Vene aeg IKairi Laak

Eesti pärast Põhjasõda• Pärast Põhjasõda elas Eestis 120- 140000 inimest- see on

vähem, kui XIII sajandi alguses.Rahvast tühjaks jäänud maa pakkus kurba pilti: Kirikud olid metsa kasvanud. Põllud kasvatasid sööti. Koduloomi ei olnud. Mõisad nägid välja nagu rehielamud.Siiski taastus maa seelest kiiresti, kuna sõjale järgnes pikemrahuaeg.XVIII sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljonipiiri.

Balti erikord IKuna Rootsi lüüasaamine Põhjasõjas ei olnud kuigi ränk, siis olivaja kindlustada vallutatud alade püsimajäämine.Baltisaksa toetuse tagamiseks alustati juba sõja ajalrestitutsiooniga, mis aitas Venemaal saada balti saksa poolehoid.Uusikaupunki rahu(1721): Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus

laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas lutheri usk, saksa keel ja tollipiir. Vene keskvõimu esindajateks said Tallinna ja Riia

välismaalastest kindralkubernerid.Kindralkuberneri ülesanded: Kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine. Riigitulude laekumise jälgimine.

Balti erikord II• Kohaliku aadli seast valiti kaks valitsusnõunikku, kelle ülesandeks

jäi enamjaolt Baltikumi valitsemine, kuna kindralkubernerid viibisid alailma Peterburis.

• Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiajalise organisatsioonilise struktuuri.

• Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid.• Rüütelkonnad püüdsid ka kirikut kontrollida, nõudes endile

kohad kiriku juhtorganites.• 1730- 40ndatel koostati rüütelkonna liikmetele nimekirjad-

aadlimatrilkid, mis pidid kaitsma siinsete aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest.

• Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi.

• Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused.

Balti erikord III• Omavalitsus säilis ka linnadel.• Väiksemad linnad läksid mõisnike kätte ja sealsetel elanikel olid

talupoegadega samad kohustused.• Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud, mitte lihtsalt elanikud.• Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus- raad.• Esines linnade vastuolusid kaubandusküsimustes ja lahkhelisid rae

ning ülejäänud kodanikkonna vahel(eriti Tartu).• Maanõunikud ja raehärrad nimetati ametisse maanõunike

kolleegiumi või rae poolt eluks ajaks.Teisalt oli Balti erikord aga tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel.See aitas: Säilitada siinse maa kultuuri omapära. Võimaldada tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas

kiirema arengu. Välistada põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni.

Mõisa- ja talupõllundus• Põllumajanduse taastamisel oli oluline osa viljakaubandusel,

mis andis põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust.• Tollivaba kauplemisõigus soodustas vilja väljavedu Rootsi.• Uueks viljatarbijaks sai umbes 50000- meheline Vene sõjavägi.• Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin.• Viinaköökide kütmiseks raiuti maha põlismetsad.• Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule

viidi.• Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele

mõisates ja see omakorda parandas põldude viljakust.

Roseni deklaratsioonTalupojad, kes ei olnud oma elutingimustega rahul, pöördusidtoetuse saamiseks Peterburi.Virumaa mölder Jaanil õnnestus 1737. aastal keisrinnale kaebekiriüle anda.Selgituse saamiseks pöördusid riigivõimud rüütelkondade poole.Otto Fabian Roseni(Roseni deklaratsiooni- 1739) järgi oli siinnetalupoeg pärisori: Talupoega võis pärandada, vahetada, müüa. Talupoeg ja tema vara kuulusid mõisale. Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille suurus polnud

piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale, mitte riigile.Sellist suhtumist asus toetama ka riigivõim ja talupoeg kaotas kõikoma senised õigused, mistõttu algasid ulatuslikud põgenemisedSoome, Rootsi ja Pihkvasse.

