Linux kursus-2005

MII6042 Vabavara paketid

Vabavara olemus ja filosoofiaLinuxi põhitõed ja ülesehitus

Vabaduse astmed 1

● Litsentside eri tüübid– Lähtekood kinnine (kommertsprogrammid)– Lähtekood avalikult saadaval, kui mitte

muudetav (failivormingute kirjeldused)– Lähtekood avalikult saadaval, kuid

muudetav mingitel tingimustel– Lähtekood avalikult saadaval ja vabalt

muudetav (copyleft)

Vabaduse astmed 2

● Tuleb vahet teha „vaba“ ja „tasuta“– Vaba ei pruugi olla tasuta– Tasuta ei pruugi olla vaba

CopyLeft KommertsvaraGPL

CC

FreeWare

ShareWare

BSD

Vabaduse neli tunnust

● vabadus kasutada tarkvara suvalisel eesmärgil

● vabadus uurida, kuidas tarkvara töötab ning seda vastavalt oma vajadustele kohandada. Siinjuures on eelduseks vaba juurdepääs programmi lähtekoodile

● vabadus levitada tarkvara● Vabadus arendada tarkvara originaali

baasil uusi versioone ja neid samadel tingimustel edasi levitada.

Tarkvarapatendid

● Kasutusel USA-s; ● Vastav õigusakt oli arutlusel ka EL-is,

kuid jäi vastu võtmata● On kasulikud suurettevõtetele● Võivad tekitada väga halbu

situatsioone

– Patendihaid

– Põhimõtteliste lahenduste patendid

Ärifilosoofia 1

● Kinnise lähtekoodiga programmid– Müüakse valmis pakendatud kaupa

● Sageli pole see täpselt see, mis vaja

– Müüakse lisateenuseid● Programmi lisamoodulid● Teenused

● Programmi arendamine on ühe piiratud grupi käes

Ärifilosoofia 2

● Vaba tarkvara– Programm ise on enamasti tasuta

● Vahel müüakse konkreetse masina jaoks (riistavara + OpSüsteem) valmistatud (optimeeritud) tarkvara

– Müüakse programmile tuge● Alternatiiv on ise ennast harida

● Püütakse kaasata kõiki kasutajaid programmi arendusse – kasvõi tagasisside abil

UNIX-lased

● UNIX– Kommertstarkvara; Piiratud riistvaratugi;

Ülistabiilne ja -turvaline

● BSD– Vaba tarkvara; Piiratud riistvaratugi;

Ülistabiilne ja -turvaline

● Linux– Vaba tarkvara; Suhteliselt lai riistvaratugi;

Stabiilne ja turvaline

Meenutuseks - Arvutite areng

● PC-tüüpi riistvara– 286– 386 => optimeerimise

platvorm (tagasiühilduvus)

– 486– 586 (Pentium)– 686 (Pentium 2) =>

optimeerimise platvorm– 786 (Pentium 3)

Optimeerimise platvormid

● 386 (intel 80386, i386)– Platvorm pole sellest ajast saadik oluliselt

muutunud – kogu riistvara on sama

● 686 (intel 80686, i686)– Protsessorile lisandus multimeediakäsustik

Teised riistvaraplatvormid

● Alpha ● Mac ● PowerPC ● Sparc (Scalable Processor Architecture)

Linuxi kasutamine

● Linux on vaba unixi-laadne operatsioonisüsteem arvutusseadmetele.– Arvutid tavamõistes (i386+, Alpha, Mac,

PowerPC, Spark)– Kommunikatsiooniseadmed (telefonid,

keskjaamad)– Kodumasinad (külmutuskapid,

valveseadmed)– Multimeediaseadmed (DVD-mängijad,

kaamerad)

Linuxi kasutamine

● Erinõuetega keskkonnad– Stabiilsus– Väga nõrk või väga võimas riistvara– Väga suurt arvutusvõimsust nõudvad

rakendused● (cluster and cloud computing)

Kasutamise põhjendusi

● Litsentsitasud● Modifitseerimise vajadus● Suur ressursivajadus● Kompatiibluse ja/või integreerimise

vajadus

Kasutamise näiteid

● NASA – kosmoselaevade marsruudi arvutamine; kosmoselaevade mootorite konstrueerimine

● DreamWorks Studios – multifilmide animeerimine (viimased 7 aastat – Shrek, Shark Tale, Madagascar, KungFu Panda)

● NPO Saturn (vene lennukitehas) – lennukite konstrueerimine

Kasutamise näiteid

● SAT-TV ja Digi-TV tunerid (Hivision9090)

● Tulemüürid ja ruuterid (CISCO)● Videovalvesüsteemid (ZoneMinder)● DVD/CD meediaksekused (Samsung)● Programmjuhtimisega pesumasinad ja

külmkapid (Samsung)

Distributsioon

● Loojate valitud ja pakendatud tarkvara komplekt.

● Sarnanevad– Filosoofia– Kernel (tuum) – Põhitarkvara – käsurea utiliidid

● Erinevad – Lisatarkvara (töölaud)– Haldusvahendid

Linuxi distributsioonid 1

● Töölaua arvuti jaoks optimeeritud (tasuta)– Mandriva– SuSE– Fedora Core– Ubuntu

● Tugi on võimalik eraldi juurde osta– Ka Eestis tegutsevalt firmalt


● Töölaua arvutis kasutatavad (tasulised)– Mandriva– SuSE– Red Hat Enterprise Linux– Xandros Desktop

● Kaasneb tugi (ajaliselt piiratud)– On võimalik juurde osta (pikendada)


● Serveritesse mõeldud distributsioonid● Erirakendused

– Koostatud mingil spetsiaalsel eesmärgil● Multimeedia● Interneti jagamine (Coyote, FREESCO)● Pääste tööriistad (F.I.R.E.)

