VERI

Karl Erik Kivimäe3B klass

VERI Veri on vedel sidekude, mis moodustab umbes 6-8% inimese kehakaalust. Täis-kasvanul on 4-6 liitrit verd. Veri koosnebvererakkudest, vereplasmast ja selleslahustunud ainetest. Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled,valgelibled ja vereliistakud.

Punased verelibled(erütrotsüüdid)

Valged verelibled (leukotsüüdid)

Vereliistakud (trombotsüüdid)

VEREGRUPIDKui arst räägib “veregrupist”, siis tavaliselt

mõtleb ta selle all kahte asja: veregruppiAB0-süsteemis ja Rh(reesus)-kuuluvust.

Lisaks AB0 ja Rh-veregrupisüsteemile ontänaseks päevaks avastatud veel 27 vere-grupisüsteemi (kokku 29 süsteemi). Nendestkliiniliselt olulisemad on näiteks Kell-, Kidd-,Duffy-süsteem.

AB0-süsteemInimese AB0 veregrupisüsteemis määravad veregrupi punaste vereliblede pinnal asuvad antigeenid ningvereplasmas ringlevad antikehad. Antigeene on kaks – A ja B, antikehasid on samuti kaks – anti-A ning anti-B.

On neli võimalust:1. Punastel verelibledel on antigeen A,

siis on veregrupp A 2. Punastel verelibledel on antigeen B,

siis on veregrupp B 3. Punastel verelibledel on antigeen A ja

B, siis on veregrupp AB 4. Punastel verelibledel pole antigeeni A

ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvadveres AB0-antikehad puuduva antigeenivastu.

• Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks

• Inimesel veregrupiga B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks

• Inimesel veregrupiga AB antikehad puuduvad

• Inimesel veregrupiga 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks

Patsiendi veregrupp Doonori veregrupp

0 0

A A või 0

B B või 0

AB AB, A, B või 0

Veregruppe peab arvestama vereülekandel. Veregrupid peavad omavahel sobima.

Üldiselt püütakse haigele anda tema enda veregrupiga verd, kuid ülekanded väiksemates kogustes on võimalikud ka vastavalt järgnevale tabelile:

• Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis on eluohtlik (viib ülekantud punaliblede lõhustumisele).

Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva Rh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendest on D-, C-, E-, c- ja e-antigeen. D-antigeen on Rh-süsteemi kõige tähtsam antigeen, mille esinemise järgi punastes verelibledes jagunevad inimesed:

1.Rh-positiivsed (punastes verelibledes on D-antigeen) 2.Rh-negatiivsed (punastes verelibledes puudub D-antigeen)

RH-KUULUVUS

• Reesusnegatiivsele inimesele ei tohi üle kanda reesuspositiivset verd

Nimetus „reesus“ tuleneb sellest, etesimesena uuriti seda antigeeni reesusmakaakidel.

0-veregrupiga Rh- doonorit võib nimetadauniversaalseks doonoriks, kuna temapunalibled sobivad ülekandeks kõikidelepatsientidele. AB - veregrupiga Rh+inimestele võib üle kanda kõikide teisteveregruppide verd. Seega võib tedanimetada universaalseks patsiendiks.

Veregrupp Osakaal

A Rh positiivne 30,8%

0 Rh positiivne 29,5%

B Rh positiivne 20,7%

AB Rh positiivne 6,3%

A Rh negatiivne 4,5%

0 Rh negatiivne 4,3%

B Rh negatiivne 3,0%

AB Rh negatiivne 0,9%

Veregruppide jagunemine Eesti elanike hulgas

Tule doonoriks!!!

KASUTATUD KIRJANDUS

Veri: http://et.wikipedia.org/wiki/Veri

Veregruppidest:

http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=27

TÄNAN TÄHELEPANU EEST !