Embed Size (px)
Citation preview
10/29/09
KIRJANDUSE KIRJANDUSE LIIGID LIIGID
JA ZANRIDJA ZANRIDVirtsu Põhikool
Airi Aavik
10/29/09
Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmastneetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole,hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda,kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiksning röövlindude roaks; nii Zeusi tahtel see sündis sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus!
10/29/09
eepos, “Ilias”
10/29/09
See oli miss Lemon, Poirot' tubli sekretär, kes võttiskõne vastu.Pannud kiirkirjamärkmiku kõrvale, haaras tatelefonitoru ja ütles kuivalt: "Trafalgar 8137."Hercule Poirot nõjatus oma kõrgel toolil tagasi ja sulgessilmad. Ta sõrmed trummeldasid mõtlikult vastu lauaäärt. Mõttes lihvis ta edasi kirja, mida oli dikteerinud.Pannes käe kuuldetorule, küsis miss Lemon vaikselt:"Kas te võtate vastu erakõne Nassecombe'st Devonist?"Poirot kortsutas kulmu. Paik ei tähendanud tallemidagi."Mis on helistaja nimi?" päris ta ettevaatlikult.Miss Lemon kõneles telefonitorusse."Air-raid (õhurünnak)?" küsis ta kahtlevalt."Oh jaa, palun perekonnanimi uuesti.""Mrs. Ariadne Oliver."Hercule Poirot kulmud kerkisid. Talle meenus: tuuleslendavad hallid juuksed... kotkasarnane profiil... Tatõusis ja astus miss Lemoni asemel telefoni juurde."Hercule Poirot kuuleb," teatas ta kõrgelennuliselt."Mr. Poirot, see olete tõesti teie?" nõudis mrs. Oliver.
10/29/09
romaan,A. Christie
“Mõistatusliktempel”
10/29/09
Aus isand Ronk kükkis üleval puul,juust nokas, rõõm suur, et saab süüa.Rebasel all lõhnast sülg juba suul,Seab juttu, et saak üle lüüa.“Noh, tere ka, siitm etsa kauneim lind!K üll on teil ilus rüü! K üll hurm ate te m ind!K a fööniks*, keda nägin alles eile,V ist hääle poolest kõvasti jääb alla teile!K ui nii, siis teiesarnast teist m a küll ei tea.”M e ronk neid sõnu kuuldes kaotab peaja näitam aks, et hääl tal tõesti hea,teeb valla noka, lahti laseb saagi.A ll vader juustu kinni püüabja hüüab:“K ulla papi, kas teie siis ei teagi,et m eelitatav kiitm ist finantseerib**?See õppetund tükk juustu, arvan, väärib.”Ronk vihast kraaksus korra veel,Kuid Reinuvader uru poole oli teel.
10/29/09
valm,RONK JAREBANEJean de LaFontaine`
10/29/09
M u isamaa, mu õnn ja rõõm,kui kaunis oled sa!Ei leia mina iial tääl,see suure laia ilma pääl,mis mull' nii armas oleks ka,kui sa, mu isamaa!Sa oled mind ju sünnitandja üles kasvatand.Sind tänan mina alatija jään sull' truuiks surmani.M ul kõige armsam oled sa,mu kallis isamaa!Su üle Jumal valvaku,mu armas isamaa!Ta olgu sinu kaitsejaja võtku rohkest' õnnista,mis iial ette võtad sa,mu kallis isamaa!
10/29/09
hümn,EESTIHÜMN,
J.V. Jannsen
10/29/09
Surnute kättemaksmine Halekole naljakas kurbmäng viies etenduses ühes eelmänguga Näitejuht: (suur vihmavari kaenlas, lõhkise sabaga saterkuub seljas, prillid nina peal, raamat käes, räägib vahekatte ees seistes):
Kirjutasin näitemängutüki, keegi trükkija ei tahtnud trükki, ütlesivad: näitemängutükki sugugi ei maksvat trükki. Kuid ma palun: minu kena tükki maksaks väga hästi trükki, sest et sarnast halekole tükki keegi veel ei ole pannud trükki.
