1. Eesti Vabariik: iseseisvusest iseseisvusesse

2. Vene impeeriumi lagunemine

Nikolai II Georgi LvovAleksandr KerenskiVladimir Uljanov

Vene keiserAjutise ValitsuseAjutise ValitsuseLenin

1894-1917esimene juhtteine juhtbolevike juht

3. Eestimaa Pstmise Komitee 4. Iseseisvuse vljakuulutamine

Prnus 23. veebruaril 1918. a. tpselt kell 8 htul

"Endla" hoone rdult lugesHugo Kuusnerette

Manifesti kigile Eestimaa rahvastele

24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapeva

Vanemate Nukogu sama manifesti, millega

kuulutati Eestimaa tema ajaloolistes ja

etnograafilistes piirides iseseisvaks

demokraatlikuks vabariigiks.

5. Vabadussda28.11.1918 02.02.1920 6. Eesti Kaitsevgi: Aleksander Tnisson, Andres Larka, Johan Laidoner 7. Eesti Kaitsevgi: Anton Irv,Karl Parts,Johan Pitka 8. Eesti Kaitsevgi: Ernst Pdder,Jaan Soots,Julius Kuperjanov 9. Landeswehri sda 10. Tartu rahu 02.02.1920 11. Rahulepingu tingimused

Venemaa tunnustab rahvaste enesemramise iguse alusel ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma lemvimust (suverniteedist) Eesti rahva ja maa le.

Venemaa tleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda.

Venemaa lubab tagastada kik sja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseranis Tartu likooli omad.

12. Eesti Vabariik 1920-1939

1920 viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati 50 000 talundit

1920, 15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese phiseaduse

1921 Eesti veti Rahvasteliidu liikmeks

1922, 3. mai EKP-d juhtinud V. Kingisepp lasti sjakohtu otsusega maha

1924, 1. detsember punaste vimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu tieliku lpu)

(fotol K.Pts ja Karl Terras)

13. Eesti Vabariik 1920-1939

1926, 18. detsember "Raadio-Ringhling" alustas korrapraseid saateid

1928, 1. jaanuar viidi lbi rahareform, markade ja pennide asemele tulid kroonid ja sendid

1928 hakati rajama plevkivikeemiatstust

1929 asutati Eesti Vabadusvitlejate Keskliit (193334 Eesti Vabadussjalaste Liit)

14. Eesti Vabariik 1920-1939

192933 majanduskriis

1932, 4. jaanuar slmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga

193237 ilmus "Eesti entsklopeedia"

1933, 14.16. oktoober rahvahletusel kiideti heaks vapside esitatud uue phiseaduse projekt

1934, 24. jaanuar hakkas kehtima uus phiseadus

1934, 12. mrts riigipre K. Ptsi ja J. Laidoneri juhtimisel

(fotol Jaan Tnissoni valitsus 1933)

15. Eesti Vabariik 1920-1939

Kaarel EenpaluJri UluotsKarl SelterJaan Tnisson

1934, 2 oktoober Riigikogu viimane koosolek

1935 Isamaaliidu asutamine

1937, 28. juuli Rahvuskogu kiitis heaks uue (kolmanda) phiseaduse

193738 NSV Liidus hvitati eesti raamatud, koolid ja muud kultuurikolded ning hulgaliselt Venemaa eestlasi

1938 14 alevit muudeti linnadeks. Poliitvangide amnesteerimine.

1938, 1. jaanuar uue phiseaduse justumine

16. Eesti Vabariik 1920-1939

1938, 24. aprill K. Ptsi valimine presidendiks

1939, 7 juuni slmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping

1939, 23. august Moskvas slmiti Molotovi-Ribbentropi pakt

17. Murdeaastad 1939-1944: Nukogude okupatsioon

28. September 1939 NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, mis andis NSV Liidule iguse pidada Eestis sjavebaase

18. oktoober 1939 NSV Liidu veosad (25 000 meest) letasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse

16. juuni 1940 NSV Liit esitas Eestile ja Ltile ultimaatumi, milles sdistati kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nudis luba tuua neisse riikidesse lisavgesid ja uute "pakti austavate valitsuste" moodustamist

21. juuni 1940 NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, riigipre ja J. Varese valitsuse moodustamine

14.15. juuli 1940 Eesti Vabariigi phiseaduse vastased riigikogu valimised

18. Murdeaastad 1939-1944: Nukogude okupatsioon

9. juuli 1940 J. Laidoneri arreteerimine ja Venemaale kditamine

21. juuli 1940 vastvalitud riigivolikogu kuulutas Eesti nukogude sotsialistlikuks vabariigiks

