Liisa Ahi

8. klass

Soo teke Soo võib tekkida järve kinni kasvamisel, nii on

tekkinud 1/3 meie soodest. Järv võib kinni kasvama hakata põhjast, pealt või mõlema protsessi koostoimel.

Soo võib ka tekkida madalamatesse kohtadesse, kuhu vesi lihtsalt kinni jääb.

Õõtsik Endla soos

Sootaimed Turbasammal

Jõhvikas

Murakas

Huulhein

Sinikas

Sookail

Küüvits

Tarnad

Saavad hakkama hapnikupuuduse ja toitainete vähesusega

Turbasammal Turbasamblad suudavad koguda endasse 10 korda

rohkem vett, kui ise kaaluvad. Selle tagab nende lehtede ja varte eriline ehitus. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised. Turbasamblad paljunevad peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel.

Älves Älves on märg lohk rabas. Älved võivad olla

kõrge veeseisu korral läbimatud.

Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas.

Älved koosnevad vett täis turbast. Älvestel kasvab iseloomulik taimestik: valge nokkhein, rabakas, huulheinad.

Laugas Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt

pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud. Lauka põhjas on turbamuda. Laukad on iseloomulikud rabadele.

PõhjavesiMadalsoos ulatuvad taimede juured põhjavette. Sood on Eestis puhta vee hoiukohad.

Endla LKA on tuntud oma allikate

poolest.

TurvasTurvas tekib mittetäielikult lagunenud taimejäänustest. Turbasammal kasvab ülevalt pikemaks ja altpoolt laguneb, kuna vesi on happeline ja külm, ei saa toimuda täielikku lagunemist, nii jäävad turbasse ka teiste taimede osad, mis koos turbasamblaga soos kasvavad.

Turba kasutamineTurvast kasutatakse:

Kasvuturbana

Kosmeetikas

Keemiatööstuses

Meditsiinis

Loomadele allapanuks

Kütteks

Turba taastumine Turvas kasvab aastas 1 mm Turbaväljadele lastakse vesi peale Meie ehitasime turbatammi

Peale selle võib maardlad kasutusele võtta põlluna või metsastada

Kasutatud materjal Wikipedia

Google pildid ja otsingud