Sotsiaalvõrgus-ke  kasutamine  kõrgkooli  õppetöös  Ees-  näidetel  

Kai  Pata  (kpata@tlu.ee)  Tallinna  Ülikool  

24e  Biennale  de  la  langue  française  TALLINN16  et  17  septembre  2011  

Avatud  õpiökosüsteem    

•  …on  digitaalne  (aga  ka  reaalruumi  laiendatud)  isearenev  õpikeskkond,  kus  õppijad  ja  õpetajad  kasutavad  enese  jaoks  kohandatud  ja  kombineeritud  sotsiaalseid  (Web  2.0)  õpikeskkondi  õpitegevuste  korraldamiseks.    

•  …selle  moodustavad  õppijad,  kes  loovad  personaalseid  õpivõrgus-kke  õppimist  toetavatest  kaaslastest,  -­‐sotsiaalsest  tarkvarast  ja  -­‐ar-fak-dest.    

Võrgus-kud  avatud  õpiökosüsteemis  

•  Tallinna  Ülikooli  Informaa-ka  ins-tuut  on  viimased  5  aastat  katsetanud  magistriõppe  kursustel  sotsiaalse  tarkvaraga  õpetamise  avatud  mudeleid.  

•  Õpetamismudeli  pedagoogiliseks  aluseks  on:  –  Konnek-vism  (G.Siemens:  Õppimine  on  eelkõige  võrgus1ku  loomise  protsess,  dünaamiliselt  ilmuvad  ja  muutuvad  võrgus3kud  on  õpiökosüsteemi  põhikomponendiks)  ja    

–  Ökoloogilised  õppimise  printsiibid  (K.  Pata:  Õppimine  on  õppija  ja  kogukonna  omavaheline  kohandumine  -­‐  Ennastjuh3vad  õppijad  akumuleerivad  ökosüsteemi  eesmärgipäraseid  õpinišše  ja  kohandavad  oma  tegevusi  nende  niššide  ja  seal  elunevate  kogukondade  järgi).      

Avatud  õpiökosüsteem:  indiviidi  vaade  

TARKVARA  1  

TEADMUSE  VÕRGUSTIK  

PERSONAALNE  VÕRGUSTIK  

TARKVARA  2  

OTSETEED  KOGUKONNA  TEADMUSE  JUURDE  

PERSONAALNE  ÕPIKESKKOND  

RSS  VOOGUDE  TÕMBAMINE  

KAASAV  JÄLGIMINE  

MÄRKSÕNAPÕHINE  FILTREERIMINE  OTSING  KOGUKONNAS  

G.Siemens  (2006):  “Toru”,  kus  teadmus  voolab  on  tähtsam,  kui  teadmus,  mis  selles  voolab.  Teadmine,  kus  teadmus  asub  ja  kes  seda  tunneb  on  tänapäeval  tähtsamad  kui  teadmine  teadmuse  sisust  ja  rakendamisest    

Avatud  õpiökosüsteemi  näide  rahvusvahelisel  kursusel  e-­‐Learning  

Kursuse  mitmerahvuselise  rühma  õpiökosüsteemi  osad  

Samas  rühmas  olid  osalejad  Soomest,  Ees-st  ja  Sloveeniast  

Miks  selline  kursusemudel?  

•  Luua  õppijatele  suurem  autonoomsus,  eneseregulatsiooni  võimalus,  andes  vabaduse  tulla  kursustele  oma  personaalset  õpikeskkonda  kasutades  –  isikupäraselt  süstemaFseeritud  teadmus  jääb  hiljem  õppija  käsutusse  

•  Kujunevad  õppijate  vahelised  võrgusFkud,  mis  seovad  erinevaid  erialakogukondi  –  neid  saab  kasutada  õppimise  eesmärgil,  nt.  teadmuse  tõlgendamine  üle  kogukonnapiiri  loob  uusi  ideid  

Võrgus-ke  olemus  •  Võrgus-ke  sõlmedes  (nodes)  toimub  teadmuse  ülekanne  ja  selle  tõlkimine  või  tõlgendamine  (näiteks  ühest  õppimiskultuurist  teise),  mille  läbi  sünnib  uus  teadmus.  

VÕRGUSTIKU  SÕLMED  ÜHENDAVAD  KOGUKONDI  

ÜHINE  KEELE-­‐RUUM  

TÕLKIMATUT  TEAVET  TEISE  KEELDE  TÕLKIDES  SÜNNIVAD  UUED  SEOSED  JA  UUS  TEADMUS  

KOGUKOND  1   KOGUKOND  2  

Võrgus-k  kursusel  eLearning  

Üliak-ivne  juhendaja  kommenteeris  ka  teiste  rühmade  õppijate  tegemisi,  kuid  ei  suutnud  ak-veerida  oma  rühma  liikmeid  

Õppijatel  olid  peamiselt  seosed  teiste  oma  rühma  õppijate  ja  oma  juhendajaga  

Ak-ivne  juhendaja  toetas  oma  rühma  ja  jagas  kogemusi  teiste  juhendajatega  