10/29/09
komöödia,Katkend
A. Kitzbergikülajutust "Hennu
veli"
10/29/09
(Kaks meest (A ja B) istuvad teineteise vastas toolidel. Nad võivad kogu stseeni vältel absoluutselt liikumatuteks jääda, võivad aga ka teha liigutusi, millel tekstiga midagi ühist ei ole (reveransid, käepigistused). Ka võiksid näitlejad esitada teksti musikaalselt või monotoonselt retsiteerides.) A. Ma olen inimene. B: Ma elan. A: Ma hingan. B: Ma olen terve. A: Ma olen tark. B: Ma olen ilus. A: Ma olen mees. B: Ma olen looduse kroon. A: Ma olen julge. B: Ma olen tugev. A: Ma olen vaba. B: Ma olen näitleja. A: Ma tahan. B: Ma saan. A: Ma võin. B: Ma võin. A: Ma võin näha.
10/29/09
draama,M. Unt
“ Bye-byebaby!”
10/29/09
Luiteliivadel joostestuli sinine meretuul
ja ütles mulle:Tõeline armastus on
olemas.Tema ongi päike
tumeroheliste mändidekohal.
Sinu kujuteldav hing onolemas.
Tema ongi läbipaistvatetiibadega kärbes
helerohelisel männikasvul.
10/29/09
vabavärss,J. Kross
10/29/09
Kuidas elu huvitavaks teha, et ergas püsiks vaim ja keha, sest isiksuspilt meist pole püha pensioni taks piseneb üha, Eluaastaile mõelda ei taha, vanuse püüad unustada, aga näol kurrud pikki ja põiki, paljastavad tõe, ega vaja tõlki. Näoilme igal on isemoodi ka elulaad kõigile uueks loodi. Rikkale arst teeb noorenduslõike, ent ajutine abi ei varjusta kõike: hammas loksleb, silmast valgub vett, õlas on valud kui tõstad kätt. Põlv ragiseb nagu kaevu kett, haiget teeb selg ja muutund skelett. Enne kui käivitub arstimisahel, tea, ka meedik on omaga vahel: haigekassal puudub ravi
Töötegemist pikalt enam ei taha. Oleneb ilmast, kas tuju on paha. Olgu sügis, talv, kevad või suvi - aega vaid selleks, mis pakub huvi. Ajalehest loeme maailma uudiseid. TV kõmiseb terrorist, kuulidest;. Rohkesti pakutakse poliitikat, skandaale, riigipöördeid, erootikat. Õhtul ei või enam tänaval olla, narkouimas röövel võib kallale tulla. Kas noorpõlv hukas, madal moraal?. Kas nii oli meiegi nooruse aal ?! Valitsev tiim vist rammestunud, et hooldussüsteem on kapseldunud, ning käitumisstiilis maksab jõud ja südamesoojusest on suur
10/29/09
ballaad,Pensionäri
ballaadÕie Reintam
10/29/09
Mul on sinu tass. Selles on sinu hing. Hoian Teda oma kätevahel jatunnen sinu soojust. Sellel sinu tassil on minu huuled, on sinu soojus jasinu huuled, kui sind pole.Mul on veel olnud tasse, suuri, väikseid, soojemaid, kaugemaid. Mõnedtassid seisavad aastaid riiulitel, neis tassides pole soojust, lähedust,mõistmist.Jumaldan-huultele kanduvat soojust külmadel talveõhtutel, tuli mängibaknaklaasidel.Sinu tass on minu kätevahel, tass see on ju nagu inimene, igal oma lugu.Nii nagu kirjud ruudulised ja valged tassid, kohvi, tee, šampanja.Hommikused, lõunased, plekist, savist. Ka katelok on tass ja su kauss-saatja mingil väga kindlal eluhetkel, on osa sinust. Tassid on osa meist,näiteks kui tassil on sinu nimi ja sa lahkud, kuid sinu tass jääb. Elu jahing lähevad katki, su tass puruneb nagu süda. Sind enam pole aga onsinu tass, siis on see lihtsam panna ära. Hoida seda käes, tunda jatunnetada selle pinnal sinu nahka, tunda sinu käsi, hoidmas sunaeratust ja pehmeid huuli, huultega emmata tassi samamoodi nagusind toona. Nüüd, olles üksik, kahekesi Sinu tassiga, ei teagi kas ollarõõmus või kurb.
