Click here to load reader

Majandus Ja Linnad

  • View
    4.293

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of Majandus Ja Linnad

  • 1. Majandus ja linnad Sigrid Pirnipuu Tallinna Sikupilli Keskkool
  • 2. Misamajandus 19.sajandil
    • Mis philine majandusksus suurmajapidamine, mis toimis talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tl.
    • Viljatootmine viin (Vene kroonu, maakrtsid)
    • Praak viinatootmise jk, kasutati hrgade nuumamiseks, kes hiljem mdi Peterburi turul.
    • Snnik
  • 3. Misamajandus 19. sajandil
    • Misnike vljaminekud suurenesid elustandardi muutumine (toretsevad misahrberid, pargid, kallid ja mitmekesised road, vlismaised veinid, kallimad riided)
    • Misamajanduses muutusi ei olnud
  • 4. Pirgu mis Harjumaal 1820ndad
  • 5. Saku mis Harjumaal 1830
  • 6. Alatskivi loss Tartumaal 1880-85
  • 7. Sangaste loss 1883
  • 8. Misamajandus 19. sajandil
    • Raha pti hankida:
      • Vttes vlgu
      • Suurendades tootmist uute misapldude rajamisega talupldude arvelt
      • Talupoegade koormiste tstmisega
  • 9. Misamajandus 19. sajandil
    • 1820. aastate viljahindade langus maailmaturul kahandas misnike sissetulekuid
    • Majanduses hakati otsima uusi lahendusi maaparandamine, mitmevljassteem, uued pllukultuurid.
    • Viina hakati tootma kartulist , mis oli viljast odavam
    • Kartul judis ka talupoja pllule ja toidulauale
  • 10. Misamajandus 19. sajandil
    • Uuenenud majandusolud viisid misiniku arusaamisele, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivimeline ning et vana ssteemi psimine vib kaasa tuua tieliku laostumise.
    • Nustuti talupoegadele suuremate iguste andmisega, raharendile leminekuga
  • 11. Talude iseseisvumine
    • 19.saj talurahvaseadused jagasid misnike maa 2: talu- ja misamaa.
    • Talude rentimine ja mmine rajas teed kasumajandusele mravaks said turusuhted (pakkumine-nudmine, raha)
    • Ettevtlikkuse olulisus
  • 12. Talude iseseisvumine
    • Talude priseksostmine algas 1850.aastatel Luna-Eestis.
    • Talupojad said raha eelkige linakasvatusest.
    • Enamasti osteti talu vlja jrk-jrgult misnikule vlga tagasi makstes.
    • Phja-Eestis algas talude massiline priseksmmine 1860.-70.aastatel, Saaremaal 20. sajandi algul.
  • 13. Talude iseseisvumine
    • 19. saj lpuks oli priseks ostetud Luna-Eestis u 80% ja Phja-Eestis 50% taludest.
    • See pani aluse iseseisvate ja ettevtlike peremeeste vikepllumeeste vljakujunemisele Eesti klas.
    • Maatarahvas talupojad, kellel polnud maad, kes teenisid elatist palgatlistena misates, taludes, vabrikutes ning ka ksit vi kaubandusega.
  • 14. Talude iseseisvumine
    • Talupoegade jukuse kasv muudatused ka nende elulaadis ( kriuksuga saapad ja likond, petrooleumlamp)
    • Peamiseks pllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus
    • Thelepanu prati ka uuemate suundumuste kasutuselevtule pllumajanduses info pllumajandusseltsidest, ajalehtedest jms.
  • 15. Laevandus ja meresit
    • 19. saj arenes kiiresti laevandus ning paadikaubandus
    • Laevaehituskeskused: Hdemeeste rannik, phjarannik, eriti Lahemaa.
    • Purjelaevad enamasti rannasitudeks
    • Kaupa transporditi Riiga, Peterburi jm
    • Tihe laevaliiklus Soome ja Rootsi vahel
    • Salakaubandus
  • 16. Laevajuhtide koolitamine
    • Rannikkusidul said hakkama nn metsakaptenid rannamrkide abil orienteeruvad kaptenid.