● CD-linuxid– Knoppix, Gnoppix, MandrivaMove


● Kokku üle 100 erineva– http://distrowatch.com/ leiab vajaduste

jaoks sobiva

● Alati on võimalus üks juurde teha– Linux From Scrach

Tasuta vs tasuline Linux

● Tasuta versioon– Alla laetav (tuleb CD-le põletada)– Võrguinstallatsioon

● Tasuline– Karbitoode– Mandriva klubi

Unixlaste ülesehitus● Riistvara● Kernel – vahendab riistvara

rakendustele● Rakendused – teevad midagi kasulikku● Graafiline server (X – iks) – kuvab

värvilist pilti● Töölaud

– Omab ise rakendusi– Kutsub välja süsteemsed rakendused ja

annab neile graafilise kesta

Unixlaste ülesehitus

Riistvara

Kernel Moodulid

Graafiline server Rakendused

Töölaud

Rakendused

Riistvara● Arvuti kasti sees olev

– Emaplaat ja seal peal olev● Protsessor● Mälud● Lisakaardid

– Kõvaketas– Flopi– CD/DVD rom

● Välisseadmed

Kernel

● Vahendab riistvara tarkvarale– Kõvaketta haldus (failisüsteem)– Mäluhaldus– Protsessori aja jagamine– Lisaseadmete vahendus

● Moodulid (draiverid)– Sisse kompileeritud– Välised (külge haagitavad)

Rakendused

● Süsteemsed– Konfigureerimiseks– Süsteemi jälgimiseks

● Kasutajarakendused– Tekstiredaktorid– Tabelarvutus– Multimeedia

Graafiline server

● Tekitab kasutajaliidese – vahendab kernelile:– Klaviatuur– Hiir– Monitor– Videokaardi lisavõimalused

● Hetkel kaks erinevat– XFree86 (pole väga vaba) ja X.org

Töölaud

● Mitu erinevat (kokku ligi 30)– KDE ja Gnome (palju rakendusi ja

iluvidinaid, ressursinõudlikud)– XFCE 4, IceWM ja BlackBox

● Omab ise rakendusi– Sõltub kasutatavast töölauast

● Kutsub välja süsteemsed rakendused ja annab neile graafilise kesta

Ülesehituse kokkuvõte

● Modulaarne operatsioonisüsteem (Lego)

● Ükski kasutajaprogramm ei ole otseses sõltuvuses teistest– Sõltuvus võib olla kaudne

● Läbi jagatud teegi (shared library)● Ühega administreeritakse teist


KasutajadFailisüsteem ja asukohad

Kaustad ja failidProtsessid

Õigustesüsteem

Teemad

● Kasutajad● Linuxi failisüsteem● Failid ja kaustad● Omanik ja õigused

Meeldetuletuseks

● Kahendsüsteem – positsiooniline arvusüsteem, kus arve väljendatakse kahe numbriga.1011 = 8+0+2+1=11

● Bitt – vähim informatsiooni hulk väljendatakse 1või 0

● Bait – neli bitti, esimene mõistlik kogus informatsiooni (28 = 256 märki)

Kasutajad

● arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides numbreid

● igal kasutajal on number 0 – 65535● inimesele arusaadavaks tegemiseks on

see number seotud nimega● numbrid jaotatakse gruppidesse

vastavalt kasutaja profiilile

Kasutajad 2● 1 – 499 (999) on süsteemsed kasutajad

(programmid, mis on vajalikud arvuti enda jaoks) – protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur,

logi jms

● 500 (1000) – 65534 on reaalsed kasutajad – sageli jaotatakse veel gruppidesse

● masina reaalsed kasutajad (need kes masinasse otse sisse logivad)

● Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad● Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad

Erilised kasutajad

● Lisaks on olemas veel kasutaja 65535 – nobody

● Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)

Root

● Root on süsteemi administraator. Tal on juurdepääs kõikidele failidele ja programmidele ning tal on õigused teha mida iganes soovib.

● Kasutajana root tohib sisse logida siis ja ainult siis, kui selleks on vältimatu vajadus

● Mingit käsku saab käivitada root õigustes nii:$ sudo c 'programm, mida on vaja käivitada'

Kasutajad

Grupid

Kasutaja muutmine

● Number ja nimi on üheselt seotud failide omanikke võib muuta nii nime kui ka numbrit kasutades# chown [võtmed] kasutaja /fail/mille/õigusi/muudame

● Faili õigusi saab muuta käsurealt nii:# chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame

● Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili õigusi

– Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“

Grupid

● Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma nimelisse gruppi

● Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse gruppidesse

● Faili grupiõigusi saab muuta# chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame

Näide

● Näiteks isikliku veebikataloogi muutmine kõigile loetavaks# chmod r 755 public_html

– Muudab rekursiivselt kõik õigused kataloogis public_html

Linuxi failisüsteem

Linuxi failisüsteem 1

● Failisüsteemi juurikas (root - /)● Kasutajate kodukataloogid asuvad

/home all● Süsteemi käivitumiseks vajalikud failid

asuvad /boot kataloogis

● Süsteemsed programmid asuvad /bin all

● Kasutajaprogrammid asuvad /usr/bin all


● Seadmed asuvad (või viidad neile) /dev all

● Süsteemsed konfiguratsioonifailid asuvad /etc all

● Süsteemsed jagatud teegid ja kerneli moodulid (draiverid) asuvad /lib all

● Failisüsteemide ühendamiseks kasutatakse /mnt kataloogi (näiteks /mnt/cdrom)

● Kasutajaprogrammid asuvad /usr all


● Logi, printeri vahekataloog (spool), temp asuvad /var all

● Võimalikud lisakaustad– /opt – lisatarkvara (enamasti tasuline)– /proc – süsteemiinformatsioon– /sys – ajutised süsteemsed failid– /initrd – süsteemi käivitusskriptid

Failid ja kaustad 1

Failid ja kaustad 2

● Andmeid hoitakse digitaalkujul failina● Kaust (kataloog) sisaldab mingit hulka

faile● Kaust (kataloog) võib sisaldada

alamkaustu (alamkatalooge)● Failid ja kaustad (kataloogid) kokku

moodustavad hierarhilise failisüsteemi

Omanik

● Iga failiga on seotud kasutajad kes on jagatud järgmisteks kategooriateks:– Omanik – Grupp– Teised

● Iga kaust ja fail kuulub omanikule. Vaikimisi on omanikuks faili või kausta looja.

