KRIMINAALMENETLUS

Lektor Tanel Järvet

SKA Politsei- ja piirivalvekolledž

Karistus- ja menetlusõiguse õppetool

tanel.jarvet@sisekaitse.ee

Allteemade jaotus

1. Kriminaalmenetuse allikad ja põhimõtted.

2. Menetluse alustamine; subjektid ja tõendamise protseduur;

3. Tõendamistoimingud (ülekuulamine; vaatlus; läbiotsimine; ekspertiis).

4. Kriminaalmenetluse lõpetamine või lõpuleviimine.

Õigusaktid

Kriminaalmenetluse seadustik Kriminaalasja kohtueelse menetluse

dokumentide vormide kehtestamine. www.riigiteataja.ee

Kohtuekspertiisiseadus. www.riigiteataja.ee Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade

menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord. www.riigiteataja.ee

Õpik

E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Kirjastus Juura, 2006

Kriminaalmenetlusõiguse allikad

1) Eesti Vabariigi Põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja

normid ning Eestile siduvad välislepingud; /NB! Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid mõnedes kriminaalmenetluse üldistes küsimustes/

3) KrMS ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid;4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. /KrMS § 2/

Kriminaalmenetlusõiguse allikad 2

KrMS § 3 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.

§ 213 lg 5--Riigi peaprokurör võib kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks anda oma määrusega prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid korraldusi.

Kaudselt ka--Riigiprokuratuuri kommentaarid KrMS kohaldamisel

Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 lg 1 p 1-5

1) puudub kriminaalmenetluse alus; (kuriteo sündmus, süüteo koosseis, süülisus)

2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud; (KarS §-s 81 aegumise tähtajad)

3) amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud; 5) samas süüdistuses on sama isik süüdi mõistetud

või tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. ne bis in idem põhimõte

Kahekordse karistamise keeld

Ne bis in idem põhimõte (PS § 23 lg 3).

Sama tegu ja tegija.

Ideaalkonkurents. Reaalkonkurents. Väärteokaristus sama teo eest välistab kriminaalmenetluse.

Kriminaalmenetluse alustamine

Kriminaalmenetlust alustab esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga uurimisasutus või prokuratuur.

Peavad olema: ajend, alus ning, puuduma § 199 lg-s 1 sätestatud

kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. /§ 193/

Ajend kuriteoteade suuline või kirjalik; [suuline teade

protokollitakse ja telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse]

Kuriteokaebus - teade milles isikut süüstatakse kuriteos;

NB! Kohustus teatada uurimisasutusele või prokuratuurile - kui on alust oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel

Ajend 2 kuriteole viitav muu teave:

prokuratuuri või uurimisasutuse sedastatud teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave;

kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites.

Alus: kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse

ajendis. S.t. et tegu võib olla esmaste andmete põhjal:

süüteokooseisule vastav, õigusvastane ja süüline.

Valekaebuse tagajärg KarS § 319 ei nõua valekaebuse esitamise eest vastutusele

võtmiseks isiku eelnevat hoiatamist. Küll aga võib hoiatada ilmselt põhjendamatute kaebuste puhul

järgmistes punktides: 1).    valekaebuse tagajärjed KarS § 319 järgi; 2).    menetluskulude hüvitamine § 184 järgi; 3).    krim.menetluse alustamata jätmisest teatatakse ka

isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud. /KrMS § 198 lg 2/.

Mis on esimeseks menetlustoiminguks

Nõudekirja/päringkirja, ka kutse saatmine on menetlustoiming.

Näit. prokuratuuri poolt kriminaalasja uurimisalluvusse saatmine on esimene menetlustoiming.

Taustinfo kogumine, 3.isikutelt midagi nõudmata, ei too kaasa kriminaalmenetluse alustamist (dokumentidega tutvumine).

Kriminaalmenetluse alustamine sisestatakse MIS-i (menetluse infosüsteemi).

Kuriteoteate lahendamise aeg

10 päeva jooksul peab uurimisasutus või prokuratuur teatama kuriteoteate esitajale alustamata jätmisest.

Kannatanu õigus kaevata—alustamata jätmise teatisele/ lõpetamise määrusele.

10 päeva jooksul alustamata jätmise teatise saamisest.

kaebus prokuratuuri, kus lahendada seda aega kuni 15 päeva.

Menetlusosalised

kannatanu kahtlustatav või süüdistatav; kahtlustatava/süüdistatava kaitsja; tsiviilkostja; kannatanu/tsiviilkostja esindaja. /§ 16/ Tunnistaja ei ole menetlusosaline!

Kannatanu

KrMS § 37 lg 1--- Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varalist või, moraalset kahju.

