Õppekavaprotsess riigis Õppekavaprotsess riigis ja kutseõppeasutuses ja kutseõppeasutuses

Sirje Sirje RekkorRekkor

Alateemad:Alateemad:

�� 2.1.Kutsehariduslike õppekavade seos 2.1.Kutsehariduslike õppekavade seos hariduspoliitika ja kooli eesmhariduspoliitika ja kooli eesmäärkidegarkidega

�� 2.2.Kutsehariduslike õppekavade koostamine 2.2.Kutsehariduslike õppekavade koostamine ja arendamine riigi tasandilja arendamine riigi tasandil

�� 2.3.Kutsehariduslike õppekavade koostamine 2.3.Kutsehariduslike õppekavade koostamine ja arendamine kooli tasandilja arendamine kooli tasandil

2.1. Kutsehariduslike õppekavade 2.1. Kutsehariduslike õppekavade seos hariduspoliitika ja kooli seos hariduspoliitika ja kooli

eesmeesmäärkidegarkidega�� Kutseõpeasutus lKutseõpeasutus läähtub hariduspoliitilistest htub hariduspoliitilistest dokumentidest:dokumentidest:�� KutseharidusstandardistKutseharidusstandardist

�� KõrgharidusstandardistKõrgharidusstandardist

�� KutseharidussKutseharidussüüsteemi arengukavaststeemi arengukavast

�� Kutseõpeasutus lKutseõpeasutus läähtub õppekavade htub õppekavade koostamisel kooli arengukavas toodud koostamisel kooli arengukavas toodud eesmeesmäärkidestrkidest

Eesti kutseharidussEesti kutseharidussüüsteemi steemi arengukava aastateks 2009arengukava aastateks 2009――2013 2013

�� Õppekavaarenduses, õppesisu kaasajastamisel ja Õppekavaarenduses, õppesisu kaasajastamisel ja õppevahendite loomisel tuleb arvestada nii õppijate kui ka õppevahendite loomisel tuleb arvestada nii õppijate kui ka üühiskonna ja thiskonna ja tööööturu muutuvaid vajadusi.turu muutuvaid vajadusi.

�� Kutseõppe sisu ja õppematerjalid peavad olema kaasaegsed, Kutseõppe sisu ja õppematerjalid peavad olema kaasaegsed, ettevõtlikkust ja ettevõtlikkust ja innovatiivsustinnovatiivsust soodustavad ning andma soodustavad ning andma õppijale vajaliku ettevalmistuse toimetulekuks tõppijale vajaliku ettevalmistuse toimetulekuks tööööturul. turul.

�� Erialaste teadmiste ja oskuste kõrval tuleb tErialaste teadmiste ja oskuste kõrval tuleb täähelepanu phelepanu pöööörata rata üüldld-- ja sotsiaalsetele oskustele ja hoiakutele (sh ja sotsiaalsetele oskustele ja hoiakutele (sh karjkarjääääriri--planeerimisele), et tagada tulevaste tplaneerimisele), et tagada tulevaste töööötajate tajate kohanemisvõime muutuvates majandusoludes ja valmisolek kohanemisvõime muutuvates majandusoludes ja valmisolek elukestvaks õppimiseks. elukestvaks õppimiseks.

Eesti kutseharidussEesti kutseharidussüüsteemi steemi arengukava aastateks 2009arengukava aastateks 2009――20132013

�� Õppekavade arendamise protsess on lahutamatult Õppekavade arendamise protsess on lahutamatult seotud kutseseotud kutse--ssüüsteemi arengutega. Ksteemi arengutega. Kääimas on imas on kutsestandardite uuendamise protsess, mis toob kaasa kutsestandardite uuendamise protsess, mis toob kaasa vajaduse uuendada ka riiklikke õppekavu. vajaduse uuendada ka riiklikke õppekavu.

�� Samuti peavad kutseõppeasutused olema valmis uute Samuti peavad kutseõppeasutused olema valmis uute õppeõppe--kavade rakendamiseks ja uute erialade kavade rakendamiseks ja uute erialade avamiseks kui tavamiseks kui tööööturul tekib vajadus vastava turul tekib vajadus vastava etteette--valmistuse saanud tvalmistuse saanud töööötajate jtajate jäärele. rele.