● Kausta või faili gruppi kuuluvad omanikuga seotud kasutajad

● Teised on kõik ülejäänud kasutajad kes pole seotud omanikuga või tema gruppidega

Omanik 2

● Iga fail ja kaust saab loomisel omaniku ja grupi

● Vaikimisi pannakse omanikuks faili looja ning grupiks faili looja grupp– See ei pruugi alati nii olla

● Faili või kausta loomisel saab ta õigused (loabitid) – neid saab vaadata:paremklõps failil --> omadused --> Õigused

Õigused 1

● Omanik● Grupp● Teised● Muud õigused

avab täpsustatud vaate

Õigused 2

● Lugemine (read – r)

● Kirjutamine (write – w)

● Käivitamine(execute – x)

Vaikimisi õigused

● Vaikimisi õigused mittekäivitatavale failile:rw- omanikrw- gruppr-- teised

● Vaikimisi õigused käivitatavale failile:rwx omanikrwx gruppr-x teised

Vaikimisi õigused 2

● Vaikimisi õigustega fail näeb failihalduris välja niimoodi

Mitmekasutaja failid

● Kuidas teha faile ja katalooge mis oleksid kautatavad mitmete kasutajate poolt

● Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)

Protsessid

● Iga programm tekitab käivitades endanimelise protsessi– Programmi käivitamise õigus– Protsessi omanikuks saab faili käivitaja

● Jooksvaid protsesse saab graafilises reziimis vaadata klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning käsureal käsuga ps aux (võti on ilma miinuseta)

Protsessid

● Kui programmi töö seiskub– Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale

trükkida xkill

– Käsureal kill protsessi number ● CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige protsess

(käsud ps aux ja top)● Xserveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT + BACKSPACE

Protsessid

● Protsessil on sama moodi õigused nagu failil või kaustal

● Protsessi lõpetada saab ainult tema omanik– juurkasutaja (root) saab lõpetada kõiki

protsesse


Menüüd

Sissejuhatus

● Kasutajaliidese menüüd– Avanevad all vasakul nurgas tähekese alt– Teistes keskkondades võib ikoon olla

teistsugune

Menüü ülesehitus

● Mandrake peamenüü koosneb kolmest sektsioonist– Hiljuti kasutatud

rakendused– Kõik rakendused– Tegevused

Tegevused

● Otsing– Internetist– Failisüsteemist

● Käivita käsk● Uus seanss● Lukusta ekraan● Logi välja

Tegevused

● Kontoritöö vahendid

● Internet● Multimeedia● Süsteem● Muud rakendused● Kodukataloog

Kontoritöö vahendid

● Alammenüüde all kõik vajalik igapäevaseks kontoritööks

● Vaikimisi rakendus kontoritööks on OpenOffice.org

● Võimalikud on ka teised rakendused

Internet

● Kõik vahendid võrgus tegutsemiseks

● Vaikimisi netilehitseja on Konqueror

● Vaikimisi e-posti käsitleja on KMail (käesoleval ajal Kontact osa)

Multimeedia

● Rakendused multimeedia töötluseks– Heli– Pilt– Video

Rakendused multimeedia töötluseks

● Heli – rakendused heli tekitamiseks, konvertimiseks (CD --> mp3/ogg) ja redigeerimiseks (midi, wav jms) ning kuulamiseks

● Pilt – rakendused pildifailide loomiseks, redigeerimiseks ja vaatamiseks

● Video – rakendused liikuva pildi loomiseks, redigeerimiseks ja vaatamiseks

Süsteem

● Seadistused● Terminalid● Tekstiredaktorid● Arhiveerimine● Failivahendid● Monitooring● Muud

Muud rakendused

● Arendus● Dokumentatsioon● Hõlbustus● Mäng ja kool

(edu)● Mängud● Rahaasjad● Redaktorid● Teadus

Arendus

● Vahendid programmeerimiseks– Programmeerimiskeskkonnad

● Kdevelop● QT3 Disainer

– Andmebaasid– Versioonihaldusvahendid (isekirjutatud

programmidele)

Dokumentatsioon

● Distributsiooni dokumentatsioon– HOWTO (kuidas teha)– Töölaua keskkonna abifailid– Mandrake dokumentatsioon (manuaal)– Teised

● Igal programmil on menüüribal koht abifaili väljakutsumiseks (või F1)

Hõlbustus

● Abivahendid erivajadustega inimestele– Ekraaniklaviatuur– Ekraani suurendus– Kõne

Mäng ja kool (edu)

● Haridust edendavad vahendid (eeldab, et on installeeritud pakett kdeedu)– Keeled– Matemaatika ja keemia– Geograafia ja astronoomia

● Enamik programme eeldab ise (juurde) tegemist

Mängud

● Kes ütles, et Linux ei kõlba mängimiseks? :)– Tuhandeid mänge (tasuta ja tasulisi)– Windowsi, Commodore, Atari mängudest

analoogid– Linuxile kirjutatud mängud

Rahaasjad

● Erivahendid (koduseks) raamatupidamiseks– GnuCash arvestab ameerika

traditsioonidega

Redaktorid

● Tekstiredaktorid– Süsteemi haldajale– Programmeerijale

Teadus

● Natuke tõsisemad vahendid– Matemaatika on eelisseisundis

● Kalkulaatorid● Mathplot

Menüü seadistamine

● Paremklõps menüünupul --> Menüü redaktor

Menüü seadistamine

● Võimaldab lisada, eemaldada ja muuta– Ikooni– Nime– Abiteksti

● Hiljutiste rakenduste sektsiooni seadistamine läbi paneelimenüü

Lõpetuseks


Käsurea kasutamine

Teemad

● Linuxi käsurida● Käsurea tekitamine● Vajalikud käsud● Sisestuse ja väljastuse

ümbersuunamine● Torud (järjestikused käsud)● Man ja info

Linuxi käsurida

● Spetsiaalne kasutajaliides, mis võtab vastu käske klaviatuurilt ja saadab väljundi monitorile