KaubandusVäljavedu:

Vili Metsamaterjal Lina Kanep

Sissevedu:

Sool Raud Tubakas Heeringas Luksuskaubad Riie

Katariina II Balti poliitika1762. aasta suvel sai Venemaa troonile Katariina II, kellevalitsusaeg(1762- 1796) tõi kaasa olulisi muudatusi.• Katariina II taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide

kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist.

• 1764. aasta suvel rõhutas Katariina II kõikjal Eesti- ja Liivimaal Balti provintside kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga.

• 1767. aasta suvel kutsus Katariina II Moskvasse üle kogu riigi valitud esindajad, et arutada enda kavandatud uut seadustekogu.

• Kuigi seda toetas vene aadel, jäi seadustekogu siiski vastu võtmata.

• Sellegipoolest ei loobunud Katariina II oma plaanidest Baltikumi tihedamaks liitmisest Venemaaga.

Asehalduskord1783. Aastal kehtestati Baltikumis uushalduskord(asehalduskord): Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski

maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu

maakonnast lõunapoolne osa(Võrumaa). Narva linn koos ümbruskonnaga jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva

kubermangu. Osa praegustest lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid

Volmari ja Valga maakonna all. 1783. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused(Tallinn,

Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare,Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru).

ÜmberkorraldusedPoliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu said

esindajateks ka vähemjõukad inimesed.Majanduslikud ümberkorraldused: Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama

perioodilisi hingeloendusi.Vältimaks pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vaheltaastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasemvalitsemisviis.

Kultuurimõjutused XVIII sajandil• Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset

kultuuriorientatsiooni.• Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud

Baltikumile mõju avaldada.• Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga.• Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides.• Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja

koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd.

• Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule.

Usuelu, piibelKa pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks jaalustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal(Tartu

ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse.1739. aastal ilmus esmakordselt piibli eestikeelne tõlge(AntonThor Helle).

PietismPietism- Saksamaal alguse saanud usuvool.• Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu

kõlbelisemaks muutmist.• Pastorkonna hulgas omandas pietism valitseva seisundi(1720-30).• Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikul

paremini toime tulla.• Pietistid lähendasid rahva luteri usuga.• Pietistid püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta.• Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine.

Vennaskoguduste liikumine• Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaskoguduste ehk

hernhuutlaste liikumise kaudu.• Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses ja

võeti talurahva poolt kiiresti omaks.• Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust,

sotsiaalset võrdsust ja vendlust.• Hernhuutlased moodustasid omaette kogudusi, valides endile ise

jutlustaja(koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad).• Asuti võitlema vanade kommete vastu(hävitati ohvrikohti jne).• Suurt rõhku pandi kõlblusele(loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes).• Vennaskogudusse suhtuti pooldavalt, sest see tõi rahva religioonile

lähemale.• Kui vennaskoduduste liikumine kiriku ja aadli kontrolli alt väljus,

keelustas keisrinna Elisabet 1743. a. selle liikumise.

RatsionalismRatsionalism- Usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIIIsajandi teisel poolel.• Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt.• Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine.• Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna

sotsiaalset korraldust(Baltikumis valitsev pärisorjus).• Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm

Hupel.

KooliharidusPeale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamisekshalvenenud: Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid

talvekuudel.1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava,mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremassemõisasse.Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siissee nõue täit rakendamist ei leidnud.Eestimaa kubermangus oli koolide rajamine veelgi aeglasem.

LugemisvaraVaatamata kooliolude kesisusele levis siiski koduõpetamine jaseetõttu oli vaja emakeelset trükisõna.• Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja

lauluraamatutest.• XVIII sajandi II poolel hakkas laiemalt levima ka eestikeelne

ilmalik kirjandus.• 1731. a. ilmus esimene teadaolev maarahva kalender, mis

sisaldas rohkesti erinevaid näpunäiteid(põllupidamine, arstimine, ilmateade).

