24

JäRveelustiku Uurimine

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Järves elavate loomade tutvustus

Citation preview

Page 1: JäRveelustiku Uurimine
Page 2: JäRveelustiku Uurimine

Keeratava kaanega purgid

Tühi tops püügi paigutamiseks

Luup täpsemaks määramiseks

Kühvel põhjamuda ammutamiseks

Kahv veeselgrootute

püüdmiseks

Mida kaasa võtta ?

Page 3: JäRveelustiku Uurimine

• Alustada võiks varasuvel, kui elustik on rikkalikum

• Moodustada rühmad ja jagada ülesanded rühmades:

1. Koostada järve üldiseloomustus ja skemaatiline kaart

2. Püüda vees ja veetaimedel elutsevaid selgrootuid kahvaga ja asetada klaaspurki , vaadelda luubiga

3. Tõsta põhjamuda kaldataimede vahelt, kallata sisu puhta veega nõusse ja lasta settida, otsida selgrootuid

4. Märkida üles tuntud loomaliigid, kanda nende asukoht skeemile. Tundmatud määrata kohapeal või võtta kaasa edasiseks määramiseks

5. Teha fotosid õppekäigust

Millest alustada ?

Page 4: JäRveelustiku Uurimine
Page 5: JäRveelustiku Uurimine

Mida üles märkida?1. Kuupäev ja vaatlejad

2. Järve nimi ja asukoht, joonistada skeem

3. Mõõta õhu- ja veetemperatuur

4. Kalda iseloomustus: (järsk, lauge, liivane, rohtunud ..)

5. Järve põhja iseloomustus ( muda, liiv, savi, kruus....)

6. Leitud selgrootute arv – tuntud ja kohapeal määratud liigid, kanda skeemile leiukoht

7. Nähtud kahepaiksed, kalad ja linnud

Page 6: JäRveelustiku Uurimine

Lõpuslehekesed liiguvad hingamisel

Valmiku tagakeha tipus 2-3 pikka sabaniiti

1. Veega seotud putukad ja nende vastsed

Ühepäeviku valmik – lendab veekogude kohal suveõhtuti, peale paaritumist ja munemist sureb

Ühepäevikulise vastne, elab vees, väljub kestast aasta pärast , 5-23 mm

Page 7: JäRveelustiku Uurimine

1.1.Kiililised

Tondihobu, siruulatus kuni 110 mm

Suvel ronivad vastsed veest välja, kestast väljub valmik

Tondihobu vastne, elab vees. Röövtoiduline, kuni 50 mm

Kaldalt leitud vastsekest

Page 8: JäRveelustiku Uurimine

Väiksemad kiililised

Vesineitsik.Isaste tiivad sinised. Siruulatus 70 mm

Liidrik, tiivad puhkeolekus koos

Kõrsik, tiivad puhkeolekus eraldi.

Vesineitsiku vastne. Vees.30 – 35 mm

Page 9: JäRveelustiku Uurimine

1.2. EhmestiivalisedLendab veekogu kohal videvikus. Maist oktoobrini.

Vastne ehitab endale koja kättesaadavast materjalist. Kuni 30 mm

Munakogumik veetaimel

Page 10: JäRveelustiku Uurimine

1.3. Sääsklased1.3.1.Klaasiksääsk

Klaasiksääse vastne Klaasiksääse

nukk

Klaasiksääse valmik

Page 11: JäRveelustiku Uurimine

1.3.2. Pistesääsklased

Püütud sääsevastseid võib viia klassiruumi ja jälgida nende arengut

Pistesääse areng munast valmikuni

Page 12: JäRveelustiku Uurimine

1.4.Veelutikad

Nõelhark saaki haaramas. Ilma õhutoruta 35 mm

Liuskur, 17 mm. Liugleb veepinnal, hüpates üle takistuste

Page 13: JäRveelustiku Uurimine

Selgsõudur.15 mm.Ujub tagurpidi, tuleb veepinnale hingama.

Vesihark. Tagakeha tipul hingamistoru.

Page 14: JäRveelustiku Uurimine

1.5.Veemardikad

Kollaserv-ujur.30-35 mm, võimsad ujujalad

Kriimik-käbaujur tuleb hingama veepinnale

Kukriklane.5mm. Saab nii lennata, ujuda kui ka sukelduda

Ujurivastne.

Röövtoidulised, lendamisvõimelised, talvituvad maismaal

Page 15: JäRveelustiku Uurimine

2.Rõngussid

Mudatuplased põhjamudas, 4-5 cm pikkused (läbimõõt 0,5 mm)

Hobukaan, väljasirutunult 10-15 cm, kaldavees

Page 16: JäRveelustiku Uurimine

3. Limused

Mudatigu. Koja pikkus 6 cm, hingamiseks peab veepinnale tõusma.

Järvekarp. Põhjaloom, kuni 30 cm pikk, hingab lõpustega.

Keraskarp, koda 20 mm

Page 17: JäRveelustiku Uurimine

4. Vähilised ja ämblikulaadsed

Vesikakand, 12-20 mm pikkune vähike Vesiämblik, 12 mm

Vesiämbliku veealune õhukuppel

Page 18: JäRveelustiku Uurimine

Veekonn.Talvitub ja elab veekogus, koeb maikuus

Rohukonn. Talvitub veekogus,elab maismaal, koeb aprillis

5. Kahepaiksed5.1. Konnad

Page 19: JäRveelustiku Uurimine
Page 20: JäRveelustiku Uurimine

1-loote areng munas 10 päeva

Vastkoorunud kulles kinnitub veetaime külge, hingab lõpuste abil

8 nädala jooksul arenevad tagajäsemed, lõpused asenduvad kopsudega

10.- 11. nädalal arenevad eesjäsemed, 13. nädalal lahkub veest

Konna arenemine

Page 21: JäRveelustiku Uurimine

5.2. Vesilikud

Tähnikvesilik Triturus vulgaris ( isane pulmarüüs)

HarivesilikTriturus cristatus Laurenti

Isane vesilik pulmarüüsEmane tähnikvesilik

Page 22: JäRveelustiku Uurimine

Lõpused taandarenevad, tekivad kopsud ja tagajäsemed

Üksik muna taimelehel

2 nädala pärast koorunud kulles hingab välislõpustega.Arenevad eesjäsemed

Tähnikvesiliku areng

Page 23: JäRveelustiku Uurimine

Kokkuvõte1. Rühmad kannavad ette, missuguseid

selgrootuid, usse, limuseid ja kahepaikseid leiti

2. Otsustatakse, millised eksemplarid kaasa võtta klassis vaatlemiseks ja uurimiseks

3. Ülejäänud loomad lastakse tagasi veekogusse neid vigastamata

Page 24: JäRveelustiku Uurimine

Kasutatud kirjandus:V.Voore. Zooloogilised ekskursioonid

http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0108/marko.html

http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/videoloomad