Eesti kutseharidussEesti kutseharidussüüsteemi steemi arengukava aastateks 2009arengukava aastateks 2009――20132013

100%0%Uutest kutsestandarditest lähtuvate uuendatud kutseõppe riiklike õppekavade osakaal

201320122011201020092008Indikaator

Meede 2.1 Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamine

2. eesmärkÕpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline

2010-2013REKKõpitulemuste hindamise ühtne metoodika on rakendunud; hindamine vastab senisest enam õppe-protsessi eripäradele kutsehariduses ning toetab õppija arengut

1.6.õpitulemuste hindamise ühtse metoodika väljatöötamine ja õpetajate koolitus metoodika rakendumiseks

2009-2013REKKon loodud riiklike õppekavade rakendamist toetavad materjalid

1.5.riiklike õppekavade rakendumiseks vajalike juhendmaterjalide (sh VÕTA ja ECVET) koostamine

2009-2013REKKkutseõppeasutuste õppekava-arendajad on ette-valmistatud kooli õppe-kavade koostamiseks

1.4.kutseõppeasutuste õppekavaarendajate koolitamine kooli õppe-kavade koostamiseks

2009-2013REKK, KÕAd

uute erialade õppekavade moodulid on koostatud ja täiendatud ning vastavad tööturu nõuetele

1.3.uute erialade õppekavade moodulite koostamine ja olemasolevate õppekavade täiendamine vastavalt tööturu vajadusele

2010-2013HTM,REKK,

Kutsek

oda

seadusandluses on sätestatud ECVETi rakenda-mise alused; ECVETi rakendamine võimaldab objektiiv-semat omandatud oskuste/ kompetent-suste võrdlemist rahvus-vahelisel tasandil

1.2 kutsehariduse arvestuspunkti (ECVET) juurutamine

2009-2013HTM,REKKtoimib õpiväljunditest lähtuv õppekavasüsteem, mis haakub loogiliselt Eesti uue 8-astmelise kvalifikatsioonide raamistikuga

1.1.õppekavasüsteemi ümberkujundamine õpiväljunditest lähtuvaks

1. TegevusvaldkondKutsestandarditele vastavate riiklike õppekavade

uuendamine

TähtaegVastutaja,

teostaja

Oodatav tulemusTegevusvaldkond

Kutseharidusstandard Kutseharidusstandard

�� §§ 4 Riiklik õppekava4 Riiklik õppekava

�� §§ 5 Kooli õppekava5 Kooli õppekava

�� §§ 6 Kooli õppekavale esitatavad nõuded 6 Kooli õppekavale esitatavad nõuded

�� §§ 7 Õppekava moodul7 Õppekava moodul

KõrgharidusstandardKõrgharidusstandard

�� Kõrgharidusstandardis on toodud:Kõrgharidusstandardis on toodud:�� õppekavale esitatavad nõuded, sealhulgas õppekavale esitatavad nõuded, sealhulgas üühisõppekavale hisõppekavale esitatavad nõuded ning õpingutele ja lõputesitatavad nõuded ning õpingutele ja lõputööööle või le või lõpueksamile esitatavad nõuded; lõpueksamile esitatavad nõuded;

�� kõrgharidustaseme õpete eesmkõrgharidustaseme õpete eesmäärgid ja saavutatavad rgid ja saavutatavad õpivõpivääljundid ning õppe kogumaht, sealhulgas varasemate ljundid ning õppe kogumaht, sealhulgas varasemate õpingute ja tõpingute ja töööökogemuse arvestamise põhimõtted; kogemuse arvestamise põhimõtted;

�� õppevaldkondade ja õppevaldkondade ja --suundade loetelu; suundade loetelu;

�� õppekavagrupid, milles konkreetsel õppeasutusel on õigus õppekavagrupid, milles konkreetsel õppeasutusel on õigus õpet lõpet lääbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja bi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid vdiplomeid vääljastada. ljastada.

2.2. Kutsehariduslike õppekavade 2.2. Kutsehariduslike õppekavade koostamine ja arendamine riigi koostamine ja arendamine riigi

tasandiltasandil

�� Õppekavaprotsessi riigis ja kutseõppeasutuses Õppekavaprotsessi riigis ja kutseõppeasutuses reguleerivad jreguleerivad jäärgmised rgmised seadusandlikud aktidseadusandlikud aktid::�� Kutseõppeasutuse seadusKutseõppeasutuse seadus

�� TTääiskasvanute koolituse seadusiskasvanute koolituse seadus

�� Erakutseõppeasutustes lErakutseõppeasutustes läähtutakse eeltoodud seadusandlike htutakse eeltoodud seadusandlike aktide kõrval ka Erakooliseadusest.aktide kõrval ka Erakooliseadusest.