22. juuli 1940 sama riigivolikogu palus Eesti vastuvtmist NSV Liitu

30. juuli 1940 K. Ptsi ja tema perekonna kditamine Venemaale

6. august 1940 Eesti NSV veti vastu NSV Liitu, algas natsionaliseerimine, suleti senised organisatsioonid

14. juuni 1941 esimene suurkditamine, Venemaale viidi 10 157 inimest, vastuseks sellele tekkis metsavendlus

22. juuni 1941 Saksamaa ennetas NSV Liidu rnnakuplaane ning alustas sda NSV Liidu vastu

28. august 1941 sakslased vallutasid Tallinna

19. Murdeaastad 1939-1944: Saksa okupatsioon 20. Iseseisvuse taastamise katse

19. septembril kuulutas O. Tiefi prandaalune valitsus vlja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise. Kuna kaks valitsuse liiget viibisid vlismaal anti valitsuse deklaratsiooni tekst raadio teel edasi ka Rootsi ja see loeti ette hes Stokholmi lhedal asunud kirikus. Moodustatud valitsuse kooseisu kuulusid:

Otto Tief- peaministri asetitja ja siseminister,

Arnold Susi (VR-I/3.) haridusminister,

Rudolf Penno- kaubanduse ja tstusminister,

Johannes Klement kohtuminister,

Kaarel Liidak pllutminister,

Hugo Prtelpoeg rahandusminiter,

Voldemar Sumberg sotsiaalminister,

Johan Holberg sjaminister,

Johannes Pikkov- teedeminister,

August Rei- vlisminister,

Juhan Kaarlime- minister.

Valitsuse juurde olid arvatud veel:

Juhan Reigo- sisekaitse lem,

Oskar Gustavson riigikontrolr,

Rihard vel iguskantsler,

Helmut Maandi- riigisekretr

21. Taas nukogude okupatsioon

Enne nukogude okupatsiooni oli Eesti 25 valitsuses kokku 25 peaministrit (riigivanemat) ja 106 ministrit.

Eesti riigijuhtidest lasti maha vi hukkus vangistuses 9 riigivanemat ja presidentKonstantin Pts .

Otto Strandman- peaminister ja riigivanem 1919. ja 1929./30. aastal. Saanud 1940. aasta kutse ilmuda NKVD-sse, lasi end maha.

Jaan Tnisson(VR III/1.) - oli korduvalt peaminister ja riigivanem. Arreteeriti 1940. aastal. Hukkamiskoht teadmata.

Aado-Avdi (Ado) Birk- peaminister ja kahes valitsuses vlisminister. Suri 1942. aastal Sosva vangilaagris enne surmaotsuse tideviimist.

Ants Piip- peaminister ja riigivanem, korduvalt vlisminister. Suri 1941. aastal Permi vangilaagris.

Juhan Kukk- riigivanem, mitmes valitsuses rahandus- ja majandusminister. Suri 1945. aastal vangilaagris.

Friedrich Akel- riigivanem ja korduvalt vlisminister. Lasti 1941. aastal Tallinnas maha.

Jri Jaakson- riigivanem, Eesti panga president. Lasti 1942. aastal Sosva laagris maha.

Jaan Teemant- korduvalt riigivanem. Arreteeriti 1940. aastal. Edasi andmed puuduvad. Tenoliselt lasti 1941. aastal Tallinnas maha.

Kaarel Eenpalu- riigivanem, sise- ja peaminister. Suri 1942. aastal Vjatka vangilaagris.

August Rei- riigivanem, vlisminister, Eesti saadik Moskvas. Pgenes Rootsi, kus ta 1963. aastal suri.

Kokku arreteeriti 61 endist ministrit, kellest enamus surid vangilaagrites vi hukati Venemaa vanglates.

Th. Ruksooritas arreteerimisel enesetapu. Seitse ministrit, nende hulgas viimane peaministerJri Uluotspgenes lnde. Ainult kolmel ministrist, kes jid kodumaale, nnestus repressioonidest krvale hoida.

61-st vangistatud valitsusliikmest tulid eluga tagasi kodumaale vaid kolm - haridusminister prof. dr.Paul Kogerman , haridusministerAleksander Veidermaja rahandusministerPeeter Kurvits.

