20
Versailles` rahu ja Versailles` süsteem Sigrid Pirnipuu TSK 2008

Versailles` Rahu

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Citation preview

Page 1: Versailles` Rahu

Versailles` rahu ja Versailles` süsteem

Sigrid Pirnipuu

TSK 2008

Page 2: Versailles` Rahu

Pariisi rahukonverents 1 Kutsusid kokku võitjariigid Algus: 18.01.1919 Lõpp: 21.01.1920 Osales 27 Saksamaaga ja/või tema liitlastega

sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki

Page 3: Versailles` Rahu

Pariisi rahukonverents 2

Kutsutud ei olnud:Nõukogude VenemaadBalti riike – esindajad viibisid seal

mitteametlikult Saksamaa ja tema liitlaste esindajad lubati

konverentsile alles pärast rahulepingute projekti valmimist

Page 4: Versailles` Rahu

Versailles`i süsteemi arhitektidDavid Lloyd George (Suurbritannia), (Vittorio Orlando (Itaalia)), Georges

Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid

Page 5: Versailles` Rahu

Versailles` rahu

Pariisi rahukonverentsil Saksamaa ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas I Maailmasõja

Versailles` süsteem – Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uus poliitiline süsteem

Page 6: Versailles` Rahu

Versailles` rahulepingu sätted 1 Territoriaalsed korraldused – Saksamaa

loovutas 1/8 oma aladest, mille elanikest 53,4% olid sakslased. Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsusmaale Alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja

Tšehhoslovakkiale

Lisaks kaotas Saksamaa kõik oma meretagused alad (kolooniad)

Page 7: Versailles` Rahu
Page 8: Versailles` Rahu

Versailles` rahulepingu sätted 2

Reinimaa demilitariseeriti Saarimaa anti 15. aastaks Prantsusmaa

okupatsiooni alla Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid

esialgu määratlemata reparatsioonid (reparatsioon – kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale)

Page 9: Versailles` Rahu

Versailles` rahulepingu sätted 3 Kehtestati Saksamaa relvajõudude

ülempiir (100 000 sõdurit, sh 4000 ohvitseri)

Reichswehr – sõjaväe pidid moodustama vabatahtlikud (sõjaväekohustuse keeld)

Kindralstaap keelustati Keelati omada lennuväge, soomusrelvi,

gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu Saksamaa laevastiku jäänused anti

Suurbritanniale

Page 10: Versailles` Rahu

Scapa Flow Võitjad tahtsid Saksa laevad omavahel ära jagada, kuid

meeskonnad uputasid oma laevad 21. juunil 1919 Inglise sadamas Scapa Flow´s, kuhu need olid läbirääkimiste ajaks viidud

Page 11: Versailles` Rahu

Pariisi konverentsil koostatud rahulepingud: Saint-Germaini rahuleping Austriaga Neuilly rahuleping Bulgaariaga Trianoni rahuleping Ungariga Serves` rahuleping Türgiga

Page 12: Versailles` Rahu

Pariisi rahukonverents

Otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista – ei saanud kunagi teoks

Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT

Page 13: Versailles` Rahu

RAHVASTELIIT

Pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada

Juhtorganid:Täiskogu – kõikide liikmesriikide esindajadNõukogu – 5 alalist liiget (Inglismaa,

Prantsusmaa, USA, Itaalia, Jaapan) ja 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liiget

Page 14: Versailles` Rahu

Euroopa kaart enne ja pärast I MS

Page 15: Versailles` Rahu

Versailles` rahuleping ja Baltimaad Otsustati, et Saksamaa peab loobuma mis

tahes pretensioonidest aladele, mis jäävad Vene-Saksa piirist põhja poole, kuid Saksamaa väed peavad jääma Baltikumi seniks, kuni liitlased seda vajalikuks peavad.

Baltimaid käsitleti kui tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi.

Page 16: Versailles` Rahu

Pariisi rahukonverentsi head küljed, vead ja vigade põhjused:

Head küljed Tehtud vead Vigade põhjused Puudused1. Püüe korrastada sõja-järgset maailma ja muuta ta taas turvaliseks

2. Lahendada riikide-vahelised konfliktid, luua olukord, kus uus sõda ei saa puhkeda

3. Loodi rahvusvaheline organisatsioon, mis pidi lahendama tüliküsimu-sed rahumeelselt lahendada

4. Püüti arendada riikide vahelist koostööd

1. Territoriaalsed äralõiked Saksa-maast olid asustatud peamiselt sakslas-tega

2. Reparatsioone ei määratletud ei ajaliselt ega summaliselt

3. Tekitati nn Poola koridor

4. Säilitati Saksamaa militaarsuse alus (sõjatööstus). Ei demokratiseeritud majandust.

1. Iga riik lähtus otsusest omakasust ega olnud val-mis vajalikuks koostööks

2. Iga riik püüdis oma positsioone tugevdada kas teiste arvel või teisi arvestamata

3. Puudusid rahvus-vahelise organisatsiooni loomise ja tegevuse korraldamise kogemused. RL oli SB ja Prantsusmaa kontrolli all. Sellest võis lihtsalt välja astuda.

4. Riigid ei olnud veel valmis sallivuseks, koostööks, kompromissideks

1. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingu elluviimise ka sel juhul, kui mõni riik eiranuks lepingut või asunuks otseselt seda rikkuma

2. Ei suudetud luua rahulikku kooseksisteerimist ja rahumeelseid lahendeid ja konfliktidele

3. Ei suudetud luua võimalusi karistada, mõjutada ja/või korrale kutsuda lepingurikkujat

Page 17: Versailles` Rahu

Pariisi rahukonverentsi tähtsus:

Sõlmiti rahulepingud ja lõpetati I maailmasõda juriidiliselt

Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks

Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused

Page 18: Versailles` Rahu

Arutlemiseks

Milliseid vigu tehti Pariisi rahukonverentsil, mis muutsid rahu Euroopas ebakindlaks?

Kas nõustute väitega, et Versailles` rahulepingu tingimused olid II maailmasõja puhkemise üheks põhjuseks. Põhjendage oma vastust

Page 19: Versailles` Rahu

Erinevaid arvamusi Versailles` rahu kohta “See pole rahu, see on vaherahu 20

aastaks!” marssal Foch, Antandi vägede ülemjuhataja

Page 20: Versailles` Rahu

Kasutatud allikad:

Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu, 1900-1939.

Kahru, M. (koostaja), Eksaminandile ajaloo riigieksamist, 2007.

www.et.wikipedia.org Google`i pildiotsing