● Tekstipõhine● Käskude arv on piiratud

Käsurea tekitamine

● Graafiliselt töölaualt– CTRL + ALT + F1

● Tavaliselt on saadaval F1 kuni F6

● Süsteem --> Terminalid --> Konsool

Käsurea kasutamine

● Linux on tõstutundlik (suurtähetundlik)– Mkdir, mkDIR ja mkdir on erinevad käsud– Käsud kirjutatakse väiketähtedega

● Käsu üldine süntaks– käsk võtmed argumendid (mille suhtes

rakendatakse)$ mv -r Proov.txt Documents/Proov.txt

liigutab faili Proov.txt kausta Documents faili Proov.txt

Vajalikud käsud 1

● ls (list) – kuvab jooksva kataloogi sisu– Proovi koos võtmetega l ja a (ls -la)

● cd (change directory) – vahetab jooksvat kataloogi (cd Documents/)

● pwd (print working directory) – kuvab jooksva (töö)kataloogi täieliku raja (tee)

● mkdir (make directory) – loob uue kataloogi

Vajalikud käsud 2

● rm (remove) – kustuta (ettevaatust !!)– r (recursive) – alanevalt– f (force) – ära küsi kinnitust

● cp (copy) – kopeeri (lähtekohast sihtkohta)

● mv (move) – liiguta (lähtekohast sihtkohta) kasutatakse ka failide ümbernimetamiseks

● find – otsi ($ find / -name *.conf)

Vajalikud käsud 3

● Tekstifailidega tegutsemiseks– less – kuvab faili sisu– tail – kuvab faili lõpu (vaikimisi 10 viimast

rida)– cat – liidab failid (concatenate) ja saadab

väljundisse

● Tekstipõhine failihaldur Midnight Commander– Avamine– Funktsiooniklahvid

Käsurida – abivahendid

● Nool üles viib ajaloos tagasi● Hüüumärk + paar esimest tähte +

enter käivitab viimase selle algusega käsu (koos võtmete ja argumentidega)

● Kui trükkida käsust mõned esitähe ja vajutada tabulaatorit siis kuvatakse kõik selle algusega käsud (juhul kui ongi üks siis jääb see käsureale)– Sama kehtib ka teekonna kohta

Käsurida – abivahendid

● Käsu kohta annab informatsiooni– --help või -h ($ ls --help) – man ($ man ls)– info ($ info ls)

● Pikkade võtmete jaoks - - lühikeste jaoks -

Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine

● Vaikimisi on käsurea käskudel (enamasti)

– Standardsisendiks (stdin) klaviatuur

– Standardväljundiks (stout) monitor● Ümbersuunamist kasutatakse standardsisendi

või -väljundi muutmiseks (näiteks failiks)

● Kui näiteks $ ls -Rla annab mitutuhat rida pika väljundi, siis on mõistlikum see faili suunata$ ls -Rla > failinimekiri

● Vajadusel on võimalik lisada kasutades > asemel >>

Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine● On võimalik korraga ümbersuunata nii sisendit kui ka

väljundit$ wc -l < failinimekiri > ridadearv$ less ridadearv 2133

●

Torud

● Iga käsk täidab tavaliselt ühte funktsiooni

● Vahel on vajalik mingi suurema ülesande raames täita jadamisi mitu järjestikust käsku

● Toru – ühe käsu väljund saab järgmise käsu sisendikskäsk | käsk | käsk | käsk

Torud – näited

● Muudame failis Proov.txt kõik tähed suurtähtedeks ja kuvame ekraanil$ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z]

● Muudame failis Proov.txt kõik tähed suurtähtedeks ja salvestame faili ProovSuur.txt$ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z] > ProovSuur.txt

Man ja info 1

● Käsu kirjeldus ning võimalikud võtmed annab käsk man (manual)man käsu-nimi

● Näiteks$ man ls$ man tr$ man cat

● Manuaali vaatamiseks manuaali enda kohta$ man man

Man ja info 2

● Veidi vähem informatsiooni (põhilise kiirülevaate) annab käsk infoinfo käsu-nimi

● Näiteks$ info ls$ info tr$ info cat

● Info vaatamiseks info enda kohta$ info info

Lõpetuseks

● Käsurea vajalikkus– Täpsemaks konfigureerimiseks– Vigade tuvastamiseks– Mõningate programmide kasutamiseks– Vanematel masinatel ressursinõudluse

vähendamiseks

● Ettevaatust käsurea kasutamisel– Eeldab teadlikkust


Internet

Teemad

● Interneti brauser (lehitseja)● e-post ja uudisgrupid● Failiedastus● Kiirsuhtlus (IRC ja MSN)

Interneti brauser 1

● Vaikimisi lehitseja– KDE – Konqueror– Gnome – Nautilus

● Lisaks– Mozilla– Firefokxs

Interneti brauser 2

● AvanebMenüü --> Internet --> Veebilehitsejad

● Või kiirkäivitusikoon paneelil

Interneti brauser – seadistused● Käitumine● Välimus● Eelvaatlus ja

metaandmed● Veebilehitseja

käitumine● Java ja JavaScript● Fondid

Interneti brauser – seadistused

● Kiirkorraldused● Ajaloo külgriba● Küpsised● Vahemälu● Proxy● Identifikaator● Pluginad● Jõudlus

e-post ja uudisgrupid

● Vaikimisi on KDE-s Kontact (MS Outlook analoog)– Integreeritud postilugeja KMail – Integreeritud uudistelugeja KNode