22. Taasnukogudeokupatsioon 23. Taas nukogude okupatsioon

1945 jaanuar venelaste ja teiste NSV Liidu rahvuste massilise sissernnu algus

1945 arreteerimislaine jtkumine, tstuse erasektori kaotamine, tegutses umbes 15 000 relvastatud metsavenda

1947 kaubanduse erasektori kaotamine, NSV Liidu rahareform

1947, suvi sjajrgne maareform judis lpule, tekkis hulk elujuetuid viketalusid

1947, 23. august asutati esimene kolhoos

1949, 25. mrts teine suurkditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. Sellele jrgnes hulgaline kolhooside asutamine.

1950, mrts EK(b)P VIII pleenum, eestikeskne kommunistlik reiim asendati moskvakesksega

1953 metsavendluse lplik lmmatamine

1955, 19. juuli esimene telesaade Tallinnast

1960 valmis Tallinna uus laululava

1961 NSV Liidu rahareform (1:10)

1965 teraviljakasvatus saavutas sjaeelse taseme. Taasavati TallinnHelsingi laevaliin

1974, 9. november Eesti Pevalehes (Stockholm) ilmus Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde memorandum RO peaassambleele.

24. Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik 25. Suured juhid

20. sajandil on meie idanaabrit juhtinud mitmed vaieldamatult vrvikad ja meeldejvad isikus.

Iseasi, millega nad end eesti rahva teadvusesse

on talletanud.

26. EKP juhid

Nikolai Karotamm Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretr 1944-1950

Johannes (Ivan) Kbin Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretr 1950-1978 ja Eesti NSV lemnukogu preiidiumi esimees 1978-1983.

Karl Vaino Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretr 1978-1988

Vaino Vljas- Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretr 1988-1990 (hiljem 1995. aastani Eesti Vasakpartei esimees)

27. Taasiseseisvumine: aasta 1987

1987. aasta kevad rahva protestilaine KabalaToolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu

23. august 1987 Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse

26. september 1987 ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti tielikule territoriaalsele isemajandamisele

28. Taasiseseisvumine: aasta 1988

Eestimaa Laul 1988Suvernsusdeklaratsiooni vastu vtmine 16.11

2. veebruar Tartus thistati Tartu rahulepingu 68. aastapeva

24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapev, miiting A. H. Tammsaare mlestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis

1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste hispleenum, mille dokumentides nuti Eesti poliitiliste iguste laiendamist Nukogude fderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist

13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde moodustamiseks

14.17. aprill Tartu muinsuskaitsepevad, vlja toodi Eesti rahvuslipp

10.14. juuni nn laulupeod Tallinna Lauluvljakul, isamaalisi laule laulis igal htul ligi 100 000 inimest

16. juuni K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Vljas

23. juuni seadustati rahvussmboolika

11. september Rahvarinde suurritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluvljakus, osales le 300 000 inimese1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress

17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvtt Tartus ja Tallinnas

2. november hingedepeva thistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist

16. november ENSV N erakorraline istungjrk, veti vastu suvernsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused

29. Taasiseseisvumine: aasta 1989

8. jaanuar eesti keel stestati riigikeeleks

24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine

25. mrts mlestati kditatuid ja asutati Eesti igusvastaselt Represseeritute Liit "Memento"

18. mai veti vastu otsus Eesti lemineku kohta isemajandamisele

23. august MRP 50. aastapev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest)

24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli thiseks ja kehtetuks algusest peale

30. Taasiseseisvumine: aasta 1990

24. veebruar 1. mrts Eesti Kongressi delegaatide valimised

8. mai ENSV N tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik

15. mai interliikumise ebannestunud riigiprdekatse Toompeal

7. august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks

21. oktoober K. Pts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda

31. Taasiseseisvumine: aasta 1991

13. jaanuar seoses NSV Liidu juhtkonna vgivallaaktidega Balti riikides (verised sndmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Lti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi hisavaldusele ning saadeti lkitus RO peasekretrile

1. mrts miilitsa asemele loodi politsei

19. august riigiprdekatse NSV Liidus, Tallinna poole hakkasid liikuma sjavekolonnid. EV N avaldus riigiprde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenukogule erakorralised volitused

20. august EV N prdumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. EV N otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi ksused, vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, raadio- ja telemaja.

21. Augustil kukkus riigiprde katse lbi, millega normaliseerus ka olukord Eestis. 22. augustil taastunnustas Island Eesti iseseisvust.

6. septembril tunnustas Balti riikide iseseisvust Nukogude Liidu Riiginukogu.

32. 33. Esitluse koostas:

Terttu-Triin Tomusk

sme Phikool