VANA- VENE RIIKPiret Pihu7.klass

RIIGI TEKE Riigi teket seostatakse idas tegutsenud

viikingite e. varjaagidega.

RJURIK- ESIMENE VANA-VENE VÜRST legendaarne

varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.

Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga.

882. aastalvallutas valitseja Oleg lõunas asuva rikka kaubalinna Kiievi ja tegi sellest oma riigi keskuse.

Vana-Vene riik oli paljurahvuseline.

NOVGORODI VÜRSTIRIIKNovgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Kiievi järel tähtsuselt teine linn. Sai linnaks 10.saj lõpul.

Novgorodi igapäevaelu haldamiseks valiti rahvakogunemisel üks possadnik (linna juht), kes juhtis riigi haldust.

Palju sisetülisid, mille korral kokkukutsutud veetše võis otsustada valitud vürsti valitsusaja lõpetada ning asendada ta sobivama kandidaadiga.

1478 vallutas Ivan III Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist.

Novgorodi kreml

RISTIUSU VASTUVÕTMINE 988 võtab suurvürst Vladimir Püha vastu

Bütsantsi ristiusu. Vanad jumalad keelustatakse. Esialgu leiab see suurt vastupanu. Õigeusule vastuhakkajaid karistatakse

družinnikute poolt. Rajatakse kloostreid ja kirikuid. Need alluvad

Konstantinoopoli patriarhile

RIIGI KÕRGAEG Kõrgperiood Jaroslav Targa

valitsusajal. Ta tugevdas suurvürsti

võimu, rajas riigi kaitseks palju kindlusi, korrastas seadusandlust, soodustas kohaliku kultuuri arengut.

1030 . aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks.

RIIGI KILLUSTUMINE JA HÄVING Kuna riik ei olnud ühtne tervik, vaid koosnes

mitmetest vürstkondadest, siis oli palju sisetülisid.

1169 vallutab Vladimir-Suzdali suurvürst Kiievi- linn rüüstatakse.

Lõplikult laguneb riik 13.saj I poolel mongolite vallutuste käigus.

KAUBANDUS 9.-10. sajandil tugineb rahvusvahelisele

kaubandusele. Riiki läbib mitu kaubateed- Läänemerest

Bütsantsini. Kaubeldi karusnaha, orjade, vahaga ja saadi

vastu hõbedat ja Bütsantsi luksuskaupa.

KULTUUR Kultuur mõjutatud

Bütsantsist. Esimesed kirikud,

tuuakse esimesed ikoonid.

Võetakse kasutusele slaavi tähestik.

Sofia katedraal Kiievis

ÜHISKOND

Vürst Bojaarid- Vana-Vene

ülikud Družiina- vürsti

sõdalastest kaaskond Vabad linnaelanikud Veetše-

rahvakoosolek Talupojad- väikesed

õigused Orjad

Viktor Vaznetsov. Družiina puhkamas pärast jahti.

NAISED JA PEREKOND Naiste sõnaõigus Vana-vene ühiskonnas eri

rahvastel erinev. Kõrgkihti mittekuuluvad naised olid

igapäevaelus suhteliselt vabad. Vürstide ja bojaaride naised ei tohtinud

iseseisvalt väljuda, kohtuda perekonnaväliselt meestega.

VÜRSTINNA OLGA Ainus teadaolev

naissoost valitseja Vana-Vene riigis.

Maksis kolmekordselt kätte oma mehe Igori tapmise eest.

Ikoon "Vürstinna Olga", 19/20.saj.