Kriisinähud mõisamajandusesXVIII sajandi lõpul, kui mõisnike tarbimine hakkas ületamamõisate majanduslikku võimekust, hakkasid tekkima esimesedkriisinähud.Sidemed Saksamaaga tõid kaasa püüde järgida sealsetelustandardit, mis Baltikumi oludes nõudis väljaminekutesuurendamist: Puuhoonete asemele kerkisid mõisahäärberid. Toidulauale ilmusid kallid ja mitmekesised road. Tallidesse muretseti välismaa traavleid. Õlle asendus veiniga.Selline eluviis sundis mõisnikke võlgu võtma ja nende katteks tulirohkem toota.Ajapikku sai aga selgeks, et nii ei saa kriisist väljuda.

Talurahvaseadused1802. a. Eestimaa maapäeval võeti vastu Jakob v. Bergitalurahvaregulatiiv, mis on ajalukku läinud nimega “Iggaüks...”.• Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava

kasutamisõiguse kehtestamine(Liivimaal 1804, Eestimaa 1802).• Teokoormiste normeerimine.• Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.• Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise.Kuna Napoleon vabastas pärisorjusest vallutatud alade talupojad,siis pidi Vene tsarism järeleandmisi tegema.Uus talurahvaseadus sai kinnituse 23. mail 1816 Eestimaal ja 26.märtsil 1819 Liivimaal.Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks.

Pärast pärisorjuse kaotamist

• Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks.• Talupoeg pidi talus elamiseks mõisnikult maa rentima.• Talupoeg pidi teokohustusi täitma.• Normeeritud koormised asendati “vabade” rendilepingutega.• Renditingimused määras mõisnik.• Talupoja liikumisvabadus oli piiratud.• Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed.• Nimed panid talupoegadele mõisnikud.• Levisid saksapärased perekonnanimed.• Priinimed eestindati 1930ndate II poolel.• Viljahindade langemisega 1820-30ndatel kaasnes

rendihindade tõus ja talude “mõisastamine”.

Talurahva omavalitsus• XIX sajandi alguses hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva

omavalitsus- vallakogukond.• Vallakohtud(kogukonnakohtud) koosnesid kolmest liikmest:

esimese valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased.• Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel.• Kogukonna ülesandeks oli ka vaestehoolekanne.• Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal

kaks vöörmündrit.Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ja kõigiotsuste kinnitajaks. Samuti säilitas mõisnik kogukonna ülepolitseivõimu.Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866.aasta vallareformiga.

Talurahva koosseisTalurahva seisus jagunes XIX sajandil küla- ja mõisarahvaks.• Külarahva seas oli keskne koht pererahval, kes täitis

mõisakoormisi.• Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed töötasid

koos sulasrahvaga mõisapõldudel.• Suuremate talude äärealadel elasid vabadikud/popsid/saunikud,

kelle tööjõudu kasutati hooajatöödel.• Mõisarahva hulka kuulusid teenijad, sundijad, käsitöölised jt.• Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja majanduslikult esiletõusvam

talupoegade kiht.Sajandi keskpaiku moodustas pererahvas u. 40, sulasrahvas 30,vabadikud 20 ja mõisarahvas kuni 10% talurahva üldarvust.

Talurahva koormisedVallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest.• Mõisakoormistest oli endiselt tähtsamaks teotöö

(nädalategu+abitegu).• Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud.• Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja

nekrutiandmine.• Pearaha kehtestati Eestis 1783. aastal maksumääraga 70 kopikat

igalt mehelt(aja jooksul pearaha maks suurenes).• Nekrutiandmine(verekümnis) kehtestati Eestis 1796. aastal.• Sõjaaegadel lisandus teenistus maakaitsevägedes; vägede

majutamine, moonastamine ja küütimisega seotud kohustused.• Igal aastal vajasid täitmist kogukondlikud koormised.• Koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud.

