Upload
tiiu-ehrenpreis
View
1.363
Download
11
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Järves elavate loomade tutvustus
Citation preview
Keeratava kaanega purgid
Tühi tops püügi paigutamiseks
Luup täpsemaks määramiseks
Kühvel põhjamuda ammutamiseks
Kahv veeselgrootute
püüdmiseks
Mida kaasa võtta ?
• Alustada võiks varasuvel, kui elustik on rikkalikum
• Moodustada rühmad ja jagada ülesanded rühmades:
1. Koostada järve üldiseloomustus ja skemaatiline kaart
2. Püüda vees ja veetaimedel elutsevaid selgrootuid kahvaga ja asetada klaaspurki , vaadelda luubiga
3. Tõsta põhjamuda kaldataimede vahelt, kallata sisu puhta veega nõusse ja lasta settida, otsida selgrootuid
4. Märkida üles tuntud loomaliigid, kanda nende asukoht skeemile. Tundmatud määrata kohapeal või võtta kaasa edasiseks määramiseks
5. Teha fotosid õppekäigust
Millest alustada ?
Mida üles märkida?1. Kuupäev ja vaatlejad
2. Järve nimi ja asukoht, joonistada skeem
3. Mõõta õhu- ja veetemperatuur
4. Kalda iseloomustus: (järsk, lauge, liivane, rohtunud ..)
5. Järve põhja iseloomustus ( muda, liiv, savi, kruus....)
6. Leitud selgrootute arv – tuntud ja kohapeal määratud liigid, kanda skeemile leiukoht
7. Nähtud kahepaiksed, kalad ja linnud
Lõpuslehekesed liiguvad hingamisel
Valmiku tagakeha tipus 2-3 pikka sabaniiti
1. Veega seotud putukad ja nende vastsed
Ühepäeviku valmik – lendab veekogude kohal suveõhtuti, peale paaritumist ja munemist sureb
Ühepäevikulise vastne, elab vees, väljub kestast aasta pärast , 5-23 mm
1.1.Kiililised
Tondihobu, siruulatus kuni 110 mm
Suvel ronivad vastsed veest välja, kestast väljub valmik
Tondihobu vastne, elab vees. Röövtoiduline, kuni 50 mm
Kaldalt leitud vastsekest
Väiksemad kiililised
Vesineitsik.Isaste tiivad sinised. Siruulatus 70 mm
Liidrik, tiivad puhkeolekus koos
Kõrsik, tiivad puhkeolekus eraldi.
Vesineitsiku vastne. Vees.30 – 35 mm
1.2. EhmestiivalisedLendab veekogu kohal videvikus. Maist oktoobrini.
Vastne ehitab endale koja kättesaadavast materjalist. Kuni 30 mm
Munakogumik veetaimel
1.3. Sääsklased1.3.1.Klaasiksääsk
Klaasiksääse vastne Klaasiksääse
nukk
Klaasiksääse valmik
1.3.2. Pistesääsklased
Püütud sääsevastseid võib viia klassiruumi ja jälgida nende arengut
Pistesääse areng munast valmikuni
1.4.Veelutikad
Nõelhark saaki haaramas. Ilma õhutoruta 35 mm
Liuskur, 17 mm. Liugleb veepinnal, hüpates üle takistuste
Selgsõudur.15 mm.Ujub tagurpidi, tuleb veepinnale hingama.
Vesihark. Tagakeha tipul hingamistoru.
1.5.Veemardikad
Kollaserv-ujur.30-35 mm, võimsad ujujalad
Kriimik-käbaujur tuleb hingama veepinnale
Kukriklane.5mm. Saab nii lennata, ujuda kui ka sukelduda
Ujurivastne.
Röövtoidulised, lendamisvõimelised, talvituvad maismaal
2.Rõngussid
Mudatuplased põhjamudas, 4-5 cm pikkused (läbimõõt 0,5 mm)
Hobukaan, väljasirutunult 10-15 cm, kaldavees
3. Limused
Mudatigu. Koja pikkus 6 cm, hingamiseks peab veepinnale tõusma.
Järvekarp. Põhjaloom, kuni 30 cm pikk, hingab lõpustega.
Keraskarp, koda 20 mm
4. Vähilised ja ämblikulaadsed
Vesikakand, 12-20 mm pikkune vähike Vesiämblik, 12 mm
Vesiämbliku veealune õhukuppel
Veekonn.Talvitub ja elab veekogus, koeb maikuus
Rohukonn. Talvitub veekogus,elab maismaal, koeb aprillis
5. Kahepaiksed5.1. Konnad
1-loote areng munas 10 päeva
Vastkoorunud kulles kinnitub veetaime külge, hingab lõpuste abil
8 nädala jooksul arenevad tagajäsemed, lõpused asenduvad kopsudega
10.- 11. nädalal arenevad eesjäsemed, 13. nädalal lahkub veest
Konna arenemine
5.2. Vesilikud
Tähnikvesilik Triturus vulgaris ( isane pulmarüüs)
HarivesilikTriturus cristatus Laurenti
Isane vesilik pulmarüüsEmane tähnikvesilik
Lõpused taandarenevad, tekivad kopsud ja tagajäsemed
Üksik muna taimelehel
2 nädala pärast koorunud kulles hingab välislõpustega.Arenevad eesjäsemed
Tähnikvesiliku areng
Kokkuvõte1. Rühmad kannavad ette, missuguseid
selgrootuid, usse, limuseid ja kahepaikseid leiti
2. Otsustatakse, millised eksemplarid kaasa võtta klassis vaatlemiseks ja uurimiseks
3. Ülejäänud loomad lastakse tagasi veekogusse neid vigastamata
Kasutatud kirjandus:V.Voore. Zooloogilised ekskursioonid
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0108/marko.html
http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/videoloomad