�� Kutseõppeasutustes, kus on rakenduskõrgharidusõpe, Kutseõppeasutustes, kus on rakenduskõrgharidusõpe, lläähtutakse Rakenduskõrgkooli seadusesthtutakse Rakenduskõrgkooli seadusest

VastutajadVastutajad

�� Kutsehariduse taseme õppekavade osas Riiklik Kutsehariduse taseme õppekavade osas Riiklik EksamiEksami-- ja kvalifikatsioonikeskus, ja kvalifikatsioonikeskus, kutsehariduse osakondkutsehariduse osakond

�� Kõrghariduse taseme õppekavade osas Kõrghariduse taseme õppekavade osas HaridusHaridus-- ja teadusministeerium, kõrghariduse ja teadusministeerium, kõrghariduse osakond osakond

�� TTääiskasvanute tiskasvanute tööööalase koolituse õppekavade alase koolituse õppekavade osas Haridusosas Haridus-- ja teadusministeerium, ja teadusministeerium, ttääiskasvanuhariduse talitusiskasvanuhariduse talitus

ÕppekavarÕppekavarüühma nõukogud hma nõukogud

�� ÕppekavarÕppekavarüühmade hmade üülesanded ja tlesanded ja töööökord on kord on kinnitatud hariduskinnitatud haridus-- ja teadusministri 2.augusti ja teadusministri 2.augusti 2006. a k2006. a kääskkirjaga nr 645 skkirjaga nr 645 „„ÕppekavarÕppekavarüühmade hmade nõukogude moodustamine, nõukogude moodustamine, üülesanded ja lesanded ja ttöööökord kinnitaminekord kinnitamine””

�� TTöööötab 31 õppekavartab 31 õppekavarüühma nõukogu hma nõukogu

Programmid ja projektidProgrammid ja projektid�� 1. Programm "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 1. Programm "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 ––

20132013�� Programmi Programmi üüldeesmldeesmäärkrk

�� Kutseõppe sisu on uuendatud, see vastab isiksuse arengu, Kutseõppe sisu on uuendatud, see vastab isiksuse arengu, üühiskonna, hiskonna, majanduse ja tmajanduse ja tööööturu vajadustele, kutseõppe kvaliteet ja õppija turu vajadustele, kutseõppe kvaliteet ja õppija konkurentsivõime tkonkurentsivõime tööööturul on tõusnud.turul on tõusnud.

�� Õppija sotsiaalset arengut ning Õppija sotsiaalset arengut ning üühiskonna, majanduse ja thiskonna, majanduse ja tööööturu turu vajadusi arvestavad riiklikud õppekavad ning õppekavade rakendumvajadusi arvestavad riiklikud õppekavad ning õppekavade rakendumist ist toetavad õppetoetavad õppe-- ja metoodilised materjalid on vja metoodilised materjalid on väälja tlja töööötatud ja tatud ja õppeprotsessis osalejatele kõppeprotsessis osalejatele käättesaadavad.ttesaadavad.

�� Tegevused muuhulgas:Tegevused muuhulgas:�� Riiklike õppekavade koostamine (2008Riiklike õppekavade koostamine (2008--20092009

�� Riiklike õppekavade kaasajastamine (2010Riiklike õppekavade kaasajastamine (2010--2013)2013)

�� Uute õppekavade sisude koostamine ja olemasolevate uuendamine Uute õppekavade sisude koostamine ja olemasolevate uuendamine (2008(2008--2013)2013)

Programmid ja projektidProgrammid ja projektid

�� Projekti "Kutseõppeasutuste õppekavade Projekti "Kutseõppeasutuste õppekavade arendus"(2003arendus"(2003--2008) 2008)

�� Projekti eesmProjekti eesmäärkrk: : �� ÕppekavaÕppekava--arenduse kaudu tagatakse Eesti riigis toimuva arenduse kaudu tagatakse Eesti riigis toimuva kutseõppe kutseõppe –– sh. esmase kui tsh. esmase kui tääiendusiendus-- ja ja üümberõppe mberõppe jjäätkusuutlikkus ja vastavus Eesti majandusearengule ja tkusuutlikkus ja vastavus Eesti majandusearengule ja ttööööturu vajadustele. Õppija sotsiaalset arengut toetav turu vajadustele. Õppija sotsiaalset arengut toetav kutseõpe tõstab õppija konkurentsivõimet tkutseõpe tõstab õppija konkurentsivõimet tööööturul, turul, võimaldab lvõimaldab lääbi tbi tääiendusiendus-- ja ja üümberõppe elukestvat õpet ning mberõppe elukestvat õpet ning aitab kaasa kutsekvalifikatsioonisaitab kaasa kutsekvalifikatsioonisüüsteemi rakendumisele. steemi rakendumisele.

