1

II OrganisatsioonikultuurI osa

ORGANISATSIOON KUI SOTSIAALSÜSTEEMOrganisatsioonikultuuri käsitlused

Õpetaja Arno Kaseniit

2010

Abiks õpilasele

II teema Organisatsioonikultuur

2.1. Organisatsioonikultuuri mõiste ja käsitlused 2.2. Organisatsioonikultuur ja edukus 2.3. Väärtused organisatsioonis 2.4. Organisatsioonikultuuri liigid 2.5. Organisatsioonikultuuri loomine ja muutmine 2.6. Organisatsiooni metafoorid 2.7. Organisatsioonikultuur vs rahvuskultuur

2

3

... organisatsiooni mõiste

Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.

4

Organisatsioon kui süsteem(kaasaegne käsitlus)

5

Sotsiaalsüsteemi olemus

Sotsiaalsüsteemi moodustavad rühmad ja üksikliikmed.– Rühmad on suurema rühma allstruktuurid

Sotsiaalsüsteemi peamine karakteristik on suhted.– Rühmadevahelisi suhteid mõjutavad org-

sisesed ja org-välised mõjud

Organisatsiooni struktuur on määratletud suhete süsteem

Organisatsioonikultuuri kihtideks (aspektideks) on põhiväärtused, rituaalid, kangelased, sümbolid

Kultuur on abstraktsioon, suhe väliskeskkonnaga

6

Mis on organisatsioonikultuur?

Kultuur ( < ladina keelest colere käituma, austama, aga ka kasvatama ja hooldama) on kõige üldisemas mõttes inimtegevus

Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.

7

Organisatsioonikultuuri olemus

Iga organisatsioon kujutab iseäraliku kultuuritüüpide kombinatsiooni.

Tüübist sõltub – otsuste tegemise viis, – töötajate motiveerimine, – kohase juhtimisstiili valik – väärtuste ja uskumuste süsteem– Arusaamad töö olemuse ning inimloomuse kohta

8

Organisatsiooni kultuur määrab

kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline on vale käitumine.

– See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ning vähendab vajadust formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele.

9

1010

Mõttemudeli tasemed organisatsioonisOrgkultuuri kihid

Sümbolid Kangelased Rituaalid väärtused

sümbolid

kangelased

rituaalid

väärtused

Väärtused

a) veendumused või mõtted, mis b) on seotud soovitavate tagajärgedega või käitumisviisidega

ning c) püsivad konkreetsetes situatsioonides, d) suunavad käitumise või inimeste või sündmuste

valikut/hinnangut ning e) järjestuvad oma suhtelise tähtsuse järgi

(Shalom Schwartz 1992)

Millised on teie olulisemad väärtused?

11

Väärtused

Positiivsed ja negatiivsed väärtusedPositiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtusedPositiivsed väärtused on need asjad, mida soovime on need asjad, mida soovime

(rahu, tervis, vabadus, turvalisus)(rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtusedNegatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime on need asjad, mida väldime

(sõda, okupatsioon, vaesus)(sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtusedIndividuaalsed ja kollektiivsed väärtused IndividuaalsedIndividuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis: vabadus, autonoomia, tervis KollektiivsedKollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus: patriotism, kultuur, solidaarsus

12

Sotsioloog Hans Zetterbergi sõnul võib eristada materialistlikke ja postmaterialistlikke väärtushinnanguid

Materialistlikud väärtushinnangud: võidelda inflatsiooni, hinnatõusu vastu; eelistada majanduslikku kasvu; eelistada stabiilset majandust: kaitsta seadust ja korda; võidelda kuritegevusega; omada võimsaid kaitsejõude.

13

Postmaterialistlikud väärtushinnangud:

ilusad linnad ja kaunis loodus; inimmõtted ja ideed tähtsamad kui raha; kaitsta sõnavabadust; isiku- ja inimesekesksem ühiskond; saada rohkem kaasa rääkida tööelus ja

elamurajoonis; saada rohkem võimalusi kaasa rääkida

poliitilises protsessis.