Usuvahetusliikumine• Usk keisrisse vallandas 1845. a. suvel Lõuna-Eestis massilise

astumise vene õigeusku.• Talupojad arvasid, et “keisri usku” minnes antakse neile maad,

vabastatakse nad teoorjusest jm.• Usuvahetajatele kehtestati pooleaastane “järelemõtlemisaeg”.• Ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei kaasne

majanduslikke soodustusi.• Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60000 eestlase.• Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud.• Kuna enamik usuvahetajaid oli vaesemast kihist, siis langesid

nad jõukamate talupoegade pilke alla.• Kui saadi aru, et usuvahetamisega maad ei saa, taheti luteri

usku tagasi pöörduda, kuid valitsus oli sellele vastu.Õigeusk ei suutnud eestlaste seas kuigi sügavaid juuri ajada.

Seadused XIX sajandi keskpaigas1849. aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldastäielikult ümber senise mõisa- ja talumajanduse.• Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul.• Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada.• Otstarbekamat maakasutamist võimaldas renditalude

kruntiajamine mõisnike poolt.• Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle

palgatöölised- mõisamoonakad.• Uue sisseseade said mõisa viinaköögid ja meierid.• 1856. aastal keelati mõisnike kodukariõigus.• 1868. a. tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest(mindi

täielikult üle raharendile).• 1866. a. vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve

alt.

Talude päriseksostmine1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks taludepäriseksostmise korra ja tingimused.• Otsustusõigus, kas müüa ja mis hinnaga, kuulus mõisnikule.• Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupojale.• Ulatuslikum talude päriseksostmine algas 1850ndatel.• Raha talude ostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest(Lõuna-

Eestis) ja kartulikasvatusest(Põhja-Eestis).• Enamasti tasuti alguses vaid osa talu hinnast.• Vahel läks talu võlgade tõttu oksjonile müügiks.• Põhja-Eestis toimus talude päriseksostmine 15-20 aastat

hiljem, kui Lõuna-Eestis.• Talude päriseksostmine oli murrang talurahva elus, kuna

eestlane sai jälle oma maa täieõiguslikuks peremeheks.• Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse.

Laevaehitus ja meresõitXIX sajandi teine pool oli Eesti purjelaevanduse tõusuaeg.• Peamiseks laevaehituskeskuseks kujunes Häädemeeste rannik

Pärnumaal.• Laevu ehitati ka Eesti põhjarannikul, eriti Lahemaal.• Purjekaid kasutati peamiselt rannasõitudeks.• Riiga veeti kive ja küttepuid, Peterburi kipsi.• Sõideti ka Soome ja Rootsi vahet.• Taoliste laevade kippereid nimetati metskapteniteks.• Suurt sissetulekut tõi salakaubandus(vilja vahetati soola vastu).• Kaugemateks sõitudeks asutati mitmel pool Eestis merekoole,

millest tuntuim rajati 1864. a. Läti piirile Heinastesse.• Merekooli paberitega tehti juba ookeanireise.• 1868. a. jõudis Ameerikasse esimene eestlaste laev “Matador”.• Meresõit oli ohtlik ja raske, kuid andis jõukust ja avardas

silmaringi.

Mahtra sõda• Põhja-Eesti ja Saaremaa jäid XIX sajandil Lõuna-Eesti arengust

15-20 aastat maha.• Seaduseteksti uurides leiti, et abitegu mõisale pole enam

kohustuslik.• 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümmend Harju-, Järva- ja

Virumaa talupoega teotööle minemast.• Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakanuid peksid.• 2. juuni hommikul piiras ligi tuhat talupoega Mahtra mõisasse

saadetud sõjaväe ümber, nõudes nende lahkumist.• Sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks.• Mahtra sõjas saadi surma mõlemalt poolt.• Ülestõusnud anti kohtu alla ja 40. talupojale mõisteti

ihunuhtlust, neist kahele 1000 hoopi kadalippu.• Sellele järgnes eluaegne asumine Siberis ja pikaajaline sunnitöö.

Väljarändamine• 1863. aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis talurahvale

liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piirides ja see tõi endaga kaasa ulatusliku väljarändamise Eestist.