Kannatanul on õigus

1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine §-des 207 ja 208 sätestatud korras; /ei saa vaidlustada otstarbekuse korral lõpetamist § 202, § 203 korras/

2) esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus;3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest KrMS §-des 71–73 sätestatud alustel;4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega §-s 224 sätestatud korras /kui taotleb seda/;/§ 38/

Kui on juriidilisest isikust kannatanu, siis nähtub see kannatanu seadusliku esindaja ülekuulamise protokollist. Üle saab kuulata juhatuse või muu juhtorgani liiget.

Kahtlustatav

Kahtlustatav on: isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. /§

217/ isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo

toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. /näit. kahtlustatavana ülekuulamine; isiku läbivaatus §-s 88/

Kahtlustatava õigused ning kohustused on §-s 34. Jälitustoimiguga allutamine ei anna veel

kahtlustatava staatust.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamine

Tõkendi eelne toiming. Kahtlustatavana kinnipidamine on

menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. /§ 217/

Nõuded kinnipidamisele Kahtlustatavana kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle kuulata. Kui kokkuleppel kaitsja ei saabu mõistliku aja jooksul (näit. 12

tundi, siis saab KrMS § 43 lg 2 p 2 alusel menetleja määrata uue kaitsja.

Alati ei ole võimalik viivitamatuse nõuet järgida (nt. kui isik on purjus).

Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu.

Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib prokuratuuri loal teatamisest keelduda.

KAHTLUSTATAVA õigused

Kahtlustataval on õigus (KrMS § 34 lg 1): Teada milles teda kahtlustatakse; Anda ütlusi kahtlustuse kohta (ei ole kohustust); Esitada omapoolseid taotlusi ja tõendeid; Tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha

menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse (vaid need toimingud, kus kahtlustatav osaleb).

Kahtlustatava ülekuulamine KrMS § 76 lg 1 p 3 nõuab, et kahtlustatava

ülekuulamise alguses märgitakse protokolli kahtlustuse sisu (kuriteo asjaolud + kvalifikatsioon) ning kahtlustatavat saab üle kuulata ainult kahtlustuse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta (§ 75 lg 3).

Võib ette tulla aga olukord, kus kahtlustatav ülekuulamise käigus soovib lisaks protokollis märgitud tegudele (§ 76 lg 1 p 3) rääkida veel teistest kuriteoepisoodidest, mida ta on toime pannud.

Sellisel juhul tuleb enne nende kohta ütluste andmist kahtlustuse sisu laiendada.

Kaitsja Kaitsja kutsutakse uurimistoimingust osa võtma vaid

kahtlustatava kirjaliku taotluse alusel. ( KrMS § 34 lg. 1 p.3, § 45 lg. 1)

Kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest KrMS § 45 lg. 2 alusel ei ole kohustuslik ja kahtlustatav ei ole selgelt väljendanud oma tahet ning esitanud vormikohast taotlust kaitsja osavõtuks, siis kaitsjat uurimistoimingu tegemise juurde ei kutsuta.

Selleks, et kaitsja uurimistoimingu juurde kutsuda, peab kahtlustatav vastavalt riigi õigusabi seaduse § 9 lg. 1 ja § 10 lg. 4 esitama §-s 12 sätestatud kirjaliku taotluse.

Kaitsja 2

Kaitsjana saab osaleda:

1)      Lepinguline kaitsja:

§        *advokaat (Eesti Advokatuuri liige);

§        *teised isikud menetleja loal (üksnes õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava täitnud isik),

2) Määratud kaitsja (üksnes advokaat, s.t. Eesti Advokatuuri liige).

Advokatuuriseaduse § 57-1. Advokaadi volitus.

Õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel kolmandate isikute ees piisab advokaadi kinnitusest, et ta on kliendi esindaja või kaitsja ning vastava volituse olemasolu eeldatakse(volituse eeldus). Advokaatide nimekiri ja kontaktandmed www.advokatuur.ee

Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord (Justiitsministri määrus).

Määrus

a) menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus, mis lisatakse kriminaaltoimikusse;

 Sisu- ja vorminõuded määrusele on toodud §-s 145.  Määrust tutvustatakse KrMS-s sätestatud juhtudel

menetlusosalisele (tõkendi määrus; läbiotsimsie määrus jne, s.t. määrused mis toovad õiguslikke tagajärgi menetlusosalisele) ning talle selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mille kohta võetakse allkiri (§ 145 lg 6).

Menetleja määrust tema menetluses olevas kriminaalasjas on kohustatud täitma kõik isikud (§ 145 lg 7).