10/29/09
novell,Tass,autor
tundmatu
10/29/09
Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta
Langevad oru sisse; Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla
Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu
Ilus tuline oja.
10/29/09
ood, K.J. Peterson
10/29/09
Ilm lobjakate unne vajund ja õues istub hallist kivist peni.On õhukergus ammu hajunud,kõik taevakummi raskusena venib.
Veel pole rajud siia rajunud,maa pohmeluses vines vindub seni.Surm pole iseennast tajunud.See niiske ähm viis ajuahtruseni.
Lehm enam oma vasikat ei tunne.Pull pungissilmne suigub, vajub unne.Hein hallitab ja jõuetuks jääb jõõr.
Külmrõskuses on mingi vaimne umbus, on ammu unustatud päiksesõõr.Küll proovis õhvake, kuid möögimine sumbus
10/29/09
s o n e t t ,H i l i s s ü g i s e
s o n e t t ,a u t o r
t u n d m a t u
10/29/09
Mereööst virgus kaisutusest soolasest saareke sirgus.
10/29/09
haiku, A.Roos
10/29/09
Hieronimo: Oo silmad, olete vaid pisaratelätted!Oo elu, surma petlik elav kuju!Oo maailm, ülekohtu kihav tulv,Täis segadusi, roimi, mõrvu, toorust!Oo püha taevas! Peaks see jõhker tegu,mis röövis minult poja võrratu,barbaarne, elajalik, metsik mõrvnüüd jääma saladusse, tasumata, -kes suudaks pidada sind õiglaseks,kui ebaõiglaselt sa kohtled neid,kes sinu õiglusesse usuvad?
10/29/09
t r a g ö ö d i a ,H i s p a a n i at r a g ö ö d i a ,
T h o m a s K y d
10/29/09
"Olgu," vastas Tessy Arlénile ning alustas, "Mäletate, marääkisin, et lähen ühe oma isa sõbraga kohtuma, tal pidiolema informatsiooni mu isa surma kohta,"Naised noogutasid nõusolekuks ning Tessy jätkas, "Noh,kõik ei läinud just täpselt plaanipäraselt. Kõigepealt rünnatimind metsas, ta oli üksi, kui ta oli tugev. Pärast pikkavõitlust paistsime me mõlemad väsinud, kuid tema suutisikka kuidagimoodi kiiresti metsa joosta, jättes minukurnatult teepervele.Kuidagimoodi suutsin ma ennast Renalta selga vinnata ningtema abil jätkasin ma oma teekonda...Ma polnudki just eritikaugele jõudnud, kui märkasin tee ääres üht majakest.Kuna seal sees tuli põles, siis otsustasin öömaja paluda.Mõeldud, tehtud, rääkisin peremehega, ta lubas mul küünisheinte sees magada.Öösel hakkas mul palav, liiga palav, keegi oli küüni põlemapannud...""Noh, õnneks ärkasin ma enne, kui leegid kogu hooneendasse haarasid ning pääsesin suhteliselt ohutut teedmööda välja.Igatahes, ma 'põgenesin' sealt ning jätkasin oma teed.Järgmise päeva õhtuks jõudsin ma metsast välja ilmasuuremate takistusteta, tegelikult ei olnud teel ühtegitakistust...
10/29/09
jutustus,Kõrtsilood 2,Tessy jutustus
