III teema 3.2 meeskonnatöö

III Grupid organisatsioonis3.2 MEESKOND

Arno Kaseniit

15.detsember 2010

Mis või kes on rühm/grupp

Rühm ja grupp on sünonüümid. Organisatsioonikäitumises on püstitatud hüpotees:

rühma koosseisus käituvad inimesed teisti kui üksi olles

Rühm on inimeste ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest, kes on omavahelistes suhetes ja vastastikuses sõltuvuses, et saavutada iseäralikke eesmärke üheskoos

Rühma iseloomustavateks märksõnadeks on vastastikune seos, eesmärgid ja koostöö

2Meeskonnatöö Arno Kaseniit 2010

Mis iseloomustab meeskonda? on teatud perioodi regulaarselt koos tegutsev

grupp, kus selle liikmed on ühiste eesmärkide saavutamiseks määranud rollid, mida arvestatakse omavahelistes suhetes.

Meeskonnatöö Arno Kaseniit 2010 3

Meeskonna tunnused/karakteristikudInimeste arv alates 2st (3st), kel on …

ühised väärtused; ühised eesmärgid; ühised huvid; väljakujunenud struktuurid; reeglid / normid; võime toimida ühtse subjektina; grupiteadvuse olemasolu (arusaamine endast kui eripärasest

sotsiaalsest ühendusest, liikmete samastumine grupiga, ühtne reageerimine välistele mõjudele).


Mis või kes on meeskond?

Meeskond on aktiivne inimeste grupp, mille liikmetel on ühised eesmärgid, kelle vahel on harmooniline koostöö, kes tunnevad ühistööst rõõmu, peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks

ning saavutavad väljapaistvaid tulemusi.


Meeskonna tunnused

Meeskonna liikmed on eesmärkides üksmeelel ning nende saavutamiseks antakse parim

Kõik on huvitatud grupi sisemistest protsessidest ja jälgivad hoolikalt toimimisnorme

Kõik saavad aru, et erimeelsust võib avameelselt väljendada

Ollakse võimelised tegelema konfliktiga kuni see laheneb või toimub pinge vähenemine määrani, kus grupi töö tõhusus pole häiritud


Meeskonna tunnused

Energia suunatakse eelkõige ülesande lahendamiseks, mitte suhete klaarimiseks

Tehakse perioodiliselt tööst ülevaateid, et grupi liikmed saaksid tagasisidet sooritustest ning omavahelistest suhetest

Meeskond meeldib selle liikmetele, sest võimaldab erialast ja isiksuslikku arengut

Pidevalt hoolitsetakse usalduse ja vastastikuse lugupidamise kasvu eest


Grupi/rühma ja meeskonna erinevus Grupis juhib kogu aeg üks ja

sama isik.

Grupis vastutab iga liige ainult oma tulemuste eest oma töölõigus.

Töögrupil ei pruugi olla spetsiifilist eesmärki, lähtutakse orga.-ni eesmärkidest

Grupis peetakse koosolekuid rangete reeglite järgi

Gruppides arutletakse, tehakse otsuseid ja delegeeritakse ülesandeid ja siis tegeleb igaüks omaette.

Meeskond on väike grupp üksteist täiendavate oskustega inimesi, kes on pühendunud ühise eesmärgi saavutamisele.

Meeskonnas täidetakse juhi rollikordamööda, sõltuvalt ülesande iseloomust.

Meeskonnas vastutavad kõik kogutulemuse eest.

meeskonnal on spetsiifiline eesmärk.

Meeskonnad julgustavad koosolekul vaba arutelu tekkimist.

Meeskonnas tehakse tegelik töö koos


Kas iga organisatsioonis koostegutsev inimkooslus on meeskond? Inimesed kujundavad organisatsioonisisese

sotsiaalse süsteemi. Inimesed moodustavad ametlikke, mitteametlikke, suuri ja

väikesi gruppe. Grupid on pidevas muutumises, sest inimesed elavad, mõtlevad, tunnetavad ja väljendavad oma tundeid.

Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Struktuur kirjeldab organisatsiooni üksikute osade vahelisi,

suhteliselt püsivaid seoseid. Inimestevaheline ülesannete jaotus aitab organisatsioonil

saavutada oma eesmärke. Organisatsiooni kui terviku seisukohalt läheb tarvis väga erinevate ülesannete täitjaid.

Struktuuris määratletakse rollid ja rollisuhted vastavalt organisatsiooni eesmärkidele.


Meeskonnatöö olemus

Meeskonnatöö põhineb inimeste vastastikusel mõjul.

Esitatakse teadmisi ja vahetatakse arvamusi, leitakse üksteise nõrku ja tugevaid kohti, õpitakse testima omaenese seisukohti.

Arenevad eneseusaldus, kriitiline mõtlemine, otsustusvõime, hindamisvõime, probleemilahendusvõime, oskus võtta enesele vastutust, paindlikkus, suutlikkus teisi mõista ja koos millelegi välja jõuda.