Määruse tühistamise õigus ka menetlejal endal, kellel oli määruse koostamise õigus.

Kui ei olnud tegemist prokuröri loaga määrusega.

Protokoll

Mõiste annab § 146, mille kohaselt on protokoll: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu kohta; 2) kajastab toimingu tingimusi, käiku ja tulemusi; 3) vormistatud masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas.  Käsikirjaline protokoll on loomulik, kui ülekuulamine toimub

sündmuskohal, kinnipidamisasutuses või teistes välioludes. Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu

tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi (§ 147).

Protokoll /s.t. menetlusdokument/ koostatakse eesti keeles. /§ 144/

Tõlkimine Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud

mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge toimikusse. /§ 144/

§ 10 lg 1: Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Kuid materjalid tuleb tõlkida.

Tõlkimine 2 Tõlgi kaasamine on vajalik juhul kui:a) on vaja tõlkida võõrkeelset teksti võib) menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlk on erialakeelt oskav või tumma või kurti vahendav isik. Tõlgi ülesannet ei või täita kriminaalmenetluse muu subjekt. Vannutamata tõlki hoiatatakse, et teadvalt valesti tõlkimise eest

võib teda karistada kriminaalkorras. Tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema

puudumise korral õigustühine. Tõlgil on õigus tõlke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele

küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse. /On oluline, et küsimused ei väljuks tõlke täpsustamise raamidest, vastasel juhul peab uurija sekkuma./

Vaatluse eesmärk

koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid,

avastada kuriteojäljed ja, võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.

Vaatluse objektid

1) sündmuskoht;2) laip;3) dokument, muu objekt või asitõend;4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis. /§ 83/

Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. /§ 84/

Sündmuskoha vaatlus

Objektiivselt kajastada nähtavat situatsiooni. Mitte teha järeldusi--- seadme rikkiminek on

toimunud A.A. süül. Kindlasti vajalikud fotod (NB! Fototabeli võib

koostada hiljem kontoris). Ka SKV protokolli koostamise võib lõpetada

enda kabinetis. Joonis, skeem on väga abiks!

Arvuti vaatlus

Kui on äravõetud arvuti, siis vaatluse teostamisel:

1. Salvestatakse väärteo asja jaoks oluline info CD-le või DVD-le, mis lisatakse protokollile ja toimikusse.

2. Väiksema mahuga failidel veel lisaks ka väljatrükid.

Võrdlusmaterjali võtmine ekspertiisiks KrMS § 100

(1) Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks vajalikke võrdlusjälgi ja proove.

(2) Võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik, kui:1) Isik keeldub võrdlusmaterjali andmisest ja menetlustoimingu eesmärki on võimalik saavutada sunniga;2) võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust;3) juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina dokumente.

(3) Võrdlusmaterjali võtmise määruses märgitakse:1) kellelt võrdlusmaterjali võetakse;2) võrdlusmaterjali liik;3) menetlustoimingu põhjendus.

NB! Koostada ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, kuhu kantakse:1) võetud võrdlusjälgede ja proovide nimetused;2) ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused;3) ekspertiisimaterjali hulk või kogus.

Vaatluse alternatiivid

Kriminaalasja lahendamiseks vajalikke dokumente saab nõuda ka nõudekirjaga - § 32 lg 2 ja § 215 lg 1;

Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus. /§ 124/

Sündmuskoha vaatlus Kui otsitav ese asub avalikus kohas või kui see nt

tuuakse uurimisasutusse, siis võetakse see kriminaalasja juurde vaatlusega vastavalt §-le 83.

Kui eseme leidmise kohal on mingi tõenduslik väärtus, tuleb seda teha koos sündmuskoha vaatluse protokolliga, kui aga mitte, siis võib teha üksnes „dokumendi, muu objekti või asitõendi“ vaatluse vastavalt §-le 86 ja märkida vaatlusprotokolli vastava eseme saamise asjaolud (neid võib käsitleda § 87 lg 1 p 5 alusel „muude vaatlusandmetena“).

Vabatahtlik valduse vaatlus

kui võõra hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala seaduslik valdaja nõustub menetlejate sisenemisega ning ei ole vaja teostada ka objekti otsinguid: (nt isik ise annab need vabatahtlikult välja), siis läbiotsimist ei ole vaja ja objekti äravõtmiseks piisab vaatluse teostamisest.

NB! Vaatlusprotokolli võtta isiku allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud õigust keelata ilma läbiotsimismääruseta menetlejate sisenemine ja objekti üleandmine ja seda tuleb teha juba enne sisenemist.

Dokumendi vaatlus

Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina.

Kui asitõendina ära võetud dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus. /§ 86/

Vaatluse protokoll vaid uurija allkirjaga.

