See tuntud ja tundmatu

soomlane ehk kuidas

naabritega hakkama

saada

Kaja Tampere, PhDJyväskylä Ülikool

Soome

kaja.tampere@gmail.comhttp://www.kajatampere.blogspot.com/

Eesti Soome seminaril, 15.10.2009

• Väike teoreetiline seletus

• Akadeemiliste uuringute tulemused ja väike praktiline näide

• Isiklik kogemus

Kultuuriline kirjaoskus

Vöimekus lugeda, möista ja leida erinevate kultuuride tähendusi ja tähtsust, mille tulemusena ollakse vöimelised arendama,vördlema ja dekodeerima erinevaid kultuure, mis on omavahel suhtestumas mingil areenil. See hölmab endas üksikule omistatud tähendusi ja tähtsust köiges selles, mis on nähtav vöi mis on toodetud. See on kultuurilise kapitali vorm, mis vöimaldab meil toimida ja tegutseda tundlikult ja tulemuslikult erinevuste maailmas.

Wood, Landry & Bloomfield (2006)

Intercultural competence?

Mis on kultuuridevahelise suhtlemise kompetents?

• Kultuuridevaheline teadlikkus

• Kultuuridevaheline tundlikkus

• Kultuuridevaheline adapteerimine

• Kultuuridevaheline piirideülene efektiivsus

Kultuuridevaheline dialoog

Intercultural communication is at best intercultural dialogue, a jointly travelled path towards learning and understanding, respect and responsibility.

Different opinions become a source for new solutions, and culture turns to a valuable resource.

In the multicultural and interdependent world intercultural

dialogue is our chance to make a difference.

Liisa Salo-Lee 2003

Kultuuridevaheline dialoog

• atmosfäär

• avatus

• kuulamine

• arusaamine ja möistmine

• empaatia

• usaldus

• vastutus

Kuulamine”When someone really hears you without passing

judgement on you, without trying to take responsibility for you, without trying to mold you, it feels damn good...

When I have been listened to and when I have been heard, I am able to reperceive my world in a new way and go on. It is astonishing how elements what seem insoluble become soluble when someone listens.”

(Carl W. Rogers on ”impact of empathy”, in Rosenberg 2001:119)

Soome vestlus

kõnelejatel on aega pikad kõnevoorud nõrk tagasiside vestluse käigus vähene

kontroll, kas sõnumit mõistetakse õigesti (vähe küsimusi, kommentaare, täpsustusi)

vastuvõtjale jäetakse küllaltki suur vabadus sõnumi tõlgendamiseks

kui (eestlasel) on kannatust kuulata, siis sisu on meeldejääv

2 min 4 kõnevooru 2 teemat

vestlus kulgeb rahulikult teemalt teemale

Eesti vestlus kõnelejatel on alati kiire lühikesed kõnevoorud tagasiside vajadus kontrollitakse arusaamist

(palju küsimusi, täpsustusi, huvitatus üksikasjadest)

sõnumi mitmetähenduslikkust ei taluta, kõik peab saama üheselt selgeks

huvitav kuulata, meelde jääb vähe2 min 14 kõnevooru 2 teemat

küsimused-vastused, kuni asi selge. Alles seejärel uus teema

Ajad muutuvad, kuid stereotüübid püsivadI küsitlus – 1992; II küsitlus 1996; III küsitlus 2005

Eestlaste arvates soomlased on ...

lärmakad -

lahked +

töökad +

aeglased -

seltskondlikud +

Soomlaste arvates eestlased on ...

sõbralikud +

jutukad +/-

vaesed -

viisakad +

külalislahked +

punane – I, II ja III küsitluses, püsinud 13 aastatroheline – II ja III küsitluses, püsinud 9 aastatsinine – I ja III küsitluses, taasilmunud 13 aasta tagusest ajastmust – ainult III küsitluses, nn uus arvamus

2005. aasta küsitluse tulemused võrrelduna kahe eelmisega

Isiklik kogemus