● Lisaks on– Evolution– Mozilla Messenger

Kontact seadistamine

● Seadistusakna avamineSeadistused --> Kontacti seadistamine

● Saab seadistada kõikide komponentide välimust

KMail – seadistamine

● Identiteedid● Võrk● Välimus● Koostaja● Turvalisus● Muud

Identiteedid

● Võimaldab kehtestada erinevaid identiteete– Näiteks – töö, isiklik, kool

● Võimaldab konfigureerida– Aadress– Nimi– Automaatselt lisatav allkiri– Krüpteerimine

Võrk

● Saatmine– Serveri aadress, kasutajanimi ja parool– Turvalisus (krüpeerimine)– Käitumine saatmisel

● Vastuvõtmine– Serveri(te) aadress(id), kasutajanimi(ed) ja

parool(id)– Turvalisus– Käitumine uue kirja saabumisel

Välimus

● Fondid● Värvid● Esitus● Päised● Süsteemne salv

Koostaja

● Üldine● Fraasid● Subjekt● Kooditabel● Päised● Kaasatud failid (attachment e. manus)

Turvalisus

● Lugemine– HTML kirjad– Kättesaamise ja lugemise kinnitus– Sertifikaadid

● Koostamine– Signeerimine– Krüptimine

Turvalisus

● Hoiatused– Sertifikaadid– Krüpto

● S/MIME kontrollimine– Toimib ainult siis kui S/MIME rakendus on

installeeritud ja järgneval kaardil lubatud

● Krüptorakendused

Muud

● Kaustad– Liikumine– Kausta vorming (maildir vs mbox)– Tühjendamine

● Grupitöö– Grupitöö seadistused (ühised e-posti

kaustad)

KNode

● Identiteet● Kontod● Välimus● Lugemine● Postitamine● Signeerimine● Puhastamine

Identiteet

● Artiklile lisatav – nimi – e-posti aadress– Allkiri– Vajadusel krüpteerimine

Kontod

● Uudisteserveri määramine– Aadress – Kasutajanimi– Parool– Uudiste kontrollimise intervall

● Võimaldab iga serveri kohta eraldi määrata identiteeti

Uudisgrupi lisamine

● Serveri valik● Klõps nupul „Telli“● Otsi aknas saab

täpsemalt määratleda soovitava grupi nime

● Grupi valik

Välimus

● Uudiste lugemisel kasutatavad värvid● Uudiste lugemisel ja kirjutamisel

kasutatavad fondid (kirjatüübid)

Lugemine

● KNode käitumine uudiste lugemisel– Artiklite käsitlemine– Liikumine– Hindamine– Filtreerimine– Päised– Artiklite kuvamine

Postitamine

● KNode käitumine uue artikli postitamisel– Artikli kooditabel– Artikli identifikaator– Päised– Sissejuhatavad fraasid ja allkirjad– Õigekirja kontroll

Signeerimine

● Krüptograafilised allkirjad– Endapoolt signeerimine– Saadud artiklite kontroll

Puhastamine

● Uudisgruppide puhastamine vananenud kirjadest

● Kohalike kaustade puhastamine

Failiedastus

● Menüü --> Internet --> Failiedastus● Vaikimisi olemas KBear ● Lisaks võimalik gFTP

KBear

● Ühenduse tekitamiseksFTP --> Quick Connect

● Avanevasse aknasse– Serveri aadress– Kasutajanimi– Parool

gFTP

● Ühenduse tekitamiseks täita väljad– Host (serveri

aadress)– Port (tavaliselt 21)– User

(kasutajanimi)– Pass (parool)

● Pressata vasakul olevale ikoonile

Kiirsuhtlus – IRC ja MSN

● Menüü --> Internet --> Kiirsuhtlus● Universaalsed

– Kopete– Gaim (tuleb eraldi installeerida)

● IRC Internet Relay Chat– X-Chat (tuleb eraldi installeerida)

● MSN– aMSN (messengeri kloon – tuleb eraldi

installeerida)

● Valida ühenduse tüüp (MSN)

● Uue konto seadistamine– Kasutajanimi kujul

[email protected] – Parool

● Kontaktide seadistamine– Pole vajalik, kui konto on

olemas

Gaim

● Valida ühenduse tüüp (MSN)

● Uue konto seadistamine– Kasutajanimi kujul

[email protected] – Parool– Näidatav nimi (alias)

● Kontaktide seadistamine

aMSN

● Uue profiili loomine

● Kontaktide seadistamine

X-Chat

● Uue võrgu ja serveri lisamine– Ircnet

● irc.estpak.ee● irc.starman.ee

– Ircworld● hub.ircworld.org● delfi.ircworld.org

● Kasutajakonto ja kanalid

Lõpetuseks


Informatsioon ja abi

Teemad

● Online dokumentatsioon● Abi otsimine internetist

– Programmispetsiifilised– Linuxi distributsioonid– Linuxi üldine– Vaba ja tasuta tarkvara üldisemalt

Abi Linuxi kohta 1

● Intenetist– The Linux Documentation Project (inglise

keeles) http://www.tldp.org (inglise keeles)– http://pingviin.org/ (eesti keeles)– http://linux.ee (eesti keeles)– http://wiki.linux.ee (eesti keeles)

● Uudisgrupid – ee.arvutid.unix.linux.install (eesti keeles)– ee.arvutid.unix.linux.vestlus (eesti keeles)

Abi Linuxi kohta 2

● Linux Online – www.linux.org

● Linux Headquarters – www.linuxhq.com

● LinuxHQ.org – www.linuxhq.org

● Linuxquestions.org - www.linuxquestions.org

● The Linux Standard Base Project – www.linuxbase.org

● Linux Journal – www.linuxjournal.com

● Linux Gazette - www.linuxgazette.com

● Linux Compatible - www.linuxcompatible.org

Teised distributsioonid

● Igal distributsioonil on olemas oma kodulehekülg● Fedora Linux – fedora.redhat.com● Debian Linux – www.debian.org● Slackware Linux – www.slackware.org● Redhat Linux – www.redhat.com● SuSE Linux – www.suse.com

