserinevad sood isiku mramiseks
Soome-Ugri keeltes aglutinatiivne vormimoodustus
Soome-Ugri keeltes saab snu lauses mber tsta nii, et lause thendus ei muutu
22. Tsitaatsnad
Tsitaatsnad on puhtvrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hldatakse nagu vrkeeles, kust nad on vetud. Muust eesti tekstist eristamiseks kirjutatakse tsitaatsnad teises, niteks kursiivkirjas. Neid tuleb knata lakoma abil (mngib petanquei)