�� Projekti Projekti üüks tulemusi: valminud õppekavade sisudks tulemusi: valminud õppekavade sisud

Riiklike õppekavade koostamise ja Riiklike õppekavade koostamise ja kehtestamise protsess kehtestamise protsess

�� ÕppekavarÕppekavarüühma nõukogu teeb ettepaneku hma nõukogu teeb ettepaneku õppekava koostamise või arendamise kohtaõppekava koostamise või arendamise kohta

�� REKK viib lREKK viib lääbi tbi töööörrüühma liikmete hanke hma liikmete hanke

�� Minister kinnitab tMinister kinnitab töööörrüühma khma kääskkirjagaskkirjaga

�� TTöööörrüühm thm töööötab vtab väälja RÕK projektilja RÕK projekti

�� Projekt lProjekt lääbib kooskõlastusringibib kooskõlastusringi

�� Minister kehtestab RÕK mMinister kehtestab RÕK määäärusegarusega

Tegevust koordineerib HTM allasutus REKKTegevust koordineerib HTM allasutus REKK

Õppevaldkonnad, õppesuunad a Õppevaldkonnad, õppesuunad a õppekavarõppekavarüühmadhmad

�� Õppevaldkonnad, õppesuunad ja Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarõppekavarüühmad on shmad on säätestatud testatud Kutseharidusstandardis.Kutseharidusstandardis.�� §§ 27. Õppevaldkonnad 27. Õppevaldkonnad --8 õppevaldkonda8 õppevaldkonda

�� §§ 28. Õppesuunad 28. Õppesuunad -- 23 õppesuunda23 õppesuunda

�� §§ 29. Õppekavar29. Õppekavarüühmad hmad -- kokku on 90 kokku on 90 õppekavarõppekavarüühmahma

�� kutseõpe toimub 47 õppekavarkutseõpe toimub 47 õppekavarüühmashmas

2.3. Kutsehariduslike õppekavade 2.3. Kutsehariduslike õppekavade koostamine ja arendamine kooli koostamine ja arendamine kooli

tasandiltasandil�� Õppekavade koostamist ja arendamist kooli tasandil Õppekavade koostamist ja arendamist kooli tasandil reguleerivad seadusandlikud aktid:reguleerivad seadusandlikud aktid:�� KutseharidusstandardKutseharidusstandard

�� Kutseõppeasutuse seadusKutseõppeasutuse seadus

�� TTääiskasvanute koolituse seadusiskasvanute koolituse seadus

�� Erakutseõppeasutustes lErakutseõppeasutustes läähtutakse eeltoodud seadusandlike htutakse eeltoodud seadusandlike aktide kõrval ka Erakooliseadusest.aktide kõrval ka Erakooliseadusest.

�� Kutseõppeasutustes, kus on rakenduskõrgharidusõpe, Kutseõppeasutustes, kus on rakenduskõrgharidusõpe, lläähtutakse Kõrgharidusstandardist ja Rakenduskõrgkooli htutakse Kõrgharidusstandardist ja Rakenduskõrgkooli seadusestseadusest

Kutseõppeasutuse õppekavade Kutseõppeasutuse õppekavade koostamise protsess koostamise protsess

�� Kool koostab õppekava iga kutseKool koostab õppekava iga kutse-- või eriala kohta, või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada mida koolis on võimalik omandada

�� Kooli moodustab õppekava koostamiseks tKooli moodustab õppekava koostamiseks töööörrüühmahma

�� TTöööörrüühm koostab vastavalt RÕKhm koostab vastavalt RÕK--ile või ile või kutsestandardile õppekava projektikutsestandardile õppekava projekti

�� Õppekava kinnitab kooli direktor, kooskõlastanud Õppekava kinnitab kooli direktor, kooskõlastanud selle eelnevalt õppenõukogu ja kooli nõukoguga.selle eelnevalt õppenõukogu ja kooli nõukoguga.

�� Õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Õppekava registreeritakse Eesti Hariduse InfosInfosüüsteemissteemis

ErandidErandid

�� ErakoolisErakoolis kinnitab õppekava erakooli pidaja ning kinnitab õppekava erakooli pidaja ning õppekava kantakse koolitusloa võppekava kantakse koolitusloa vääljaandmisel ljaandmisel Eesti Hariduse InfosEesti Hariduse Infosüüsteemi. Erakooli õppekavas steemi. Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kpidaja. Küümne tmne tööööppääeva jooksul nende eva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Hariduskinnitamisest arvates esitatakse need Haridus-- ja ja Teadusministeeriumile registreerimiseks.Teadusministeeriumile registreerimiseks.