Läbiotsimise eesmärk

KrMS § 91 lg 1 tulenevalt leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt:

asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt,

kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või,

kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või,

laip või tabada tagaotsitav.

LO alused

Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel.

Edasilükkamatutel juhtudel võib uurimisasutus läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma prokuratuuri loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.

LO määruse sisu

Läbiotsimismääruses märgitakse:

1) läbiotsimise eesmärk (mida otsitakse);

2) läbiotsimise põhjendus (miks on alust arvata, et need objektid või isik võib asuda just seal).

LO ettevalmistamine

Eelinfo kogumine andmebaasidest (väljatrükk) Fotod isikutest Sidevahendid (raadiosaatjad- sageduse kontroll,

akud). Uurija kohver, kummikindad, taskulamp Fotoaparaat, ja videokaamera. Relv ja erivahendid, kuulivest—turvataktika Kui suuremate asjade äravõtmine, siis kuhu hiljem

ladustada. Mis kell ja mis kohtades alustada.

LO rakendamine

LO-t rakendades: 1) tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või

tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku või riigi või KOV asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama KOV esindaja.

2) tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.

LO erisused

Läbiotsimismääruseta võib läbi otsida isiku:

1) kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral;

2) kelle kohta on alust arvata, et ta läbiotsimiskohal varjab otsitavat objekti.

Läbiotsimisprotokoll(KrMS § 92)

Läbiotsimisprotokolli kantakse:1) ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;2) vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;3) otsingute tingimused, käik ja tulemused;4) leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks;5) tabatud tagaotsitava isikuandmed.

Asitõend

kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või, kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt,

mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja mille kohta on koostatud asitõendiks tunnistamise määrus.

Asitõendite äravõtmine Vaatluste käigus ära võtta asitõendid /§ 83 lg 1 järgi/.

märgitakse vaatluse protokolli, mida võeti. Isiku läbivaatuse käigus tema juurest ära võtta asitõenditena

kasutatavad asjad. /§ 88 lg 1 p 4/. märgitakse läbivaatuse protokolli mida võeti.

Muu objekti, dokumendi, asitõendi vaatlus, mille protokolliga ka objekt/dokument ära võetakse. /§ 86/

Vabatahtlik esemete, dokumentide üleandmine uurija nõudel /nõuded tõendite üleandmiseks on kohustuslikud/. Vormistada üleandmise vastuvõtu aktina või ülekuulamise protokolli lisana, kui anti peale ülekuulamist üle.

ASITÕENDITE HOIDMISEST

§ 124 lg 3 alusel saab asitõendi tagastada ilma lepinguta omanikule või õiguspärasele valdajale siis, kui ei ole vajalik tagada asitõendi tingimusteta säilimist kriminaalmenetluse lõpuni - nt seetõttu, et selle asitõendi enda füüsiline kasutamine hilisemas kriminaalmenetluses ei ole enam vajalik (asitõend on piisavalt vaatlusprotokolliga fikseeritud ja vastavate asitõendite enda füüsilist uurimist kohtus nagunii üldjuhul ei teostata).

Asitõendi suhtes võetavad meetmed

hoitakse kriminaaltoimikus; hoitakse menetleja asitõendite hoidlas või muus tema valduses

olevas ruumis või valvataval territooriumil; hoitakse ekspertiisiasutuses; vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud----

kohaldada konfiskeerimist. (prokuratuuri määruse alusel ja kohtu loal)

kiiresti riknev asitõend, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse tasuta riigi või KOV tervishoiu- või hoolekandeasutusele, võõrandatakse või hävitatakse kriminaalmenetluse käigus menetleja määruse alusel. (Müügist saadud raha kantakse riigituludesse.)

Asitõendi suhtes võetavad meetmed 2

asitõend mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; /kui omandisuhe ei ole selge, otsustab AT suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel kirjalikus menetluses. § 126 lg 4/

kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse;

kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.

Foto, film, joonis või muu teabesalvestis

Iseseisvalt võivad tõendiks olla: 1) foto; 2) film, heli- või videosalvestis;

/näit.turvakaamerate lindistused/ 3) joonis või muul näitlikustaval viisil.

Foto

Negatiiv lisatakse protokollile. Digitaalfoto esitatakse protokollis või selle lisana ja säilitatakse arvutifailina. Digitaalfoto võib valmistada ka videosalvestise üksikutest kaadritest.