Vähem tähtis pole ka afektiivne pool: ühistunde tekkimine, kaaslaste tajumine, oma hirmude ületamine jms.


Ideaalse meeskonna mudelÜks inimene ei saavuta kunagi nii palju kui team.

kõrge vaimne potentsiaal

liidri positsioon

probleemi eksperdi tasand

rollide jaotus

suhete tasand (suhted peavad olema pigem neutraalsed, koostööd ei soodusta ei halvad ega head suhted)

grupi töö: - sisu – kes, mida teeb - protsess – kes, kuidas teeb


Meeskonnatöö meetodi rakendamise eesmärk Meeskonnatöö efektiivsuse, tulemuslikkuse aluseks

on oskus koos töötada. Selle tagamiseks on vaja mõista grupi dünaamikat. Loomu poolest inimesed üldjuhul tahavad meeskonnana

töötada ja saavad aru selle eelistest ja tõhususest. Eesmärgiks on, et selle töö käigus avaneksid

inimeste algatusvõime ja parimad omadused nii isiku kui ka erialalise ettevalmistuse tasemel.


Meeskonnaks kujunemise etapid (arengufaasid)


Algfaas - meeskonna loomine see on meeskonna kujunemise ja ühise

eesmärgi nimel töötava töörühma käivitamise ehk katseperiood.

Rühma liikmed ei taju veel päris kindlalt oma tööfunktsioone, rolle, meeskonna reegleid ja ootusi.

Oluline on sellel etapil soodustada meeskonnasisest suhtlemist ja üldisi arutelusid.


I SÕLTUVUSFAAS

Orienteerutakse juhile, teda idealiseeritakse, temalt oodatakse täpseid juhtnööre, toetust ja tunnustust.

Rahulolu grupis on selles faasis tavaliselt suur, samas on produktiivsus madal. Selle põhjuseks võib olla, et paljuski tegeldakse ebaoluliste asjadega ning omaalgatus ja vastutustunne on vähene.

Päris uue meeskonna puhul on selles faasis palju innukust, tuttavamate inimeste puhul on rohkem kahtlusi ja kõhklusi (“no vaatame, kas tasub seda asja tõsiselt võtta...”)

Sõltuvusfaasis tuleks: kokku leppida tegevuse eesmärgid läbi rääkida ja kokku leppida peamised reeglid, tööpõhimõtted ja protseduurid,

ka tööülesannete jaotus. Seda on vaja töötajate turvatunde tagamiseks tutvuda üksteisega teha algust regulaarsete nõupidamiste ja ühisüritustega jagada piisavalt informatsiooni, et kõik töötajad toimuvaga võimalikult ruttu

kurssi viia ergutada kõiki (kaasa)mõtlema ja ettevõetut mõtestama. Seda saab teha näiteks

miks-küsimustega, jõudes igaühe arvamuseni.


Tormilisus

faas, milles ilmnevad isikuerinevustest ja tööeesmärkide erinevast tajumisest tulenevad arusaamatused ja konfliktid.

Sellel etapil on tähtis formuleerida meeskonnatöö ühine alus, keskenduda grupitöö peamistele eesmärkidele ning leida meeskonna erinevatele liikmetele johtuvalt nende isikuomadustest kõige sobivam ja meeskonnatöö lõppeesmärgi aspektist kõige tõhusam rakendus.


II KONFLIKTIFAAS

Selles faasis koguneb grupis rahulolematus. Tavaliselt pettutakse mõnevõrra juhis, algab võimuvõitlus ning püütakse ennast maksma panna. Pinged võivad väljenduda avalike konfliktidena, kokkulepete unustamise, hilinemiste ja puudumiste sagenemise ning teiste samasuguste ilmingute kaudu.

Konfliktifaasis tuleks: säilitada rahu ning anda endale aru, et toimuv on paratamatu korraldada regulaarseid nõupidamisi, mille käigus

meeskonnaliikmed saaksid oma arvamust avaldada ja vajadusel ka rahulolematust väljendada

täpsustada ettepanekuid, probleeme ja pretensioone pidada silmas ja meenutada meeskonnaliikmetele püstitatud

eesmärke ja sõlmitud kokkuleppeid


Normide kehtestamine

töömeetodid on selleks etapiks üldjuhul kooskõlastatud ning loodud on üldine süsteem ehk raamistik, milles tegutseda.

Tähtis on keskenduda meeskonna ühise meelestatuse, motivatsiooni ja vaimu tugevdamisele, et grupi liikmed ei kaotaks usku oma töö edukusse ega sihti, mille suunas edasi liikuda.

Meeskonna liikmeid tuleb ühtlasi julgustada, omandamaks loovaid tööharjumusi.


III ERALDUMISFAAS

Pärast konfliktide lahendamist, rahulolematuse ja vastuolude läbiarutamist tõmbuvad meeskonnaliikmed üksteisest mõneks ajaks veidi eemale. Selles faasis mõeldakse oma rolli ja ülesannete üle meeskonnas, vastutustunne ja produktiivsus suurenevad.