�� MerehariduseMerehariduse omandamist võimaldava kooli omandamist võimaldava kooli merehariduse õppekava edastab haridusmerehariduse õppekava edastab haridus-- ja ja teadusminister enne registreerimist teadusminister enne registreerimist kooskõlastamiseks Veeteede Ametile kooskõlastamiseks Veeteede Ametile

KÕA õppekava struktuur 1KÕA õppekava struktuur 1

�� Kehtestatud REKK poolt, kKehtestatud REKK poolt, käättesaadav ttesaadav ((http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/kutseharidus/koolihttp://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/kutseharidus/kooli--oppekavadoppekavad) )

�� I I ÜÜldosaldosa�� Õppekava koostamise alus (mÕppekava koostamise alus (määrkida riiklik õppekava) ning lisada rkida riiklik õppekava) ning lisada ttööööandjate/kutseliitude soovitused) andjate/kutseliitude soovitused)

�� Õppekava eesmÕppekava eesmäärgid ja rgid ja üülesanded lesanded

�� Nõuded õpingute alustamiseks Nõuded õpingute alustamiseks

�� Õppekava Õppekava struktuur:struktuur: moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud;praktikakorraldus; valikõpingute valiku praktikakorraldus; valikõpingute valiku võimalusedvõimalused ja tingimused ja tingimused

�� ÜÜldised hindamise põhimõtted ldised hindamise põhimõtted

�� Nõuded õpingute lõpetamiseks Nõuded õpingute lõpetamiseks

�� Õppekava koostajad Õppekava koostajad

KÕA õppekava struktuur 2KÕA õppekava struktuur 2�� II Õppekava moodulite kirjeldusedII Õppekava moodulite kirjeldused

�� Moodul sisaldab:Moodul sisaldab:

�� mooduli nimetus; mooduli nimetus;

�� maht õppenmaht õppenäädalates; dalates;

�� eesmeesmäärk; rk;

�� nõuded mooduli alustamiseks; nõuded mooduli alustamiseks;

�� õppesisu (teemad ja alateemad); õppesisu (teemad ja alateemad);

�� hinnatavad õpitulemused (kirjeldatakse, mida õpilane teab, tunnehinnatavad õpitulemused (kirjeldatakse, mida õpilane teab, tunneb ning b ning oskab); oskab);

�� hindamine (mooduli hinde kujunemine, hinnatavate hindamine (mooduli hinde kujunemine, hinnatavate üülesannete lesannete kirjeldus jms). kirjeldus jms).

�� III III ÜÜldharidusained (lisatakse kutsekeskhariduse õppekavale)ldharidusained (lisatakse kutsekeskhariduse õppekavale)

�� Lisad:Lisad:�� lõpueksami llõpueksami lääbiviimise juhend; biviimise juhend;

�� õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus; õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus;

�� õppekavaga seotud õpetajad; õppekavaga seotud õpetajad;

Õppekavaprotsessi lihtsustatud Õppekavaprotsessi lihtsustatud mudel mudel Töömaailma vajaduste selgitamine Avalikud

diskussioonid

Tuumrühma moodustamine

Töö rühmades ja alarühmades

Projekti vormistamine

Projekti legitimeerimine

Õppematerjalide ja metoodiliste materjalide

väljatöötamine

Õppekava testimine

Testimise tulemuste analüüs

Tagasiside hankimine tööelust

Õpetajate koolitus

Saavutatu analüüs

Õppekavatöö

protsess

Huvirühmade vajaduste selgitamine

ÕPPEKAVA

haridusteoreetilised

ja

peda

googilised

ALUSED

Avalikud diskussioonid

Töö õppekava sisuga

Õppekava projekti vormistamine, legitimeerimine

Õpetajate koolitus

Õppekava rakendamine, analüüs

Õppe-metoodiliste materjalide väljatöötamine

Saavutatu analüüs

Tagasiside hankimine

EHTE ÕK eesmärkide ja ülesan-nete

mudel

EHTE ÕK kutseoskus-nõuete mudel

RÕKEHTE ÕK sisu

mudel

EHTE ÕK struktuuri mudel

EHTE

MISSIOON

VISIOON

EESMÄRGID

ÕK töörühm,

koolitajad

ÕK töörühm, pidaja, nõukoguHTM

ÕK töörühm, (sh. tööandjad, töövõtjad,

juhtkond)

ÕpetajadÕppijadTööandjadTöövõtjad

Koostööpartnerid (EHRL,ETFL jt) eksperdid

ÕK töörühm,ÕK seotud õppejõud, eksami-komisjonidÕK läbinud õppijad, tööandjad,koostööpartnerid

ÕK töörühm,

moodulitega seotud õpetajad,

ÕK läbivad õppijad

EHTE tagasiside süsteem