● Distrowatch – www.distrowatch.org

Teised distributsioonid

● Igal distributsioonil on olemas oma koduleht

– Fedora Core – fedora.redhat.com– SuSE Linux – www.suse.com – Debian Linux – www.debian.org – Paljud teised

● Infot distributsioonide kohta üldisemalt

– www.distrowatch.org

KDE

● Menüü --> Muud Rakendused --> Dokumentatsioon --> KDE abikeskus

● Võimalik otsida teemade ja sõnade kaudu

● www.kde.org

Programmid

● Abifaili avamine– Menüüribalt „Abi“

(Help)– Klaviatuurilt F1

● Internetist otsimine– Sageli on abimenüü all

viide– www.google.com

● Käsurealtman programminimi

Tarkvaraspetsiifilised leheküljed

● GNOME – www.gnome.org

● KDE – www.kde.org

● The Freedesktop Project – www.freedesktop.org

● OpenOffice.org – www.openoffice.org

● Mozilla – www.mozilla.org

● Ximian Evolution - www.novell.com/products/evolution/

● gToaster – gnometoaster.rulez.org

● Sane - www.sane-project.org

● XSane – www.xsane.org

● MPlayer - www.mplayerhq.hu

● Xine – xinehq.de

● XMMS - www.xmms.org

● gThumb – gthumb.sourceforge.net

Vaba tarkvara kohta üldisemalt● The Open Source Initiative – www.opensource.org

● The Free Software Foundation – www.fsf.org

● Sourceforge – sourceforge.net

● Freshmeat – freshmeat.net

● Newsforge – www.newsforge.com

● Open Source Development Network – www.osdn.com

● Slashdot – slashdot.org

● International Open Source Network – www.iosn.net

● OSNews - www.osnews.com

Lõpetuseks


Haldamine ja probleemide ning vigade lahendamine

Süsteemi haldamine

● Kõik ühes – drakconf – avamiseks

Menüü --> Süsteem --> Seadistused --> Seadista oma arvutit

● Mandrakelinuxi juhtimiskeskus

Juhtimiskeskus

Juhtimiskeskus

● Algkäivitus● Riistvara● Haakepunktid● Kohtvõrk ja internet● Turvalisus● Süsteem● Tarkvara● Võrguhaldus

Algkäivitus

● Automaatne sisselogimine● Algkäivitus● Sisselogimisteema

Riistvara

● Riistvara● Monitor● Ekraani lahutusvõime● Tv-kaart● Klaviatuur ja hiir● Printerid ja skannerid● UPS

Haakepunktid

● Partitsioonid● CD/DVD● Flopiseade● NFS (Network FileSystem) ja WebDAV● Samba (MS võrk)● Kohaliku ketta jagamine

Kohtvõrk ja internet

● Vahendid võrguühenduse loomiseks ja haldamiseks

Turvalisus

● Turvatasemed● Õigused● Tulemüür

Süsteemihalduse vahendid

● Süsteemsed menüüd● Kuvahaldur● Teenused● Fondid● Kuupäeva ja kellaaja (sh ajatsoon)

seadistamine● Logid ● Kasutajahaldus● Varukopeerimine

Süsteemsed menüüd

● Töölaua all olevate menüüde muutmine mõjutab ainult kasutajamenüüsid

● See muudab kõikide kasutajate menüüsid

● Vajalik – Ainult siis kui installeeritakse sellist

tarkvara, mida distrovalmistaja kaasa ei pane

Kasutajahaldus

● Kasutajad ja grupid– Shell ja kodukataloog

● Kasutajate numeratsioon– 0 – 499 süsteemsed

kasutajad– 500 < tavakasutajad

● Eriline kasutaja root (juurkasutaja)

Tarkvara

● Tarkvara lisamine● Tarkvara eemaldamine● Uuenduste installeerimine● Tarkvara allikate haldamine

Pakihaldus

● rpm – Readable Package Manager – rpm on pakitud binaarfail programmi ja/või

tema komponentidega kuid ta sisaldab ka teksti

● Paki valmistaja● Ajatempel● Paki kirjeldus

● Algselt on tekstipõhine● Juhtimiskeskuses graafiline liides

Tarkvara lisamine

● Tarkvara otsimine jaotuste järgi– Mandrake valikud– Grupi järgi

● Konkreetse tarkvara otsing– Otsiriba kasutamine

● Informatsiooni laiendamine– Pakis olev informatsioon

● Otsing toimub allikate seas

Tarkvara eemaldamine

● Täpselt samasugune nagu lisamine– Pakkide otsimine

käib olemasolevate pakkide hulgast

Uuenduste installeerimine

● Vajalikkus– Võimalikud vead– Uuenev tarkvara– Uuenev riistvara

● Kasutajaliidese kasutamine– Näitab ainult neid

pakke mis on süsteemis olemas

Tarkvara allikate haldamine

● Olemasolevad allikad– Pannakse paika

installeerimise ajal

● Allika lisamine● Allika

eemaldamine● Muutmine

Võrguhaldus

● Enda masina üle kontrolli lubamine– Võimaldab masina kaughaldust

● Teise masina üle kontrolli võtmine– Teiste masinate kaughalduseks

● Windowsi terminalserveri kasutamine

Probleemi tuvastamine 1

● „arvuti ei lähe netti“– Avad konsooli– Ping mõne serveri poole$ ping www.tpu.ee

