Embed Size (px)
Citation preview
Kogumiku esitlus Statistikaametis 11.01.2017
Siim Krusell, SA Kutsekoda
Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
Eesmärk Analüüsida eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni
majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav
mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja. Seejuures ei keskendutud eesti keele oskusele üldiselt, vaid eesti keele oskuse eri tasemete mõjule.
11.01.2017
Töötuse määr rahvuse ja eesti keele oskuse järgi, 2007–2015
11.01.2017
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150
5
10
15
20
25
30
35%
Eestlased
Hea keeleoskusegamitte-eestlased
Keskmise keeleoskusegamitte-eestlased
Eesti keele oskusetamitte-eestlased
Üleharitus rahvuse ja eesti keele oskuse järgi, 2007–2015
11.01.2017
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150
51015
202530
354045
50%
Eestlased
Hea keeleoskusegamitte-eestlased
Keskmise keeleoskusegamitte-eestlased
Eesti keele oskusetamitte-eestlased
Juhid ja tippspetsialistid rahvuse ja keeleoskuse järgi, 2007–2015
11.01.2017
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150
5
10
15
20
25
30
35
40
45%
Eestlased
Hea keeleoskusegamitte-eestlased
Keskmise keeleoskusegamitte-eestlased
Eesti keele oskusetamitte-eestlased
Töötuks jäämise tõenäosus rahvuse ja eesti keele oskuse järgi, 2007, 2010, 2015
11.01.2017
Eestlased
Hea keeleoskusega mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta mitte-eestlased
0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30
2007
2010
2015
Juhi või tippspetsialisti ametikohale jõudmise tõenäosus rahvuse ja eesti keele oskuse järgi, 2007, 2010, 2015
11.01.2017
0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30 0,35 0,40
Eestlased
Hea keeleoskusega mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta mitte-eestlased
2007
2010
2015
Üleharituse tõenäosus rahvuse ja eesti keele oskuse järgi, 2007, 2010, 2015
11.01.2017
0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30 0,35 0,40
Eestlased
Hea keeleoskusega mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta mitte-eestlased
2007
2010
2015
Kokkuvõte (1) Keskmiselt oli eestlaste tööturupositsioon parem kui
mitte-eestlastel. Hea eesti keele oskusega mitte-eestlased olid enne ja
pärast kriisi töötuse määra ja ametipositsiooni silmas pidades eestlastega võrdses, kui mitte pisut paremaski seisus. Majanduskriisi ajal olid aga ka hea eesti keele oskusega mitte-eestlaste töötusriskid suuremad kui eestlastel.
11.01.2017
Kokkuvõte (2) Nendel mitte-eestlastel, kes olid omandanud kõrghariduse,
oli raskem leida haridustasemele vastavat tööd olenemata vaatluse all olnud aastast.
Eesti tööandjatele on tööle värbamisel olulisimaks faktoriks siiski inimese tööoskused, mitte otseselt tema rahvus. Kuna eesti keele oskust eeldatakse paljudel töökohtadel, siis pigem püüavad tööandjad võimalikke riske vältida. Seega on näiteks võrdsete tööoskuste korral järjekorras esimesed need, kelle puhul võimalikud muud oskused (sh keeleoskus) on paremad.
11.01.2017
Kokkuvõte (3) Headel aegadel – nii 2007. kui ka 2015. aastal – aga
jõudsid oma aja ära oodata palju enamad järjekorras olijad ja nende seas oli nii eestlasi kui ka hea eesti keele oskusega mitte-eestlasi.
Hea eesti keele oskusega mitte-eestlastel ei pruugi olla sama edukad järjekorras, mis on primaarsele tööturule omaseid väärtustatud töökohti (nt juhid ja tippspetsialistid) pakkuva kassa ees.
11.01.2017
11.01.2017