Joonis Joonist kasutatakse uurimistoimingu tingimuste, käigu ja

tulemuste näitlikustamiseks ning protokolli sisu selgitamiseks ja täiendamiseks(KrMS § 151) Tingimused:

Joonisel viidatakse uurimistoimingu protokollile ja märgitakse protokolli tegemise aeg;

Joonisele kirjutab alla uurija; Kui joonise on teinud spetsialist või uurimistoimingule

allutatud isik, tõestab joonise õigsust koostaja ning lisaks allkirjastab ka uurija;

Vajaduse korral võtab uurija joonise õigsuse kinnitamiseks joonisele ka uurimistoimingus osalenud muu isiku allkirja.

Ekspert

KrMS § 95 lg 1--Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi.

Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu (VV määrus).

www.ekei.ee Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Ekspertiiside liigid

Ekspertiisi liik (loetelu ei ole täielik) 1.Aineekspertiis 2.Alkoholiekspertiis 4.Daktüloskoopia- ehk sõrmejäljeekspertiis 5.DNA-ekspertiis 6.Dokumendiekspertiis 7.Hääleekspertiis 8.Infotehnoloogiaekspertiis 9.Käekirjaekspertiis 10. Põlevvedelikuekspertiis

Kutse Üldjuhul kutsumine telefoni, faksi vm. sidevahendi teel.

erandjuhtudel kirjalik kutse (allkirja vastu kätte või saadetakse väljastusteatega tähtkirjana või elektronposti teel koos kättesaamist tõendava kinnitusega).

Eeldus, et menetlejal on alust kahelda, et isik hoiab ilmumisest kõrvale. Samuti võib kutsutav isik menetlejalt nõuda kirjaliku kutse saatmist, kui ta vajab seda nt tööandjale esitamiseks või arstitõendi saamiseks.

Kirjalikus kutses.

peavad olema märgitud ka: 1) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse

(Kutsumise põhjusena piisab, kui märkida nt. ülekuulamine. Ei pea täpsustama, millistes küsimustes, sest siis kaoks uurimistoimingu ootamatus.);

2) kriminaalasja number (§ 163).Kutse üleandmine  Kutse tuleb isikule kätte toimetada nii, et talle jääks

ilmumiseks piisav ajavaru. Ajavaru 1–2 päeva on samas linnas/vallas elavale isikule piisav. Erandkorras võib määrata kohese ilmumise, et tagada isiku kaasatulemine.

Kutse üleandmise erijuhud

Kohalviibivatele isikutele uurimisasutuse ametniku, prokuröri või kohtu etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu, kui selle kohta tehakse protokolli märge. (Uurimistoimingutena peamiselt sündmuskohal viibivatele isikutele; ülekuulamised, läbiotsimised.)

Kiireloomulise kutse puhul võib uurimisasutus, prokuratuur või kohus isiku välja kutsuda telefoni, faksi või muu sidevahendiga. Selle kohta tuleb koostada teatis, millesse märgitakse kutse tekst ning telefoni, faksi või muu sidevahendi number, millele kutse edastati.

TAGAMINE

Kui kuriteo pealtnägija isikut ei ole tuvastatud ja ta keeldub tunnistajana osalemast, siis võib uurija teda isiku tuvastamiseks kinni pidada kuni 12 tundi, mille kohta koostatakse protokoll. /§ 170 lg 3/ Isikut ei ole tuvastatud= ka siis kui esitab valenime, sünniaja.

Tõkendi liigid

1) elukohast (kauemaks kui 3 ööpäevaks) lahkumise keeld ilma menetleja loata. /§ 128/;

2) vahistamine /§ 130/; 3) kautsjon vahi all pidamise asendajana /§ 135/ . Eriliik kaitseväelase suhtes - kaitseväelase (juhtkonna

poolne) järelevalve (§ 129). Kuidas tagada, et isik 3 ööpäeva sätte alusel Eesti

Vabariigist ei lahkuks? (piirikontrolli kaotamine Shengeni ruumis: Esti-Läti, Eesti-Soome, Eesti-Rootsi).

Menetluskulud

Loetelu on §-s 175, olulisemad on:1)      Kaitsjatasud—kokkuleppel ja määratud kaitsja

puhul; /mõistliku suurusega, s.t. ilmselt kuni 130 eurot/tunnis+aja arvestamine/

2)      kannatanu, tunnistaja, eksperdi, spetsialisti tasud; 3)      ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega

seotud kulud;4)      asitõenditega seotud tasud—hoiu-, saate- ja

hävitamiskulud. 5)      tsiviilhagi tagamisest tulenevad kulud; 6) sundraha.

Kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamine

Vt.õpiobjekt www.stud.sisekaitse.ee/Jarvet

Kriminaalmenetluse lõpetamise menetluse liigid

Vt.õpiobjekt www.stud.sisekaitse.ee/Jarvet