• Lahkunute hulk ulatus kümnetesse tuhandetesse.• Eesti asundusi rajati Volgamaale, Krimmi, Kaukaasiasse ja ka

Vaikse ookeani rannikule.• 1897. a. rahvaloenduse järgi elas Peterburi kubermangus

64000 eestlast ja Pihkva kubermangus 25000 eestlast.• Paljud “tõotatud maale” läinuist pöördusid õige pea tagasi,

kuna ees ootav tegelik olukord ei olnud nii hea, kui loodeti.• See tõmbas väljarännu tuhinat tublisti tagasi.

Tartu Ülikool• Koos uute ülikoolide asustamisega Venemaal taastati 1802. aastal

kaTartu Ülikool.• Oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond.• Enamus üliõpilasi oli Balti kubermangust, kuid oli ka välismaalasi

ja Venemaalt tulnud noormehi.• Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles.• Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti.• Lühikese ajaga valmis ülikooli tarbeks peahoone, Toomemäele

tähetorn, anatoomikum, kliinik ja raamatukogu.• Tartu Ülikool muutus tuntud õppe- ja teaduskeskuseks.• Aastatel 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut,

mille lõpetas üle 20 teadlase.• Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu

Ülikooli ümber.• Nii rajati selle juurde joonistuskool, mille õppeprogramm andis

head eeldused edasiõppimiseks Euroopas.

Tartu ÜlikoolTeadlased: Astronoom Wilhelm Struve Füüsik Moritz Hermann Jacobi Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer jpt.Joonistuskooli õpetajaks oli Dresdeni kunstnik Karl August Senff-graafik ja vaselõigete tegija.Kultuurielu oluliseks osaks olid mitmesugused seltsid: Teadus- ja põllimajandusseltsid Üliõpilaskorporatsioonid Laulukoorid Klubid Heategevusorganisatsioonid Abistamiskassad

Kooliolud• Läänemere kubermangud koos Soomega moodustasid eraldi

õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu Ülikool.• Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid, kus õpetati

antiikkeeli, kirjandust ja alalugu.• Kõikidesse linnadesse rajati kreisikoolid, kus õpetati eelkõige

matemaatikat, loodusteadusi ja geograafiat.• Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus

õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist.• Eesti talurahve haridustee algas vallakoolis, millele järgnes

kihelkonnakool.• Usuvahetusliikumise tulemusel lisandusid õigeusu

maarahvakoolid.• Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828. a. Tartusse

elementaarkooliõpetajate seminar.• Kohustuslik koolisundus kehtestati kõige varem(1854) Pilistvere

kihelkonnas.

Eestikeelne kirjasõna• Omakeelset kirjasõna iseloomustas ilmaliku kirjanduse

võidulepääs.• Varem olid ilmaliku kirjanduse levitajaks kalendrid.• XIX sajandi keskel ilmus neid eesti keeles juba kümmekond.• Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806. aastal “Tarto maa

rahwa NäddaliLeht”.• Lühemat aega anti välja ajalehti “Marahwa NäddalaLeht” ning

“Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”.• Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann

Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857. aastal Pärnus ilmuma nädalaleht “Perno Postimees”.

• Eestikeelse jutukirjanduse seas muutus populaarseks Fr. R. Kreutzwaldi tõlgitud “Wagga Jenowewa”.

• Eduard Ahrens koostas 1843. a. uue eesti keelse grammatika.

Kiriklikud olud ja usuliikumised• Ühiskonna vaimuelu kujundajaks jäi endiselt luteri usu kirik.• 1832. a. võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega

luteri kirik kaotas oma senise seisundi.• Luteriusk ei olnud enam riigiusk.• Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk.• Ametliku riigiusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke

kultuurilisi ja usulisi eripärasid.• XIX sajandi esimesel poolel elas uue tõusulaine üle

vennastekoguduste liikumine, mis leidis talurahvas üsna laialdase toetuse.

• Sajandi teisel poolel hakkas liikumine vaibuma.• Järvamaal ja Harjumaal hakkas 1850ndatel levima

Maltsvetiliikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg.• 1860ndatel ühines Maltsveti liikumine väljarändamisliikumisega.