Passiivne  juhendaja  ei  suutnud  luua  oma  rühmas  võrgus-kku  

Võrgus-ku  analüüsimine  kursusel  näitab  teadmusloomesse  kaasatust  ja  võimalikke  arengupotensiaale  

MINU  LOODUD  DOKUMENDID  JA  

ENESEREFLEKTSIOONID  

KOGUKOND  1   KOGUKOND  2  

KUULUVUS  ERI  KOGUKONDADESSE  LOOB  TEADMUSÜLEKANDE  

MINA  ÕPIN  MEIE  

KOGEMUSEST  

NEMAD  SAAVAD  OSA  JA  ÕPIVAD  MEIE  KOGEMUSEST  

TÕLGENDAMINE  JA  TÕLKIMINE  LOOB  UUE  D  IDEED  JA  RAKENDUSED  

 MINA  ÕPIN  SUHELDES  JA  TEHES  KOOSTÖÖD  ERI  KOGUKONDADES    

TEISTE  KOGUKONNALIIKMETE  LOODUD  DOKUMENDID  JA  ENESEREFLEKTSIOONID  

MINA  PLANEERIN  JA  JÄLGIN  OMA  

ARENGUT  JA  ÕPIN  OMA  KOGEMUSEST  

KOGUKONNASISENE  JA  PIIRIÜLENE  KOOSTÖÖ  

FOORUMITES,  DOKUMENTIDE  KOOSLOOME,  

ÜHISTEGEVUSED  

Kogukonna  vaade:  digitaalses  ruumis  kuhjuvad  teadmus  ja  tegevused  

Õppija  navigeerib  kogukonna  nišis  ja  nišš  piirab,  millised  õpitegevused  on  tulemuslikud,  näitab  kus  sünnib  teadmus  

Õpikogukonda  koguneb  info  parimatest  õppimisviisidest,  vahenditest  ja  teadmusest  

KOGUKONNA  NIŠŠ  

AVATUD  ÕPIÖKOSÜSTEEMI  MOODUSTAVAD  ERI  KOGUKONNAD  

Sülemitegevused  võrgus-kus:  Narra-ivide  ökoloogia  kursus  

Individuaalsed  õppijad  on  kursusel  seotud  personaalsete  õpikeskkondade  abil  võrgus-keks.  Nad  loovad  ja  jagavad  oma  vaatlustel  põhinevaid  lugusid  laiendatud  õpikeskkonnas.  Lugude  jälgimine  võrgus-kus  pöörab  tähelepanu  teatud  ideedele,  tegevustele  ja  paikadele.  

Wordpress  ühine  blogi  

Brightkite   Twiger   Search  twiger     #tag    RSS  feed  

Facebook  

Flickr  sõbravoog  

sõbravoog  

sõbravoog  

teavitamine  

teadlikkus  

mashing  

(geo)märksõnad   kaardiotsing  

kohavoog  

Sülemitegevus  on  isereguleeruv  koostöö  vorm,  mida  pole  eelnevalt  kokku  lepitud  ja  mida  ei  koordineerita.  

Sülemitegevused  võrgus-kus  

Individuaalne  otsing  

Ligitõmbav  idee  kogukonna  nišis  

Signaalide  kuhjumine  

 Suunatud  tähelepanu  

Signaali  jälgimine  

Signaali  modifitseerimine  

Varasem  kogemus  

Tagasiside  kogukonna  niššist    

Tähelepanu  vääriv  tunnus  

Analoogia  

Vea  märkamine  

Sülemikoostöö  

Tõlgendamine  

Uus  idee  

Virtuaalselt  jagamine  nt.  (geo)tag,  mash-­‐up      

ÕPPIJA  

ÕPPIJA  

Õppija  autonoomset  tegutsemist  toetades  saab  luua  ühist  teadmust  

Personaalsed  õpikeskkonnad  

Personaalsed  võrgus-kud:  sõbravood  

Hajutatud  õpikeskkond:  

andmevood,  sildid  Autonoomne  

andmekogumine  ja  sildistamine  

Koosloome  

Koosta,  halda   Koosta,  halda  

Kogu  

Reaalne  keskkond  

Jälgi  Koonda,  kombineeri  

Akumuleeri  

Analüüsi              sünteesi  

Laienda        rikasta  

Viiteid  

•  Pata,  K.  (2009).  Revising  the  framework  of  knowledge  ecologies:  how  ac-vity  pagerns  define  learning  spaces?  In  Niki  Lambropoulos  &  Margarida  Romero  (Eds.).  Educa-onal  Social  Sonware  for  Context-­‐Aware  Learning:  Collabora-ve  Methods  &  Human  Interac-on.  (241-­‐266).  Informa-on  Science  Reference.  

•  Pata,  K.  (2010).  Professionaalne  areng  kogukonnas  ja  võrgus-kus.  hgp://www.slideshare.net/kpata/kogukondjavorgus-k  

•  Siemens,  G.  (2006)  Knowing  knowledge.  URL:  hgp://www.knowingknowledge.com/2006/10/knowing_knowledge_pdf_files.php