Järvamaa visioonikonverents11. November 2010 Türil

Gunnar OkkPõhjamaade Investeerimispank

Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro

o Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja Põhjamaade Investeerimispank NIB

o Globaalne kapitalism kui valitsev ühiskondlik-majanduslik süsteem

o Globaalne konkurents ja Eesti

o Mida toob Euro?

o Globaalne konkurents ja Järvamaa

o Välisinvestorite ootused

o Uute tegevusvaldkondade leidmise vajadus

o Järvamaa aastal 2025

Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro

Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid International Financial Institutions (IFI)

Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid (IFI-d) on sellised organisatsioonid, mis on asutatud enam kui ühe riigi poolt ja on seetõttu rahvusvahelise õiguse subjektid. Nende omanikud või aktsionärid on üldjuhul riikide valitsused.

IFIde tegevuse peamiseks eesmärgiks on täita selliseid rahandusvaldkonnaga seotud ülesandeid ja osutada teenuseid, mida finantsturud ei suuda lahendada või pakkuda.

Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (1):

Finantsinstitutsioonid, mis on asutatud pärast II Maailmasõda

Euroopa ülesehitamise ja rahvusvahelise majanduskoostöö

toetuseks ning globaalsete finantssüsteemide haldamiseks.

• Maailmapank• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)• Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)• Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA)• Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) • Mitmepoolsete Investeeringugarantiide Agentuur (MIGA)

Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (2):

Regionaalsed arengupangad kelle omanikes on ka regioonist väljaspool

asuvad doonorriigid või organisatsioonid

– Euroopa Rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) - London– Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) - Pariis– Aafrikamaade Arengupank (AdB) - Tunis– Islami Arengupank (IDB) - Jeddah– Musta Mere Kaubandus- ja Arengupank (BStDB) - Thessaloniki– Aasimaade Arengupank(ADB) - Manila– Kriibmere maade Arengupank(CDB) – Bridgetown jt.

Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (3):

Regionaalsed finantsinstitutsioonid, mis on asutanud

erinevate projektide rahastamiseks nii liikmesriikides

kui väljaspool omanikmaade territooriume mistahes

maailma punktis.

– Euroopa Investeerimispank - European Investment Bank (EIB) (Luxembourg City, Luksemburg)

– Põhjamaade Investeerimispank - Nordic Investment Bank (NIB) (Helsinki, Soome)

Põhjamaade InvesteerimispankNordic Investment Bank

• Asutatud 1976

• Omanikeks 5 Põhjamaad ja 3 Baltimaad

• Balti riigid said omanikeks 2005

• Laenutegevus nii omanikmaades kui üle maailma

• Kõrgeim võmalik - AAA/Aaa krediidireiting

• Peakontor Helsingis

NIB missioon: Tugevdada konkurentsivõimetja parandada looduskeskkonda

Pikaajalised laenud projektide

rahastamiseks:

• Infrastruktuur (sh. energia, transport, telekom, sotsiaalne infrastruktuur)

• Strateegilised kapitaliinvesteeringud (sh. ettevõtete ostud ja omandamised)

• Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

NIB globaalne tegevusväli Raamlepingud väljaspool liikmesriike

AasiaHiina, India, Vietnam

Lõuna-Aafrika Vabariik

Euroopa ja Euraasia

Aafrika ja Lähis-Ida

Ladina-Ameerika

Valgevene, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Venemaa, Ukraina

Brasiilia

Vaata: www.nib.int/loans/countries

Globaalne kapitalism

Globaalne kapitalism:

• Tootmisvahendid peamiselt eraomanduses

• Majandustegevuse vabadus

• Turumajandus ja konkurents

• Hinnad kujunevad peamiselt nõudmise-pakkumise suhte tulemusena

• Elu paljudes valdkondades globaliseerunud

Globaliseerumise (üleilmastumise) tagajärjed:

• Kasvav rahvusvaheline kaubandus

• Kapitali liikumise kasv üle maailma

• Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (IMF, Maailmapank, EBRD, EIB jt.)

• Rahvusvahelised megakontsernid

• Rahvusvahelised kohtud (Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline

Kohus jm.)

• Üleilmsed reeglistikud (autorikaitse, patendid jm.)

• Kasvav immigratsioon

• Globaalsed kommunikatsioonivõrgud (Internet, side-satelliidid, telefonid)

• Globaalne võitlus globaalsete probleemide vastu (kliimamuutus, terrorism, linnugripp,

seagripp, tuhapilv jm.)

Globaliseerumise kultuurilised mõjud:

• Kasvav rahvusvaheline reisimine ja turism

• Rahvusvaheline massimeedia (CNN, BBC, CNBC, MTV, Bloomberg, FashionTV jt.)

• Meelelahutusvaldkondade globaliseerumine

• Võistlusspordialade üleilmne levik

• Globaalsed võrgustikud ja sotsiaalne meedia (Facebook, Twitter, MySpace jt.)

• Rahvusvaheliste toitude (pitsa, hamburger, india, hiina jm.) ülemaailmne levi

Globaalne konkurents

ja Eesti

Mida toob Euro?

• Kaob rahavahetuse vajadus ja konverteerimistasu

• Kasvab Eesti finantsstabiilsus ja rahvusvaheline usaldusväärsus

• Eesti eristub selgemini Lätist ja Leedust

• Eestis ja Soomes sama raha

• Pikas perspektiivis soodustab majanduskasvu

• Vähem negatiivseid stsenaariumeid

Mida toob Euro?

Globaalne konkurents ja

Järvamaa

Mida vaatab/otsib välisinvestor?

• Kohalikku turgu

• Tooraine olemasolu

• Tööjõu struktuuri ja hinda

• Kohalikke valitsemisstruktuure ja -meetodeid

Argumendid miks peaks/võiks välisinvestor tulema/tulla Järvamaale?

• Madalad tootmiskulud (tööjõud, energia, maa, kinnisvara vm.)

• Piisav hulk kohalikku haritud tööjõudu

• Soodne logistiline asend ja/või transpordi infrastruktuur

• Läbipaistvad ja selged kohalikud otsustusprotsessid

• Sentimentaalsed motiivid (esivanemate kodu, sugulussidemed jne.)

Mis töötab vastu välisinvesteeringutele:

• Keeruline ja bürokraatlik asjaajamine

• Laisad, rumalad ja/või ülbed ametnikud

• Korruptsioon

• Positiivsete äriargumentide puudumine

Võimalikud uued tegevusvaldkonnad:

• Innovatiivne ja hea teenindus

• Teenuste digitaliseerimine

• Ubicomp -tipptehnoloogia ja digimaailma avalduste praktiline rakendamine tavainimeste igapäevaellu

• Vananeva elanikkonna temaatika (NB! Soome)

• Kosmosetemaatika

• Omanäoline disain

• Arhitektuur

Järvamaa 2025 - Eesti kõige kiiremini arenev maakond

Sellele aitaksid kaasa:

• Järvamaalaste haridustaseme ja -kvaliteedi tõstmine

• Ettevõtluse soodustamine ja ettevõtlikkusele innustamine

• Välisinvesteeringutele soodsa kliima loomine

• Minimaalne bürokraatia ja läbipaistvad otsustusprotsessid

• Maksimaalselt digitaliseeritud avalikud teenused

Järvamaa visioonikonverents

11. November 2010 Türil