Eraldumisfaasis tuleks: organiseerida töögruppe ja ühisüritusi ning soodustada

meeskonnaliikmete omavahelist suhtlemist korraldada regulaarselt kindla eesmärgiga kokkusaamisi organiseerida meeskonnasisest kogemuste ja /või informatsiooni

vahetamist uuesti üle vaadata ja läbi rääkida ühised ja individuaalsed

eesmärgid ning rollijaotus


Tegutsemine

meeskonnatöö toimib, see on loov ja produktiivne. Sellel etapil tuleb soodustada meeskonna sees väljakujunenud rühmade ja üksikliikmete omaalgatust ning jätkata meeskonnaliikmete innustamist, otsides ühtlasi võimalusi hea töömeeleolu säilitamiseks ja rutiinsuse vältimiseks.

Kui meeskonna loomisel ja töö korraldamisel on arvesse võetud ülalmainitud arengu-protsessi iseärasusi ja vaadeldud meeskonnatöö põhilisi aspekte, siis on loodud eeldused efektiivse meeskonnatöö igapäevaseks toimimiseks ja püstitatud eemärkide saavutamiseks.

Meeskond kui töömeetod aitab sellisel juhul kaasa ka kogu organisatsiooni tulemuslikule tegevusele.


IV KOOSTÖÖFAAS

Suhtlemine on pingevaba ja avatud. Orienteerutakse konstruktiivsetele lahendustele. Ülesandeid jaotatakse võimete ja vajaduste järgi. Üksteist tunnustatakse, kõigi arvamust peetakse oluliseks. Antakse ja ollakse valmis vastu võtma ka negatiivset tagasisidet.

Koostööfaasis tuleks: jätkata regulaarseid nõupidamisi ja ühisüritusi viia reeglid ja kokkulepitud protseduurid vastavusse sellega, mis

meeskonnas tegelikult toimub Tundes koostöö kujunemise seaduspärasusi, on juhil võimalik

valida igas etapis sobivaid käitumisviise.


Meeskonna eelised ja nõrkused


Meeskonnatöö eelised

võimaldab ülesandeid operatiivsemalt jagada ja muutustele paindlikult reageerida

aitab paremini kasutada olemasolevaid ressursse

genereerib rohkem uusi ideid ja lahendusi motiveerib töötajaid, haarates neid kaasa

firma eesmärkide saavutamisse rahuldab töötajate kuuluvusvajadust suurendab rahulolu töökoha ja tööga


Probleemid meeskonnatöös (rühmatöös) Halb eestvedamine-

Liider, kes tahab saavutada korraga mõlemat - juhatada arutelu ja anda selles oma sisuline panus, võib osutuda meeskonnas tõsiseks probleemiks.

Meeskonna liikmetel võivad olla erinevad eesmärgid ja see viib konfliktide puhkemiseni


Probleemid meeskonnatöös

Meeskond võib takerduda grupimõtlemisse ning langetada äärmuslikumaid otsuseid kui seda ükski meeskonnaliige eraldi teeks

Meeskonnatöö nõuab kindlasti rohkem aega ja energiat

Meeskonda võib halvata kehv töökorraldus või sattumine üksikute liikmete domineerimise alla


Meeskonna juhtimine

Tulemuseni jõudmiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see töö peab tuginema vastutusel põhineval organisatsioonil, lihtsatel juhtimisreeglitel ja meeskonnatöö kogemustel.

Juhtimine kui neljaastmeline protsess – planeerimine, organiseerimine, motiveerimine ja kontrollimine.

Nende nelja punkti sisse kuulub ka meeskonna loomine, milles on suur osa juhi õigetel valikutel ja otsustel.


Meeskonna juhtimine

Meeskonnatöö sisseseadmine ja korraldamine nõuab pingutust. Juht peaks olema nii hoogustaja kui inspireerija ja kindlasti peaks edukal

juhil olema alljärgnevad omadused: Suhtleb avatult ja seab vastastikused sihid Selged, mõõdetavad ootused ning kes loob mikrokliima, mis viib edule Kes esitab küsimusi ja kuulab tähelepanelikult ning tunnustab ja kasutab

teiste mõtteid Kes tunnustab avalikult heade tulemuste eest ja juhib nelja silma all

tähelepanu ebaõigetele tulemustele Kes annab tagasisidet selle kohta, kuidas täidetakse ühiselt seatud

eesmärke Kes on pühendunud


Edukas meeskonna juhtimine

Edukaks meeskonnatööks on oluline iseseisvuse aste, usalduse olemasolu ja liikmete teadmine, et kõik teevad koostööd parema tulemuse nimel.

Juht peab olema võimeline saavutama tasandi, kus eksisteerib positiivne õhkkond, kus puudub kadedus ja kus võistlevad inimeste ideed, mitte nende egod.

Juhi peamiseks ülesandeks on meeskonna eestvedamine eesmärgi saavutamiseks, mida ta võib välja tuua ja rõhutada koosolekutel.


Education

III teema 3.2 meeskonnatöö