– Võrgukaardi seadete vaatamine# ipconfig

tavakasutaja peab andma täieliku tee$ /sbin/ipconfig

Probleemi tuvastamine 2

● „programm ei käivitu“– Avad konsooli– Käivitad programmi konsoolilt– Vaatad (loed ja saad aru) käivitumisel

programmi poolt antavatest teadetest– Man, info internet

Konsool

● Käsud – $ su -

– $ su kasutaja

● Mida teeb● Milleks vajalik

Harjutused

● Installeerida xchat, amsn, kdeedu● Määrata uuenduste tõmbamiseks

ftp.aso.ee ● Vaadata millised uuendused on olemas

ja mille pärast● Installerida uuendused


Kasutajate ja protsesside haldus

Teemad

● Kasutajate haldus ● Süsteemi haldus

Operatsioonisüsteem

Kasutajad

● arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides numbreid

● igal kasutajal on number 0 – 65535● inimesele arusaadavaks tegemiseks on

see number seotud nimega● numbrid jaotatakse gruppidesse

vastavalt kasutaja profiilile

Kasutajad 2● 1 – 499 on süsteemsed kasutajad

(programmid, mis on vajalikud arvuti enda jaoks) – protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur,

logi jms

● 500 – 65534 on reaalsed kasutajad – sageli jaotatakse veel gruppidesse

● masina reaalsed kasutajad (need kes masinasse otse sisse logivad)

● Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad● Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad

Erilised kasutajad

● Lisaks on olemas veel kasutaja 65535 – nobody

● Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)

Root

● Root on süsteemi administraator. Tal on juurdepääs kõikidele failidele ja programmidele ning tal on õigused teha mida iganes soovib.

● Kasutajana root tohib sisse logida siis ja ainult siis, kui selleks on vältimatu vajadus

● Mingit käsku saab käivitada root õigustes nii:$ su c 'programm, mida on vaja käivitada'

Kasutaja muutmine

● Number ja nimi on üheselt seotud failide omanikke võib muuta nii nime kui ka numbrit kasutades# chown [võtmed] kasutaja /fail/mille/õigusi/muudame

● Faili õigusi saab muuta käsurealt nii:# chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame

● Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili õigusi

– Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“

Grupid

● Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma nimelisse gruppi

● Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse gruppidesse

● Faili grupiõigusi saab muuta# chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame

Mitmekasutaja failid

● Kuidas teha faile ja katalooge mis oleksid kautatavad mitmete kasutajate poolt

● Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)

Protsessid

● Iga programm tekitab käivitades endanimelise protsessi– Programmi käivitamise õigus– Protsessi omanik

● Jooksvaid protsesse saab graafilises reziimis vaadata klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning käsureal käsuga ps aux (võti on ilma miinuseta)

Protsessid

● Kui programmi töö seiskub– Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale

trükkida xkill

– Käsureal kill protsessi number ● CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige

protsess (käsud ps aux ja top)● Xserveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT +

BACKSPACE

Lõpetuseks

● Ülesanded– Tekitada graafilises režiimis veel üks

kasutaja– Teha nii, et Teil ja sellel kasutajal oleks

õigus kirjutada ühte ja samasse kataloogi, kuid mõlemil peab säilima ainuõigus oma kodukataloogi suhtes


Eelteadmised süsteemi installeerimisest – kõvaketta jagamine

Teemad

● Eelteadmised installeerimisest● Kõvaketta jagamine

Kõvaketas 1

● IDE kanaleid võib olla kaks – Primary – Secondary

● Ühel IDE kanalil võib olla kuni kaks seadet– Master– Slave

Kõvaketas 2

● BIOS loendab kõvakettaid alates 0-st– hdd-0, hdd-1, hdd-2, hdd-3

● Samas kutsutakse neid ka – Primary Master (PM)– Primary Slave (PS)– Secondary Master (SM)– Secondary Slave (SS)

Kõvaketas 3

● *nix-lased loendavad kõvakettaid– hda - 1 IDE ketas (PM)– hdb - 2 IDE ketas (PS)– hdc - 3 IDE ketas (SM)– hdd - 4 IDE ketas (SS)

Kõvaketas 4

● IDE kettal võib olla kuni neli primaarset partitsiooni (windows tunnistab ühte)

● Juhul kui ketas jagatakse rohkemateks partitsioonideks siis läheb üks primaarne partitsioon loogiliste partitsioonide hoidmiseks

● Partitsioone kõvakettal tähistatakse numbritega– hda1 on PM esimene partitsioon (win all

vastaks C:)– hdd6 on SS kuues (teine loogiline) partitsioon

Partitsioonitabel

Linuxi failisüsteem

● Linuxi loomulik failisüsteem on ext2● Tänapäeval kasutatakse ext3

– ext3 = ext2 + žurnaal

● Lisaks tunneb Linux veel umbes 90 erinevat failisüsteemi– DOS (Win 9x) ja NTFS (Win NT/XP/2K/2K3)

Partitsioonid

● Linux masinal on kohustuslikud– Juurpartitsioon ( / )– swap (abimälu)– Kodukataloogide hoidmiseks ( /home )

● Serverites või teistes spetsiaalmasinates võib neid partitsioone olla veel

● Partitsioon versus kataloog

Partitsioonide suurused

● Töölauamasinal piisab kui– Juurpartitsioon ( / ) on ~6GB– SWAP on ~1GB– Ülejäänud jääb kodukataloogidele

● Lihtne tekstitöötlusmasin on minimaalselt võimalik installeerida ~2GB kõvakettale

● Serverid ja multimeediaarvutid vajavad TB ketast

Absoluutne ja suhteline aadress● Absoluutne aadress määrab asukoha

juurkataloogi suhtes/home/kasutaja/Documents/abikataloog/mingi.txt

● Suhteline aadress määrab asukoha hetkeasukoha suhtes$ pwd/home/kasutaja/Muusika/mingikataloog

$ cd ../../Documents/abikataloog/

Lõpetuseks

● Ülesanded– Uurida internetist erinevate failisüsteemide

kohta– Koostada loend 4-5 enamlevinud

failisüsteemist– Lisada loendisse nende puuduste ja eeliste

kirjeldus


Installeerimine

Mandrakelinuxi installeerimine

● Ettevalmistus● Milline server● Võrgukaart ja võrguseaded● Peegli valik● Riik ja regioon