14

Rootsi konsultatsioonifirma Kairos Future uuring Global Youth 2006

Eesti noored hindavad materiaalseid väärtusi, kõrget elu kvaliteeti, sotsiaalset staatust

Võrreldes teiste Euroopa noortega (eriti Skandinaaviaga) väärtustavad enam välimust, sotsiaalset staatust

Teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud

Skandinaavia noortele tähtsad uudishimu, kujutlusvõime pole eesti noortele olulised

15

Väärtused kujunevadVäärtused kujunevad

Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatusväärtuskasvatus

Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni - reflektsiooni - value clarificationvalue clarification

Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey demokraatia Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey demokraatia õppimineõppimine

Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika lähenemine- lähenemine- character educationcharacter education

16

Rituaalid

Mida tehakse alati Mida tehakse sageli

17

Kangelased

18

Sümbolid

Lipp Vapp Stiil

19

Pulmasümbolidallikas: http://www.pulmad.ee/traditsioonid/pulmakutsete-sumbolid-ja-nende-tahendused

Pruut ja peigmees: Kui pulmakutsel kujutatakse pruuti ja peigmeest, sümboliseerib see paari abieluranda jõudmist.

Topelt sõrmused: sõrmused sümboliseerivad kahe elu ja kahe inimese ühinemist. Sõrmused on tavaliselt valmistatud tugevast metallist nagu kuld või plaattina, et kujutada paari vahelise sideme tugevust.

Topelt südamed: topelt südamed, nagu topelt sõrmused, esindavad samuti kahe inimese ühinemist. Kuna me seostame südant armastusega, sümboliseerib see seda, et kaks inimest on ühendatud läbi armastused.

20

Kas kultuur on juhitav?

Organisatsiooni kultuuri juhtimiseks peab juht kõigepealt kindlaks tegema, milline see kultuur on.

Seejärel tuleb otsustada, kas seda kultuuri tuleb säilitada või muuta.

Et muutmist alustada, on tarvis selget ettekujutust sellest, millist kultuuri tahetakse luua.

Üheks muutmise võimaluseks on tuua juhtivatele kohtadele uued inimesed väljastpoolt firmat.

Võib teha uued hüüdlaused ja lood, muuta tseremooniaid, teha ümber firma struktuuri või kolida uutesse ruumidesse.

21

22

ORGkultuuri mõjutavad-kujundavad sise- ja välismõjud

ORG sisesed mõjud– Juht mõjutab alluvaid ja vastupidi,– liikmed mõjutavad üksteist, – Reeglid kehtestatakse, – Allüksustel on omad tavad, – Situatsioonid, olukorrad mõjutavad jms

ORG välised mõjud– Väliskeskkond (kes ja kuidas mõjutavad org-i?)

23

Millised on Organisatsiooni sisemõjud

sisemõjud

24

Millised on Välismõjud organisatsioonile

VÄLISMÕJUD

25

Välismõjud organisatsiooni sotsiaalsüsteemile

Asukohamaa kultuur Sotsiaalsed tingimused Majanduslik olukord Poliitiline olukord Õiguslik keskkond Maksukeskkond Hariduskorraldus

26

Organisatsiooni kui sotsiaalsüsteemi dünaamiline tasakaal- kuidas hoida süsteem, mis on pidevas muutumises tasakaalus?

Mille järgi saame aru, ORGANISATSIOONI SOTSIAALNE SÜSTEEM ON TASAKAALUST VÄLJAS

27

MILLE JÄRGI SAAME ARU,

ET ASJAD organisatsioonis

POLE KORRAS

28

Dünaamilise tasakaalu tunnused

Tasakaalutuse tunnused:

– Töötajate rahulolematus– Ärritunud õhkkond– Konfliktid– Võimuvõitlus– Keelepeks– Kaadrivoolavus

Tasakaalust väljaminemise põhjused:

– Ebasotsiaalsed liikmed– Lepete rikkumine– Juhtimisvead– Töötajate muutunud

hoiakud

29

Sotsiaalkultuuri olemus

Hoiakute, uskumuste, vajaduste, teadmiste, kogemuste ja väärtuste kogum

Keskkond, milles toimib organisatsioon Sotsiaalkultuur on inimese käitumise

loomulik keskkond

30

ORG kultuuri/suhete kujunemine

Olukord, reeglid ja korraldus:

– Vanuseline koosseis– Hariduslik tase– Ametikohtade erinevus– Tööruumid

(paiknemine)– Töökorraldus– Reeglid– ORG arenguaste– Tegevusala

ORG sisesed mõjud

– Juht vs alluv– Liikmete huvid – Liikme vabadus vs

reeglid, – Allüksuste tavad vs

kord

31

Kuula organisatsioonikultuuri teoreetikut siit http://www.ut.ee/229967

Rahvuslikud kultuuridimensioonid Geert Hofstede järgi

32

Rahvuskultuuri mõju sotsiaalkultuurile

– Organisatsiooni sotsiaalkultuurile avaldab suhteliselt püsivat ja suurt mõju rahvuskultuur

Rahvuskultuur on rahvuse uskumuste, tarvete, teadmiste ja kogemuste kogum, mis väljendub antud rahvuse käitumises

33

Mõttemudeli tasemed organisatsioonis

Sümbolid Kangelased Rituaalid väärtused

sümbolid

kangelased

rituaalid

väärtused

34

Rahvuskultuuri eripärad, kultuuridimensioonid organisatsioonides

Võimudistants - delegeerimistase Ebakindluse vältimine – riskijulgus ja -

praktika Individualism vs kollektivism – üksikisiku

õigused vs kollektiivi õigused Maskuliinsus vs feminiinsus

35

I Võimudistants

Võimudistants näitab otsustamisõiguse jagunemist juhtide ja alluvate vahel– Suure võimudistantsi puhul arvatakse, et juhtidel

on alati õigus– Juhtidel peavad olema vastused valmis, alluvad

vaid küsivad

Väikese võimudistantsi puhul on juhid probleemide lahendajad ja alluvate toetajad

36

II Ebakindluse vältimine

Kõrge ebakindluse vältimise puhul eeldatakse selgust ja täpsete juhiste olemaolu

Madala ebaklindluse vältimise taseme puhul arenevad alluvad paremini teatava ebamäärausese tingimustes

37

Kultuurid võimudistantsi (VD) ja ebakindluse vältimise (EV) dimensioonide skaalal

Väike VD , Nõrk EV

Põhjamaad, anglo-am kultuurid, USA,

Madalmaad

Lai VD, Nõrk EV

Hiina

India

Saksamaa,

Sveitsh

Baltimaad

Ungari, Iisrael

Väike VD, Tugev EV

Ladina-Ameerika

Tsehhi, Poola

Korea, Jaapan, Venemaa

Lai VD , Tugev EV

38

III Individualism vs kollektivism

Kas aksepteeritakse enam üksikisiku või kollektiivi õigusi ja vabadust

Individualismi puhul rõhk üksikisiku tulemustel ja personaalsel hüvitamisel

Individualistlikus kultuurikontekstis on oluline isikupära ja staatus

Individualistlikes kultuurideson kõrge mina-identiteet, oluliseks peetakse enda saavutusi, sõltumatust, võistluslikkus on mõistetav ja heakskiidetud.

Kollektivistlikus kultuuris on esmatähtsad rühmahuvid, kollektiivne identiteet, harmoonia ja solidaarsus rühma sees, mitõttu võistluslikkust taunitakse. Individualismi indeksid erinevates riikides.

39

IV Maskuliinsus vs feminiinsus

Soorollide määratlemine organisatsioonis Maskuliinsus toetub mehelikele väärtustele

nn traditsioonilise peremudeli väärtustele, kus isa roll oli määravam

Feminiinse ühiskonna puhul pole mehe-naise rollid rangelt eristatud

Töö- ja eraelu püütakse hoida tasakaalus

40

Kultuurid kollektivismi/inividualismi ja Maskuliinsuse/feminiinsuse dimensioonide skaalal

Kollektivism, feminiinsus

Tai, Korea, Tsiili, Bulgaaria, Venemaa, Portugal

Kollektivism, maskuliinsus

Hiina, Jaapan, Mehhiko, Venetsueela, Araabiamaailm, Kreeka

Hispaania, Prantsusmaa, Holland, Baltimaad, Põhjamaad

Individualism, feminiinsus

Tsehhi, Poola,

Ungari, Itaalia, Saksamaa,

USA, Anglo-ameerika maad

Individualism, maskuliinsus

41

Arutle kultuurierinevuste üle

Individualism vs kollektivism

Ebakindluse vältimine

Võimudistants Maskuliinsus vs feminiinsus

1. Milles seisneb iseärasus 2.Valige üks dimensioon (mõõde) ja tooge näide selle arvestamisest org-s