Click here to load reader

Kõmsi keel ja kirjandus

  • View
    193

  • Download
    2

Embed Size (px)

Text of Kõmsi keel ja kirjandus

  • 1

    1. AINEVALDKOND KEEL JA KIRJANDUS

    1. 1. ldalused

    1.1.1. Keele- ja kirjanduspdevus Phikooli lpetaja:

    1) vrtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust pioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab phiteadmised keelest ja saavutab igekirjaoskuse; 4) vljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris

    vlja kujunenud keelekasutustavasid;

    5) kuulab, loeb ja kirjutab mtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja

    kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

    7) vrtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva primuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;

    8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mistab selle kunstilisi vrtusi; 9) loeb eakohast vrtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma klbelisi

    tekspidamisi ning rikastades mtte- ja tundemaailma;

    10) suudab kujundada ja vljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust;

    11) oskab ppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sna- ja ksiraamatuid.

    1.1.2. Ainevaldkonna ppeained Ainevaldkonna kohustuslikud ppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt pitakse 1.- 9.

    klassini, kirjandust 5.- 9. klassini.

    Eesti keele ja kirjanduse ndalatundide jaotumine kooliastmeti.

    I kooliaste Eesti keel 18 tundi

    II kooliaste Eesti keel - 11 ndalatundi

    Kirjandus - 4 ndalatundi

    1.1.3. Ainevaldkonna kirjeldus Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine knes ja kirjas

    on inimese mtlemisvime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi.

    Eesti keele hea valdamine on eduka ppimise eeldus kigis ppeaineis. Ainevaldkonna

    ppeained toetavad eesktt pilase emakeele- ja kirjanduspdevuse ning kommunikatiivsete

    oskuste arengut. Ainevaldkonna ppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning

    erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel

    kujuneb pilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.

    Ainevaldkonna ppeained toetavad ka pilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning

    kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

    1.1.4. ldpdevuste kujundamine ainevaldkonna ppeainetes

    Kultuuri- ja

    vrtuspdevus

    Klbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete vrtuste ja kultuurivrtuste

    kujundamine loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel.

  • 2

    Keel kui rahvuskultuuri kandja.

    Keeleoskus kui inimese identiteedi thtis osa.

    Funktsionaalse kirjaoskuse vrtustamine

    Teadlik kriitiline suhtumine teabeallikatesse, sh meediasse

    Sotsiaalne ja

    kodanikupdevus

    pilase maailmapildi avardamine

    Ettekujutuse loomine inimsuhetest, kaaslaste ideede tunnustamine ja

    teistega arvestamine.

    Koostoskuste kujundamine paaris- ja rhmat kigus.

    Olusid arvestava eetilise suhtluse kujundamine suuliste ja kirjalike eri

    laadi lesannete kaudu.

    Enesemratlus-

    pdevus

    Meedia- ja kirjandustekstidest kui ka pilaste igapevaelust lhtuvate

    eakohaste probleemide arutamine, seisukohavtu ja lahenduste

    otsimine

    Positiivse minapildi loomine.

    pilaste eriprade ja annete vljatoomine loovlesannete ja erinevate

    piolukordade kaudu.

    pipdevus Kuulamis- ja lugemisoskuse arendamine

    Eri liiki tekstide mistmine.

    Fakti ja arvamuse eristamine.

    Teabe hankimine eri allikatest ja selle kriitiline kasutamine

    Eri liiki tekstide koostamine.

    Oma arvamuse kujundamine ja snastamine.

    Suhtluspdevus Suulise ja kirjaliku suhtluse oskuse kujundamine.

    Suhtluspartneri arvestamine.

    Sobiva kitumisviisi valimine.

    Oma seisukohtade esitamise ja phjendamise oskuse ning suhtlemise

    kujundamine diskuteerimise ja vitluse kaudu.

    Ettevtlikkus-

    pdevus

    pilaste osalemine projektides, mis eeldavad pilaste omaalgatust ja

    aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning

    tiendamist eri allikatest

    Ettevtlikkuse ja vastutustunde kujundamine igapevaelust lhtuvate

    eakohaste probleemide arutamise ja lahenduste otsimisega.

    Matemaatika-,

    loodusteaduste ja

    tehnoloogiaalane

    pdevus

    Matemaatikapdevuse vajalikkuse ksitlemine erinevates elu- ja

    tegevusvaldkondades.

    Teabegraafika vi muu visuaalse info lugemisoskuse arendamine.

    Mthikute teisendamise kaudu arvutusoskuse edendamine.

    Teadusliku teabe eristamine ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust.

    Tehnoloogiliste abivahendite kasutamine tekstide loomisel,

    korrigeerimisel ja esitamisel.

    1.1.5. Liming teiste ainevaldkondadega

    Vrkeel Vrkeelte grammatilist ssteemi tundma ppides on toeks

    emakeeletundides omandatud keelemisted.