    • 1864.a. rajati Heinaste merekool .
    • Seilati ka kaugetel meredel ja ookeanidel.
    • Laevandusest kujunes eestlaste jaoks oluline majandusharu.
  • 17. Tstus
    • Eeldused tstuslikuks prdeks aurumasinate kasutuselevttmisega
    • Eesti ala tstuslik areng seotud levenemaalise turuga
    • Vabrikutootmine sai alguse villattlemisest...
    • ...jrjest suurenev nudlus kalevi jrele...
    • ...vajas hiiglaslik sjavgi, ametnikkond.
  • 18. Tstus
    • Kalevivabrikud Narva, Sinti, Krdlasse
    • Kalevitstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist
    • Suurim tstusettevte 1858.a. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur
    • Vabrikus kasutati ra Narva je koskede vee-energia, tdeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest.
    • Toodang kedratud puuvill saadeti Venemaa riidevabrikutesse.
    • Narva Eesti kige olulisem tstuskeskus.
  • 19. Kreenholmi manufaktuur
  • 20. Tstus
    • Masina- ja metallitstus Tallinnas.
    • Balti puuvillamanufaktuur Tallinna.
    • 20. saj alguseks muutus Tallinn peamiseks tstuslinnaks.
    • Eesti oli ka paberitootmiskeskus 19.saj lpul toodeti Eestis ligi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist
  • 21. Tstus
    • Narva ja Tallinna krval rajati tstusettevtteid ka viksematesse linnadesse
    • Kundas, Aseris tsemenditehased
    • le Eesti tellise- ja lubjatehased, villa-, jahu- ja saeveskid.
    • 20. saj alguseks oli Eestis juba le 27 000 vabrikutlise (4x rohkem, kui pool saj tagasi)
    • Tstust paisutati lhtudes Vene impeeriumi huvidest
  • 22. Kunda tsemenditehas
  • 23. Raudteed
    • 1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburg e Balti raudtee.
    • Tapa-Tartu-Valga-Riia
    • Valga-Vru-Pihkva
    • 20.saj algul Tallinn-Haapsalu
    • Laiarpmelise raudtee krval ehitati erakapitaliga ka mitu kitsarpalist raudteeliini ( Prnu-Valga, Misakla-Viljandi-Tallinn, Tri-Paide-Tamsalu )
  • 24. Vedur, millega avati regulaarrongiliiklus Eesti raudteel
  • 25. Eesti raudteel 1870/80ndatel sitnud vedur
  • 26. Raudteed ja kaubanduse areng
    • Raudteevrgu vljaehitamine:
      • hendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Lti aladega
      • Kiirendas uute tstusettevttete ja asulate rajamist
      • Kaubavahetusvimalused suurenesid
      • Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu transiitveosed
      • Sisekaubanduse kiirem areng
    • Tallinn oluline sisseveosadam
    • Prnu - vljaveosadam
  • 27. Tallinna sadam 1885
  • 28. Linnastumine
    • Phjused:
      • Tstuse kiire kasv
      • hiskonna sotsiaalne kihistumine
      • Kaubalis-rahaliste suhete areng
    • 1862.a. Eesti linnades 62 000 inimest
    • 19. saj lpul linnades 181 000 inimest
    • Iga 5 Eesti elanik oli linlane.
    • 20. saj alguseks Eestis 12 linna
  • 29. Linnastumine
    • Suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Narva, Prnu, Valga.
    • Kiiresti kasvasid tstusettevtete juurde rajatud ja raudteejaamade mber kujunenud alevid: Sindi, Tapa, Tri, Trva, Pltsamaa, Jhvi, Otep.
    • Linnaelanike hulgas saavutasid lekaalu eestlased.
  • 30. Linnastumine
    • 1877.a. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus
    • Linna juhtis valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsus.
    • Linnavalitsuse eesotsas linnapea.
    • Valimistel kehtis varanduslik tsensus.
  • 31. Linnastumine
    • Ettevtlikumad linlased pdlesid pare

Search related