Mandrakelinuxi installeerimine

● Kõvaketta jagamine● Pakkide valik● Juurkasutaja salasõna● Tavakasutaja lisamine● Süsteemiseadistused ja nende

muutmine● Uuenduste installeerimine

Eeldused

● Arvuti – plaan teha kodukasutajale sobiv– Flopi (2 tk)– Kõvaketas tühi või vaba ruum ~10 GB

● Interneti ühendus– LAN– Kaabelmodem (Starman või STV)

● Install toimub ftp.aso.ee -stftp://ftp.aso.ee/pub/Mandrake/official/10.1/i586

Ettevalmistus

● Bootflopide loomine– Vajalikud failid install/images allnetwork.img ja network_drivers.img

– Windows jaoks veel dosutils/ allrawwritewin.exe ja diskio.dll

● Imagefailide kopeerimine flopidele– Linux all käsurealt ($ dd if=input of=/dev/fd0)

– Windows all rawwritewin kasutades

Bootimine flopilt

● Bootimisjärjekorra seadmine BIOS es– Sõltub konkreetsest masinast, üldjuhul

boot all

● Sisestame network imaget (mitte drivers) sisaldava flopi

● Käivitame arvuti– Üldjuhul piisab enter vajutamisest– Lisavõimalused ja abi F1 all

Milline server

● NB! esialgu kasutatakse US english klaviatuuri

● Install method kolm valikut– nfs – ftp – http

● Valime FTP

Võrgukaart

● Võrgukaardi valik– Üldjuhul tuntakse ise ära

● Teine flopi (network_drivers)● Mitme võrgukaardi olemasolul

palutakse valida õige (see mis on ühendatud võrguga)

IP-atribuudid ja võrguseaded

● IP-seaded– DHCP– Vahendajad võib tühjaks jätta

● Võrguseaded (need käivad konkreetse masina kohta)– Host– Domain

Proxy seaded

● Proxy (vahemälu server) seaded– Aadress– Kasutajanimi– Parool

● Üldjuhul võib tühjaks jätta

Peegli valik

● Peegili valik Insert Mirror Manually● Host ftp.aso.ee ● Directorypub/Mandrake/official/10.1/i586/dosutils

● Username ja password jäävad tühjaks

● Kui kõik on korras hakatakse installprogrammi laadima

Keel

● Palutakse valida kasutatav keel– Menüüvalikust Europe tuleb leida Estonia

● Soovitav on valida Advanced nupu alt ka mõni sobiv Inglise keel (näiteks English American)

Litsentsitingimused

● Litsentsi tingimustega tutvumine● Linnuke kasti Accept (Nõus)● Nupp „Järgmine“ (Next)

Turvatase

● Turvataseme valik– Tavaline (2) – sobib tööjaamaks– Kõrge (3) – kõrgemat turvalisust vajav

tööjaam– Kõrgem (4) – lihtsam server– Paranoiline (5) – suure turvalisusega server

● Turvaadministraatori kasutajanimi (või e-posti aadress)

Kõvaketta jagamine

● Esmane pilt sõltub füüsiliste kõvaketaste arvust ja/või olemasolevast ruumist– Uuendamine– Kasuta tühja ruumi– Kasuta vaba ruumi– vms

● Alati on olemas „partitsioneerin ise“

Kõvaketta jagamine 2

● Soovitav klõpsata nupul „Tavakasutaja --> Ekspert“See annab rohkem valikuvabadusi

● Juurika jaoks ~6GB● Swap jaoks ~1GB● Ülejäänu /home jaoks

Pakkide valik

● Valime kõik, mis vaja (tööjaamal tavaliselt vasak ülemine rida)

● Lisaks võib valida „Dokumentatsioon“● Vaikimisi on valitud KDE töölaud

– Võib valida ka Gnome

● All ristike „valik paketthaaval“

Installeerimine

● Installeerimine võrgust sõltub valitud pakettide hulgast ja võrgu kiirusest (Starmani võrgus isegi mitu tundi)

● CD(DVD)-install võtab aega umbes 10 minutit

Juurkasutaja salasõna

● Installeerimise lõppedes küsitakse juur(root) kasutaja salasõna

●

Tavakasutaja lisamine

● Lisada tuleb vähemalt üks tavakasutaja– Pärisnimi– Kasutajanimi– Parool– Parooli kordus

● Järgmine viib edasi, „kasutaja õige“ viib uue kasutaja sisestamisele.

Automaatne sisselogimine

● Sel lehel on võimalik valida automaatset sisselogimist soovitud kasutajale

● Soovitav töölaud

● Soovitav välja lülitada

Süsteemiseadistused ja nende muutmine● Installeerimise lõpuks avaneb süsteemi

konfiguratsiooni leht● Võimalik automaatselt tuvastatud

parameetreid muuta

Bootloaderi seadmine

● Siinse klassi jaoks tuleb esimeseks valikuks seada Windows

Uuenduste installeerimine

● Küsitakse kas installeerida uuendused– Üldjuhul on kasulik öelda „ei“

Lõpetuseks

● Installeerimine lõppeb restardiga

NB! Eemaldada kõik flopid ja CD-d


Välisseadmed

Teemad

● Flopi● CD/DVD rom● Printer● USB mälu● Fotoaparaat● Skanner

Flopi

● Formaatimine● Vaatamine ● Failide lisamine● Failide kustutamine

CD/DVD

● Avamine● Vaatamine ja kopeerimine● Sulgemine● CD tegemine

– K3B– Gnome roaster

Printer

● Vaikimisi installeeritud printerid– PDF printer

● Printeri installeerimine● Vaikeprinteri seadistamine● Printimine

USB mälu

● Mälupulga ühendamine● Failide vaatamine● Failide lisamine ja eemaldamine● Mälupulga eemaldamine

Fotoaparaat

● Fotoaparaadi ühendamine● Failide vaatamine● Fotoaparaadi eemaldamine● Fotode töötlemine

– Digikam– The GIMP

Skanner

● Skanneri lisamine● Programmid

– Kooka– Sane (XSane)

● Skanneri eemaldamine

Lõpetuseks

Education

Linux kursus-2005