    Vrsnade ppimine soodustab vrkeelte ppimist.

    Vliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi vrkeelte

    ppimise vastu

  • 3

    pitavas vrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine

    svendab huvi pitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse

    originaalkeeles lugemise vastu.

    Matemaatika Eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus soodustab

    ppetekstide ja tekstlesannete mistmist.

    Arvsnade igekirja ppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse

    omandamist.

    Heade pitulemuste ja korrektse keelekasutuse saavutamine eeldab, et ka

    matemaatikatundides ttataks tekstiga ppesisu vi -lesande mistmise

    nimel.

    Kirjalikes tdes nutakse elementaarsete igekirjanuete jrgimist.

    Loodusained ppe- ja teabetekstide mistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja

    tekstitd.

    pilane peab ppima igesti kirjutama kohanimesid ning loodusnhtuste ja

    loodusobjektide nimetusi.

    Loodusalased tekstid eesti keele ppekirjanduses ning loetavas

    ilukirjanduses aitavad loodust tundma ppida ja vrtustada..

    Loodusainetes omandatud snavara ning teadmised soodustavad

    kirjandusteoste looduskirjelduste mistmist, kujutluspiltide teket ja

    emotsionaalset mju lugejale

    Sotsiaalained Ilukirjandusteoste lugemine ja anals toetavad maailmapildi kujunemist,

    ajaloosndmuste ja arengu mistmist ning hiskonnaelus ja inimsuhetes

    orienteerumist.

    Kirjandustekste valides ja ksitledes peetakse silmas hiskonnaelus

    olulisi valdkondi: vrtused ja klblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur

    ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuhiskond ja rahvussuhted.

    Sotsiaalaineid ppides omandatud teadmised toetavad ajaloost, hiskonna

    arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes

    kajastatud hiskonnaelu probleemide ja inimsuhete mistmist.

    Keeletundides pitakse riikide, henduste, organisatsioonide, ajalooliste

    isikute, ajaloosndmuste nimetuste igekirja norme; Neid kinnistatakse

    konkreetsete nidete phjal ajaloo- ja hiskonnatundides.

    Arutlusoskust ning info hankimise, tlgendamise ja kasutamise oskust

    arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete ppes sisult erinevate

    tekstidega ttades.

    Kunstiained Kirjandusteose anals seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab

    kunsti vljendusvahendite eripra mistmist.

    Reklaami terviklik ksitlemine keeleppes eeldab ka visuaalsete

    komponentide eritlemist ja analsi, mida viks teha koosts

    kunstipetajaga

    Kirjandusteose ksitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga

    soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mjust ning kunstilistest

    vljendusvahenditest

    Kirjanduse ja muusikapetuse hisosa on (rahva)laul, selle tekst ja

    esitamine, mis eeldab ainepetajate koostd

    Kehaline

    kasvatus

    Elukogemuste saamine meedia ja kirjandustekstide valiku kaudu.

    Vrtustava eluhoiaku kujundamine plakateid ja esitlusi koostades.

    Tervislike eluviiside propageerimine vitluse kaudu.

    Eluliste olukordade dramatiseerimine ja rollimngudes kajastamine.

  • 4

    Tehnoloogia Tehnoloogia rakendamisega kaasnevate vimaluste ja ohtude hindamine.

    Tehnilisi vahendeid kasutades ohutus- ning intellektuaalomandi kaitse

    nuete jrgimine.

    1.1.6. Lbivad teemade rakendamise vimalusi.

    Elukestev pe ja

    karjri

    planeerimine

    Arendatakse pilaste suhtlus- ja koostoskusi, suutlikkust oma

    arvamust kujundada ja vljendada ning probleeme lahendada.

    Eneseanalsiks vajaliku snavara kujundamine.

    Eneseanalsi tulemuste kasutamine tulevase haridustee ja telu

    planeerimisel.

    ppetegevus vimaldab pilasel mrgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi

    ning arendada loomevimeid.

    Vahetu kokkupuutumine tmaailmaga (ainevaldkonnaga seotud ametite

    tutvustamine jm)

    Dokumentide koostamine tle kandideerimiseks ja pingute

    jtkamiseks.

    Keskkond ja

    jkusuutlik

    areng

    Tervis ja ohutus

    Taotletakse pilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,

    keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust

    vrtustavaks inimeseks.

    Arengusuundumisi toetatakse teemakohaste tekstide, sh meediatekstide

    valiku ja analsi ning neis tstatatud probleemide le arutlemisega

    suulises ja kirjalikus vormis

    Kodanikualgatus

    ja ettevtlikkus

    hiskonna probleemide mrkamine ja neile lahenduste otsimine.

    Kultuuriline

    identiteet

    pilastes kujuneb arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele

    erikujudest (nt Mulgi, Vr